Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimed Marmortahvlil". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jooks, viska, käsper, ahas, kuradi, oota, lähme, vist, loll, pikali, vennas, nuga, lähen, kohlapuu, pataljoni, püss, pihta, tuld, marta, konsap, käämer, alevi, vassiljev, 1159, tibla, valve, kardan, kuule, reinok, alevis, henn, tubli, vabandust, mäletad, koolipoiss, müts, nalja, püssi, jookse, tagane, kuuled, kapteni, vahi, omade, jäta, 1010Tea, kas hakkas plikadega lobisema või… ANTS Vaevalt. HEESKA Äkki läks ratta kumm katki? ANTS Lõpeta oma naljad! HEESKA Mis naljad? ANTS Ei midagi. ANTS Kurat, Felix, sulle ikka viirastuvad imelikud asjad. HEESKA Kas sa, Felix, oled oma kotid kokku pakkinud? PIKK FELIX Mis rotid? HEESKA Kotid! PIKK FELIX Mutid? HEESKA Ei, kotid. PIKK FELIX 4 Aa – notid, ei need ma lõhkusin ära. HEESKA Täitsa loll! HIRMUS ANTS Mis sa norid! Ta sai ju organites peksa. PIKK FELIX Varsti on siis minek. HEESKA Stalinil on varsti minek. PIKK FELIX Kus ta siis läheb, Siberisse või? HEESKA Ei, Arktikasse. Tal on seal jääst iglu all väike Kreml, väga pisike, mahub tasku mulle. Olge rahulikud, Hessu ei valeta kunagi. Ameeriklased viskavad Venesse varsti tuumapommi. HIRMUS ANTS Sellepärast see vene Hitler sinna lähebki. Hitleri raisa ma tapaks maha. HEESKA Ta pidi ju surnud olema. PIKK FELIX Ei ole
2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. Nüri noaga saab LAURA: Üksi ma küll ei jää. võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, ROLAND: Üksi ta küll ei jää. pükste pealt moositilka ära võtta
tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Roland koputas. ROLAND: Mina koputasin. LAURA: Tere. Tema on Roland ja mina olen Laura. ROLAND: Meil on selline jutt, et jäime öö peale... LAURA: Mitte keegi peale ei võta... ROLAND: Tund aega ei tulnud ühtegi masinat ja Laural hakkas kohutavalt külm. LAURA: Mul on jalad märjad. ROLAND: Tulime sealt tupiku märgi alt, see oli ainus tee. Äkki saaksime siin hommikuni ära konutada. OSVALD: Sa kuradi raisk! Vana raisk ma ütlen! On kuradi jama ma ütlen. Oh sa kuradi kurat! Kuradi raisk! No mida ma saan ütelda. Ma teadsin, et see nii lihtsalt ei lähe. Ma nagu aimasin, et mingi jama tuleb. Oh sa kuradi raisk! Vana raisk ma ütlen! ROLAND: Ega meil nüüd surmahäda ka ole. Andke andeks. Võime kohe ära minna. Asi ei ole nii hull. OSVALD: Mine ära jah. Asi ei ole nii hull! Mida sina tead. (Paus.) Hea küll, ehmatasin teid vist natukene. Ärge võtke südamesse
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane.
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane.
Viis peatükki on... - viis peatükki. Need peavad peas olema, neid nõutakse. Muidu ei võeta pea-kooli ega armulauale. MANN (mõtlikult). Jaa, aga... PERENAINE. Ah, latseke, mis sa nõnda palju küsid! (Sõtkub voki jälle vurama. Margus on selle aja sees vokiratta külge tulise söe kinnitanud, tuline rõngas lööb helendama.) MANN (kilgates ja savikult maha karates). Oh, kui ilus! Näin, vaata, kui ilus! PERENAINE (pahaselt). Oi sina vallatu, kas ei ole käest ara! No oota, kui isa 2 koju tuleb! VANAEMA (60-70-aastane poolpime eideke, vana paljas kasukas seljas, kobab kõndides enese ette, - astub tagakambrist sisse ja jääb kuulatama). Kellega sa tõreled? PERENAINE. Margusega! Tulise söepanivokiratta vahele! VANAEMA. Ara tee pojake - süsi kargab kaugele, Laurits lendab lakke. (Kobab oma voodi ääre peale?) Mis sa's ka pühapäeva õhtul selle vokiga jahid!
Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX Lapsed on sul praegu ka... Ann siirdub kööki endale kohvi tegema. Gaasiboiler kahiseb. ANN See masin annab varsti otsad. FELIX Ma tean. ANN Miks sa siis midagi ette ei võta? FELIX Meil ei ole raha.
Seda ma sulle ütlen, Elsa, et sa selle Jõepära Aadu rahule jätad! Kui sa mu sõna ei kuula, siis ma taskuraha sulle enam ei anna ning Dolce & Gabbabad, Naadad ja Guccid ja Muccid võid ka ära unustada. Su päranduse annan ma vaestele ja santidele ja kasvõi keskerakonnale ja kui vaja siis ka reformierakonnale . Siis müün ma oma Metsa talu maha ja lähen ise ära Saaremaale elama. Ela ja ole siis! Orja teist meest vaesuses ja viletuses . (LÄHEB) ELSA: Isa oota nüüd veel natukenegi... PRIIDU: Küll Aadu sind ootab! 3.etendus ELSA: Aadu on mu armastus. Alles eile õhtul ütles ta , et ta ei jätaks mind maha, kui ma ka Soomesse koliksin. Ja mina ütlen ka omalt poolt: Sind ma ei jäta, Aadu, kui ma ka sellepärast Metsa vara ja rikkuse peaksin kaotama! Ma teeks ennem Jõepäral orjana tööd ja oleksin Aadu perenaine, kui ma Metsa külluses ja kurbuses elaksin. Tuleks ometi üks hea vaim mulle ja Aadule appi.
Mul on veel üks nimekiri , mis õpetab mind tibidusest lahti saama . Nind varsti ma lähen ja teen endale juustesse pruunid triibud .Äge eks . *** Nii täna jõudiski kätte päev mil ma suundusin juuksuri poole. Pruunid triibud on ju lahedad . Pärast sain ma veel Markoga kokku kes nagu hullult kiitis mu sonksi . Äww.. kurat ma olen ikka nii tibi. Kodus sai mu emps kurjaks, talle ju ei öeldud :S . Nh jumal ega mina selles süüdi pole. Veel tuletas ta mulel meelde et homme lähme me silmakontrolli. Ta aarvab et mulle oleks prille vaja. Iu ma olen ju prillidega kole, ma ei taha neid Magama minnes nägin ma und .. * Mul olid suured ümmargused prillid . Kõik narrisid mind ..Vaaadake kui kole Anx on .... 5 Jätkub ??? Cry// Kristel Kiisk 6 Mul olid suured ümmargused prillid . Kõik narrisid mind ..Vaaadake kui kole Anx on ...ta ei meeldi enam kellelegi .. Järgmisel hetkel ma ärkasin
HAMLET: Ma püüan olla teile kuulekas. KUNINGAS: Noh, see on alles armas kuulda! Tunne end Taanis nagu omas kodus! Nii, nüüd võime minna, naine. Südame teeb soojaks nõnda lahke nõustumine. Me seda tähistada tahame. Ja iga kord, kui joome terviseks, las kõlab kogupauk. Kuid lähme nüüd. Kuninganna ja kuningas lahkuvad, nende järel õukond. HAMLET: Oh laguneks see liig, liig sitke liha ja sulaks ainsaks kastepisaraks! Kui vaid ei keelaks Looja käsulaud end tapmast! Jumal, jumal, jumal küll!... Kui läila, lame, tüütult tühine näib kõik see ilm!...Tuim tavapärasus - see võtab sülitama - harimata aed,
suurtükiväe terviseks. Aga perekonna kokkusaamine on püha asi, ja ma olingi lahkuma hakkamas kohused polgu ees. Kes mõistaks seda paremini kui teie? Nii et nägemiseni! Ma emban teid ja ma olen uhke, et ma võin kutsuda teid oma vennaks! (Aplaus perekonnalt. Mihhail ja Renne suruvad kätt ja embavad teineteist.) ALEKSANDER: Hästi! Tulge lähme, me saadame teid korralikult ära. Semjon! Pavel! Üks teist tooge ta hobune, parun lahkub! (Üleüldine lahkumine.) (meenub) Ah jah. Meelde tuli. Mul on selle abielu suhtes ainult üks tõsine kahtlus LJUBOV: (pisarsilmil) Isa... VARENKA: (Ljubovile) See on nali. ALEKSANDER: ja see on teie vanuste erinevus.
" Kägu: ,,Mina lähen enda puusse. Ma olen solvunud. Head aega!" Hanna-Liisa: ,,Nii imelik lind. Mis lind see oligi?" Jaan: ,, Ei ole vaja teada enam." Õpetaja: ,,Nüüd leidsid Hanna-Liisa ja Jaan ennast mägra juurest." Mäger: ,, Oeh, tere, ka, noorrahvas! Kuis elu käib eksisite ära või? Kuidas ma võin abiks olla?" Jaan: ,, Kas sina, mägraisand, oled näinud siin hunti? Meil on vaja üks üles leida." Mäger: ,, Ma kuulsin mingeid hirmsaid hääli ida poolt. Vist mingi võitlus. Võite vaadata, äkki sealt leiate enda hundi." Jaan: ,,Aitäh! Me lähme kohe vaatama!" Mäger: ,, Head aega! Oeh, mu selg valutab." Õpetaja: ,,Nad läksid vaatame ida poole. Nad nägid hunti ja põtra võitlemas." Põder: ,, Noh hunt, oled näljane jah? Kohe saad enda kõhu täis suure valuga ." Hunt: ,, Ma olen jah näljane, pole 5 päeva midagi söönud ja üks põder kuluks küll ära!" Õpetaja: ,, Nad hakkasid võitlema, löögid käpade ja muu jäsemetega ajasid nad
Adeele Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme vana naine, ennustaja Eino Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli see õnnes? Igatahes midagi taolist küll!
Haige inimene, olgu siis vana või noor, on enamasti masendunud, ja temaga ühise keele leidmine on raske ülesanne. Malle: Ma tõesti soovin inimesi aidata. Olen väga õnnelik, kui näen, et mind oodatakse... ja et ma olen nendele vajalik... Ülemõde: Olete väga hea kandidaat, Malle. Sellist töötajat me just vajame. Kas olete valmis ülehomme tööd alustama? Malle: Muidugi olen! Ülemõde: Lähme siis, ma tutvustan teile haiglat ja uusi kolleege... Dialoog 2 Osakonnas. Vestluses osalevad haiglas õena töötav Annika Rest, uus hooldustöötaja Malle Soo ja hooldustöötaja Helene. Annika: Ahhaa! Meie uus töötaja? Malle: Nii see on. Minu nimi on Malle Soo. Annika: Meeldiv tutvuda. Annika Rest on minu nimi. Kõigepealt tuleb teile tutvustada patsiente ja nende probleeme. Meie osakonnas on haiged, kes
oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult kulgemisi, sõõris. Nad hoidsid kogu aeg nägu näo, silm silma vastu, viimaks ütles Tom: «Ma võin sulle naha peale anda!» «Tahaksin näha, kuidas sa seda teed.» «Aga ma saan sellega hakkama.» «Ei, sa ei saa.» «Jah saan.» «Ei saa.» «Ma saan.» «Sa ei saa.» «Saan.» «Ei saa.» Ebamugav vaikus. Siis küsis Tom: «Mis su nimi on?» «See pole vist sinu asi.» «Hästi, siis ma teen selle oma asjaks.» «Miks sa siis ei tee?» «Kui sa veel palju räägid, siis teen.» «Palju -- palju -- palju! Noh, tee nüüd!» «Ah, sa arvad, et oled kole kange, jah? Võiksin su ka siis läbi klobida, kui mul teine käsi on selja taha seotud, kui ma ainult tahaksin.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult räägid, et võid seda teha.» «Noh, teen kah, kui sa mind narrid.» 13 «Oi jah, olen küllalt inimesi niisuguses pigis näinud.» «Ninatark
Vanemad ja vanaisa hakkavad sättima.Peedu aitab taldrikuid kokku korjata. Peedu: Kuhu ma taldrikud panen Ema : Sa jäta need kraanikaussi,küll ma õhtul tulen ja pesen need ära.Või äkki vanaema oled nii head ja pesed nad ise ära ? Vanaema: Aga loomulikult,mis muud mul siin ikka teha on. (Ema ja vanaisa panevad riidesse. Isa on juba ukse juures valmis) Isa: No tulge nüüd.Mis te nii kaua sätite seal? Ema : Sulle pole jumal ikka raasugi kannatust kinkinud, Isa: Vot sellest vist jäin jah ilma. (Sagimine.Ema paneb mantli ja salli kaela.Vanaisa toimetab rahakotiga) Ema: Ole siis hea poiss ja ära pahandusi tee ! Peedu : Jah ema. (Vanemad ja vanaisa lahkuvad.) Peedu: Vanaema ma lähen kohe poodi,siis saad süüa tegema hakata! Vanaema : Mine mine, aga tule enne siia ja võta raha ka ikka kaasa.Ega poest tasuta kraami ei anta. Peedu : Jah,kohe tulen ! (Võtab raha ja paneb jope selge) Peedu: Tsau vanaema! Vanaema:Ole ettevaatlik,ära unusta autosid jälgida!
Minult küsiti: "Mis sulle, Jasmiin?" siis ma ei osanud vastata. "Ma soovin Kristiinaga rääkida, tagaruumis!" ütlesin Greetele, kes näis mind nähes üsna murelik. "Jah, seda asja saab küll korraldada!" ütles ta naeratades. "Ma kohe kutsun ta" ütles Grete. "Ei, ma parem lähen taharuumi!" ütlesin veidi solvunult. Ma läksin taharuumi ja seal oligi Kristiina. "Tere, Jasmiin, kuidas sul läheb?" küsis ta. "Väga halvasti, te vist pole Johni surmast teadlikud?" küsisin talt väga ettevaatlikult. "Mis Johni surmast? Kas ta on siis surnud?" küsis Kristiina imestunult. "Kahjuks küll. Mul on väga kahju! Muide, sellest ma tulingi sinuga rääkima. Ma tean seda sellepärast, et see kõik juhtus minu majas minu toas!" ütlesin endalegi üllatuseks. "Ka-ka-kas ta on siis surnud?!" küsis ta väga nördinult. "Jah!" vastasin talle. "Palun räägi, kuidas see suhtus," palus Kristiina.
Põrka pannile pelmeen! Mõistus, äkki tuleksid koju? Hell was full... So im back! Mu elus on üks reegel mingeid reegleid polegi! Lapsed, mitu korda pean ma teile rääkima: ärge mängige kirvega! Taguge see endale pähe! Loll on see, kes vabandust ei leia. Ma ei ole hull, ma olen lihtsalt segiolemisega hästi kursis. Ärge öelge mulle, mida ma tegema pean, ja ma ei ütle teile, kuhu te minema peate. Tänaseid toimetusi ära viska homse, vaid ülehomse varna saad suisa kaks vaba päeva! Minul pole köhasiirupit vaja, ma oskan ka ilma selleta köhida. Kui mõtlen vanaisast lapsena, kujutlen teda mustvalgena.
MAIE (õlgu kehitades): Kahju! ENN: Teisepere Liisu pakkus täna 5 kopikat rohkem – ei anna ära! Salasõber, siidisukka, see'p see õige ilukandja! (Kaela ümbert kinni hakates.) Tule nüüd, paneme nõnda – MAIE (keelates): Vii sina rätik rahuga Liisu kätte ja lunasta oma raha tagasi, kui sa paremat «siidisukka» ei tunne kui mind! Minu pärast 8 oled oma poole rubla ilmaaegu kulutanud. ENN: Uih, uih! kui karune! Pole vist veel hea küllalt? Ei tea, mis loori sina igatsed, et mokad kärssus on? MAIE: Loori? Mina ei himusta loori ega muud asja sinu käest, seda sa tead ammugi. (Istub töö juurde maha.) ENN (poolkibedalt): Kuule, kullerkupu-õis, ilusad lapsed lähevad 10 aastat vanemaks igal puhul, kui süda täis tuleb! Kas tead ka? MAIE: Siis oleks sinu hinge peal, Enn, kui ma välja näeksin nagu vana 60-aastane Põhja- nõid. Ütle mulle, Enn, miks sa mind rahule ei jäta
,,Soo, ja nüüd istuge pääle," käskis ta lõpuks. ,,Kuhu ma küll sõidan? Kuhu ta mu viib?" arutas Indrek endamisi. ,,Kas üle jõe?" küsis voorimees. ,,Ma'p tea isegi," vastas Indrek. ,,Kuis nii? Kuhu me siis sõidame?" Indrek seletas paari sõnaga oma asja. ,,Noh, siis on ju minul õigus," ütles voorimees. ,,Ikka üle jõe, muud midagi, vana Traadi juurde, hea lähedal ja odav ka. Aga seda ma ütlen teile: ,,S... kool on see, üsna s... Minu õepoeg käis ja käis ja oleks vist surma-laupäevani käind, kui poleks kroonu tulnd omaga. Nõnda läkski teine sinna, ei armu ega õigust kedagi, et nii kaua koolis vedelend. Käis teine küll Pihkvas eksamil, aga ei kedagi: läbi silksatas. Läbi, mis läbi. Hoopis s... kool see Mauruse oma. Ja tema ise! Tema eest hoia raha, nagu vanakurja eest hinge, nii et kui teil seda kaasas on, siis pidage minu sõnad meeles. Kui kukrus kõliseb, siis vanamees nagu mesilane, muidu..."
Ema: Mine ära, hirmus kääbus. Ma ei kannata sellist tembutamist. Jakob: Mis sul on, emake, et sa oma poja minema saadad? Ema: Ma ütlesin sulle juba, mine oma teed Jakob: Olen ju sinu poeg Jakob. Ema: Ära puutu mu kaupa! (Teisele müüjale) Ei, nüüd läheb nali juba häbematuks. Siin ta seisab Ja julgeb mind pilgata. Räägib: mina olen ju sinu poeg. Häbematu! (Kõik tänitavad: kääbus! Kas te olete sellist enne näinud!) 1. Kaubamüüja: Väikemees on vist tsirkusest. 2. Kaubamüüja: Köielt olla kukkunud. 3. Kaubamüüja: Pole tal poega, poeg rööviti juba 7 aasta eest. Aga sina mine tagasi sinna, kust tuled. Jakob: Juuksuriemand, ehk näitaksite mulle peeglit. (Ehmatab, nuuksub) Juuksuriemand: No, kas olete end juba piisavalt imetlenud? Kingsepp: Saan ehk teile kasulik olla? Soovite ehk vutlarit oma nina tarvis? Ema: Vaata ometi, too seal tahab meie poeg olla! Kingsepp: Või nii? Oota, sa kelm
VI Tants ,,Ei tea palju selle vana risu eest pakutakse kah?" küsis Jaan oma ainsalt pojalt Madiselt, kes hammaste vahelt hambatikuga hommikusööki välja urgitses ja vastas ,,Ah, selle vana roostekäki eest ei saa midagi. Hea kui tasuta kolast lahti saab. Vot, kui sa oleks Emexi poistele helistanud, siis saaks mõne krõbisevama rahatähegi kätte." Isa vaatas poega hämmeldunud ilmega ning sõnas : ,,Kuidas sa nii loll saad olla, mehed poe juures rääkisid kuidas see Augaste Jaan oli oma vana Belarusi logudiku antiigimeestele neljakümne tuhande eest maha müünud, oleks rohkemgi veel saanud, kui vaid oleks osanud küsida. Nendele sinu emexivendadele tuleb veel peale maksta, et nad too vana aurukatla siit minema veaks." ,,Nojah, kui sa nii arvad. Aga kui antiigist vähe pakuvad, siis kutsume küll vanametalli
neid tuli kogu aeg juurde ja see muutus raskeks. Suur kari mehi ajas teda taga ja tal polnud midagi muud teha, kui põgeneda. Nad jooksid ja jooksid ning siis võttis Rasmus ühest mastist käega kinni ja ta käsi venis, kui ta edasi jooksid. Kõik peatusid ehmatusest. Rasmus aga jooksis edasi ja siis peatus. Nüüd said piraadid aru mis juhtuma hakkas ning pistsid jooksu, kuid see ei aidanud. Rasmus lendas läbi õhu nagu paberikumm mis oli välja venitatud ja lõi kõik pikali. Alinda oli hämmastuses. ´´Rasmus, mis sa oled?´´ küsis temalt Tarmo. ´´Mina? Ma olen kummimees.´´ vastas Rasmus ja venitas ennast. ´´Sa sõid Kuradi Puuvilja, mis?´´(Kuradi Puuvili on imeliku välimusega puuvili mis annab selle sööjale erilised võimed, kuid võtab neilt ujumisvõime.) ´´Jah. Ma sõin kummi puuvilja.´´ ´´Nii, et nii on lood. Ma olen kuulnud jutte sellest, kuid ma pole kunagi uskunud, et see olemas on. Sa oskad üsna hästi võidelda samut
,,Patroklos," käsib ta oma kõige kallimat ja truumat sõpra, ,,vii tüdruk välja." Ta on otsustanud kuuletuda. Kaamel ilmel vaatab ta nuttes eemalduvale Briseisele järele. Mõne päeva pärast ilmub Chrysa sadamasse kreeklaste laev. Sellelt astub maha Ithaka kuningas Odysseus, kes annab Chryseise suure pidulikkusega tema isale üle. ,,Siin on sinu tütar, Chryses," lausub ta. ,,Nüüd palu, et Apollon halastaks kreeklaste peale." ,,Ma teen seda, Odysseus!" vastab preester. ,,Tule nüüd - lähme lepitame teda ohvriandidega." Achilleus on aga raevust meeletu. Kaaslased pole veel kunagi näinud , et ta nii endast väljas oleks. Ta nuttis kaua, kuid nüüd uitab ta mööda kohiseva mere kallast. Ta kõnnib seal üksi, raevust värisedes ja needes, siis pöördub aga lainete poole ja hüüab: ,,Ema! Ema, kes sa oled toonud mind siia ilmale, kuhu ma enam kauaks ei jää, kuula mind! Mind solvati, ema, mind alandati!"
Nimed Marmortahvlil Albert Kivikase romaan ,,Nimed marmortahvlil" jutustab noorte koolipoiste esimesest sõjakogemusest aastatel 1918-1920, mil toimus Eestis Vabadusõda punaarmee okupatisooni vastu. Peategelasteks on Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilased: Ahas, Käsper, Käämer, Tääker, Miljan, Mugur, Konsap, Kohlapuu jt. Ahast võiks iseloomustada kui vaikse ja tagasihoidliku poisina, kes ei teinud oma otsuseid kiiresti, vaid alati kaalutles. Tal oli kaks head sõpra Käämer ja Käsper, kuid viimased omavahel üksmeelt ei saanud kuidgi leida. Käämer oli vaeste laps nagu Ahaski ja talle oli oluline tööliste heaolu. Ta oli kõva sotsialismi pooldaja ja uskus, et punaste võimu all olles saab olema töörahval kergem elu
Teos algab sellega, et Tartusse olid üles pandud mobilisatsiooniväljakuulutamise kuulutused(aastal 1918). Sinna kutsuti mehed vanuses 21-35. Rahvas oli väga tusane ja vihane ja tööliste linnajaos kisti kuulutused vihaselt maha. Käämeril ja Käsperil tekkis ka tuline vaidlus, vaieldi küll kommunismi üle ja ka selle üle, et eestlasi liiga väha on. Ahas kui väga mõtlik noormees oskas vaid nende vestlust pealt kuulata. Ahas ei teadnud ka kumma poolt olla(Käämer oli kommunist, teine rahvuslane) ja eriti ajas segadusse see, et Ahase vend oli kommunist. Ükspäev aga tõsteti raekojas eesti lipp, mille peale muidugi Käämer arvas, et see on kindlasti sealt varsti läinud. Käsper aga ei lubanud tal sellist asja teostada. Samal ajal valitses suur rahvapuudus ning lõpuks teatas ka Viires, et inglased jäid tulemata(olevat sõitnud vene miinide otsa). Siis aga saabus poiste kooli üks mees mustas
Täiesti tavaline päev Ärkan üles. Kuradi naabrimees puurib jälle. Mille kuradi pärast peaks keegi hommikul kell üheksa ehitama? Ahvikari. Tõmban kardinad ette, klapid pähe ja püüan veel natukene magada. No ma ei või! Nüüd on haamriga vaja kopsida. Viskan klapid nurka ja tõusen voodist püsti. Sirutan ennast ja panen püksid jalga, särki üles ei leia. Võtan paar lonksu mahla. Kurat, halvaks läinud. Kallan tossud liivast tühjaks ja lähen korterist välja. Koputan naabri uksele. Noh, tule juba! Naabrimees teeb siseukse lahti ja vaatab mind uksesilmast
rohkem rüütellikult ütles: «Siis peab ta minuga võitlema. Minu au nõuab seda.» «Minugi pärast,» seletas Jaanus vahvalt ja tõusis püsti. «Te olete hirmus kangekaelsed,» kurtis preilike ja uuris haleda meelega vaenlaste nägusid, et sealt vähematki leppimismõtet leida. Aga sealt puhast tigedust ja kõrkust lugedes tõmbas ta mõlema käed oma kahte pihku ja ütles kurvalt: «Siin ei või te võidelda, kõikide inimeste silma ees. Lähme aeda!» Mindi aeda. Pehme liivane kõht tihedate vaa-rikapõõsaste vahel valiti võitlusepaigaks ja vaenlased seadsid end kibeda rusikavõitluse nõuga teineteise vastu. Aga enne kui võitlus algas, katsus väike lepitaja veel kord heaga asja ajada. Vastaste käsi soojalt surudes palus ta mahedasti ning magusasti: «Pai poisid, mul on nutt varaks, -- miks te mind nii kurvastate? («Pai poisid» tundsid ühe kolmandiku oma vihast kaduvat
Kas mu käsku pole veel täidetud?» «On küll. Nagu Teie Ekstsellents võib näha, on hobune suure värava all täiesti sõiduvalmis.» «Tubli, tehke siis, mis ma ütlesin.» «Tohoo!» lausus peremees endamisi. «Kas ta pelgab seda poisikest?» Tundmatu käskiv pilk katkestas peremehe mõtted. Ta kummardas alandlikult ja läks välja. «See veidrik ei tohi näha mileedit,» jätkas tundmatu. «Ta peab iga hetk siia jõudma; ta ongi juba hiljaks jäänud. Tõepoolest on vist parem, kui istun sadulasse ja ratsutan talle vastu ... Kui ma ainult teaksin, mida sisaldab härra de TrevilleMle saadetud kiri!» Ja endamisi pomisedes sammus tundmatu köögi poole. Vahepeal läks peremees, kes ei kahelnud, et noormehe 17 sealolek võõra tema kõrtsist minema peletas, naise juurde ja nägi, et d'Artagnan on meelemärkusele tulnud. Peremees püüdis noormehele selgeks teha, et ta võib politsei
ja ta kutsus mind enda juurde elama ja tema patju kloppima. Minu töö eest tasus ta mulle kullaga. Võõrasema tütar: (jalgu trampides ja kisades) Ma tahan ka! Ma tahan ka! Miks tema sai endale sellise varanduse, aga mulle jäid ainult laadalt ostetud kleidid (viskab kleidid põrandale)? See pole aus! Ema, tee midagi! Võõrasema: (haarab võõrastütrelt värtna käest ja pistab oma tütrele pihku) Jookse kohe kaevu juurde, viska värtnas sisse ja hüppa ise järgi. Ja vaata, et sa tood koju rohkem kulda, kui see tahmanägu! Võõrasema tütar jookseb kaevu, viskab värtna sisse, pigistab nina kinni ja hüppab ise kaevu. Ta leiab end lillelisel aasal ja jookseb kohe eide majakest otsima. Ta jookseb mööda ahju ja õunapuud, kes temalt abi paluvad. Leivapätsid: (nihelevad ahju peal) Ole hea laps ja võta meid ahjust välja, muidu me kõrbeme!
(Ants lööb samal ajal trummi) Ants: Kas sa näed teda juba? Mari: Ei... Äkki ta ei kuulnud?! Hõikame veel. Koos: Jõuluvana, palun tule siia! Jõuluvana, palun tule siia! Jõuluvana, palun tule siia! (Ants lööb samal ajal trummi) Ants: Miks jõuluvana ei tule!? Lapsed on ju kõik nii head olnud. Mari: Ma ei tea... Sa kirjutasid juba detsembri alguses, et teda oodatakse täna siia! Ants: Aa... No, ma vist... No ma... aaa... (kokutab, pöörab selja, kratsib kukalt) Mari: Sa ju ikka saatsid talle kirja? Ants: No ma... Nii palju oli tegemist laste kirju lugema ja kingitusi pakkima... Ma vist... unustasin. Mari: Ütle, et sa teed nalja! Mis me nüüd teeme? Emal oli õigus, kui ta ütles, et Sinust ei saa korralikku päkapikku. Ants: Ära siis pahanda... Lähme ruttu ja kutsume ta siia! Mari: Kuhu me lähme? Jõulumaale või
Kelle käekiri? GUIDO (võtab Toomase vihiku): Need on küll minu meelest sarnased käekirjad! TOOMAS: Õudselt sarnane on jah?! Õudselt sarnane!... VILLU: Anna ma loen edasi. „Aga ta on alati koos teiste tüdrukutega.“ TOOMAS: „Ma tahaksin talle midagi öelda, aga ei julge kohe kudagi.“ GUIDO: „Aidake mind järgmises numbris. Aivar“ ANDRUS (rebib kirja enda kätte): Ma tahan ka vaadata! Koolikell. Rullnokkade elu Reede pärastlõuna tänaval TÕNU: Noh, lähme täna sõitma ka või? MARKUS: Loomulikult, mis muud ikka teha. KALLE: Teeme enne ikka mõned joogid ka! TÕNU: Minugipoolest! KALLE: Mul on vaba pind olemas, olge kell üheksa kohal! MARKUS: Ära põe, muidugi oleme! Kell üheksa ollakse peopaigas kohal. TÕNU: Kalle, kuhu lubatud joogid jäid? KALLE: Tekkis väike probleem, ma ei leidnud meile ostjat, ise meist keegi ju üle 18 eluaasta ei ole. MARKUS: Kuradi mölakas, sa ju lubasid, oleks siis kasvõi mõni eit kohal!
· Eile õhtul saatsin ingli sind valvama , kuid ta tuli tagasi . ma küsisin : '' Miks ?'' Ta vastas : '' Inglid ei valva ju teineteist . :) '' · Vihasena võib pidada parima kõne, mida kunagi kahetseda tuleb. · Kui sa saaksid vaadata tulevikku, kas sa teeksid seda? Mina mitte, sest ma kardan et tulevik on ilma Temata. · Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. · Kes sa enda arust oled ? Tuled , lõhud ja lähed . Kuradi hästi arvad endast . :'( · Sa ütlesid : " Näkku ei lööda ! " ja lõid mind siis südamesse . · Aasta Pikim ja Parim Vaheaeg sureb igal aastal 1.septembril , aga tõuseb tuhast nagu fööniks igal aastal klassi lõpuaktusel . · Maailma jaoks oled sa keegi , aga kellegi jaoks oled sa kogu maailm ! (L) · I close my eyes and all i see is you . (L) · Ma teadsin alati , et pisaratele tagasi vaadates hakkan ma naerma , aga ei teadnud , et
annaabi.ee 
