rakendused toide Lühisrootoriga - Otsekäivitus - Suurem Leiab järjest Vahelduvvool asünkroonmooto - Lihtne meetod ja käivitusvool enam kasutust. r ehitus u (kuni 8x Tööstusseadmete - Ei vaja keerukaid suurem ajamid, võimsad juhtimissüsteeme nimivoolust) pumbad, tõste- ja - Madal hind - Tegelik teisaldusseadmed - Töökindel vooluimpulss , - Rasketes kuni 14x turbogeneraatorid talitusoludes suurem (elektrijaamas) vastupidav nimivoolust - Vähene jooksev - Pinged hooldus mehaaniliste
poolest. Arvutites, muusika-keskustes ja muudes sellistes seadmetes tähistab must värv miinust ja punane plussi. Koduses ja tööstuslikus elektrivõrgus on sinise isolatsiooniga neutraaljuhe, kollarohelise triibuga on maandusjuhe, faasijuhtmete isolatsioon on must või pruun. Juhistike liigkoormus kaitseseadmed Liigkoormusvool tekib, kui elektriseadmed ja juhistikud koormatakse üle nimivoolust suuremate vooludega. Näiteks, kui elektrivõrku ühendatakse ettenähtust suurem võimsus. Tulemuseks võib olla juhistiku ülekuumenemine ja isolatsiooni süttimine. Isolatsioonivõime kaotanud juhistikult kandub vool üle hoone metalltarinditele, põhjustades elektrilööke elusolenditele. Elektripaigaldiste ja tarvitite kaitseks liigvoolu eest kasutatakse automaatselt toimivaid kaitseseadmeid, mis rikketalitusse sattunud võrguosa või seadme kiiresti vooluahelast välja lülitavad.
Mootori staa- torivool ulatub käivituse ajal kuni 7-kordse nimivooluni. Võimsate asünkroonmootorite otsevõrkukäivitus põhjustab elektriliinides suuri voolutõukeid. Otsevõrkkäivitus on kõige lihtsam käivitusmeetod, mille puhul ühendatakse mootor otse võrku, tavaliselt läbi pealüliti ja ülekoormuskaitse. Meetod on lihtne, ega vaja mingeid keerukaid juhtimissüsteeme, kuid kutsub esile kõige suuremat käivitusvoolu, mis võib olla kuni 8 korda suurem mootori nimivoolust. Kuna mootor pole algselt pingestatud, siis tegelik vooluimpulss võib olla kuni 14 korda suurem nimivoolust. Lisaks suurele käivitusvoolule on vajalik ka suur käivitusmoment, mis on mitu korda kõrgem kui nimitalitluseks vaja ja kutsub seega esile ebavajalikke jõude ja pingeid mehaanilistes ülekannetes. Sellele vaatamata kasutatakse seda meetodit lihtsuse pärast väga laialt. Täht-kolmnurkkäivituse meetodiga on võimalik vähendada käivitusvoolu kuni 30% ja käivitusmomenti kuni 25%
ühendatud tarvitiga. Mähised on traadikeerdude kogumid, mis on keritud ümber südamiku. Neid kohti südamikust, millel mähised asuvad nimetatakse sammasteks. Mähised valmistatakse kas ümmargustest või kandilistest (suurematel trafodel) vaskjuhtmetest, mis on isoleeritud lakiga, puuvillkedrusega või kaablipaberiga. Mähiste otsad kinnitatakse trafo klemmide alla. • Mis on trafo tühijooksu- ehk jõudeseisund? Keskmiselt mitu % on trafo tühijooksuvool nimivoolust? Trafo jõudeseisund on seisund, kui trafo primaarmähis on võrku ühendatud, aga sekundaarmähis tarviti külge ühendatud ei ole. Tühijooksuvool on keskmiselt 4...10% nimivoolust. • Mis on trafo ülekandetegur ja kuidas saab seda määrata? Trafo ülekandetegur on primaarmähise ja sekundaarmähise keerdude jagatis, mis näitab, kui palju ning kuhu poole pinge trafot läbides muutub. Ülekandetegurit saab määrata valemiga n=E1/E2=ω1/ω2
s=(n1- 2) Raadiolained (104-10-4m) elektrogeneraator, võngeringid, raadioantenn|suur intensiivsus, pole n2)/n1*100% n1-magnetvälja, n2-rootori. Enamus parameetreid sõltub vaja juhtmeid, lühilaine kümnendmeetrid,kesklaine sajadmeetrid,pikklaine kümnendkilom| infoedastus libistusest. Nt käivitamise alghetkel n2=0 ja s=100% vool on siis umbes 7X Optiline kiirgus jaguneb ultravalguseks, nähtavaks valguseks, infravalguseks tugevam nimivoolust; normaalses tööreziimis s väike 5-7% ja teeb tööd; 3) infravalgus (10-3-10-6m) tekib aatomite võnkumisel, pöörlemisel molekulisdes |suur tühijooksul s<1% ja n2>n1 rootor pöörleb kiiremini ja läheb üle generaatorreziimi; läbitungimisvõime, keemiline toime, bioloogiline toime, inimene kiirgab ka | tajume soojusena
Seepärast peavad ruumis olema ühte liiki pistikupesad. Enamikus Euroopa riikides on tavalise isolatsiooniga (0-klassi) elektritarviti keelatud, nende asemel on kasutusel ohutuma ehitusviisiga tarvitid. Välisriikides valmistatud kodumasinate, triikraudade, kohvikeetjate jms. tarvitite pistikud tihti kodude tavalistesse pistikupesadesse ei sobi. Peamiselt tuleneb probleem sellest, et olemasolevate pistikupesade näol on tegemist seadmepistiku nimivoolust väiksema nimivooluga pistikupesadega. Pistikupesade kontaktid ja võimalik, et ka rühmaliinid võidakse jämedamate harudega pistikutega varustatud seadmete kasutamisel üle koormata ja kutsuda sellega esile tuleohu. Tihti aitab siin olemasolevate pistikupesade asendamine standardikohase nimivooluga (16 A) pistikupesadega. Tavainimene ise pistikupesi asendama asuda ei tohi, kuna vääralt tehtud töö võib tuua endaga kaasa õnnetuse. Tingimata tuleb kõik elektritööd, peale
on vaja muuta voolu suund kas ankrumähises (vasakult teine joonis) või ergutusmähises (vasakult kolmas joonis). Polaarsuse muutmisega masina klemmidel (pluss- ja miinusjuhtme vahetamisega) pöörlemissuunda muuta ei saa. Seda illustreerib parempoolne joonis, kus vasakpoolse (esialgsega) võrreldes on muudetud nii ergutusvoolu kui ankruvoolu suunda, juhtmele mõjuva jõu suunda see pole muutnud. Alalisvoolumootorit ei tohi käivitada otselülitamisega liinipingele. Tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümmend korda suurem (seda suurem, mida suurem ja mida kiirem on mootor, suurtel masinatel isegi kuni 50 korda). Suur vool tekitab kommutaatoril ringtule ja rikub kommutaatori ning seega kogu mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või (vanemates seadmetes) käivitustakistit (käivitusreostaati). Otsekäivitamine on mõeldav väikese pinge ja väikese mootori korral, mille ankrumähise takistus on suur. Pöörlemiskiirus
a M/n tunnusjoon; b I/n tunnusjoon [21] Mootori lubatav ülekoormus momendi järgi on 1,6...1,8 korda suurem nimimomendist. Suurema koormusmomendi puhul võib mootor nö vääratuda (vääratusmoment). Sel juhul kiirus väheneb järsult ning mootori mähised hakkavad väga kiiresti kuumenema. Joonis 2.11, b on näidatud voolu sõltuvust pöörlemiskiirusest. Nagu on näha, võib asünkroon-mootori otsevõrkkäivitusel käivitusvool olla nimivoolust In 4 ... 8 korda suurem. Asünkroonmootori sildiandmed Igale mootorile on kere külge ühendatud seda mootorit iseloomustavad sildiandmed, millelt saab kasutaja välja lugeda, kuidas mootorit tuleb kasutada. Lühisrootoriga asünkroonmootori skeemitähis ja mähiste tähistamine on toodud Joonis 2.12. Samuti on ära märgitud mootori nimesildile kantavad olulisemad andmed. Asünkroonmasina sildiandmed
Liigkoormuse korral kui tarbijavool ületab kaitselülitite nimivoolu umbes 25%, paindub bimetallriba, vabastades mehhanismi riivi ja katkestades voolu s.t. kaitselüliti lülitub automaatselt välja. 14. Milline on juhtmetel või kaablile soovitatav vool võrreldes kaitseaparaadi nimivooluga? · On soovitatav, et juhtmele või kaablile lubatav vool oleks kaitseaparaadi nimivoolust kuni 25% suurem. 15. Millised on nõuded valgustite paigaldamisel ohtlikesse ruumidesse, milline peab olema juhtmestik ,kuidas paigaldatakse lülitid? · Ohtlikes ruumides tuleb valgustite ja teiste aparaatide metallkered üldise korra kohaselt maandada. Nendes ruumides peab juhtmestik olema võimalikult lühike ja lüliti tuleb ruumist välja viia. 16. Mis on elektrimootori kaitseseadisteks ja kuhu nad ühendatakse?
Generaatorit käivitada diiselmootori pöörete arvu muutmisega. Kuidas toimub võrguga paralleelselt töötava sünkroongeneraatort sageduse reguleerimine? ühe generaatori sagedust ei saagi eraldi reguleerida. Kuidas toimub võrguga paralleelselt töötava sünkroongeneraatori reaktiivvõimsuse reguleerimine? ergutusvoolu reguleerimisega. Töötava sünkroongeneraatori kõigi kolme faasi lühistamisel tekkiv vool on algul 20...30 korda suurem nimivoolust; sisaldab aperioodiliselt sumbuvat alaliskomponenti; saavutab püsiväärtuse 0,1... 0,2 s pärast; sumbub kahe erineva ajakonstandi järgi. Millised protsessid toimuvad sünkroonmasina üleminekul generaatoritalitluselt mootoritalitlusse? Muutub voolu suund pinge suhtes; muutub pöörlemiskiirus. Mis toimub sünkroonmootori ergutusvoolu muutmisel, kui moment tema võllil ei muutu? Ergutusvoolu suurendamisel genereeritav reaktiivvõimsus kasvab; ergutusvoolu suurendamisel
Samaaegselt peab olema taidetud jargmine tingimus: Zs x Ia Uo Kus Zs on rikkesilmuse naivtakistus, mis koosneb pingeallikast, faasijuhist kuni rikkekohani ning kaitse- voi PEN-juhist rikkekoha ja vooluallika vahel. Ia on vool, millega kaitseseade rakendub automaatselt soltuvalt nimipingest Uo ettenahtud aja jooksul voi enimalt 5 sekundi jooksul. Uo on nimipinge maa suhtes. Nõutavad lühisvoolude suurused olenevad lisaks ettenahtud valjalulitumisajale veel kaitseseadme nimivoolust ja tuubist. Tavalises projekteerimispraktikas valitakse hoone sisevorgu liigvoolukaitsed arvutatud koormuse jargi juhtide liigkoormuskaitseteks. Peale seda tuleb eraldi kontrollida, kas noutud rakendumisajad on luhisekaitse ja rikkekaitse osas tagatud. TN-S-susteemi peapotentsiaaliuhtlustusel on tahtsust ka elektromagnetilise uhilduvuse seisukohalt. See on tingitud asjaolust, et neutraaljuhi pingelangud ei saa pohjustada
U liinipinge voltides (V) I liinivool amprites (A) cos võimsustegur Võimsus mootori võllil P = 3 U I cos P = mootori kasutegur. P1 Lisaks pöörlemiskiirusele n ja voolule I sõltuvad koormusest ka kasutegur ja võimsustegur cos. Seda iseloomustavad tüüpilised tunnusjooned on näha joonisel. Asünkroonmootori lülitamisel võrgupingele (kiirus on siis null) tekib suur käivitusvool, mille algväärtus on tavaliselt 5...7 korda nimivoolust suurem, ja mis kiiruse kasvades väheneb esialgu üsna aeglaselt. Samal ajal käivituse algmoment TA on enamasti vaid veidi suurem nimimomendist TN ning algul enamasti langeb sadulväärtuseni TS, siis kasvab vääratusmomendini TK, misjärel saab väärtuse, mis sõltub koormusest mootori võllil. 118 Vääratusmoment ehk kriitiline moment TK on maksimaalne moment, mida mootor suudab arendada.
U liinipinge voltides (V) I liinivool amprites (A) cos võimsustegur Võimsus mootori võllil P = 3 U I cos P = mootori kasutegur. P1 Lisaks pöörlemiskiirusele n ja voolule I sõltuvad koormusest ka kasutegur ja võimsustegur cos. Seda iseloomustavad tüüpilised tunnusjooned on näha joonisel. Asünkroonmootori lülitamisel võrgupingele (kiirus on siis null) tekib suur käivitusvool, mille algväärtus on tavaliselt 5...7 korda nimivoolust suurem, ja mis kiiruse kasvades väheneb esialgu üsna aeglaselt. Samal ajal käivituse algmoment TA on enamasti vaid veidi suurem nimimomendist TN ning algul enamasti langeb sadulväärtuseni TS, siis kasvab vääratusmomendini TK, misjärel saab väärtuse, mis sõltub koormusest mootori võllil. 118 Vääratusmoment ehk kriitiline moment TK on maksimaalne moment, mida mootor suudab arendada.
Ampermeeter ühendatakse šundiga rööbiti (joon. 1.2). 7 Mõõdetav vool I tekitab šundil pingelangu Uš=IRš. Kuna šundi takistus Rš= const, siis pingelang Uš on võrdeline vooluga I. Järelikult kujutab šundiga rööbiti lülitatud mõõteriist endast millivoltmeetrit, millega mõõdetakse šunti läbiva vooluga võrdelist pingelangu. Šundi valikul tuleb lähtuda tema nimivoolust ja nimipingelangust, mis tööstuslikult toodetavatel universaalšuntidel on normeeritud väärtustega (levinum 75 mV). Välise šundiga ühendamiseks ette nähtud ampermeetri skaalale on märgitud vajaliku šundi nimipingelang (näit. 75 mV), šundi nimivool aga peab võrduma ampermeetri mõõtepiirkonnaga. Joonis 1.2. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine šundiga Vahelduvvooluringis kasutatakse ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks voolutrafosid,
Asünkroonmootorite käivitamine- elektrimootorite käivitust iseloomustavateks suurusteks on takistava mõju voolu muutumiseks... mahtuvustakistus Xc = !/wc=1/2fc. Pingeresonants kui vahelduvvoolu käivitusvool, käivitusmoment, käivitusaeg ja käivituse ökonoomsus. Lühisrootoriga asünkroonmootorite jadaahelas Hl=Xc, siis U =Uc, pingekolmnurk taandub sirglõikeks ja kogupinge U on vooluga I faasis. käivitusvool I1k on käivitamise alghetkel (s=1) nimivoolust I1n suurem 4,0...7,0 korda, sõltuvalt mootori L nimivõimsusest ja pöörlemiskiirusest. Suhet I=I1k/I1n nimetatakse käivitusvoolu kordsuseks. Võrdsed ja vastassuunalised pinged U =Uc kompresseeruvad vastastikku ning vooluahelal on aktiivtakistuse Algkäivitusmomendi (s=1) Mk ja nimimomendi Mn suhet nimetatakse käivitusmomendi kordsuseks:
nii rööpergutusmähis kui jadaergutusmähis. Alalisvoolumootori pöörlemissuuna muutmiseks on vaja muuta voolu suunda kas ankrumähises või ergutusmähises. Polaarsuse muutumisega masina klemmidel pöörlemissuunda muuta ei saa. Reverseerimiseks tuleb muuta kas ankruvoolu või ergutusvoolum jättes teise neist vooludest samasuunaliseks. Alalisvoolumootorit ei tohi käivitada otselülitamisega liinipingele. Tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümend korda suurem (seda suurem, mida suurem ja mida kiirem on mootor). Suur vool tekitab kommutaatori ringtule ja rikub kommutaatori ning seega kogu mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või käivitustakistit. Otsekäivitamine on mõeldav väikeste pingete ja väikese mootori korral, mille ankrumäise takistus on suur. Pöörlemiskiiruse reguleerimine toimub kuni nimikiiruseni ankrupinge tõstmisega nimipingeni. Edasine kiiruse
D. Niisuguse kaitsme sulavosa nimetatakse eesti keeles (kaitsme)korgiks, ka padruniks. Selle ohutuks paigaldamiseks keermetatud kaitsmepesasse (sellest ka kasutatav kaitsme nimi) on pide. Padrunkaitse Padrunkaitse Padrunis on vasest või hõbetatud vasest kaitsmetraat, mida ümbritseb peenike kvartsliiv ja suhteliselt paks portselankest. Portselan on kvartsliivast parem soojusjuht. Padruni põhjaks on silindriline nikeldatud messingist kontakt, mille läbimõõt sõltub nimivoolust. See peab tagama hea kontakti. Padrun on enamasti varustatud rakendumisindikaatoriga, mis paistab läbi pideme klaaspõhja. Indikaatori ehitus on analoogne torukaitsme omaga. Sulavkaitse pooljuhseadmetele Tavalised lühisekaitseseadmed pooljuhtide kaitseks ei sobi. Joonisel on dioodi või türistori taluvuspiiriga (b) võrdlevalt kujutatud kaitselüliti (a) ja sulavkaitsme (c) rakendumistunnusjooned. Nende lõikumine näitab nende sobimatust.
südamikku ja lahutab peakontaktid. Liigkoormuskaitse tagavad käivitis paiknevad termoreleed. Ter- morelee koosneb mootori faasijuhtmesse lülitatud kütteelemendist, bime- tallvedrust, mis hoiab lülitusmehhanismi riivi ja normaalselt suletud kontaktidest, mis on ühendatud järjestikku elektromagneti vooluringi. Kui elektrimootori liigkoormuse tõttu vool suureneb, siis kütte- element kuumeneb, juhul kui suurenemine on 20% nimivoolust. Kuumuse mõjul kuumeneb ka bimetallvedru. Vasakule paindudes vabas- tab ta lülitusmehhanismi riivi ning lahutab ühtlasi kontaktide kaudu elektromagneti vooluringi. Kui liigkoormus lakkab, saab termorelee kontakte sisse lülitada pärast vaheaega, mis kulub bimetallvedru jahtumiseks ning algolekusse paindumiseks. Termorelee tagasilülitami- seks on kontaktorkäiviti esiosas nupp. Termorelee kütteelemente valmistatakse vooludele 0,3 150 A ja
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Sisetööde elektrik Elektripaigaldiste käit ja plokkskeeem Juhendaja: Pärnu 2015 Plokkskeem Käidu- ja hoolduskava Dokumentatsioon Hoolduskava Käidu organisatsiooniline korraldus Elektrialane ohuteadlikkus Käiduohutus põhialused Töökorraldus Käidutoimingute ohutus Mõõtmised Käidutoimingud Kontrolll ...
a – M/n tunnusjoon; b – I/n tunnusjoon [12]. Mootori lubatav ülekoormus momendi järgi on 1,6...1,8 korda suurem nimimomendist. Suurema koormusmomendi puhul võib mootor nö vääratuda (vääratusmoment). Sel juhul kiirus väheneb järsult ning mootori mähised hakkavad väga kiiresti kuumenema. Joonis 5.4, b on näidatud voolu sõltuvust pöörlemiskiirusest. Nagu on näha, võib asünkroon- mootori otsevõrkkäivitusel käivitusvool olla nimivoolust In 4 ... 8 korda suurem. 5.2. Asünkroonmootori sildiandmed Igale mootorile on kere külge ühendatud seda mootorit iseloomustavad sildiandmed, millelt saab kasutaja välja lugeda, kuidas mootorit tuleb kasutada. Lühisrootoriga asünkroonmootori skeemitähis ja mähiste tähistamine on toodud Joonis 5.5. Samuti on ära märgitud mootori nimesildile kantavad olulisemad andmed. U V W U1 V1 W1
Eelised: il(3) Kolmefaasilise lühise löökvool s.o. suurim lühisvoolu väärtus, mis tekkib hetkle 0,01 sek. peale lühise algust. Lühisvoolude elektrotermiline mõju: Elektriseadmete soojenemise vaatlemisel lähtume normaal- ja lühisreziimist. Voolujuhi temperatuur normaaltööreziimil, kus 0 ümbruskonna temperatuur; n nimivoolust In tingitud ületemperatuur; Elektriseadme töökindel töötamine on tagatud tingimusel: n lub , kus lub voolujuhile lubatud temperatuur normaalreziimis. ühisel voolujuhi temperatuur: k = n + k , kus k Lühisvoolust Ik tingitud ületemperatuur. Voolujuht on elektrotermiliselt vastupidav lühisele, kui: k ,lub k , kus k, lub luatav temperatuur lühisel. 27
=d/dt (rad/s2). Teades -t, saame arvutada mootori käivitusaja vastava pöörlemiskiiruseni Kasutegur: · Mootori lubatav ülekoormus momendi järgi on 1,6...1,8 korda suurem nimimomendist · Suurema koormusmomendi puhul tekib vääratusmoment. Sel juhul kiirus väheneb järsult ning mootori mähised hakkavad väga kiiresti kuumenema · Voolu sõltuvus pöörlemiskiirusest näitab, et asünkroonmootori otse võrku lülitamisel võib käivitusvool olla nimivoolust 4 ... 8 korda suurem Karakteristikud · Mehaaniline tunnusjoon iseloomustab asünkroonmootori pöördemomendi sõltuvust pöörlemiskiirusest · Mootori käivitamiseks on vaja tekitada käivitusmoment, mis on nimimomendist 1...3 korda suurem · Suurimat momenti, mida mootor käivitamisel saavutab nimetatakse vääratusmomendiks · Libistuse s korda väiksema nimipöörlemiskiiruse saavutamisel töötab mootor oma nimireziimis (nimipöörlemiskiirusel ja -momendil)
genereeritav emj. Generaatori klemmipinge on U = e - I a Ra , kus I a = I - I e ja e = c E w F . Kuna F = f ( I e ) ja ergutusmähis on lülitatud pingele U, siis väheneb ka ergutusvool I e = U /( Re + re ) , mis ongi genereeritava emj vähenemise põhjuseks koormuse kasvamisel. Generaatori kaitse seisukohalt on vaadeldud olukord soodne, sest lühisvool ei kujune suuremaks I nimivoolust. Tõesti, kui lühisel ( RT = 0 ) pinge 0 Inom Il Ikriit U = 0 , siis põhjustab lühisvoolu vaid jääkelektromotoorjõud: I l = e jääk / Ra . Maksimaalne Joonis 10. e kriitiline vool I kriit » 3 I nom . 10 · Kompaundgeneraator (joonis 6D) 1
leiutamisele kaasa kasutades õpitud tarkusi on lihtsam midagi luua, kuid ainult juhul, kui ei jää täpselt kõige õpitu piiridesse. 48. Millal tekib mootoril lühistalitlus? Mootoril tekib lühistalitlus, kui mootori koormusmoment on suurem kui mootori käivitusmoment ning siis mootori rootor pöörlema ei hakka. T < TS ning n = 0 Kus T mootori käivitusmoment ning TS mootori koormusmoment. Mootori vool on mitu korda suurem nimivoolust ning mootor kuumeneb kiiresti. Mootor tuleb lahutada toitepingest, sest muidu see hakkab peagi suitsema ja tekib kärsahais. 49. Mis tingimustel tekib pingeresonants? Pingeresonants on olukord pooli ja kondensaatorit sisaldavas jadaaheldas, kus ahela reaktiivtakistus on null. Seega pingeresonantsi tingimus on XL = XC Sellisel juhul ahela näivtakistus on Z = R2 + (XL - XC)2 = R = min ja vool jadaahelas I on maksimaalne ning faasis pingega, sest cos = 1
Millega on tegemist: Valige üks: a. Asünkroonmootori pidurdamise plokkskeem b. Pinge kommuteerimise plokkskeem c. Asünkroonmootori pinge- sageduse juhtimise plokkskeem Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: Asünkroonmootori pinge- sageduse juhtimise plokkskeem Küsimus 53 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mitu korda suureneb käivitusvool nimivoolust asünkroonmootori otsekäivituse korral? Valige üks: a. 15 - 20 korda b. 6 - 9 korda c. 2 - 4 korda Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 6 - 9 korda Küsimus 54 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millega on tegemist Valige üks: a. Tähtühenduses asünkroonmootori toitekaabli ühendamine mootori klemmidele b. 3 faasilise trafo ühendamise klemmid
allikapingega elemente. Vastasel korral tekivad nn. tasandusvoolud ka rööpallika tühijooksul. Rööpühenduse korral · allikapinge on võrdne elemendi allikapingega E = E1 = E2 = E3 · patarei sisetakistus on elemendi sisetakistusest väiksem nii mitu korda, kui mitu elementi on ühendatud R01 R0 = n · patarei nimivool on ühe allika nimivoolust nii mitu korda suurem, kui mitu elementi on ühendatud 1.17 Muutuva takistusega vooluring Praktikas esineb sageli juhtumeid, kus koormus- takistus muutub. Vool E I= R0 + R Toiteallika arendatav võimsus P1 = E I = (U + U 0 ) I = U I + U 0 I = I 2 R + I 2 R0 . Toiteallika arendatav võimsus koosneb kahest osast: · tarvitile antav ehk kasulik võimsus P2 =U I = I 2 R · sisetakistuses soojuseks muutuv osa ehk
allikapingega elemente. Vastasel korral tekivad nn. tasandusvoolud ka rööpallika tühijooksul. Rööpühenduse korral · allikapinge on võrdne elemendi allikapingega E = E1 = E2 = E3 · patarei sisetakistus on elemendi sisetakistusest väiksem nii mitu korda, kui mitu elementi on ühendatud R01 R0 = n · patarei nimivool on ühe allika nimivoolust nii mitu korda suurem, kui mitu elementi on ühendatud 1.17 Muutuva takistusega vooluring Praktikas esineb sageli juhtumeid, kus koormus- takistus muutub. Vool E I= R0 + R Toiteallika arendatav võimsus P1 = E I = (U + U 0 ) I = U I + U 0 I = I 2 R + I 2 R0 . Toiteallika arendatav võimsus koosneb kahest osast: · tarvitile antav ehk kasulik võimsus P2 =U I = I 2 R · sisetakistuses soojuseks muutuv osa ehk
allikapingega elemente. Vastasel korral tekivad nn. tasandusvoolud ka rööpallika tühijooksul. Rööpühenduse korral · allikapinge on võrdne elemendi allikapingega E = E1 = E2 = E3 · patarei sisetakistus on elemendi sisetakistusest väiksem nii mitu korda, kui mitu elementi on ühendatud R01 R0 = n · patarei nimivool on ühe allika nimivoolust nii mitu korda suurem, kui mitu elementi on ühendatud 1.17 Muutuva takistusega vooluring Praktikas esineb sageli juhtumeid, kus koormus- takistus muutub. Vool E I= R0 + R Toiteallika arendatav võimsus P1 = E I = (U + U 0 ) I = U I + U 0 I = I 2 R + I 2 R0 . Toiteallika arendatav võimsus koosneb kahest osast: · tarvitile antav ehk kasulik võimsus P2 =U I = I 2 R · sisetakistuses soojuseks muutuv osa ehk
allikapingega elemente. Vastasel korral tekivad nn. tasandusvoolud ka rööpallika tühijooksul. Rööpühenduse korral · allikapinge on võrdne elemendi allikapingega E = E1 = E2 = E3 · patarei sisetakistus on elemendi sisetakistusest väiksem nii mitu korda, kui mitu elementi on ühendatud R01 R0 = n · patarei nimivool on ühe allika nimivoolust nii mitu korda suurem, kui mitu elementi on ühendatud 1.17 Muutuva takistusega vooluring Praktikas esineb sageli juhtumeid, kus koormus- takistus muutub. Vool E I= R0 + R Toiteallika arendatav võimsus P1 = E I = (U + U 0 ) I = U I + U 0 I = I 2 R + I 2 R0 . Toiteallika arendatav võimsus koosneb kahest osast: · tarvitile antav ehk kasulik võimsus P2 =U I = I 2 R · sisetakistuses soojuseks muutuv osa ehk
+ - 36 C4 C5 C6 Kolmandaks võimaluseks on voltmeetri ja madaldatud vahelduvpingeallika meetod. Järjestikku ühendatakse kaks mähist neid toidetakse näiteks 36 V pingega. Voolutugevuse kontrollimiseks ühendatakse ahelasse ampermeeter (joonisel nr. 3), sest ta ei tohi olla nimivoolust suurem. Joonis nr.3 a) b) A A C1 C2 C1 C4 C4 C5 C4 C5 C6 C6 V V
Silufiltrite ülesandeks on vähendada alaldist saadava pinge pulsatsiooni ehk lainelisust tarbija iseloomuga määratud tasemeni. Filtrite toimet iseloomustavaks parameetriks on silumistegur kus p on pulsatsioon filtri sisendis ja p pulsatsioon filtri väljundis. Seega näitab sis välj silumistegur, mitu korda väheneb pulsatsioon filtri toimel. Peale silumisteguri on filtritele tähtsaks parameetriks veel nimivool, sest kasutades filtrit nimivoolust erinevatel vooludel ei pruugi siluv toime olla enam samal tasemel. Eriti kehtib see filtrite kasutamisel nimivoolust suurematel vooludel, kus lisaks silumisteguri vähenemisele võib tekkida ka filtri elementide soojuslik ülekoormamine. Silufiltrid jagunevad passiiv- ja aktiivfiltriteks. 30 Filter Rt Rt Uvälj Usis U F U0sis U1msis Usis t U0välj Uvälj t U1msis JOONIS 3.10. Passiivfiltrid on koostatud passiivelementidest s
3.3. Silufiltrid Silufiltrite ülesandeks on vähendada alaldist saadava pinge pulsatsiooni ehk lainelisust tarbija iseloomuga määratud tasemeni. Filtrite toimet iseloomustavaks parameetriks on silumistegur p q = sis pvälj kus psis on pulsatsioon filtri sisendis ja pvälj pulsatsioon filtri väljundis. Seega näitab silumistegur, mitu korda väheneb pulsatsioon filtri toimel. Peale silumisteguri on filtritele tähtsaks parameetriks veel nimivool, sest kasutades filtrit nimivoolust erinevatel vooludel ei pruugi siluv toime olla enam samal tasemel. Eriti kehtib see filtrite kasutamisel nimivoolust suurematel vooludel, kus lisaks silumisteguri vähenemisele võib tekkida ka filtri elementide soojuslik ülekoormamine. Silufiltrid jagunevad passiiv- ja aktiivfiltriteks. UF Usis Filter Uvälj Rt
piirvääftust I*o" ja voolu soojuslikku toinret (Pr). Üksikute mootorite liigkooĪTnuse võib vältimiseks tuleb neist igaühte kaitsta liigkoorrrrLtse eest eraldi. Mootorite kaitseks võetakse kasutada nt. bimetallvabastiga kaitselüliteid, kusjuures vabasti voolusätteks rnootori nimivoolust +10 % võrra suĮļrem väättus' o Sagedusmuunduri pararneetrite sätted kelrtivad kõigi mootorite jaoks korraga. See täļrendab, et pingĖ sageclrrssõltuvĮtSe, pingelangrr ja libistuse kompensatsioonisättecl täita Yaid peavad olema ühūviisi sobivacļ igale irrootoLiĮe. Seda tinginrust on r,õimaĮiļ<
elemendid sõltuvad tootvast firmad on kas väljaspoolt lisatavad või intergreeritud st. kontaktivaba lülitiga kokku ehitatud. Kontaktivabu lüliteid valmistatakse vooludele alates 0,5A kuni 100A. Neid valmistatakse ühe, kahe ja kolmefaasilistele. Lüliteid valmstav firmad toodavad ka standartseid radiaatoreid, kuid need on sovitatud nimikoormustele st. on kasutatavad siis kui kontaktivaba lüliti töötab kas nimivooluga või sellele lähedase vooluga. Kui aga reaalne vool on nimivoolust tunduvalt väiksem ei vajata enam nii võimsaid radiaatoreid ja võib läbi saada märksa väiksematega, mis võivad olla ka isevalmistatud, või kasutatakse radiaatoritene mingeid konstruktiivseid elemente. 5. Kolmefaasilised alaldid Suuremavõimsuslised alalispinge energia saamiseks ei sobi ühefaasilised alaldid, kuna nad tekitavad ebasümeetrilist koormust (Koormatakse üht faasi rohkem). Taolise ebasümeetrilise koormuse korral tekib nullpunkti nihe, ning pinge muutused
Nii võime saada mistahes tööpunkti mehaaniliste karakteristikute n=f(M) tasapinnal pöõrlemiskiiruse ja momendi reaalses muutumispiirkonnas, mis on määratud mootori mehaanilise tugevusega ning jahutus- ja kommutatsioonitingimustega. Rööpergutusmootori (ka sõltumatu ergutusega mootori) ja kompaundmootori pöörlemiskiiruse suurendamiseks üle nimikiiruse on ratsionaalne vähendada magnetvoogu ergutusahelasse lülitatud reostaadi, sest ergutusvool on suhteliselt väike (ca 3% mootori nimivoolust}. Pöörlemiskiirust võib aga vähendada ankruahelasse lülitatud lisatakistiga R, milles eralduv soojus on märkimisväärne. Nimetatud meetodite üheaegsel, rakendamisel on võimalik muuta ka vaid mehaanilise karakteristiku jäikust nii, et nimikiirus ei muutu. Jadaergutusmootoreid kasutatakse elektertranspordis, kus mootorvagunil on näiteks kaks mootorit. Siis on võimalik kiiruse muutmine toitepinge muutmisega, mis saavutatakse kahe mootori ühendamisel jadamisi ja rööbiti.
annaabi.ee 
