DORIAN GRAY PORTREE Oscar Wilde Basil Hallward - saladuslikkuse armastaja (10), kunstnik, tegi portree Gray´st Parker - Basili teener Dorian Gray - ihtne ja kena (19), lk 22, viimase lord Kelso lapselaps, ema oli leedi Margaret Devereux (37, 38), Selby on tema oma (38) Lord George Fermon - sõbralik(36-1), laisk, lõbumaias, hea IK oskus Margaret Devereux - ilus, suri aasta pärast peigmehe surma (38, 37(a1)), romantiline Dartmoor - tahtis ameeriklannat naiseks võtta Sibyl Vane - näitleja, 55(1) James Vane - Sibyli vend, 66(3) Teatri direktor kilev hääl, paks, juut (85-1) Victor - Doriani teener(122)
Oskar Wilde ,,Dorian Gray portree" Kunstniku ja Gray tutvumine. Kunstniku tunded Gray vastu ning Gray ja kunsti seos. 2. (21-36) Lord ja Gray kohtuvad. Kui Basil Doriani maalib, räägib Henry Dorianile noorusest ja Gray´st. Maal valmib (juunis). Gray ja Henry lähevad teatrisse. 3. (36-49) Henry uurib onu juurest Doriani vanemate tausta (lk.40) ja pärast läheb tädi Agatha juurde, kus on palju külalisi ning räägib oma filosoofilisi arvamusi nooruse, krutskite... kohta. Dorian palub luba koos Henryga ära minna. 4. 49-64) Kuu aega hiljem. Gray ootab Henry`t kodus ning lobiseb Henry`ga. naisega muusikast. Pärast seda, kui Henry hoiatab mitte abielluda, räägib Dorian Henry-le, et on Sibyl Vane´i armunud, kuidas nad teatris kokku said ja palub, et ka Harry ja Basil Sibylit vaataksid. Peale mõtisklusi ja sööki leiab H telegrammi, et Dorian on kihlunud. 5. (64-77) Sibyl teatab, kui õnnelik ta on, ja räägib armumisest ka jässakale vennale, kellele ei meeldi
,,Dorian Gray portree Tegevusaeg langeb 19. sajandi lõpupoolde, teos algab kevadel ning lõpeb niisamuti sirelite aegu. Tegevuspaigaks London: West End, kus elasid nii lord Henry kui ka Dorian Gray; Albany maja, kus lord Henry oma onuga kohtus ning Berkley hall, kus ta Londoni kõrgkihiga vestles; Vane'ide kodu Euston Roadil, ,,Bristoli" hotelli väike kabinet, kus kolmik kohtus; räpane teater, kus mängis Sibyl Vane; ooper, kus Dorian päev pärast Sibyli surma lõbutses; East Endi oopiumiurkad, kus Dorian oma närve rahustamas käis; Selby Royali talveaed, kus Dorian, lord Henry ja hertsoginna vestlesid; lagendik, kus Dorian James Vane'i juhuslikult maha lasi. Ülevaade sündmustikust: Romaan algab kaunil kevadpäeval, kui lord Henry jälgib, kuidas andekas kunstnik Basil Hallward maalib kena noormeest nimega Dorian Gray, kellest on saanud tema ülim muusa. Pärast seda, kui lord Henry tutvustab Dorianile oma maailmavaadet, hakkab
Dorian Gray portree kokkuvõte Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree. Dorian tutuvub näitlejanna Sibyliga, kes räpases teatris Shakespeare'i esitab. Dorian on näitlejanna osatäitmise lummuses. Peaagi teeb Dorian Sibylile abieluettepaneku. Sibyli ema on abieluettepaneku suhtes skeptiline ja ta vend lubab Doriani tappa, juhul kui viimane peaks ta õele haiget tegema. Kui Dorian kutsub Basili ja lord Henry teatrisse Sibylit vaatama selgub, et näitlejanna on suurest armastusest Doriani vastu oma näitlemisoskuse kaotanud
Kätlin Rahnel 11B Dorian Gray portree Oscar Wilde 1. Dorian Gray portree imepära seisnes... Dorian Gray portree, mille autoriks oli Basil Hallward, imepära seisnes selles, et Dorian Gray, kes oli maalil, vananes, aga Dorianis endas ei esinenud mitte ühtegi vananemise märki. Maalil oli Dorianile väga suur mõju. Lord Henry Wotton suutis Dorianile selgeks teha, et ainuke väärtus, mis ta peaks säilitama, on tema noorus ja nii Dorian soovis, et ta saaks maaliga kohad vahetada nii, et maal vananeb, aga ta jääb ikka sama nooreks. Dorian alguses ei uskunud, et selline olukord võimalik oleks, aga hiljem, kui ta sai maali enda kätte, sai ta aru, et tema kunagi soov on täide läinud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks
,,Dorian Gray portree" Oscar Wilde Dorian Gray on noor ja rikas, hingelt alles puhas ja rikkumata. Lisaks eelmainitule on ta ka väga ilus, mis ei jää enamikele just mitte märkamatuks. Nagu teistelegi, jääb Dorian silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes on pigem kinninsema iseloomuga ning omaettehoidev kunstnik. Esmasel kohtumisel avastas Basil Dorianis selle ,,miski", mille tõttu kunstnik peategeleasse kirglikult armub. Basil palub, kas Dorian lubaks teha endast portree sellest sai meistriteos. Basil'i meelitused ja sõnad toitsid aina Doriani, mille tõttu noormehe enesehinnang tõusis muudkui kõrgemale. Kunstnik on maalides üha rohkem Graysse kiindunud ning tahaks teda ainult endale hoida, kuid kunstniku sõber, Henry Wotton, kes on väga jõukas, sooviks osta endale Doriani protree ning ühtlasi ka tutvuda temaga
Rummel) Näidendid: "Leedi Windermere'i lehvik" (1892) "Salome" (1893; eesti keeles 2002; tõlkija Henrik Visnapuu) "Tähtsusetu naine" (1893) "Ideaalne abikaasa" (1895) "Kui tähtis on olla tõsine" (1895) Dorian Gray portree ,,Dorian Gray portree", mis ilmus 1891. aastal on Oscar Wilde'i ainus trükivalgust näinud romaan. Eesti keeles avaldati romaan esmakordselt 1929. aastal A. H. Tammsaare tõlkes. Romaan pajatab Dorian Gray nimelisest noormehest, kelle ilu inspireerib kunstnik Basil Hallwardi. Tema juures kohtab Dorian kunstniku sõpra hedonistlikku lord Henry Wottonit ja langeb tolle salamürgina mõjuva elufilosoofia kütkeisse. Basil Hallwardi maalitud Dorian Gray portree osutub nii kauniks, et noormees unistab: kui vaid mina võiksin jääda igavesti samasuguseks ning maal vananeda minu ees! Tema soov läheb täide. Ühel dramaatilisel hetkel märkab ta, et ehkki ta
Oscar Wilde „Dorian Gray portree“ põhjalik kokkuvõte DORIAN GRAY PORTREE D Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles. B Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. H Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor džentelmen Dorian on napilt kahekümnene “kuldsete juuste” ja “kaunilt kaarduvate punaste huultega” Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta
DORIAN GRAY PORTREE D Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles. B Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. H Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor dzentelmen Dorian on napilt kahekümnene "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida
Oscar Wilde romaani "Dorian Gray portree" analüüs 1. Dorian Gray on peategelane, kaunis noormees, kes üha pahelisemat elu elades ei ilmuta mingeid märke vananemisest. Kunstnik maalis temast nooruses portree ja portree läbi hakkavad kajastuma noormehe hingepiinad ja patud. Ta ajab terve elu taga ilu, see on tema jaoks kõik. Ta muutub aastatega südametuks ja kalgiks. Südametunnitus lausa puudub. Teose lõpus jõuab talle aga kohale millist elu ta on elanud ja kui paljudele ta on põhjustanud valu ja vaeva
Oscar Wilde romaani "Dorian Gray portree" analüüs 1. Dorian Gray on peategelane, kaunis noormees, kes üha pahelisemat elu elades ei ilmuta mingeid märke vananemisest. Kunstnik maalis temast nooruses portree ja portree läbi hakkavad kajastuma noormehe hingepiinad ja patud. Ta ajab terve elu taga ilu, see on tema jaoks kõik. Ta muutub aastatega südametuks ja kalgiks. Südametunnitus lausa puudub. Teose lõpus jõuab talle aga kohale millist elu ta on elanud ja kui paljudele ta on põhjustanud valu ja vaeva
,,Dorian Gray portree" Oscar Wilde 1) Kes kujundasid Dorian Gray ellusuhtumise? 2) Dorian Gray oma alateadvuses (psüühika hirm). 3) Miks saab teost pidada Wilde´i vaidluseks Wilde'ga? 1) Dorian Gray oli noor ja kena rikkumata noormees, kes pidas ilu enesestmõistetavaks. Arvas, et see kestab igavesti, kartmata aja kulgu ning surm ei tulnud talle mõttesegi. Kuid kohtudes lord Henryga, kes oma huumorimeelega vaimustas Doriani, muutus tema ellusuhtumine sootuks. Lord Henry pidas Dorinianile pika loengu maha, huvitudes samal ajal oma sõnade mõjust ja noormehe reageeringust. Dorian Gray imetles oma uut sõpra ja mõjutatuna tema veidratest mõtetest hakkas Gray matkima tema elufilosoofiat
DORIAN GRAY PORTREE D Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles. B Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. H Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor dzentelmen Dorian on napilt kahekümnene "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida
nendest plaanidest pole kasu, kui pole isikut kes need täide viib. 4. "Miski ei tee inimest nii edevaks kui rääkimine, et ta olevat patune." Väike vale enda kohta ja kohe jääd inimestele meelde. 5. "Iga haruldase asja taga leidub ikka midagi traagilist." Mis on ühele hea see on teisele halb. Dorian Gray: noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles Basil Hallward: kinnine ja omaette hoidev kunstnik. Lord Henry Wotton (Harry): on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Basil on leidnud Dorianis oma elu õnne, muusa ja ideaali. Ta on noormehest vaimustuses. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta Dorian enesehinnangu aina kõrgemale. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda Henryle tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse
Dorian Gray portree 1. KUNSTI EESMÄRK Üks oluline kunstiteos oli Basil Hallwardi maalitud portree peategelasest, Dorian Grayst. Sellel maalil on Dorianile väga suur mõju. Ta mõistab, et tema muutub ja vananeb, kuid maal säilitab alati oma ilu ja värskuse. Tänu Harry abile ta saab aru, et ainus asi mida on mõtet omada, on noorus. Ta soovis, et nad saaksid maailga kohad vahetada tema ei vananeks, vaid see juhtuks kunstiteosega. Ta oli selle eest nõus andma kasvõi oma hinge. Kui seda poleks ehk juhtunud (et muutused toimusid tema asemel maaliga), siis ehk poleks Dorian nii elupõletajalikult elanud.
,,Dorian Gray portree'' Oscar Wilde 1. Teada on, et inimesed on omamoodi olevused, kes lähevad tihti peale kõigega kaasa. Samuti muudab inimene väga tihti enda põhimõtteid või kohandab neid vastavalt vajadusele, üritavad olla keegi kes nad pole. Selle mõtiskluse paralleeriks analüüsin teose ,,Dorian Gray portree'' peategelase muutust teose algusest teose lõpuni. Analüüsin seda, kuidas peategelane Dorian Gray on teose jooksul muutunud ja mis tema juures ei ole muutunud. Raamatu alguses on Dorian Gray ilus, noor, kergeusklik, rikkumata olekuga, puhta hinge ja südametunnistusega. Kuid Dorian kohtub kunstniku Basil Hallward'ga ja lord Henry Wotton'iga ning sellest hetkest hakkab kõik muutuma. Lord Henry püüab Dorianile õpetada enda põhimõtteid ning naudingu filosoofiat, selle käigus teeb lord Henry Dorianile selgeks, et noorus ja ilu ei ole igavesed
Basil Hallward oli kunstnik, kes õnnetul kombel Dorian Gray ilu lummusesse sattus. Basili vaated olid lord Henry ja Doriani omadest väga erinevad ning ta ei mõistnud kaht sõpra sageli. Basil oli vanema Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" põlvkonna mees, kes uskus armastusse ja sellesse, et peaks püüdma elada normide järgi harmoonilist elu. Teda viis hukatusse fakt, et ta oli Doriani võiks öelda, et isegi armunud
armukesed. Naisi ära kasutades rajas ta vaid endale teed eduni. Alguses veidi kohmetust maapoisist, tahumata sõdurist oli saanud Pariisi tuntumaid ajakirjanikke ja südamemurdjaid. Isikliku edu nimel ei kohkunud ta tagasi mitte millegi ees ning oli valmis reetma enda abikaasat, naist, kellele ta võlgnes tänu heade artiklite ja suurepärase seltskonnaelu ees, paljastades abielurikkumise. Kõige paremini oskas teda iseloomustada ehk papa Walter, kes arvas, et mees on küll lurjus, kuid tunnistas, et ühel päeval jõuab Duroy kaugele. Probleemid · Üleüldine surve kuuluda kõrgseltskonda. Duroyd kannustas eelkõige üldine suhtumine seltskonda kuuluvatesse inimestesse kui ,,pühadesse lehmadesse". Neil olid head palgad ning nemad said endale kõik paremad ametikohad. Selline ebaõiglus oli paljude probleemide aluseks. · Korruptsioon poliitikas. Raamatust selgus, et kõrgemates kihtides käisid igapäevaselt sobingud, mille abil
Ei tahtnud abielluda, kuna ootas Oneginit. Kui abiellus, pidi olema esinduslik, viisakas, intelligentne ja seda ta ka oli Lühikokkuvõte: Puskini "Jevgeni Onegin" räägib sellest, kuidas suure viivitamisega võib armastus eest lipsata. Onegin oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudel, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, vaid olla vaba, sest arvas, et see oleks täielik õnn. Lõpuks ta mõistis, et õnn on just see, kui oled seotud ja sul on oma kaasa. Kord kutsus Lenski, Onegini ja Tatjana sõber, Oneginit Tatjana poole ja Tatjana armus Oneginisse. Tatjana tegi Oneginile kirja, milles tunnistas, et armastab teda, kuid Onegin ainult salvas teda. Onegin kiusas Lenskit ja tantsis ühel peol Olgaga, Lenski tüdrukuga. See solvas Lenskit ja ta kutsus Onegini
viimaseks. Balzac ,,Isa Goriot" Isa Goriot elas proua Vauquer pansionis. Ta oli nuudli kaupmees. Isa Goriot rikastus siis, kui Pariisis olid rasked ajad. Isa Goriot suhtumine teistesse inimestesse oli tavalisest erinev, kuna ta oli loomult lahke ja abivalmis. Algul suhtuti pansionis Goriot hästi, kuid keegi ei teadnud kuhu ta oma raha paneb. Vauquer arvas, et ta olevat üks naistemees. Kui tal oli mõni noorem sõber siis võttis ta teda kui oma last. Ta proovis aidata teisi kui see oli võimaik. Temaga suhtles üks noormees nimega Rastignac, kellesse ta suhtus kui oma poega. Rastignac oli armunud Isa Goriot ühte tütresse. Ta taipas, et tütred Goriot ei armastanud ja ,et neil plaanis
lapsed tahavad seal mängida ning ta ajab neid ära sealt. Ajab lapsed ära ja aeda tuleb igavene talv. Lõpuks ta näeb puu otsa roninud last ning see puu on pungades. Siis ta laseb lapsed enda aeda ja aed hakkab haljendama. Hiiglane lõpuks sureb vanadusest oma õite keskel. Sõnum: ei tasu olla isekas ja kõike endale hoida, kuna seda jagades saab rohkem rõõmu. Tema kuulsaim teos on romaan ,,Dorian Gray portree"-peategelane on imeilus noormees, kellest tema sõber kunstnik Basil maalib portree. Doriani kurvastab see, et ta ei jää nii ilusaks kui see portree. Dorianile saab saatuslikuks kohtumine lord Henry Wottoniga, kelle elu põhimõte on, et elu tuleb nautida, tuleb vältida kannatusi, otsida mõnusid, osavõtlikkus on teesklus, julgete ja ilusate päralt on maailm. Dorianil on neiu Sibyl Vane, kes on andekas näitleja ja kes armub Doriani väga sügavalt ja kaotab oma näitlejaande. Dorian jätab ta maha ning Sibyl tapab end ja Dorian märkab pärast seda
Kuna peategelane elab Lord Henryst mõjustatuna hakkab Gray elama kohustusteta elu, oma poolfantaasia ja poolreaalses maailmas, ei suuda ta lõpuks mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani enam kontrollida oma enda elu ja sündmustega, millega ta on sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja hakkama saanud.Sisemise segaduse ja võime endaga austajaid. Noormees armub aga näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu toimetulemise puudus, viivad nii kaugele, et Emma sooritab vastab tema tunnetele. Nüüd, kui ta on õppinud tundma tõelist enesetapu. armastust, näib teatrilaval mängitav talle tühja ja tähtsusetuna. Ta kaotab oma ande. Seepeale jätab Dorian neiu maha. Sibyl võtab
Hannes sõitis koos oma naisega rannaküla poole. Kui mõned päevad seal oldud, siis naine läks tagasi oma koju ja Hannes jäi kauemaks Turjale. Mees tundis ennast seal väga hästi ja rahulikult. Käis merel ja jalutas mööda küla. Mõnikord nägi ta ka Taalit ning Niidat. Endisest korralikust linnatüdrukust Niidast oli saanud suitsetav mittekorralik preili. Taalist aga kena töökas tüdruk. Üheks põhjuseks, miks Hannes tahtis tagasi koju minna oli Taali laps. Mees arvas, et see võib olla tema oma. Taali seda küll talle ei ole öelnud, aga Hannes siiski tundis, et see on tema poeg. Ja ta oli rõõmus selle üle. Hiljem Taali ütles, et see on Hannese peog. Otse ta seda nüüd küll välja ei öelnud, aga märku andis küll. Hannes ei läinud tagasi oma naise juurde Tondiojale. Ta jäi koju isa juurde. Sügisel, kui Liida ja Hannese lahutus lõppeb, siis hakkavad Taali ja Hannes koos elama ja oma last kasvatama. 6
Hiiglasel oli suur ilus aed ja lastele meeldis seal mängida. Hiiglane pahandas ja pani aia lukku. Aeda saabus igavene talv. Lõpuks märkas kurb hiiglane üht last, laps oli puu otsas, puu läks roheliseks. Hiigl. lasi lapsed aeda kevad tuli. Hiigl. suri lõpuks. Mõte: head ja ilusat oma elus tasub teistega jagada, siis ei jää üksi. Üksindus on väga kurb ja kõle. Kuulsaim Wilde teos on tema ainus romaan ,,Dorian Gray portree" Peat. on imekaunis noormees Dorian, kellest kunstnik Basil maalib portreed. Lord Henry Wottoniga sõbruneb Dor, lord õpetab teda elama ainult naudingutele, otsima elus mõnusid ja vältima kannatusi. Lord Henry ütleb, et ilu õigustab kõik patud. Dor oli väga õnnetu, et tema ilu jääb ainult pildil püsima ja ta hakkab elama Henry õpetuste järgi: käitub isekalt, otsib naudinguid. I isekas tegu- noor näitlejanna Sybil Vane'i hülgamine. Dor hülgas, sest too oli temasse nii armunud, et hakkas halvasti mängima
relvatöösturite mahhinatsioone. "Doktori dilemmas" (1906) käsitleb Shaw teaduse seisundit tänapäeva ühiskonnas ning teadlaskonna omavahelisi suhteid, arstide omakasupüüdlikkust, aga ka kunsti ja moraali probleemi. Kokku on G. B. Shaw kirjutanud 50 näidendit, enne Esimest maailmasõda jõudis ta kirjutada 29. Shaw ´ üheks populaarsemaks näidendiks võib kindlasti pidada armastuskomöödiat "Pygmalion" (1912), kus keskseteks tegelasteks on foneetikaprofessor Henry Higgins ning lihtrahva hulgast pärit neiu Eliza Doolittle. Eliza traagika saab alguse sellest, et väljakistuna oma sotsiaalsest keskkonnast, ei kuulu ta enam kuhugi. Näidendis on kujutatud inimese sisemise olemuse ja välise maneeri vastandlikkust, vastuolulisust ja nende omavahelist seost: Eliza väline maneer ja keelekasutus ei suuda varjata team pärinemist alamkihist, kuid tütarlapse sisemine lihtne ja aus olemus on kontrastiks professor Henry Higginsi hingelisele kasvatamatusele
Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isa eest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatsini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast. Ta arvas, et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma. Pärast Jepatsinite juurest lahkumist vürsti plaanid muutusid ta otsustas hoopis minna Ganja Ivolgini korterisse elama. Viimasel oli seal tuba üürida ja nii sai asi otsustatud. Seal tutvus vürst veel Ganja ema, isa, õe, venna ja teise üürilise Ferdõstsenkoga. Kõik väga erinevad inimesed, kellega ka hiljem tuli palju tegemist teha. Õhtul läks vürst kutsumata
Arvati, et kuna tuleb seltskonda ja on põhiliselt vait, justkui kõrgilt käitub, on uhke oma vana aadlipäritolu peale. Aga tegelikult oli loomult introvertne ja pigem jälgis teisi kõrvalt, ilma isata kasvamine tekitanud ka teatud komplekse, oli kogu aeg sellises kaitsehoiakus. Kas siis rünnak või üleolek. Selle välispidiselt kõrgi olekuga tekitab endale üsna palju vaenlasi. Kui novellidega populaarseks saab, kutsutakse külla igale poole. Ise arvas, et see, mis on tema eraelu, kuulub talle, ei lubanud levitada endast ühtegi pilti ja testamendiga jättis sellise korralduse, et pärast tema surma hävitati kõik tema eraelu puudutavad paberid. Tal uhke ja häbelik süda, mida piinlik ja häbelik teistele näidata. Tema esimeseks kriitikuks ema, kelle kirjanduslikku maitset ta usaldas. Reisis palju, tal oma jaht, pani nimeks Bel Ami (ilus sõber) ja sellega sõitis läbi kõik Vahemereäärsed riigid. Aga ka Inglismaale
Nüüd pikkamisi tunneb Nehljudov Katjusa ära, algab tema uuestisünd. Katjusa ka. Mis pattu salata, temagi on langenud, Nehljudov on siin Tolstoi alter ego, ta ju ülteb oma keskkonnast, oma seltskonnast lahti ja kui Katjusa saadetakse vangi, siis Nehljudov läheb temaga kaasa. Esialgne jutustus kujuneb juba romaaniks selletõttu, et Tolstoi saab kasutada oma mälestusi ja teadmisi vanglast. Kui Katjusa vangis, sisi Nehljudov külastab teda. Kui Tolstoi arvas, et suudab Vene elu muuta, külastab koole ja vanglaid, siis saab ta siin kirjutada, missugused need Venemaa vanglad on, ja kirjutada sellest, kuidas sunnitöölisi Siberisse saadetakse. Katjusa lugu arutab ka kõige kõrgema astme kohus, selleks on senat, Tolstoil on võimalus näidata Vene ühiskonda alt üles lõpuni välja. Müstiline ühiskonna jagamine. Kõik need, kes on aadlikud, on valelikud, jõhkrad, halvad. Need, kes ühiskonnaredeli
need Augustuse ees kostaksid ja ülistaksid teda. Kirjeldab ka kohalikku rahvast, elukombeid, loodust, kohalikku keelt jne. VERGILIUS – sündis Põhja-Itaalias Milano lähistel. Peale hariduse saamist läks ta Rooma, et teha karjääri advokaadina. Aga kuna tal puudusid selle jaoks vajalikud omadused pöördus ta kodukanti tagasi. Tema suur kirg oli luuletamine. Ja oma mõisa ülalpidamise kõrval tegeles ta luuletamisega edasi. Kuni tema luule sattus ühe kohaliku võimu esindaja kätte, kes arvas, et ta on üks andekas luuletaja ning tänu sellele eestkostjale sattus ta ikkagi Rooma. Tema maavaldused konfiskeeriti, kuna Augustus jagas maa sõjaväelastele ümber. Ta eestkostja saatiski ta siis Rooma. Rooma sattus ta Maecenase juurde, kes toetas luuletajaid ja 7 kunstnikke. Tänu priile ülalpidamisele sai Vergilius edasi luuletada. Hiljem sai ta omale
tal ka vaenlasi, sest ta ei väsinud satiiritsemisest ja erilisuse rõhutamisest. Tähelepanu ja materiaalsete asjade rikkus viib inimese lodevuse ning elutüdimuseni. Wilde hakkab tasapisi alla käima, sest ta tunneb, et pole vaja pingutada. Loomingus hakkavad mõtted korduma, vestluses pole enam sära, füüsis muutub lodevaks. 1890ndate keskpaigaks on tema suhted lord Alfred Douglasega arenenud nii kaugele, et Alfredi isa on väga pahane ja häiritud ning nõuab suhte katkestamist. Ta arvas, et Wilde rikub tema poega kõlbeliselt. Seda noormeest on Wilde'i sõbrad iseloomustanud kui tujukat ja tühist, on tal Oscari üle suur mõju ja Wilde ei loobu sellest suhtest. 1895. aasta veebruaris püüdis Douglase isa teda peatada ning saadab Wilde'ile klubis avatud kirja, milles süüdistab teda ning see oli hrrasmehele solvav. Nüüd oli kaks varianti: kas eitada kõike või lahkuda Londonist (võtta omaks). Wilde annab asja kohtusse, kuid paaripäevase kohtuistungi järel
vaenlasi, sest ta ei väsinud satiiritsemisest ja erilisuse rõhutamisest. Tähelepanu ja materiaalsete asjade rikkus viib inimese lodevuse ning elutüdimuseni. Wilde hakkab tasapisi alla käima, sest ta tunneb, et pole vaja pingutada. Loomingus hakkavad mõtted korduma, vestluses pole enam sära, füüsis muutub lodevaks. 1890ndate keskpaigaks on tema suhted lord Alfred Douglasega arenenud nii kaugele, et Alfredi isa on väga pahane ja häiritud ning nõuab suhte katkestamist. Ta arvas, et Wilde rikub tema poega kõlbeliselt. Seda noormeest on Wilde'i sõbrad iseloomustanud kui tujukat ja tühist, on tal Oscari üle suur mõju ja Wilde ei loobu sellest suhtest. 1895. aasta veebruaris püüdis Douglase isa teda peatada ning saadab Wilde'ile klubis avatud kirja, milles süüdistab teda ning see oli hrrasmehele solvav. Nüüd oli kaks varianti: kas eitada kõike või lahkuda Londonist (võtta omaks)
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Shaw on tuntud ka aforismimeistrina. Proosa Estetism eesmärgiks iluideaali kummardamine, näiteks Oscar Wilde'i (1854-1900) "Dorian Gray portree" (1891). Räägib piltilusa noormehe allakäigust, selle peegelduseks on tema portree, mis muutub järjest koledamaks, samal ajal kui 4 peategelane ise jääb nooreks ja ilusaks. Tal on kaks austajat: maalikunstnik Basil Hallward, kes püüab talle sisendada headust, inimväärikust ja kaastunnet, ja lord Henry Wotton, kes räägib, et tähtsad on hedonism ja ilu, et ilu ja esteetilise printsiibi nimel on kõik lubatav. Selle, mida lord Wotton sisendab, viib Dorian ellu. Kui Dorian lööb noaga pilti, tapab ta iseenda. Dorian Gray portree on peategelase südametunnistuse sümbol. Rootsi Selma Lagerlöf (1858-1940) esimene Nobeli kirjandusauhinna saanud naiskirjanik. Teoseid: "Gösta Berlingi saaga",
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
