kaadrit. Tähtsamatest ametikohtadest koostati nimekiri(nomenklatuur), mis tuli Moskvas kinnitada. Demokraatia tähtsaim väline tunnus oli ''valimiste'' korraldamine. Rindkonnas oli alati üks kandidaat, saadiku reaalne roll oli tähtsusetu. Hääletati varem heaks kiidetud otsuste poolt. Saadiku tööd tehti n.ö. päris töö kõrvalt. Valimisaktiivsus oli alati üle 99%, mis saavutati võltsimisega. Valitsemisel oli tähtis roll julgeoleku organitel. Sõjajärgnsel NKVD ja NKGB. NKVD- Siseasjade rahvakomisariaat, ülesandeks korratagamine, vangilaagrite süsteemi haldamine ja vastu luure NKGB- julgeolekku rahvakomissariaat, ülesanneteks luure ja vastu luure. Alates 1954 a. tegutses KGB (riikliku julgeoleku kommitee/salapolitsei) KGB: · Jälgis ja kontrollis ühiskonda · Surus maha nõukogude vastased ilmingud · Tagas kõrgete ametnike julgeoleku · Sedas välisraadioid · Kontrollis välismaalasi · Teostas väli ja vastu luuret
-1980 nomenklatuuri kuulus 1348 isikut ( keskkomitee töötajad / kolhoosijuhid/ sovhoosijuhid / täitevkomitee liimed / muud parteilased Standardvalimised -standartvalimised igas ringkonnas üks kandidaat -olulisemaid väliseid atribuute valimised -Eesti NSV Ülemnõukogu: poolthääletanute arv ei langenud alla 99,5% / iga valimisega suurenes koosseis 2/3 võrra Partei kilp ja mõõk -NKVD siseasjade rahvakomissariaat: ühiskondliku korra tagamine -NKGB julgeoleku rahvakomissariaat: riiklik julgeolek, luure ja vastuluure -1954 KGB Riikliku Julgeoleku Komitee: ühiskonna jälgimine / kontrollimine / nõukogudevastaste kavatsuste mahasurumine / välis- ja vastuluure korraldamine / kõrgete võimukandjate julgeoleku tagamine / eriside kindlustamine / välisraadiojaamade segamine / välismaalaste kontaktide kontrollimine -KGB kaastöölised (vabatahtlikud / sundvärvatud ähvardustega) -siseministeerium tegutses KGB kõrval: korrakaitse
aasta augustist kuni 1941. aasta sügiseni sarnaselt mujal NSVLis kehtinud korraga. ENSV Siseasjade Rahvako- missariaat (NKVD) asutati 29. augustil 1940. aastal vastavalt NSVLi Siseasjade Rahvako- missariaadi kirjalikule korraldusele nr. 001067. 1941. aasta veebruaris ja märtsis eraldati senine Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (GUGB) koos mõnede allüksustega Nõukogude Lii- du NKVDst ning moodustati nende baasil Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat (edaspidi NKGB). Ümberkorraldus viidi Eestis läbi 1941. aasta märtsis ja aprillis. 8 Vangistamisotsuse langetasid enamikel juhtudel Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse või NKGB kohalikud töötajad oma ülema nõusolekul. Otsused kinnitas siseasjade rahvako- missar Boris Kumm, kes määrati 1941. aasta veebruaris riikliku julgeoleku rahvakomissa- riks, või tema asetäitja Aleksei Škurin. Arreteerimised sanktsioneeris ENSV Prokuratuur
totalitaarne diktatuur riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus, fasism poliitiline ideoloogia, marurahvuslik diktatuur, mis kehtestati esimesena Itaalias, juhikultusega agressiivne natsionalistlik antidemokraatlik ja antikommunistlik poliitiline liikumine, NSDAP Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler, NKVD NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, NKGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, KGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, GESTAPO SS-ile alluv riiklik salapolitsei Saksamaal, RIIGID, MIS TEKKISID I MS TULEMUSENA Soome, Eesti, Läti, Leedu, Türgi, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia, Poola, Austria, Ungari. Adolf Hitler NSDAPi juht alates 1921. aastast, Saksamaa diktaator, kantsler ja riigipea, füürer, 1923 aastal
Nagu ka teistes kommunistlikes riikides, oli ka Eestis majanduslik tegevus kavandatud viisaastakuplaanide järgi , mis lähtus NSV üldisest plaanist . Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust . Ka oluline oli elektrifitseerimine kui 1951 aastal rajati ühtne Eesti energiasüsteem , mis esialgul ühendati Venemaaga . ENSV kõrgeim täidesaatev ja korraldav riigivõimuorgan oli ENSV Ministrite Nõukogu . Kohalikku võimu teostasid linnades ja rajoonides Täitevkomiteed . NKVD ja NKGB panid Eesti NSV-s toime nii sõja- kui inimsusevastaseid kuritegusid . Sõjalist vastupanu Eestis osutasid julgelt näiteks metsavennad ning paljud teised salaorganisatsioonid . Gruusia NSV Lähistroopilise kliimaga Musta mere äärselt alalt saadi 95% NSV Liidu teetoodangust ja peaagu kogu tsitrusviljasaak . Siiditoodangult oli Gruusia NSV liidus 2 kohal . Üleliiduliselt oli tähtis mangaanimaak ning mõne masinatööstusharu toodang, näiteks valmistati Gruusias
Partei- ja võimuorganite töötajad Kolhoosi- sovhoosijuhid Erinevate eluvaldkondade võtmefiguurid 1980. aastatel kuulus nomenklatuuri 1348 isikut. Valimised Formaalsed hääletati ühe kandidaadi poolt Osalusprotsent üle 99% Saadikute arvu kasv (1947 100, 1980 285) Saadikute roll tähtsusetu polnud kutselised Julgeolekuorganid Pärast sõda: NKVD (siseasjade rahvakomissariaat) ühiskondliku korra tagamine NKGB (julgeoleku rahvakomissariaat) riiklik julgeolek, luure ja vastuluure 1954. aastast: Siseministeerium - miilits KGB (Riikliku Julgeoleku Komitee) Võõrsõjavägi Pärast sõda 120 000 meest 1991. aastaks 1665 objekti 87147 hektarit Osa linnade elamufondist sõjaväe käsutuses 1944-1950 ka oma kaitseministeerium 1956. aastani oma rahvusväeosad (8. laskurkorpuse baasil) Lembit Pärn 1945-1950
ulatuslikke operatsioone miilitsa- ja julgeolekujõudude osalusel. Metsavendi süüdistati omakohtus Nõukogude võimuga kaasaläinute kallal ning muudes vägivallategudes, samuti relvastatud röövides kauplustesse jm. Nõukogude allikatel hukkus ajavahemikul 1946-1956 "metsavendluse tulemusena"- 891 inimest, neist 447 nõukogude ja parteiaktivisti, uusmaasaajat ning nende perekonnaliiget. 295 hävituspataljonide liiget, 52 NKVD ja NKGB, MGB ja 47 sõjaväelast. Eesti viimane metsavend August Sabe tabati Võrumaa metsadest 1978. aastal. Metsavennad kasutasid sageli keldreid, tunneleid või keerulisemaid maa-aluseid punkreid nagu näiteks see siin:
Kõik kehtetuks, kuid tööstus jäi edasi riigi vabrikud, kus töötas üle 20 töölise ja omandiks ning maad ei antud kõik mehhaanikatöökojad, kusNSV-s töötas talupoegadele tagasi kui isiklikku vara, · NKVD ja NKGB panid Eesti · Suvesõja ajal hukati paljud nõukogude Eesti rahva suhtes rakendatud toime nii sõja- kui inimsusevastaseid võimu kehtestamisele, repressioonidele terror kuritegusid. ja küüditamistele kaasa aidanud ilma kohtuta. See toimus ka peale · 1941
raadioelektroonika- ja eletritööstuse-; 60-70% keemia-, kala-, tselluloosi-, paberi-, ja elektrienergiatööstuse ning umbes 45% kergetööstusetoodangust. 1967. aastal alustati kitsarööpmelise raudtee välja vahetamist laiarööpmelise vastu: 1971 avati uus raudtee Tallinna ja Pärnu vahel. 1950 aastatel algas aktiivne elamuehitus. 1962 asutati kolhooside initsiatiivil majanditevaheline ettevõtte - Eesti Kolhoosiehitus. NKVD ja NKGB panid Eesti NSV-s toime nii sõja- kui inimsusevastaseid kuritegusid . 1941. aastal alanud Teise maailmasõja ajal tegutsesid Eestis nõukogude julgeolekuorganite juhtimisel kohalikest elanikest moodustatud paramilitaarsed üksused hävituspataljonid, mis rakendasid süstemaatilist terrorit kohaliku elanikkonna vastu ning võitluses nõukogude- ja Punaarmeevastase vastupanuliikumisega. Hävituspataljonid panid toime sõjakuritegusid nagu
ühiskonda kontrolliti ja suunati.Valimiste ajal sai hääletada ainult 1 kandidaadi poolt.Enamasti oli poolthääletanute protsent üle 99,5%.Saadikute arv kasvas pidevalt ja iga valmisega uuenes liiduvabariigi Ülemnõukogu kooseis vähemalt 2/3 võrra.Ülemnõu saadikute roll oli tähtsusetu,pidid ainult õigel ajal kätt tõstma ja kuuletuma.Valimistel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid.Julgeoleku struktuuri kuulusid siseasjade(NKVD) ja julgeoleku rahvakomissariaat(NKGB).Esimene tegeles ühiskondliku korraga ja teine riikliku julgeolekuga,luure ning vastuluurega.1954 moodustati KGB.Julgeoleku organid allutati parteile.KGB kõrval tegutsenud siseministeerium võtis üle miilitsa ülesanded.KGB ül oli ühiskonda jälgida ja kontrollida,julgeoleku tagamine,välisraadiojaamade segamine,pidid olema võimu silmad ja kõrvad.Eestisse jäetud nõukogude võimu ülesanne oli olla Moskvale infoallikas ja hoida sisemist korda ning kindlustada komm režiimi
Valimistel oli tavaline, et valmistulemused olid väga kõrged, sest valida saigi ju pmst ühe kandidaadi poolt. 1940.aastal algas võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, kus olid põhiliselt kõrgema positsiooniga inimesed. Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. Liiduvabariigi valitsemisel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid, mis olid NKVD ja NKGB. 1945- Riikliku Julgeoleku Komitee(KGB). Poliitilised olud Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu, millest kujunes levinud süüdistusvorm. 1950.aasta märtsis tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum, et ,,parandada" olukorda. Pleenumi parteijuhiks nimetati Ivan Käbin. VIII pleenum ,,suurpuhastas" kõikvõimalikke võimuorganeid, haridussüsteemi, kultuuriasutusi ning loomingulisi liite
/9. juuli öösel lasti Tartu vanglas maha 192 inimest: 172 meest ja 20 naist. Ohvritele tulistati püstolist pähe, enamasti näkku. Laibad heideti kaevu või maeti vanglaõuele. Saaremaal Kuressaares vanglana kasutatud keskaegse kindluse territooriumil mõrvati 1941. aasta septembris 90 inimest, 87 meest ja 3 naist. Viljandi vangla õue kaevatud auku lasti maha 10 meest ja üks 14- aastane poiss, ühel haavatul õnnestus august välja ronida ja põgeneda. Punaarmeelaste ja NKVD/NKGB hävituspataljonide poolt mõrvati hulgaliselt tsiviilisikud. Nende hulgas oli ka mõnikümmend isikut, kes võitlesid metsavendadena Punaarmee ja hävituspataljonide vastu. Massiküüditamine 14.juunil 1941. aastal. 1940. aastal vangistati Eestis ligi 1000 ja 1941. aastal ligi 6000 inimest. Valdav enamik neist mõisteti süüdi ja saadeti NSV Liidu vangilaagritesse, kus suurem osa neist suri või hukati. Olemasolevatel andmetel hukati 1940
raadioelektroonika- ja elektritööstuse-; 6070% keemia-, kala-, tselluloosi-, paberi-, ja elektrienergiatööstuse ning umbes 45% kergetööstusetoodangust. 1967. aastal alustati kitsarööpmelise raudtee välja vahetamist laiarööpmelise vastu: 1971 avati uus raudtee Tallinna ja Pärnu vahel. 1950 aastatel algas aktiivne elamuehitus. EESTI NSV SISEPOLIITIKA__________________________________________________ Okupatsioonivõimu kuriteod NKVD ja NKGB panid Eesti NSV-s toime nii sõja- kui inimsusevastaseid kuritegusid. Hävituspataljonid panid toime sõjakuritegusid nagu uurimise ja kohtuta tapmised, sõjavangide tapmised, piinamised, rahulike elanike vara hävitamine ja marodöörlus. Laiahaardelisemateks inimsusevastasteks kuritegudeks olid juuniküüditamine 1941 ja märtsiküüditamine 1949, mille käigus saadeti Eestist administratiivkorras, ilma uurimise ja
Kindral Laidoner suri Vladimiri vanglas 1953. aastal ja president Päts Kalinini oblasti erivaimuhaiglas 1956. aastal. Teadaolevalt arreteeriti 1940. aasta juunist augustini üle 300 inimese. Vangistatute koguarv on tõenäoliselt suurem, kuid uurijatel puuduvad kokkuvõtlikud andmed ja kõigi arreteeritud isikute toimikud ei ole Eestis või pole üldse säilinud. Vangistamisotsuse langetasid enamikel juhtudel Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse või NKGB kohalikud töötajad oma ülema nõusolekul. Otsused kinnitas siseasjade rahvakomissar Boris Kumm, kes määrati 1941. aasta veebruaris riikliku julgeoleku rahvakomissariks, või tema asetäitja Aleksei Skurin. Arreteerimised sanktsioneeris ENSV Prokuratuur (ENSV prokurör Kaarel Paas või tema asetäitja eriasjades Sergei Nikiforov ning tema eriosakonna prokurörid) või NKVD Balti ringkonna vägede sõjaväeprokuratuur (sõjaväeprokurör Palkin). Süüdistuskokkuvõtted kinnitasid samad
Nomenklatuuri abil kontrollitakse ühiskonda ja selles toimuvat. Parteis toimub sisemine puhastumine heidetakse parteist välja kodanlikke natsionaliste. Valimised- Demokraatia nõukogude moodi- hääletatakse ainult ühekandidaadi poolt, rohkem lihtsalt polnud. Ülemnõukogu kõrgeim seadusandlik organ, hääletatakse ainult ettevalmistatud ja heakskiidetud otsuste poolt. Represiiv organid- Julgeolekuorganid-NKVD tegeles siseasjadega ja NKGB tegeles luuramise ja vastuluurega. 1954.a-moodustatakse Riiklik Julgeoleku Kommitee (KGB). Nüüd alluvad need parteile. KGB ül- jälgida ühiskonnas toimuvat ja hoida ära nõukogude vastaseid aktsioone. Julgeolekutöötajatel valimiskohustus. Moskva kontrollimehhanismid- Loodi Eesti büroo, mille eesmärk oli kontrollida sovetiseerimist (kaotatakse 1947.a). Liiduvabariigi juhtkonna kontrollimiseks tähtis roll Kommunistliku partei ll sekretärist l sekretär oli Moskva poolt paika pandud
raadioelektroonika- ja elektritööstuse-; 6070% keemia-, kala-, tselluloosi-, paberi-, ja elektrienergiatööstuse ning umbes 45% kergetööstusetoodangust. 1967. aastal alustati kitsarööpmelise raudtee välja vahetamist laiarööpmelise vastu: 1971 avati uus raudtee Tallinna ja Pärnu vahel. 1950 aastatel algas aktiivne elamuehitus. 1962 asutati kolhooside initsiatiivil majanditevaheline ettevõtte Eesti Kolhoosiehitus. Eesti NSV sisepoliitika Okupatsioonivõimu kuriteod NKVD ja NKGB panid Eesti NSV-s toime nii sõja- kui inimsusevastaseid kuritegusid [13]. 1941. aastal alanud Teise maailmasõja ajal tegutsesid Eestis nõukogude julgeolekuorganite juhtimisel kohalikest elanikest moodustatud paramilitaarsed üksused hävituspataljonid, mis rakendasid süstemaatilist terrorit kohaliku elanikkonna vastu ning võitluses nõukogude- ja Punaarmeevastase vastupanuliikumisega. Hävituspataljonid panid toime sõjakuritegusid nagu uurimise ja kohtuta tapmised, sõjavangide tapmised,
praegu on NKVD valduses, ning paluda neil anda hinnang, aga võimaluse korral kasutada seal sisalduvat oma töös.'' Stalin nõustus selle ettepanekuga, kuid alles 11veebruaril 1943 aastal võttis Riiklik Kaitsekomitee vastu otsuse organiseerida uuringuid aatomienergia kasutamiseks. LK197 Ning juba 1944 aasta veebruaris moodustati Beria korraldusel aatomiteemalise informatsiooni töötlemisekseriosakond ''S''.LK198 25 veebruaril jõudis Beria lauale NKGB ülema Merkulovi allkirjaga ettekanne tööde käigust aatomipomi loomisel USAs, mida Lavrenti Pavlovits pidas oma resolutsioonis ''tähtsaks''. Dokumendis rõhutati: "Inglismaa ja USA juhtivate teadustöötajate uurimustes aatomisisesse energia kasutamisel aatomipommi loomiseks on tõestatud, et selle relva loomine on praktiliselt teostatav ning tema välja töötamise probleem rajaneb praegu kahel põhiküsimusel: *Lõhustavate elementide tootine vajalikus koguses.
Hääletati ainult ühe kandaadi poolt, aga valimised olid ikkagi formaalsed. Ülemnõukogu saadikute roll oli tähtsusetu: nad pidid hääletama varem heakskiidetud ja ettevalmistatud otsuste poolt. Tollased saadikud ei olnud elukutselised parlamendiliikmed. v. Partei kilp ja mõõk Liiduvabariigi valitsemisel etendasid suurt rolli julgeolekuorganid. Sellesse struktuuri kuulusid siseasjade(NKVD) ja julgeoleku rahvakomissarioot(NKGB). NKVD tegeles ühiskondliku korra tagamisega ja NKGB tegelest riikliku julgeolekuga, sealhulgas luure ja vastuluure. Pärast mitut reorganiseerimist moodustati 1954. aastal Riikliku Julgeoleku Komitee(KGB). Komitee staatuse andmine andis märku nende mõjuvõimu kärpimisest. Julgeolekuorganid allutati senisest enam parteile. Liiduvabariikides loodi ka kohalikud julgeoleku komiteed. KGB kõrval tegutsema jäänid siseministreerium võttis üle miilitsa ülesanded, eelkõige korrakaitse.
maha!" Maria vastas ,,Ah, ära mängi! Pane see püss ära!" Aga ta laskiski. Samal aastal võtsid nad kasupojaks Maria vennapoja Aleksei Kruszewski, kes oli Misaga ühevanune, sündinud 1. juunil 1913. Ta lõpetas Tallinna vene gümnaasiumi 1934. aastal ning astus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi. Aleksei läbis kohustusliku ajateenistuse ratsarügemendi 3. eskadronis. 19401941 töötas dekoraatorina. Ta vangistati NKGB poolt 30. juunil 1941 ning ta suri sama aasta 26. novembril Solikamski vangilaagris. Laidoneride kodu Enne I maailmasõda ja sõja ajal elasid Laidonerid Kaukaasias ja Venemaal. Pärast Johan Laidoneri Eesti sõjaväkke astumist tuli 1919. aastal Eestisse ka Maria ning 1920. a aprillis koos Maria emaga ka Misa. Maria ja Johan elasid esialgu dr. Jaan Raamoti juures. Linnakodu Õllepruuli tänaval ostsid Laidonerid 1920. aastal. Kahekordne sammastega härrastemaja oli ehitatud 18
populaarne oli marssal Georgi Zukov (1896-1974). Suure puhastuse ajal hävitatud juhtkonna asemele oli nüüd kujunenud uus, marssali auastme olid saanud Semjon Timosenko (1895- 1970), Grigori Kulik (1890-1950), Aleksandr Vassilevski (1895-1977), Ivan Konev (1897- 1973), Rodion Malinovski (1898-1967), Konstantin Rokossovski (1896-1968), Kirill Meretskov (1897-1968), jt. Detsembri lõpus 1945 sai NKVD juhiks Sergei Kruglov (1907-1977), tema alluvuses oleva salapolitsei NKGB juhiks jäi Beria pooldaja Vsevolod Merkulov (1895-1953). Beria ise sai Stalini asetäitjaks valitsuses. 1946 kaotas Merkulov oma koha, NKGB asemele loodud uue sisejulgeolekuameti MGB juhiks sai Viktor Abakumov (1894-1954) ja Beria mõju jõustruktuuride üle seega vähenes. See-eest sai Beria koos Malenkoviga märtsis 1946 poliitbüroo täisliikmeks, riigi tippjuhtkonda tõusid 1946 Nikolai Bulganin (1895-1975) ja Aleksei Kossõgin (1904-1980).
Selle abiga taheti ühtlasi kustutada ka senist ajaloomälu ning tekitada üleüldist hirmuõhkkonda. Vastselt annekteeritud liiduvabariikides tuli lisaks sellele likvideerida endine rahvuslik eliit, mis aidanuks neid ühiskondi paremini tasalülitada Nõukogude ühiskonnaga. Nõukogude repressiivpoliitikat juhtis siseasjade rahvakomissariaat (venekeelse lühendiga NKVD), millest 3. veebruaril 1941 eraldati riikliku julgeoleku rahvakomissariaat (venekeelse lühendiga NKGB). Sarnased institutsioonid olid kohalikul tasandil olemas ka kõikides liiduvabariikides. Eesti NSV siseasjade rahvakomissariaati juhtis veebruarini 1941 Boris Kumm (pildil), seejärel tema asetäitja Andrei Murro. Kummist sai samal ajal riikliku julgeoleku rahvakomissar. Eesti julgeolekut instrueerisid Nõukogude Liidu kogenud NKVD operatiivtöötajad. 11. Saksa okupatsioon. Valitsemise korraldamine ja tähtsamad võimurid. Rahva suhtumine. Repressiivpoliitika. 11.1 Saksa Okupatsioon
o Julgeoleku Ministeerium/Komitee = nõukogude „salapolitsei“ o Siseministeerium (sh siseväed – praegusel ajal komandod, piirivalve, hävituspataljonid) Justiitsorganid (prokuratuur, kohus) Kommunistlik partei Julgeolekuorganid Liidulis-vabariikliku alluvusega 1940-41 Siseasjade rahvakomissariaat (SARK/NKVD) 1941 Siseasjade rahvakomissariaat ja Riikliku julgeoleku rahvakomissariaat (RJRK/NKGB) 1941-44 Siseasjade rahvakomissariaat 1944-46 Siseasjade rahvakomissariaat ja Riikliku Julgeoleku rahvakomissariaat 1946-53 Siseministeerium (SM) ja Riikliku Julgeoleku ministeerium (RJM) Julgeolekuorganid 1953-54 Siseministeerium 1954-62 Siseministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) 1962-68 Ühiskondliku korra ministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee 1968- 90 Siseministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee
seadusandlikuks organiks Eesti NSV Kommunistlik Partei. Kohalik võimueliit ehk ENSV parteikaader koosnes nn. juunikommunistidest, Venemaa eestlastest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest. Kohalikke eestlasi sõjajärgsetel aastatel vähe. Haridustase kommunistide hulgas madal, hiljem kasvas, sest partei kaudu oli võimalik karjääri teha. Eesti NSV ajal mängisid valitsemisel suurt rolli ka paljud julgeolekuorganid. Nende seas näiteks NKVD, tegeles siseasjadega, NKGB, tegeles luure ja vastuluurega. PILET 15 1.Autoritaarne Eesti Ennetamaks Vabadussõjalaste võitu ning võimu koondamist enda kätte, teostasid Päts ja Laidoner 12. märts 1934 riigipöörde. Kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord. Keelustati meeleavaldused, vallandati nii vabadussõjalasi kui ka teisi isehakanud riigijuhtidele vastumeelseid inimesi, valimised lükati edasi, võimu sai riigivanem, peaministri asetäitjaks sai Karl Einbund. 2
Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkomitee kinnitas. Poliitiline juhtkond EKP-s. Toimusid standardvalimised, kus sai hääletada ühe kandidaadi poolt. Tollased saadikud ei olnud kutselised parlamendiliikmed, saadikukohustusi täitsid nad tootmistööd katkestamata. Liiduvabariigi valitsemisel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid, poliitilise võimu n-ö kilp ja mõõk. NKVD Ühiskondliku korra tagamine NKGB Julgeolek, luure Pärast moodustati Riikliku Julgeoleku Komitee(KGB), mille ülesanded olid ühiskonna jälgimine ja kontrollimine ning luurete korraldamine, kõrgete võimukandjate julgeoleku tagamine, eriside kindlustamine jne. Julgeolekutöötajaid sidus omamoodi ühiskäendus ja vaikimiskohustus. Nõukogude võimu põlistamisele aitas oluliselt kaasa ka Eestisse jäetud sõjavägi, mille ülesanne oli nagu julgeolekuorganitelgi olla Moskva jaoks oluline informatsiooniallikas ja
Üle 70% küüditatutest vanurid või alla 16-aastased lapsed. Partei ja julgeoleku roll repressioonide teostamisel - Repressioonide ulatus – sõjajärgses Eestis ca 45 000, Lätis 75 000, Leedus 130 000 arreteeritud inimest. Repressioonide all langes 68 000 Eestis, Lätis 120 000 midagi ja Leedus 160 000 midagi. Repressiivaparaat. 1944-53 – NKVD (SARK) ja NKGB 1953-54 – MVD (SM) Alates 1954 – KGB (RJK) – Hršutšov lõi organisatsiooni, et nõrgestada julgeoleku organisatsioon NSVLis. Ta tahtis allutada julgeolek veelgi tugevamalt parteilise kontrolli alla. Esialgu julgeoleku positsioon nõukogude ühiskonnas nõrgenes. Hävituspataljonid. KGB. Võõrarmee kohalolek. Repressiivpoliitika mitmekesisus ja ulatus. Vägivalla osaline heastamine: nõukogulik rehabiliteerimine. Nõukoguliku rehabiliteerimise olemus
Eestlastest tööliste madal osakaal oli EKP juhtkonnale pidevaks probleemiks, ning olukorda teravdas veelgi Julgeolekusüsteemi juhtorganid, siseasjade asjaolu, et Eesti NSV töölisklass oli suurelt osalt (NKVD, SARK) ja julgeoleku rahva muukeelne. Mitteeestlastest töölisi ei saanud komissariaat (NKGB, RJRK) nimetati 1946. aga piiramatult vastu võtta, kuna siis oleks aastal ümber ministeeriumideks. Kahe mi liikmete rahvuslik koosseis päris paigast ära nisteeriumi vahel eksisteeris põhimõtteliselt läinud. tööjaotus: kui siseministeerium tegeles eelkõige
1946. aastal, Eestis arreteeriti 700 inimest, Lätis 1600, Leedus 5000. 1951. aastal, Eestis arreteeriti üle tuhande inimest. Kõige repressiivsem aasta peale 1945 on 1950, kus Eestis arreteeriti 2700 inimest (Märtsipleenum). Mitmed küüditamised: 1945- SAKSLASED (407 inimest), 1949 SUURKÜÜDITAMINE (20 713 inimest), 1950- PIHKVA OBLAST (1563 inimest), 1951- JEHOVISTID (259 inimest, Jehoova tunnistajad) Repressiivaparaat: 1944-1953- NKVD (SARK, sise asjade rahva komissariaat) ja NKGB (Julgeolekurahva komissariaat, vene keelne lühend) (RJRK, eesti keelne lühend). Ei olnud tegemist ühtse süsteemiga, vaid oli julgeolek jagatud kahte ossa. Stalini surma järel ühendati kaks julgeoleku ministeeriumit üheks võimsaks siseministeeriumiks, keda juhatas L. Beria. 1953-1954- MVD (SM, sotsiaalministeerium)- Eesotsas L. Beria. Ei kestnud kaua, sest N. Hrustsovi eesmärgiks oli siseministeeriumi mõjukust vähendada, mida teostati 1954
Plaanimajandus: 1940. aasta kevadeks mindi üle plaanimajandusele. Kehtestati igale vallas olevale talule plaanid: kui palju külvata rukist, nisu. Kui suurel maaalal kasvatada? Kui palju juustu tuleb valmistada, kui palju mune tuleb müüa? Seadi kohustuseks riigile müügi normid madala hinna eest. Lisaks 80 kolhoosile asutati 90 sovhoosi (Riiklik ettevõte). Repressioonid: Teostas esialgu Siseasjade Rahvakomissariaat (NKVD/SARK). SARK hakkas tegelema politseiga. Tema kõrvale loodi NKGB/RJRK (Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat). SARK ja RJRK juhiks sai põrandaalune kommunist- Boriss Kumm. Venemaalt toodi sisse inimesi, kes hakkasid juhtima RJRK'd. 1941. aastaks oli kadunud rohkem kui 1000 inimest. Esimestena represseeriti Eesti tippjuhte, küüdati kindral J. Laidoner koos abikaasaga ja K. Päts. Hiljem arreteeriti ükskõik, mis süüdistuse alustel: kunagine osalus vabadussõjas, kuulumine Isamaa liitu, Kaitseliitu kuulumine, kuulumine Eesti aegsesse erakonda
annaabi.ee 
