Suur sirmik Harilik murumuna Macrolepiota procera Lycoperdon perlatun Kasvukohad: Rohtunud valgusküllased kasvukohad: Kasvab üksikult või väikeste männikuservad, metsalagentikud, teeääred ja rühmadena metsades ja raiesmikel maantevallid. Tundemärgid: Hariliku murumuna viljakeha on Tundemärgid: Kübar 10- 30cm läbimõõdus, pirnikujuline, seene pinnal kergesti lahti tulevad noorelt munajas, hiljem kellukjas- sirmjas laia teravad körbud. Noore seene sisemus on valge, madala kühmuga, lõpuks lame. Jalg 15- 20cm vanemal seenel sisemus koltub, muutub kõrge, 1,5- 2cm läbimõõdus, silindriline, kiuline, rohekaks ja lõpuks pruuniks tolmuks. Eosed õõnes, aluse suunas kergelt jämenev. paiskuvad välja seene tipus avanevast august. Korjamisaeg: Ju...
Jalg on otsapidi kotjas tupes, mis võib maa seest märkamata jääda. Jalg on alt muguljalt jämenenud, aga tuppe ei ole! Vigastus-või lõikekohad jäävad valgeks. Vigastus-või lõikekohad muutuvad ajapikku kollakaks. SURMAVALT MÜRGINE! MAITSEV SÖÖGISEEN, SÖÖDAV VÄRSKELT! Jahutanuk ja harilik kännumampel Jahutanuk ja harilik kännumampel Kasvavad puidul kobarana. Iseloomulik on kübara „kahevärvilisus“: kuivanud osa on heledam, niiske osa tumedam. Vähem lihakas Kogumikud väiksemad Kasvab okaspuukändudel
* Söögiseened ja nende söödavusomadused * Seened soodustavad seedimist ja annavad toidule maitset ning on väga väärtuslikud mineraalainete ja vitamiinide allikad * Seene osa mida korjatakse ja süüakse nimetatakse viljakehaks * Seened mille viljakeha võimalik näha, nim suurseenteks * Umbes 90% seeneviljakehast vesi * 10% kuivained, peamiselt rakuseinte kiudained, toitained, vitamiinid, mineraalid. * Osades seentes toiduks kõlbmatud ained * Põhjamaades sadakond väga häid söögiseni http://seenteolulisus.weebly.com/soumloumlgiseened.html http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Söögiseened * Austerservik * Prgandriisikas * Harilik murumuna * Timpnarmik * Kukeseen * Mürkel * Veinipunane pilvik * Männiriisikas * Kollane pilvik * Puravik * Ere pilvik * Põdramokk ...
Seened 3.klassile Koostas Anneli Valgre 2008 Seene osad Seeneniidistik Viljakeha - Jalg - Kübar Seeneniidistik Seeneniidistik on seeneniitide kogumik Seeneniidid elavad maa all väga kaua. Seeneniitidest kasvab seene maapealne osa. (Enamasti sügisel) Viljakeha Viljakeha on seene maapealne osa. Viljakeha koosneb kübarast ja jalast. Seente paljunemine Seened paljunevad eostega. Kübara alumisel poolel on väikesed lehekesed (näiteks riisikal) või torukesed (puravikul). Lehekestelt ja torukestest variseb maapinnale pisikesi eoseid, millest kasvavad uued seened. Seened ei ole taimed ega loomad. Seente toitumine Paljud seened toituvad taime surnud osadest. Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid. Seentest toituvad... Inimesed Mägrad Or...
Seened 3.klassile Koostas Anneli Valgre 2008 Seene osad Seeneniidistik Viljakeha Jalg Kübar Seeneniidistik Seeneniidistik on seeneniitide kogumik Seeneniidid elavad maa all väga kaua. Seeneniitidest kasvab seene maapealne osa. (Enamasti sügisel) Viljakeha Viljakeha on seene maapealne osa. Viljakeha koosneb kübarast ja jalast. Seente paljunemine Seened paljunevad eostega. Kübara alumisel poolel on väikesed lehekesed (näiteks riisikal) või torukesed (puravikul). Lehekestelt ja torukestest variseb maapinnale pisikesi eoseid, millest kasvavad uued seened. Seened ei ole taimed ega loomad. Seente toitumine Paljud seened toituvad taime surnud osadest. Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid. Seentest toitu...
Punane kärbseseen (Amanita muscaria) Punane kärbseseen kasvab väga erinevates metsades, kuid kõige levinumad elukohad on tal kaasikud, kuusikud, männikud. Teda loetakse küll mürgiseks, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Seene nimetus "kärbseseen" tuleb selle kasutusalast kärbsemürgina puistatuna piima sisse. Kärbseseent tarvitatakse ka meelemürgina selle psühhotroopsete efektide pärast. Palupuravik (Leccinum...
SEENED. SAMBLIKUD. PUUSEENED SEEN Kasvukoht Maitse Lõhn Mürgisus Muu info Punane Kaasik, kuusik, Nõrgalt Levinuim Eestis kärbseseen männik mürgine, halvab närvisüsteemi Pruun Okasmetsades Eba- Ebameeldiv Mürgine kärbseseen meeldiv Panter Okasmetsades, Ebameeldiv Väga Kasvab septembris kärbseseen männikutes, mürgine, nõmmedel halvab närvi Soopilvik Nõmme-, Mahe Hea söögiseen siirdesoo ja ...
Seened Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma (Eumycota), mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus (Oomycota). Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega. Punane Kärbseseen:Täiskasvanuna on seene kübar 818 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni kollakate eemalduvate täpikestega, kunagise loori jäänustega (väga noorena kattis seene pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed o...
Harilik põdramokk Harilik põdramokk on tavaline Ida- ja Kagu-Eesti okas- ja segametsades, ning Loode-Eesti loometsades.Kasvamise aeg on Augustist Oktoobrini. Kübara alt on ta narmaline, ja pealt on see soomuseline. Seene liha on kõva ja valge. Sobib suppideks, kastmeteks, praetult ja hautatult kartulite ja köögiviljadega. Põdramoka valkjas seeneliha on vürtsise lõhnaga kuid vahel ka kibeda maitsega. Põdramokk on väga hea söögiseen. Mõned inimesed on põdramoka suhtes tundlikud ja neil tekitab seen seedehäireid või kõhuvalu. Seepärast tuleks põdramoka söömisesse suhtuda ettevaatlikult. Värvimiseks on parimad mändide läheduses kasvavad ja juba tumedaks tõmbunud vanad viljakehad. Harilik Kivipuravik Harilik kivipuravik kasvab noortes okaspuumetsades ja lehtpuumetsades. Eestis on 18 erinevat kivipuraviku liike. Kasvab ...
Söödavad kübarseened Harilik kukeseen · Viljakehad: sitkelihakad, rebukollased · Kübar: lai- kuni lamelehterjas, keskpaigas kinnine, püsivalt sisserullunud hõlmise servaga, kuni 10 cm · Voldid: tugevalt arenenud, ristliistakutega, harunenud, pikalt jalale laskuvad · Seeneliha: kahvatukollane, paks · Jalg: säsiskas, alusel ahenenud, kuni 6x2 cm, puuviljalõhnaga · Metsades, puisniitudel, võsastikes, väga sgeli, kohati massiliselt ja suurte kogumikena; üks tavalisemaid Eesti seeni. Juunist kuni novembrini. Viimastel aastatel leitud korduvalt jõulude ajal, kannatab nõrku öökülmi. Hinnatav söögiseen värskelt. Austerservik · Kübar: hallikas-, oliiv- kuni violetjaspruun või mustjas, tihti sinkjas, kleepuv, keeljas, väga lihakas ja suur, kuni 15 cm. · Eoslehekesed: valkjad, hallikad, kollakad või ...
Haavapuravik Leccinum aurantiacum Tundemärgid. · Kübarnahk on oranzikas - kuni tellispunane. · Viltjas. · Torukesed juba noorel seenel kollakasvalged · Jalg on tal pikk, soomused on tal nooremana valged aga kui ta vanemaks saab siis need muutuvad pruunikaks · Seeneliha on tal valge, väga tihe ja lõikekohalt kergel punakas. · Seeneraamatus ,,Parimad Söögiseened" on talle antud - ** see tähendab hea söögiseen. · Viljakeha värvub katsumisel ja lõikel aeglaselt hallikaslillaks kuni mustjaspruuniks. · üle serva ulatuv kübaranahk, kuni 30 cm. · Eospulber oliivpruun. · Leidub leht- ja segametsades, ainult haabade all, väga sageli, kohati hulgi. · Paljud uurijad samastavad ta punapuravikuga. · Sarnased liigid: pargi-, pomerants-, puna- ja palupuravik Richard Kõiv
Kaseriisikas Kaseriisikas on söögiseen. Kaseriisikas vajab kupatamist; toorena on kibe ja mürgine. Ladinakeelne nimi torminosus tähendabki seda, et põhjustab seedeelundkonnatöö häireid. Kaseriisikas kasvab põhjapoolkera parasvöötmes. Eestis kasvab kaasikutes ja kase segametsades, vahel sümbioosis haavaga, juulist novembrini . Kaseriisikas on roosa, harvem kollakasoranz või helepruun, vanemana veidi pleekinud, kontsentriliste tumedamate rõngasvöötidega kübaral. Kübar on nõgus, ümarate allapainutatud servadega, kaetud vatjate karvadega, kuiv. Kübara läbimõõt on 512 cm. Jalg on silindriline, 36 cm kõrge ja 12 cm jäme, väga tugev ja kõva, algul seest täis, hiljem õõnes, samuti kahvaturoosa nagu kübargi, vahel samuti kergelt karvane. Lõikekohalt eritub rohkelt valget piimmahla ja see ei muuda õhu käes ...
Liivtatik 8. klass Anu Roosna Iseloomustus: ● Oranžpruun. ● Väikesed poorid ja torukesed on pruunist oliivpruunini ning muutuvad katsumisel siniseks. ● Pikk jalg on pruun, punase ja oliivja varjundiga, ülaltpoolt kollakas. ● Seeneliha on sidrunkollane. ● Kuiva kübaraga, mis on pigem sametine kui limane. ● Kübara läbimõõt on 6–13 cm. Leviala ja kasvukoht. ● Kasvab Euroopas ja Põhja-Ameerikas. ● Üks tavalisemaid Eesti puravikulisi. ● Kasvab väikeste kogumikena okkakõdus okasmetsades ja sageli ka nõmmedel liivasel happelisel mullal. Kasutamine: ● Liivtatik on söögiseen, mida pole tarvis kupatada. ● Lõnga värvimine. Midagi huvitavat: ● Esimesena kirjeldas liivtatikut teaduslikult Olof Swartz 1810 nime Boletus variegatus all. Tänapäevase nime andis liivtatikule 1898 Otto Kuntze. ● Soome k. "kangastatti", rootsi k. "sandsopp". Kasulikkus: ● Toiduahelas ● Värviseen ● Moodustab mükoriisa kaheokkaliste mändideg...
Austerserviku iseloomustus Austerservikute kasvatamine Euroopas algas teadaolevalt meie sajandi algul Saksamaal. Seal kasutati seentega läbi kasvanud, pehmenenud, maitsvat ning vitamiinidega rikastatud põhku söödalisandina. Ükskord aga selgus, et sulama jäetud põhupallidel kasvavad seened on väga maitsvad ka inimtoiduna. Nüüd kasvatatakse austerservikuid lehtpuupakkudel ja -kändudel metsas ja koduaias. Seenekasvandustes kultiveeritakse neid aga saepurust või teraviljapõhust toitepinnasel. Austerservik on väga maitsev söögiseen ja tarvitamiseks kõlbulik ilma kupatamata. Austerservik sisaldab asendamatuid aminohappeid, vitamiine, kasulikke mineraalaineid ning mikroelemente. Rasvasisaldus ei ole üle 3%, kalorsus 34 kcal/100g. Seega võib kindlalt väita, et austerservik on väga hea dieettoiduaine. Lisaks on leitud, et seenes sisalduvad polüsahariidid on vähivastase toimega ning pärsivad vananemist. Austerservik vajab tselluloosi- ja toit...
Tallinna Ühisgümnaasium Kännumampel Referaat bioloogias Tallinn 2008 1 Sisukord 1 Sisukord.......................................................................................................................2 2 Sissejuhatus.................................................................................................................3 3 Kännumampel (ladina k Kuehneromyces mutabilis).................................................. 4 3.1 Taksonoomia........................................................................................................ 4 3.2 Üldine iseloomustus............................................................................................. 4 3.3 Kasutamine ..........................................................................................................4 3.4 Sarnased liigid......................................................................................................
Kivipuravik Harilik kivipuravik (Boletus edulis) on üks otsitumaid söögiseeni, mis kasvab nii okas-kui lehtmetsades. Võib olla väga suur ja lihakas, tal on kollakas- kuni tumepruun kübar, mis tundub servast kõrbenud. Enamasti jämedal kahvatupruunil jalal on ülaosas valgetest soontest peen võrkmuster, poorid on valged ja muutuvad vanalt kollakaks kuni oliivjaks. Seeneliha on valge ega muuda lõikekohal värvi, on meeldiva maitse ja lõhnaga. Harilik kivipuravik ehk boletus edulis. Harilik kivipuravik on kogukas, tugev ja lihaka viljalihaga nagu puravikud ikka on. Hariliku kivipuraka kübar on erinevates toonides pruun ja täiskasvanud seenel võib olla selle laius isegi kuni 25 cm. Torukeste värv varieerub vastavalt selle vanusele, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliiviroheliseks. Hariliku kivipuraka jalg on paks, mõnikord vahelt isegi tünnisarnane ja selle helepruunikal pinnal on habras valg...
Seened http://www.hkhk.edu.ee/seened/ Kübarseened Ka need on seened... Seened Parasiitseened Pärmseene d Kübarseened Hallitusseened Kõikide seente tunnused: * päristuumsed * paljunevad põhiliselt eostega * toituvad orgaanilisest ainest * vajavad soojust ja niiskust Vahtra pigilaiksust põhjustav seen saab kasvada vaid puhtas õhus Seeneniitidest ehk hüüfidest moodustub seeneniidistik ehk mütseel Miks on seentele vaja seeneniidistikku? (Vaata õpikust lk 73) Seened paljunevad enamsti eostega http://www.youtube.com/watch? Pärmseened Toituvad suhkrust ja mineraalainetest, tekivad CO2 ja alkohol. Paljunevad pungudes Valmistatakse · Taigent · Õlut · Kefiiri http://www.youtube.com/watch?v=5ruXdbUl_TE Õpi õpikust lk 72 ... 75 Tv 32.1, 32.3, 34.1 1.Millised tingimus...
Merilin Reede 8t. VHK 2008 _______________ SISUKORD _____________ _ · Puravikest · Haavapuravik · Retsept · Kasutat. Kirj. PURAVIKEST _ Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud. Kui viljakehi katsuda, ...
Sisukord 1. Keskonnatingimused laanemetsas 2. Taimed laanemetsas ja nende kohastumine 2.1 Kuusk 2.2 Jänesekapsas 2.3 Kuuseriisikas 3. Loomad laanemetsas 3.1 Orav 3.2 Karu 3.3 Valgejänes 4. Kasutatud kirjandus 1. Keskonnatingimused laanemetsas Laanemetsa pinnas on viljakas ja niiske. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda metsa või metsata aladega. Laanemetsa puurindes on tüüpiline liik kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks, siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised r...
KORDAMINE SENKUDEKS 1.AJALUGU Tänapäeval arvatakse et meie maakeral elab vähemalt 1,5miljonit seeneliiki. Neist ca 140 000 liiki moodustavad piisavalt suuri viljakehi, et kanda nad makroseente hulka. Umbest 7000 liiki nendest on kõlblikud süüa, enam kui 3000 liiki on neist HEAD söögiseened. Katseliselt viljeletakse neist 200 liiki , 60 liiki juba majanduslikult, 10 liiki tööstuslikult. Viljeletakse ka umbes 2000 meditsiinilist seeneliiki. Surmavalt mürgiseid seeni on tänapäeval umbes 30. 2. Viljeldatavad söögiseened: Sampinjonid (kult.sampinjon, linnasampinjon, pruunid sampinjonid), Servikud (austerservik, kuningservik, kuldservk, roosaservik), Siitake, Kännuampel, Hiidvärvik, Lõuna-põldseen, Sametkõrges, Suur sirmik Kolm maailmas enimkasvatatud söögiseeneliiki: siitake, austerservik, sampinjon 3. Seente paljunemine Sugulisel paljunemisel eristatakse kolme järku: plasmogaamia, karüogaamia, meioos Vt jooniseid 4. Substraatide klassifi...
KORDAMINE SENKUDEKS 1. AJALUGU Tänapäeval arvatakse, et meie maakeral elab vähemalt 1,5 miljonit seeneliiki. Neist ca 140 000 liiki moodustavad piisavalt suuri viljakehi, et kanda nad makroseente hulka. Umbes 7000 liiki nendest on kõlblikud süüa, enam kui 3000 liiki on neist head söögiseened. Katseliselt viljeletakse neist 200 liiki, 60 liiki juba majanduslikult, 10 liiki tööstuslikult. Viljeletakse ka umbes 2000 meditsiinilist seeneliiki. Surmavalt mürgiseid seeni on tänapäeval umbes 30. 2. VILJELDATAVAD SÖÖGISEENED Sampinjonid (kult.sampinjon, linnasampinjon, pruunid sampinjonid), Servikud (austerservik, kuningservik, kuldservk, roosaservik), Siitake, Kännuampel, Hiidvärvik, Lõuna-põldseen, Sametkõrges, Suur sirmik. Kolm maailmas enimkasvatatud söögiseeneliiki: siitake, austerservik, sampinjon. 3. SEENTE PALJUNEMINE Sugulisel paljunemisel eristatakse kolme järku: plasmogaamia, karüogaamia, meioos. Vt. Joonist 4. SUBSTRAATIDE K...
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder SEENTE KASUTAMINE RAHVAMEDITSIINIS Iseseisev töö Juhendaja Irma Zettur Räpina 2016 SEENTE KASUTAMINE RAHVAMEDITSIINIS Inimkond on seeni toiduks ja raviks kasutanud juba tuhandeid aastaid. Mõnedes paikades isegi üle 5 tuhande aasta. Enamik inimesi on harjunud metsast lihtsalt puravikke, kukeseeni, riisikaid ja pilvikuid korjama, et neid toiduks tarvitada. Palju vähem on harjutud tarvitama erinevaid nn kännuseeni või puutüvedel kasvavaid viljakehi kuna sageli peetakse neid kas mürgisteks või söögiks mittekõlbulikeks. Sageli muudest seentest välja väga ei tehtagi, teatakse vaid, et kärbseseent kasutasid šamaanid nägemuste saamiseks. Tänapäeval on neile lisandunud ka nn maagilised seened. Si...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus 2.kursus Erialane sõnastik Koostaja: Kerli Saluste Juhendaja: Maire Jürjen Paide 2016 1. A' la carte - tellitavad road restoranis; valmistusviisilt keerukamad ja luksuslikumad, kui nn. päevaroad; menüüs on tavaliselt näidatud ka ooteaeg 2. al dente - itaalia termin, mis iseloomustab köögivilja-, pasta- või riisiroogade valmidusastet. Al dente keedetud toiduaine on väljast peaaegu pehme, seest aga osutab hambale kerget vastupanu 3. alkohol - etüülalkoholi ehk etanooli tavanimi. Saadakse suhkrute mikrobioloogilisel kääritamisel. Kääritatud jookide (sh. õlu, vein ja ka keefir, kali jne) komponent 4. aniis - vahemeremaades kasvav kergelt lagritsamaitseline maitsetaim. Vahel esineb teda metsikult ka meie aladel 5. antrekoot - 5-6 cm paksune pehme loomaliha ribidevaheline lõik. Seda võ...
Eesti Maaülikool Saaremaa maastik Referaat Viktor Skunov PK.0216 Esti loodusgeograafia Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Demograafilised näitajad...................................................................................................2 ........................................................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................................... 3 ................................................................................................................................................3 Demograafilised näit...
Ülenurme Gümnaasium KÄRBSESEENED Mürkseened Referaat Koostaja: Elis Vink 12A Juhendaja: Evelyn Kostabi Tartu 2008 2 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 MÜRKSEENED......................................................................................................................... 6 KÄRBSESEENED......................................................................................................................8 Punane kärbseseen.................................................................................................................. 8 Valge kärbseseen.................................................................................................................... 9 Roheline kärbseseen...............................
Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus. Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukes...
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
