Protokoll Teraliimi määramine ja gluteenindeks (N-150) Töövahendid: kaks kaussi, "Perten" jahvataja, "Glutomatic", tsentrifuug, nisuterad (N-150, 25 grammi), 2%-line soolalahus Töökäik: Nisuterade jahvatamine jahuks. Teraliimi määramiseks kasutame masinat "Glutomatic". Prooviks võetakse 10 grammi jahu, millele lisatakse 5 ml 2%-st soolalahust. Segatakse ja jäetakse 6 minutiks seisma. Siis voolitakse taignast kaks "vorstikest", mis asetatakse pesukambri sõelale. Pesukambrid kinnitatakse masina külge nii, et väike ümmargune magnet peab olema suunatud seadme poole ning vajutatakse nupule START ja
arenguhäireid, rasestumise häireid, hemoglobiini sünteesi ja raua metabolismi häireid. Samuti käsivarte ja jalasäärte tundlikkuse vähenemist. 60...70% päevasest doosist eritub väljaheitega, naha kaudu imendub väga vähe. Imendumist takistavad: mineraalõlid, raua liig, klooririkas joogivesi, suu kaudu manustatavad kontratseptiivid, antibiootikumid, rääsunud rasvad. Looduslikud allikad: nisuidud, sojaoad, taimeõli, pähklid, rooskapsas, lehtköögiviljad, spinat, nisuterad, munad. K- vitamiin (naftokinoonid, antihemorraagiline vitamiin) Põhiroll organismis on seotud vere hüübimisega, oluline protrombiini tekkes. Üks vitamiinidest, mida bakterid valmistavad inimese soolestikus. Defitsiidi korral aeglustub vere hüübimine, toimub kestev verejooks ninast, kehale tekivad sinakad laigud. Imendumist takistavad: aspiriin, mineraalõli, rääsunud rasvad. Looduslikud allikad: rohelised lehtköögiviljad, jogurt, lutsern, munakollane, sojaõli, kalamaksaõli.
Brasserii- õllerestoran, õllebaar. Brie- hallitusjuustusort. Brokoli- kapsa teisend. Brõnsa- lambapiimjuust. Brändi- veini destilleerimisel saadud kange, konjakiga samaväärne alkohoolne jook. Brülee- vedeldatud pruunsuhkur magustoitude maitsestamiseks ja katmiseks. Brüsseli kapsas- rooskapsas. Bubert- piimast,jahust või mannast, suhkrust valmistatud ja vahustatud munadest magustoit. Bulett- lihapall ka juurviljapall. Bulgur-nisu- leotatud, keedetud, kuivatatud ja purustatud nisuterad. Buee- väike lehttaigna pirukas. Café- kohv, kohvik. Cafeteria- kohvikurestoran,selveenielaud. Camembert- prantsuse pehme valgehallitusjuust. Canapé- väike võileib elegantse kattega. Clafoutis- ahjupannkook, mis sisaldab marju või puuvilju. Croissant- kohev sarvesai. Culinaire- köök ja toiduvalmistamise oskus. Ladina keeles culinarius tähendab lihtsalt kööki. Dariool- väike silindrikujuline metallvorm; ka igasugune roog, mis selles vormis on valmistatud.
käärimistööstus viina ja õlle valmistamiseks. Suure populaarsuse on omandanud nisust valmistatud hommikueined. Jahvatades tera koos kestade ja iduga, saadakse täisterajahu. Täisterajahu on kõige suurema toiteväärtusega, kuna sisaldab palju B-rühma vitamiine ja mineraalaineid. Täisterajahu säilib halvasti ning seepärast toodetakse rohkem sellist jahu, mille saamisel on eraldatud kestad ja idu. Meil valmistatakse nisust mannat, pajudes maades aga mannale lähedast bulgurit. Nisuterad leotatakse, keedetakse, kuivatatakse, purustatakse. Bulguri toiteväärtus on lähedane täisterajahule, Bulgur pehmeneb kiiresti, mistõttu temast saab valmistada väga kiiresti putrusid. Bulgurit kasutatakse ka lihatoitude lisandina riisi asemel. 3 Talinisu botaaniline iseloomustus Juurestik. Teraviljadel on narmasjuurestik, peajuur puudub. Tera idanemisel arenevad kõigepealt esmased(primaarsed) idujuured
spinat, õunad, ananassid. B1vitamiini (tiamiini) suur puudujääk kutsub esile närvihäireid. Seda vitamiini leidub pähklites, täisteratoodetes, õllepärmis, poleeritud riisis ning mees. B2vitamiin (riboflaviin) aitab rakkudel kasutada hapnikku, mille abil tärklis ja suhkur muutuvad lihaste tööks vajalikuks energiaks. Parimad allikad on rohelised lehelised köögiviljad, õunad, õllepärm, lihvitud riis, nisuterad. B6vitamiin on looduslik rahusti. Selle puuduse korral kannatavad silmad suure pinge all ning laps võib tunda silma tõmblemist. Toidus tuleb kasutada tingimata kapsast, nisuteri, täisterarukist ja maisi, munakollast ja kala. B12vitamiini puudujääk tekitab verevaesuse ning nägemise nõrgenemise. Parimad allikad -- viinamarjad, munakollane, salat, mustikad, datlid, petersell, mustad ploomid ja aprikoosid. Halb nägemine võib olla ka põhjustatud kaaliumi puudusest organismis
võsa põlema. Tuhk, mis oli hea väetis, aeti ühtlaselt laiali ja sinna külvatud seemned künti puukonksudega maa sisse. Alemaa andis mõned aastad üsna rikkalikku saaki, kuid seejärel tuli ligemale 15 aastaks puhkama jätta. Külvati otra, nisu ja lina. Saak lõigati luusirpidega ja küllap leidus üksikuid kalleid pronkssirpegi. Lina kitkuti ja temast kooti hiljem linast riiet, millest valmistati rõivaid. Soojemal ajal oli linane riie kehale igati hea ning kerge kanda. Odra- ja nisuterad hõõrusid naised jahvekividega suurel kivialusel jahuks. Jahust valmistati putru ja karaskit. Toidulauale andsid tublisti lisa kalapüük ja küttimine. Kui koduloomad haigustesse surid ja vili ikaldus, saadi vähemalt veekogudest kalu ning laantest metsloomi. Olulisemaks muutus ehitustegevus. Pronkskirvestega oli parem raiuda metsa ja meisterdada elamuid. Hooned tehti ristkülikukujulised ja laoti palkidest. Palgid asetati rõhtsalt ja nende vahed täideti saviga
nahahaiguste eest. Igal üksikul B rühma vitamiinil on omad iseärasused, kuid nende kõigi puudusel (B1, B2, B6, B10, B12, PP) tekib väsimus, apaatsus, unetus, närvilisus, unustamine, närvipõletikud. Osa neist põhjustavad kasvupeetust, aneemiat (B10 ehk foolhape ja B12 ), löövet silmade, nina, huulte ümber ning suu- ja keelepõletikku (B6). Allikateks on kõik toiduained, eriti aga pärm, maks, kanamunad ja kanaliha, teraviljasaadused, kala ja liha, piim ja piimatooted, idandatud nisuterad, spinat, spargelkapsas, puu- ja köögiviljad. 6 Miks on Vitamiinid vajalikud ? Vitamiinid on eluks vajalikud bioloogiliselt aktiivsed ained nn. mikrotoitained,mida inimorganism vajab oma normaalseks elutegevuseks. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga, tema organism on võimeline ise sünteesima vaid mõningaid neist. Tunduvalt täiuslikumalt on vitamiinide süntees välja kujunenud taimedel,vähem aga mikroobidel ja seentel kõige
Samuti käsivarte ja jalasäärte tundlikkuse vähenemist. 60...70% päevasest doosist eritub väljaheidetega, naha kaudu imendub väga vähe. Imendumist takistavad: mineraalõlid, raua liig, klooririkas joogivesi, suu kaudu manustatavad kontratseptiivid, antibiootikumid, rääsunud rasvad. Kuumtöötlemisel kipub lagunema. Looduslikud allikad: nisuidud, sojaoad, taimeõli, pühklid, rooskapsas, lehtköögiviljad, spinat, nisuterad, munad. K - vitamiin (naftokonoonid) - antihemorraagiline vitamiin Põhiroll organismis on seotud vere hüübimisega, oluline protrombiini tekkes. Üks vitamiinidest, mida valmistatakse inimese soolestikus. Defitsiidi korral aeglustub vere hüübimine, toimub kestev verejooks ninast, kehale tekivad sinakad laigud. Imendumist takistavad: aspiriin, mineraalõli, rääsunud rasvad. Looduslikud allikad: rohelised lehtköögiviljad, jogurt, lutsern, munakollane, sojaõli, kalamaksaõli.
Tuhk, mis oli hea väetis, aeti ühtlaselt laiali ja sinna külvatud seemned künti puukonksuga maa sisse. Alemaa andis mõned aastad üsna rikkalikku saaki, kuid seejärel tuli ligemale 15. aastaks puhkama jätta. Külvati ka otra, nisu ja lina. Saak lõigati luusirpidega ja küllap leidus üksikuid kalleid pronkssirpegi. Lina kitkuti ja temast kooti hiljem linast riiet, millest valmistati rõivaid. Soojemal ajal oli linane riie kehale igati hea ning kerge kanda. Odra-ja nisuterad hõõrusid naised jahvekividega suurel kivialusel jahuks. Jahust valmistati putru ja karaskit. Toidulauale andsid tublisti lisa kalapüük ja küttimine. Kui koduloomad haigustesse surid ja vili ikaldus, saadi vähemalt veekogudest kalu ning laantest metsloomi. Vanem pronksiaeg (1500 - 1100 aastat e.Kr.) Vanem pronksiaeg on arheoloogilises materjalis suhteliselt halvasti esindatud, kindlaid sellesse aega kuuluvaid kinnismuistiseid teatakse vähe.
Luude kasv peatub 15-18 aasata vanuselt, kuid luude tihenemine ja tugevnemine jätkub veel pärast seda umbes 10 aastat. Kaltsiumi ületarbimise puhul saavad tugevalt kahjustada neerud, ning alatarbimise puhul saavad kahjustada hambad juuksed ja küüned. Vask aitab raual õigesti imenduda. Üleliigne vask võib tunduvalt vähendada imendumist. Aneemia on märk vase- või rauapuudusest koeratoidus. Luustiku hälbeid võib esineda kui on vasepuudus. Allikateks on koorikloomad, nisuterad, oad, pähklid, seemned, maks ja neerud. Iood on vajalik väikestes kogustes, et ära hoida struumade (kasvajate) teket. Allikateks on mereannid, meretaimed, jodeeritud sool ja pruunvetikas. Raud on vajalik hemoglobbini moodustamiseks, mis annab vereringesse ja kõikidesse kehaosadesse hapnikku. Seda vajatakse punaste vereliblede, müoglobiini, lihastes leiduva punase pigmendi ja teatud ensüümide tootmiseks. Loomsest toidust omastab
Kui vitamiin A hulk langeb alla l milligrammi päevas,hakkavad ilmuma vitamiin A puuduse nähud. B vitamiinide rühm. Põhjalikud uurimised on näidanud, et pärmis, rohelistes taimedes ja mujal leiduv vitamiin B polegi ühtlane aine, vaid mitmesuguste vees lahustuvate ainete segu, seega räägitakse vitamiin B rühmast. Kiki neid vitamiine sünteesivad vatsabakterid. Vitamiin B1, antineuriitiline vitamiin, aneuriin, tiamiin. B1 vitamiini sisaldavad palju sealiha, pärm, nisuterad ja riisikliid, loomaliha, läätsed, redised ja piim. Eriti palju sisaldavad B1 vitamiini riisi- ja nisuterade kestad. Kaug-Idas ( Hiina, Jaapan), kus rahvaste põhitoiduks on riis, mis kaotab palju B1 vitamiini terade kestast vabastamisel,on levinud haiguseks beribeeri ehk vitamiin B1-puudushaigus. Tähtsamad beribeeri tunnused oleks jägmised: erkude põletik, halvatused, lihaste kõhetus, südamenõrkus ja seedehäired.
Tuhk, mis oli hea väetis, aeti ühtlaselt laiali ja sinna külvatud seemned künti puukonksudega maa sisse. Alemaa andis mõned aastad üsa rikkalikku saaki, kuid seejärel tuli ligemale 15 aastaks puhkama jätta. Külvati otra, nisu ja lina. Saak lõigati luusirpidega ja küllap leidus üksikuid kalleid pronkssirpegi. Lina kitkuti ja temast kooti hiljem linast riiet, millest valmistati rõivaid. Soojemal ajal oli linane riie kehale igati hea ning kerge kanda. Odra- ja nisuterad hõõrusid naised jahvekividega suurel kivialusel jahuks. Jahust valmistati putru ja karaskit. Toidulauale andsid tublisti lisa kalapüük ja küttimine. Kui koduloomad haigustesse surid ja vili ikaldus, saadi vähemalt veekodudest kalu ning laantest metsloomi. Pronkskirvestega oli parem raiuda metsa ja meisterdada elamuid. Hooned tehti ristkülikukujulised ja laoti palkidest. Palgid asetati rõhtsalt ja nende vahed täideti saviga. Püstkodasid kasutati mõnikord suveköökidena
Liha, kanaliha, kala ning piimatooted on reeglina kroomivaesed. Kroomi põhilisteks allikateks on puu- ja juurviljad, täisteraviljatooted ning seemned. Toiduainete töötlemine roostevabades nõudes (eriti kui toiduained on happelised) võib tõsta nende kroomisisaldust. VASK (Cu) Vask osaleb organismis leiduva raua muutmisel hemoglobiiniks, aitab hoida luud, veresooned ja närvid terved ning immuunsussüsteemi normaalselt funktsioneerivana. Allikateks on koorikloomad, nisuterad, oad, pähklid, seemned, maks ja neerud. FLUOR (F) Fluor on oluline hammaste ja luude moodustumisel ning tähtis hambakaariese ennetamisel. Selle allikateks on mereannid, joogivesi ja fluoriga rikastatud keedusool. Levivad uudised, et Batelle'i Uurimisinstituut (Batelle Research Institute, Columbus, Ohio) tõestas aastal 1989, et fluor tekitab jõudsalt vähki. Uuringud tellis USA National Cancer Institute, aga tulemused vaikiti maha. Pole olemas uurimust, mis suudaks
Väga proteiinirikkad söödad (üle 40% proteiini kuivaines): verejahu, kalajahu, liha-kondijahu, sojasrott, maapähklisrott, rapsisrott, puuvillasrott, söödapärm. Proteiinirikkad (20...40% proteiini kuivaines): kaunviljad ja nende jahud, vikk, hernes, uba, lõssipulber. Keskmise proteiinisisaldusega söödad (15...20% proteiini kuivaines): hea karjamaarohi, heina silod (sees liblikõielised), ristik-ja lutsernhein, kapsas, juurviljapealsed, nisuterad, nisukliid. 5 Napi proteiinisisaldusega söödad (10...15% proteiini kuivaines): oder, kaer, rukis, mais (terad), hea kõrreliste hein Proteiinivaesed söödad (alla 10% proteiini kuivaines): maisi-ja viljasilo, kartul, juurvili, halb hein, põhk. 4) Toorkiud, toorrasv ja N vabad ekstraktiivained kui toitained. Rasv loomorganismis tähtsaks varuaineks. Loomorganismis rasvasisaldus kõigub 2...50%-ni, keskmiselt 18...25%.
Igal üksikul B rühma vitamiinil on omad iseärasused, kuid nende kõigi puudusel (B1, B2, B6, B10, B12, PP) tekib väsimus, apaatsus, unetus, närvilisus, unustamine, närvipõletikud. Osa neist põhjustavad kasvupeetust, aneemiat (B10 ehk foolhape ja B12 ), löövet silmade, nina, huulte ümber ning suu- ja keelepõletikku (B6). Allikateks on kõik toiduained, eriti aga pärm, maks, kanamunad ja kanaliha, teraviljasaadused, kala ja liha, piim ja piimatooted, idandatud nisuterad, spinat, spargelkapsas, puu- ja köögiviljad. Vitamiin H ehk biotiin Osaleb kõigi toitainete ainevahetuses, oluline mitmete rasvhapete kujunemisel, närvisüsteemi töös ning tervete juuste tagamisel. Allikaks on paljud toiduained, kuid seda on toitudes siiski liiga vähe. Täiendav hulk toodetakse soolestiku mikrofloora poolt. Vitamiin C Tuntud askorbiinhappena, suurendab kaitsevõimet, vähendab allergiat, soodustab haavade
verejahu 94% kalajahu 65-70% sojasrott 50% maapähklisrott 48% rapsiskook 34-40% puuvillasrott 40-42% proteiinirikkad: 20-40% proteiini kuivaines: hernes 25-28% uba 27-29% lõssipulber 36-38% rahuldava ehk keskmise proteiinisisaldusega söödad: 15-20% proteiini kuivaines: hea karjamaarohi 16-20% rohusilod (sees liblikõielised) 15-22% ristik- ja lutsernhein 16-22% nisuterad 15,5% nisukliid 17,5% napi proteiinisisaldusega söödad: 10-15% proteiini kuivaines: oder, kaer, rukis, mais (terad) 10-13% hea kõrreliste hein 11-14% proteiinivaesed söödad: alla 10% proteiini kuivaines: maisi- ja viljasilo 9-11% kartul, juurvili 6-9% halb hein, põhk 4-5% TOORRASV Rasv on loomorganismis tähtsaks varuaineks. Tugeva söötmise korral ladestub rasv nn
söödas 6,25-ga (100:16=6,25), saadakse proteiinisisaldus. Rohke proteiini sisaldusega söödad: Verejahus 85%,kalajahus 70%, lihakondijahu 50%, sojasrott 50%, maapähklisrott 48%, rapsisrott 40%, puuviljasrott 40%, söödapärm 48%; kaunviljad ja nende jahud: vikk 35%, hernes 26-28%, uba 26-28%, lõssipulber 36% keskmise proteiini sisaldusega söödad: hea karjamaarohi 16-20%, heina silod 15-22%, ristik ja lutsernhein 16-11%, kapsas ja juurviljapealsed 15-20%, nisuterad 15,5%, nisukliid 17,5%, oder rukis kaer mais 10-13% proteiini vaesed söödad: maisi ja viljasilo 9-10%, kartul ja juurvili 6-9% TOORKIUD, TOORRASV JA N VABAD EKSTRAKTIIVAINED KUI TOITAINED Toorrasv on väga heterogeense koostisega ainete rühm. Rasvade iseloomulik omadus on see, et nad ei lahustu vees, kuid lahustuvad hästi eetris, petrooleetris, bensiinis jt. orgaanilistes lahustites. Sellel põhinebki enamik kaasaegseid toorrasva määramise meetodeid. Nende
Igal üksikul B rühma vitamiinil on omad iseärasused, kuid nende kõigi puudusel (B1, B2, B6, B10, B12, PP) tekib väsimus, apaatsus, unetus, närvilisus, unustamine, närvipõletikud. Osa neist põhjustavad kasvupeetust, aneemiat (B10 ehk foolhape ja B12 ), löövet silmade, nina, huulte ümber ning suu- ja keelepõletikku (B6). Allikateks on kõik toiduained, eriti aga pärm, maks, kanamunad ja kanaliha, teraviljasaadused, kala ja liha, piim ja piimatooted, idandatud nisuterad, spinat, spargelkapsas, puu- ja köögiviljad. 5. Vitamiin C- Tuntud askorbiinhappena, suurendab kaitsevõimet, vähendab allergiat, soodustab haavade paranemist, kaitseb paljusid teisi vitamiine oksüdeerumise eest. Temast sõltuvad luude vastupidavus ning terved hambad ja igemed. Kui C vitamiini on vähe, langeb töövõime, tekib stress, kaob isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad põletikud, liigesed hakkavad valutama, igemed veritsema, tekivad ninaverejooksud,
! Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks, toodangu moodustamiseks. Proteiinirikkaid söötasid vajavad piimalehmad ja munakanad. Proteiinirikkad söödad: verejahu, kalajahu, liha-kondijahu, srotid, söödapärm!! Ka kaunviljad ja nende jahud, vikk, hernes, uba, lõssipulber. Proteiini on ka: karjamaarohi, silo, hein, kapsas, juurviljapealsed, nisuterad, nisukliid. 12 Toorkiud, toorrasv ja N vabad ekstraktiivained kui toitained. Rasv loomorganismis tähtsaks varuaineks. Loomorganismis rasvasisaldus keskmiselt 18...25%. Rasva koostises on 3 rasvhapet (linool-, linoleen- ja arahhidoonhape), mida loomad tingimata vajavad, kuid ise ei sünteesi. Rasvas lahustuvad 4 vitamiini (A, D, E, K) Vastsündinud loomad peavad seda saama piimarasva näol. Rasva on rohkesti: õlitaimede seemned.
Igal üksikul B rühma vitamiinil on omad iseärasused, kuid nende kõigi puudusel (B1, B2, B6, B10, B12, PP) tekib väsimus, apaatsus, unetus, närvilisus, unustamine, närvipõletikud. Osa neist põhjustavad kasvupeetust, aneemiat (B10 ehk foolhape ja B12 ), löövet silmade, nina, huulte ümber ning suu- ja keelepõletikku (B6). Allikateks on kõik toiduained, eriti aga pärm, maks, kanamunad ja kanaliha, teraviljasaadused, kala ja liha, piim ja piimatooted, idandatud nisuterad, spinat, spargelkapsas, puu- ja köögiviljad. 5. Vitamiin C - Tuntud askorbiinhappena, suurendab kaitsevõimet, vähendab allergiat, soodustab haavade paranemist, kaitseb paljusid teisi vitamiine oksüdeerumise eest. Temast sõltuvad luude vastupidavus ning terved hambad ja igemed. Kui C vitamiini on vähe, langeb töövõime, tekib stress, kaob isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad põletikud, liigesed hakkavad valutama, igemed veritsema, tekivad ninaverejooksud, lagunevad hambad
Kinoa seemneterad on üsna väikesed, 2–3 mm läbimõõduga. Seeme on läikiv ja selle värvus võib olla helekollane, roosa, oranž, punane, pruun või must. 3.7 Al dente Itaaliast pärinev kulinaarne mõiste, mis tähistab keedetud pasta või köögiviljade valmidusastet ja mille puhul pasta osutab hambale veel kerget vastupanu ja köögivili on aga veel kergelt krõmps. 3.8 Durumnisujahu Valmistatakse durumnisust, mille terad on klaasjalt läbipaistvad ning kõvemad kui tavalised nisuterad. Jahu on värvuselt kollasem kui traditsiooniline nisujahu. Durumjahu sisaldab väga vähe taignale sitkust andvat gluteeni, seetõttu sobib see hästi toorpasta ning kohevate pitsapõhjade valmistamiseks. Sobib ka teistesse küpsetistesse, millelt oodatakse kohevust ja muredust. 3.9 Täisterajahu Täisterajahu jahvatatakse töötlemata viljateradest ning täisteraviljatooteid omakorda
Rohke proteiini sisaldusega söödad: Verejahus 85%,kalajahus 70%, lihakondijahu 50%, sojasrott 50%, maapähklisrott 48%, rapsisrott 40%, puuviljasrott 40%, söödapärm 48%; kaunviljad ja nende jahud: vikk 35%, hernes 2628%, uba 2628%, lõssipulber 36% keskmise proteiini sisaldusega söödad: hea karjamaarohi 1620%, heina silod 1522%, ristik ja lutsernhein 1611%, kapsas ja juurviljapealsed 1520%, nisuterad 15,5%, nisukliid 17,5%, oder rukis kaer mais 1013% proteiini vaesed söödad: maisi ja viljasilo 910%, kartul ja juurvili 69% TOORKIUD, TOORRASV JA N VABAD EKSTRAKTIIVAINED KUI TOITAINED Toorrasv on väga heterogeense koostisega ainete rühm. Rasvade iseloomulik omadus on see, et nad ei lahustu vees, kuid lahustuvad hästi eetris, petrooleetris, bensiinis jt. orgaanilistes lahustites
Keskmine toitainete sisaldus 100 gr jahu kohta: Energiat 1385 kJ Valku 13 g Süsivesikuid 72 g Rasva 2,4 g 1 Nisuteri võib lisada taignasse ka tervetena. Nad sobivad pagaritööstuses erinevate teraleibade, saiade valmistamiseks. Kasutada eelnevalt leotatuna. Leotusaeg on 97C vee juures 5-6 tundi. Külma veega on leotusaeg 24 tundi. Peennisulõige Need on purustatud nisuterad, mis sobivad hästi pagaritööstusele erinevate teraleibade valmistamiseks. Kasutada eelnevalt leotatuna. Leotusaeg on küllaltki pikk, vähemalt 24 tundi. Toiteväärtus 100g peennisulõikes: Energiat 1380kJ Proteiini 15,0g Rasva 5,0g Süsivesikuid 51,Og Kiudaineid 45,Og Täistera jahusegu Spetsiaalselt pagaritele mõeldud universaalne jahusegu, mis sisaldab nisujahu, rukkijahu ja peennisulõiget. Jahusegu kasutatakse erinevate saiade, kuklite ja batoonide valmistamiseks Rukkijahu
osaliselt kliid ja vajadusel idud, seejärel jahvatatakse jääk soovitud peensusastmeni, jaotatakse sõltuvalt tuhasisaldusest kuude tüüpi. 2. Manna - sõre jahvatis tera keskosast. 3. Nisuhelbed - valmistatakse nisujahust või nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis, kuivatatakse, valtsitakse, praetakse. 4. Nisukliid - terade jahvatamisel eralduvad seemnekestad koos nende külge jäänud idu- ja koeosakestega. 5. Nisutangud - purustatud nisuterad 6. Bulgur - kuuma auruga töödeldud, seejärel kuivatatud ja lõpuks purustatud täisteranisu Rukkist saadavad tooted: 1. Rukkijahu (4 sorti): · Rukkipüül - kõige peenem jahvatis, jahvatatud on ainult tuuma osa · Rukkikroovjahu - idusid ja kesti on 1214%, · Rukkilihtjahu - alles on 2225% kestadest ja idudest · Täisterarukkijahu - ukkiterad jahvatatakse koos kestade ja idudega. 2
Keskmine toitainete sisaldus 100 gr jahu kohta: Energiat 1385 kJ Valku 13 g Süsivesikuid 72 g Rasva 2,4 g 1 Nisuteri võib lisada taignasse ka tervetena. Nad sobivad pagaritööstuses erinevate teraleibade, saiade valmistamiseks. Kasutada eelnevalt leotatuna. Leotusaeg on 97C vee juures 5-6 tundi. Külma veega on leotusaeg 24 tundi. Peennisulõige Need on purustatud nisuterad, mis sobivad hästi pagaritööstusele erinevate teraleibade valmistamiseks. Kasutada eelnevalt leotatuna. Leotusaeg on küllaltki pikk, vähemalt 24 tundi. Toiteväärtus 100g peennisulõikes: Energiat 1380kJ Proteiini 15,0g Rasva 5,0g Süsivesikuid 51,Og Kiudaineid 45,Og Täistera jahusegu Spetsiaalselt pagaritele mõeldud universaalne jahusegu, mis sisaldab nisujahu, rukkijahu ja peennisulõiget. Jahusegu kasutatakse erinevate saiade, kuklite ja batoonide valmistamiseks Rukkijahu
puudusel (B1, B2, B6, B10, B12, PP) tekib väsimus, apaatsus, unetus, närvilisus, unustamine, närvipõletikud. Osa neist põhjustavad kasvupeetust, aneemiat (B10 ehk foolhape ja B12 ), löövet silmade, nina, huulte ümber ning suu- ja keelepõletikku (B6). 36 Allikateks on kõik toiduained, eriti aga pärm, maks, kanamunad ja kanaliha, teraviljasaadused, kala ja liha, piim ja piimatooted, idandatud nisuterad, spinat, spargelkapsas, puu- ja köögiviljad. Vitamiin C Tuntud askorbiinhappena, suurendab kaitsevõimet, vähendab allergiat, soodustab haavade paranemist, kaitseb paljusid teisi vitamiine oksüdeerumise eest. Temast sõltuvad luude vastupidavus ning terved hambad ja igemed. Kui C vitamiini on vähe, langeb töövõime, tekib stress, kaob isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad põletikud, liigesed hakkavad valutama, igemed veritsema, tekivad ninaverejooksud, lagunevad hambad
annaabi.ee 
