TEHNOLOOGIA: Kana: 1.Puhasta filee kelmedest. 2. Lõika liha sisse väikesed sälgud ning täida need juustuga. Puista juustu ka liha peale. 3. Küpseta ahjus. Riis: 1. Pane vesi potti ning aja keema. 2. keevasse vette lisa riis ja keeda kuni riis on pehme. 3. kurna potist vesi välja. Köögiviljad 1.Pese ja koori porgandid, lõika ära roheline ots ning seejärel lõika porgand ratasteks. 2. Pese ja puhasta aedoad niitidest, lõika otsad ära. 3. Keevasse vette lisa kõigepealt porgand. Mõne minuti pärast ka oad. Keeda kuni need on pehmed. Kaste 1. 1. Kuumuta või, lisa sellele nisujahu ja kuumuta (värvus ei tohi muutuda). 2. keevasse vette lisa riis ja keeda kuni riis on pehme. 3. kurna potist vesi välja. Köögiviljad 1.Pese ja koori porgandid, lõika ära roheline ots ning seejärel lõika porgand ratasteks. 2. Pese ja puhasta aedoad niitidest, lõika otsad ära. 3
tavaliselt kasvab koos sadu vesijuukseid, mis kinnituvad otsapidi veealustele esemetele ja hõljuvad veevoolus. 3 · Vesijuus võib paljuneda nii suguliselt kui ka vegetatiivselt. · Inimesele on vesijuus tähtis veekogude puhastaja. Selle taime abil saab hinnata ka veekogu puhtust. · Kui veekogus on toitaineid palju, siis vesijuus seal ei kasva. 4 · Keermikvetikas rakud moodustavad pikki niite. · Erinevalt vesijuukse niitidest ei kinnitu keermikvetikas veekogu põhjale ega seal lebavatele esemetele. Ta hõljub täiesti vabalt ringi. · Tavaliselt elavad keermikvetikad väikestes järvedes ja tiikides. 5 · Keermikvetikad on omapärased indikaatortaimed, mille abil saab õhurõhku määrata ja ilma ennustada. Kui õhurõhk langeb, siis kerkivad nad päris veepinna lähedale. Aga ilusa ilma korral, kui õhurõhk on suhteliselt kõrge, on vetikad sügavamas veekihis.
Kõik me oleme erinevad, meil kõigil on omad huvid, näilised ja tegelikud väärtused. Ühe jaoks võib olla tegelikuks väärtuseks raha, teise jaoks aga midagi muud. Suunates kedagi kuskile, peab arvestama suunatava sisemise maailmaga, et ta väärtused ja eelistused klapiksid sihtpunktiga. Ülesanne, mida peab igaüks enda elus enda jaoks püstitama, on ’’olla õnnelik’’. Püstitades sellise eesmärgi enda ellu, vabastad sa end kinni hoidvatest ahelatest, niitidest, mille abil nuku mängija sind juhib ehk antud juhul vanemad, sõbrad, meedia ja kõik ülejäänud. Meil kõigil on oma pea, mille abil suudame iseseisvalt mõelda ja otsustada. Pole olemas kindlaid näilisi ja tegelikke väärtuseid, kõik see varieerub, olenevalt inimesest. Ühe jaoks on tähtis üks, teise jaoks teine. Ei tohi kunagi lasta end juhtida, meil endal tuleb otsustada kuhu ristmikul pöörata. Oma elupööret tehes, tuleb kuulata iseennast ja iseenda
GOLGI KOMPLEKSIS jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekese ja lüsosoomidesse. Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemuses on DNA ja RNA molekul, harjased. Mitokondrite põhiülesanne on raku varustamine energiaga. Neis viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine. TSÜTOSKELET on valguline võrgustik tsütoplasmas, annab organismile tugisüsteemi ja liikumise. Valguline võrgustik koosnab: *peenetest niitidest ekh mikrofilamentidest. *keskmise jämedusega niidid *jämedad niidid ehk mikroturukese ehk mikrotuublid. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuublitest. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. TAIMERAKK
Golgi kompleksi ülesanne: golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. MITOKONDRID Mitokondri ehitus: mitokondrit ümbritseb kaks membraani. Sisemembraan moodustub rohketest kurdudest, mida nim harjakesteks. Mitokondrid sisaldavad DNA-d, RNA.d ja ribosoome, seega toimub seal mitokondrile omaste valkude süntees. Mitokondri ülesanne: raku varustamine energiaga TSÜTOSKELET Tsütoskeleti ehitus: koosneb valgulistest niitidest, mis võivad moodustada fibrille ja mikrotuubuleid. Tsütoskeleti ülesanded: 1. toetab rakku 2. ühendab omavahel rakumembraani, tuumamembraani ja organellid 3. võimaldab raku kuju muutusi ja organellide asukoha muutusi TSENTROSOOM Tsentrosoomi ehitus: 1. koosnevad kahest tsentroolist, mis paiknevad teineteise suhtes risti. 2
kontrollmärkidele, traageldatakse ja ühendatakse varruka voodri poolt masinal. Vooder kinnitatakse tootega õlaõmbluse ja küljeõmbluse kohalt. 52. Volditud detaili allääre äärestamine. 53. Hõlmanurkade ja jaki allääre töötlemine. 54. Kaunistuspõõna õmblemine ja kinnitamine nööpidega selja detailile. 55. Voodri selja keskõmbluse ava õmblemine käsitsi peitpistetega. 56. Nööpaukude märkimine ja valmistamine. 57. Toote puhastamine niitidest. 58. Toote lõpp-pressimine. 59. Nööpide õmblemine.
Põlluharimise algus Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a. eKr. ja levis sealt mujale Hiinasse. Algul kasvatati enamalt hirssi, kuid aja jooksul tegi tammide ehitamine võimalikuks põlde niisutada ning mindi üha enam üle riisi kasvatamisele. Lisaks põlluharimisele peeti ka koduloomi: sigu, veiseid ja lambaid. Kuid selle kõrval edenes juba ammusest ajast siidiusside kasvatamine. Siidiusside eritatud niitidest kooti siidiriiet. Hiinas tekivad riigid Ca 1700 a. eKr. tekkisid Huang He orus mitmed linnad. Nende elanikud oskasid valmistada pronksist relvi, tööriistu ja suurepäraselt kaunistatud nõusid. Arvatavast samal ajal leiutati Hiinas kiri. Seda tõendavad paljud kirjamärkidega kaetud luutükkide leiud. Kõik linnad allusid ühise kuninga võimule. Kuningas oli ühtaegu väepealik ja ülempreester. Tema võim oli piiramatu. Hiina killustub
Lõuna pool voolab Jangtse jõgi _____________________________________________________________________ Põlluharimine Põlluharimine sai alguse Huang He orust kuni 2000 eKr ja levis sealt hiinasse.algul kasvatati hirssi,kuid aja pikku hakkati seal kasvatama riisi,Riis vajab palju vett: terad külvatakse mulda siis kui põld on üleni veega kaetud.Lisaks põlluharimisele peeti koduloomi:sigu,lambaid ja veiseid.Selle kõrval edenes juba siidiusside kasvatamine.Siidiusside eritatud niitidest kooti siidriiet.Seda hinnati kõrgelt igal pool pool maailmas.Hiinlased hoidsid siidriide valmistamise kunsti hoolega saladuses. ________________________________________________________________________ Hiina riigid U1700 a eKr tekkisid Huang He orus mitmed linnad.Nende elanikud oskasid valmistada pronksist relvi,tööriistu ja suurepäraselt kaunistada nõusid. Arvatavasti samal ajal leiutati hiinas kiri.linnad olid piiratud müüridega,mis kaitsesid ülikute avaraid elamuid
välimisteks kateteks. Erinevatel ajaloolistel perioodidel kasutati mööbli katteks mitmesuguseid materjale. Tekstiiltööstus laseb välja mitmesuguseid mööblikangaid: siledalt värvitud, polsterdus ja kirjukoelised puuvillkangad, villased ja segakangad. Nendekson: gobelään, maket, rips, plüüs, mööbli tikkriie (triibuline madratsiriie). · Gobelään rasked kangad, väljatöötatud mitmevärvilistest puuvillkangastest, staapelkiududest, villase ja teistest niitidest. Kanga laius 130... 150 cm. · Maket puuvillane mustriline kangas, vähem tihe ja rohkem õhukesem kui gobelään. Kanga laius 114...150 cm. · Rips kõva, tugev värviline kangas iseloomuliku vorbilisusega, väljatöötatud villast, puuvillast ja tselluloosivillast. Kanga laius 115...131 cm. · Plüüs rohkem raskem karvastatud puuvillasest ja villasest kangas. Villane plüüs puuvillane kangas villase karvastusega. Plüüsi paksus 5..
hapnikku pole. B.2.2) sinivetikad-tsüanobakterid-Vesinikku saavad veest-elavad merevees, magevees ja epifüütidena maismaal. Ehk igalpool, kus leidub vett. Fotosüntees toimib nagu eukarüootidel, kuid pigmentide mitmekesisus suurem kui eukarüootsetel vetikatel. Punavetikad näidis liik Rhodophyta. Liike umbes 400. Nad on levinud troopilistes ja subtroopilistes, harvem parasvöötme meredes, ainult vähesed elavad magevees ja mullas. Nende tallus on paljurakulistest harunevatest niitidest koosnev puhma kujuline, harvem plaatjas või lehtjas, kuni 2m pikk. Kõige primitiivsematel liikidel on tallus üherakuline või koloonialine. Punavetikatel on väga mitmesugune värvus, mis on tngitud pigmentide klorofülli, karotinoidide, fükoerütriini, fükotsüaani esinemisest erinevates hulgalistest vahekordades. Varuaineks on eriline florideetärklis. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad
Meditsiinilised sukad parandavad venoosset hemodünaamikat ja vähendavad veenilaienditest põhjustatud vaevuste teket. Reisipõlvikud (alates 70 den) ...on mõeldud inimestele, kes oma töö või elustiili tõttu sõidab tihti auto, rongi, bussi või lennukiga. Selliste transpordivahenditega liigeldes on jalgadel reeglina väga vähe ruumi see aga avaldab halba mõju vereringele. Lisaks vähendavad sukad lennukis järsust rõhuvahetusest tulenevat riski. Erineva elastsusega niitidest kootud ravisukad võimaldavad pidevat ja tulemuslikku mikromassaazi jalgadele, leevendades raskus- ja väsimustunnet. Leevendav geel Väikeste veenilaiendite korral saab abi apteegis müüdavatest geelidest. Need sobivad ka siis, kui veenilaiendeid veel pole, kuid jalad on õhtuti väsinud või tursunud. Efektiivsust näitab hepariinisisaldus 1 grammi geeli kohta. Geeli abil jõuab hepariin hõlpsasti läbi naha nahaaluste veenideni ja avaldab põletikuvastast toimet
Temperatuuritaluvus C 300 Korrosioonikindlus Väga kõrge elektrijuhtivus dielektrik 2. KLAASFIIBER ARMATUUR Klaasfiiber armatuur sai alguse Vene Föderatsioonist, kus oli toode mõeldud sõjanduse tarindi arendamiseks. Nüüdseks kasutatakse seda ülemaailmselt suuremates betoonehitistes[4]. Klaasfiiber armatuuri valmistatakse pikkadest klaaskiud niitidest, mis keeratakse omavahel kokku ja lisatakse samal ajal plastikut, et anda materjalile sidusus ja profiil. Piisavaks kaitsekihiks antakse armatuuri diameeter pluss 10mm. Üldiselt antakse armatuuri paksusi 4- 20mm, aga suurematelt tootjatelt on võimalik leida ka kuni 41mm[5]. 2.1 Omadused ja tehnilised näitajad Klaaskiu ja plastiku omavahelisel sidumisel saame tugeva materjali, mis on vastupidav tugevusele, korrosioonile ning on kerge(Tabel 2). Tabel 2
Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin. 2. Punavetikad, näidis liik. Rhodophyta. Liike umbes 400. Nad on levinud troopilistes ja subtroopilistes, harvem parasvöötme meredes, ainult vähesed elavad magevees ja mullas. Nende tallus on paljurakulistest harunevatest niitidest koosnev puhma kujuline, harvem plaatjas või lehtjas, kuni 2m pikk. Nagu pruunvetikatelgi, esineb eristumine kudede taolisteks rakkude kogumiteks. Kasv on hajutatud (spetsialiseerunud kasvuvöötmeid ei ole) või tipmine (kasvuvöötmed asuvad talluse harude tippudes). Kõige primitiivsematel liikidel on tallus üherakuline või koloonialine. Elutsüklis puuduvad liikumisvõimelised vormid. Punavetikatel on väga mitmesugune värvus, mis on tngitud pigmentide klorofülli, karotinoidide,
3. Golgi kompleks ül. Sorteerida sünteesitud valke, ümbertöötlus; osaleb rakumembraani moodustamises. NB! Õp lk 87. 4. Lüsosoom ühekordne membraan. Ül. Vanade rakustruktuuride ja mittevajalike ainete lagundamine. 5. Mitokonder ül. Energia tootmine. Ta toodab iseendale valke. 6. Tsütoskelett ül. Raku tugi ja liikumissüsteem, tagab organellide paigutuse, annab rakule kuju. Koosneb valgulistest niitidest e fibrillidest. Puudub prokarüootides aka bakterites. 7. Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. Ül. Temast lähtuvad kääviniidid raku jagunemisel. Kääviniidid on olemuselt magnetilised jõujooned. NB! See puudub bakterites ja kõrgemates taimede. Taimerakk 1. Rakukest 2. Vakuool 3. Plastiidid kloroplastid Kromoplastid Leukoplastid
Silindrikujulised või eliptilised rakud asetsevad üksteisest võrdsetel kaugustel ja neid ühendab ühine paks kest (pilt nr.1) Seda liiki leidub hajusalt kogu Läänemeres. Kasvusügavus on poole kuni kaheteist meetri sügavusel (Trei,1991). Pilt 1. Rhodochorton purpureum Allikas:[http://www.bio.utexas.edu/research/utex/photogallery/Images/2201%20Asterocytis %20ramosa.jpg] Rhodochorton purpureum (pilt nr.2) tallus koosneb 6-15 µm laiustest roomavatestja püstistest niitidest, mis on harunenud. Hulgakesi koos võivad tallused moodustada tumepunase muru, mille kõrgus on paar millimeetrit. Eestist on leitud neid vaid üksikuid taimi Keskmise Vaika saarelt kogutud proovist. Seda liiki soovitati 1987. aastal võtta ,,Eesti NSV punasesse raamatusse". (Trei, 1991) Pilt 2. Rhodochorton purpureum Allikas: [http://www.aphotomarine.com/images/seaweed/red_seaweed_rhodochorton_audouinella_purpureu m_09-03-11_1.jpg] Polyides rotundus (pilt nr
ametnikud. Nad olid rikkad ning haritud ja lugupeetud. 2 Muistsete hiinlaste tegevusalad Põlluharimine sai alguse rohkem kui 2000 a eKr Huang He orust. Peamiselt kasvatati hirssi, kuid tammide ehitamine aitas põlde paremini niisutada ja hakkati üha enam riisi kasvatama. Peale põlluharimise tegeleti ka koduloomadega. Peeti sigu, veiseid ja lambaid. Lisaks veel siidiusside kasvstamine. Siidiusside eristatud niitidest kooti siidiriiet. Seda hinnati igal pool. Tänu siidile tekkis Suur Siiditee. Seda kaudu veeti siidiriiet ja muud kaupa. Sõdadega kais kaasas ka tööriistade ja relvade tugenemine. Neid hakati valmistama rauast. Meistrimees ajas rauamaadi nii kuumaks, et see muutus vedelaks ja see valati vormi. Sellist valamise teel saadud rauda nimetatakse malmiks. Hiinlased olid esimesed malmi valmistajad maailmas. Jõudsalt edenes ka kanalite ja tammide ehitamine.
olemasolevaid. Siiski saagisin maha liiga pikaks jäänud oksad käsisae abil (joonis 13). Edasi oli kogu töö juba tuttav. Seekord aga segasin puu jaoks kokku õigema värvi, ning katsin sellega sinised ühenduskohad (joonis 14). Metsamänd tuli oma kõveruse tõttu palju lühem kui esimene. 23. november Lõpetasin rannamänni tegemise. Seekord kasutasin ka ühel puu poolel veidi kuldsemaid okkaid, et luua mulje, nagu oleks pool puud kuivanud. Tõeline katsumus oli lahti saada liimi niitidest mis olid okastesse kinni jäänud nende liimimisel (joonis 15). Praktika lõpuks olin valmis saanud kaks mändi (joonis 16). JUHENDAJA KÕRVALPROJEKTID Juhendaja näitas meile aegajalt oma kõrvalprojekte, millega ise parajasti tegeles, ning selgitas meile, kuidas ta neid teeb. Üheks projektiks oli reklaami jaoks butafoorsete jookide tegemine. Tegu oli ostetud klaasi epovaigu valamine. Kõigepealt tehti silikoonist vorm jääkuubikute jaoks. Siis valati kuubikud epovaigust
parfümeerias. Õied koosnevad õie põhjast, millele kinnituvad tupp- ja kroonlehed, tolmukatest ja emakast. Tupplehed on tavaliselt rohelised ja nende ülesandeks on kaitsta kroonlehti ja aidata viljal levida. Kroonlehed on tavaliselt värvilised ja nende ülesandeks on kaitsta õie sisemust ja ligi meelitada putukaid. Tupp- ja kroonlehed moodustavad õie katte ja annavad õiele kuju. Tolmukad moodustavad tolmunakonna, mis kasvavad niitidest ja peast. Tolmuka peas asuvad tolmuka kotid ja seal on tolmuka terad, mis on meessugurakud. Emakas koosneb sigimikust, kus arenevad seemne algmed, emakakaelast ja -suudmest. Ühe- ehk lahksugulistes õites on tolmukad või 5 emakas. Ühekojaline taim on siis, kui isas- ja emasõied paiknevad samal taimel, kahekojaline on taim aga siis, kui need paiknevad erinevatel taimedel.
.300 mm pikk, kergelt säbardunud, valge, kollakas, hele- kuni tumehall. Levinud Türgis, USA-s ja Lõuna-Aafrikas. Mungo Uuesti kasutusele võetud vill, mida saadakse vanunud kangajääkidest. Siid Looduslik siid, loomset päritolu tekstiilniit, mis eritub siidiussi siidinäärmeist 2 peene elementaarniidina. Ühe kookoni niidi pikkus võib olla 3..4 km. Sappesiid Kangas loodusliku siidi niitidest. Valmistatud kookoni välimistest kiududest ja sisemistest tugevalt kokkukleepunud kiududest (jääkidest). Sodi Parima kvaliteediga uuesti kasutusele võetud vill. Lõngas on alles pikad kiud. Saadud on tavaliselt vanadest silmuskudumitest. Tussasiid Looduses vabalt elavatelt tamme-siidikedrikutelt saadav siid. Vikunjavill Lama vicugna eriti peen ja pehme vill. Valge, kaneelivärvi või punakas
Kootud geotekstiile toodetakse kangastelgedel. nad omavad enamasti sirgjoonelist ühendust. Tootmisel Paigaldatakse lõimerõngad kogu kanga pikkuses kindlae vahedega ning kanga kude lisatakse lõime vahele kindel arv kordi sentimeetri kohta. Erinevaid kanga kudumis mustreid võib eksisteerida lõpmatult palju, see ei avalda mõju kanga tugevusomadustele. Kootud tekstiile toodetakse, kas peenikeseks lõigatud polumeekile ribadest või siis mono- ja multikiudsetest niitidest. Kanga kudumistihedusest sõltuvad niitivaheliste avauste mõõtmed, millest omakorda sõltuvad geotekstiili veejuhtimisvõime ning poorsus. Mittekootud geotekstilid on üldjuhul paksemad kui kootud geoteksiilid. Geotekstiili valmistamine algab polümeerist kiudude laotamisel ühtlasele liikuvale lindile, moodustades sinna vildi taolise kihi. Tootmislindile laotatakse kiud enamasti suvaliselt või eranduhtudel kindlasuunaliselt ühtlase kihina. Nii
Selles koes on lihaskiud gigantsed paljutuumalised rakud, mis moodustuvad ühetuumaliste rakkude liitumisel. Imetajate lihaskiududes paiknevad tuumad põhiliselt perifeerselt. Vaadeldes skeletilihast valgusmikroskoobis, näeme ristivöödilisust, mis tuleneb tumedate ja heledate vöötide vahelduvast järjestusest kogu lihaskiu ulatuses. 50) Sarkomeeri ehitus ja koostis (kontraktiilsed ja regulatoorsed valgud). - Sarkomeer koosneb ülipeentest niitidest - filamentidest (müofilamendid). Müofilamendid koosnevad kahest põhilisest kontraktiilsest valgust aktiinist ja müosiinist. 51) Skeletilihaskiudude tüübid 52) Kontraktsiooni mehhanism - Müosiinipea, mis kannab ATP hüdrolüüsi produkte (ADP+P), läheneb aktiinifilamendile. Müosiini ja aktiini ühinemisel ADP ja P vabanevad, sundides müosiinipead painduma, mis tõmbab kogu müosiinifilamendi endaga kaasa
Ümar pallikujuline Kolmeosaline parukas Lokk, mis saadi peente patside lahtikammimisel. . 2 3 Lapsed Lapsed, neiud ja noormehed ajasid juuksed maha jättes ühe või mitu salku mis keerati rulli või punuti patsi, vasakule poole kasvama. Juuste otsad kinnitati klambriga või niidiga. Kasutati ka kunstpatse värvilistest niitidest või loomakarvast. Kosmeetikakunst Egiptlased täiustasid looduse poolt loodut oma kosmeetikakunstiga. Näod olid ruuged, huuled ja küüned värvitud ning juuksed ja jalad õlitatud. Isegi naist kujutavatel skulptuuridel olid silmad värvitud. Kellel oli see võimalik, lasi endale ka kirstu kaasa panna seitset sorti kreemi ja kahte sorti ruuži. Mõned kasutusel olnud õlid on leidnud oma koha ka tänapäeva kosmeetikas.
*tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil Mitokonder Ümbritsetud kahe *varustab rakku energiaga membraaniga-sisemine ja *hingamine rakutasandil väline. Tsütoskelett Koonseb valgulistest *annab rakule kuju ja seob niitidest, mis moodustab organellid ühtseks tervikuks võrkjas struktuur *Tagab rakkude liikumise,kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise Tsentrosoom Osaleb raku jagunemisel TAIMERAKK Rakukest Ligiin, Pektiin, Kaitseb väliskeskkonna
Veel Thiomargarita namibiensis ja Epulopiscium fishelsonii(theomargarita silmaga nähtav) . Väiksed on mükoplasmad ja nanaobakterid. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, mükoplasmad, klamüüdiad. Thiomargarita ja Thioploca on väga suured b.d. Thiomargarita läbimõõt on peaaegu 1 mm ja ta moodustab kette mis on palja silmaga nähtavad. Eripinna probleem on lahendatud suure gaasivakuooliga, mis suurendab eripinda. Thioploca on samuti väga suur, moodustab niitidest patse mis on silmaga nähtavad. Samuti suur gaasivakuool. Mükoplasmad on kestata b.d, keda peeti raku suuruse alampiiriks (0.1-0.15mikrom).Nanobakterid on siiani teadaolevalt väikseimad iseseisvad elusorganismid. Leitud kivimites, meteoriitides ja ka elusorganismides. Klamüüdiad on peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Väikesed (200-400nm)Tegelikult siiski bakterid. Parasiteeruvad eukarüootides nagu ka mükoplasmad. Kõva ppaks kest, kaks
viseeritakse alidadi pööramisega. Limbi rohkem puutuda ei tohi. Lati punktile asetatakse vertikaalselt nivelleerimislatt, millele on märgitud instrumendi kõrgus. Väliraamatusse märgitakse nii orienteerimissuund kui ka instrumendi kõrgus. Edasi viseeritakse latile nii, et vertikaalniit oleks lati teljel. Horisontaalniit suunatakse instrumendi kõrgusele latil. Kõrguse mõõtmiseks võib ühe kaugusmõõturi niitidest, tavaliselt maapoolse, suunata lähimale täis dm'le. Seejäral tehakse lugemid mõlema kaugusmõõturi niidi järgi ja need lugemid protokollitakse väliraamatusse. Seejärel horisontaalniit nihutatakse jälle instrumendi kõrgusele ja tehakse lugemid horisontaalringilt ja vertikaalringilt. Need lugemid ka protokollitakse. Seejärel latihoidja liigub järgmisele punktile. 26.Pikiprofiil. Trassi pikiprofiil koostatakse olenevalt tema pikkusest kas mõõtkavas 1:2000 või1:5000 või ka
tpu.ee/~toenu/matbot/Virus_Bakter.htm 10. Hõimkond seened- Mycophyta. Seeni on üle 100 000 liigi. See on sugulusorganismide rühm, mida segeli käsitletakse eraldi riigina. Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud. Arvatakse, et nad on tekkinud polüfüleetiliselt. Ühed rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetest harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega, algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja putukate kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest. Seente ehituse tähtsaks iseärasuseks on plastiidide puudumine. Varuaineteks on glükogeen või rasvad, tärklist ei teki kunagi. Kõrgematel seentel põimuvad hüüfid sageli tihedaks ebakoeks plektenhüümiks, millest
Näiteks majavam m. HALLITUSSEENED Seente ehitus ja paljunemine Hallitusseened m o odustavad rohkearvulisi mikroorganis mide rüh ma; nad kuuluvad alamate taime organis mide hulka, on klorofüllita ja toituvad orgaanilistest ainetest. Hallitusseente hulgas leidub nii üherakulisi kui ka palurakulisi organism e. Toiduainete pinnal arenev hallitus m o odustab koh eva katu. Hallitusseene keha koosneb üksteise ga põi munud niitidest, mida ni metatakse hüüfideks ja mis m o odustavad seeneniidistiku ehk m ütseeli. Paljurakulistel seentel on hüüfid ristvaheseintega üksikutes rakkudes jaotatud, üherakulistel aga ei ole hüüfides vaheseinu ning kogu tugevasti harunenud m ütseeli m o odustab üksainus rakk. Mütseeli pinnal arenevad e oseid kandvad elundid. Nendes val mivad e osed ehk spoorid, mille abil seened paljunevad. Enamikul hallitusseentel on
tpu.ee/~toenu/matbot/Virus_Bakter.htm 10. Hõimkond seened- Mycophyta. Seeni on üle 100 000 liigi. See on sugulusorganismide rühm, mida segeli käsitletakse eraldi riigina. Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud. Arvatakse, et nad on tekkinud polüfüleetiliselt. Ühed rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetst harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega: algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja putukate kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest. Seente ehituse tähtsaks iseärasuseks on plastiidide puudumine. Varuaineteks on glükogeen või rasvad, tärklist ei teki kunagi. Kõrgematel seentel põimuvad hüüfid sageli tihedaks ebakoeks plektenhüümiks, millest moodustuvad
pole rakk või rakkudest koosnev (näiteks viirus), ei saa lugeda elusaks. Rakuteoorial on kolm peamist komponenti : kõik elav koosneb rakkudest, rakud on kõige väiksemad elavad osakesed ja kõik rakud tulevad varem eksisteerinud rakkudest.Rakuteooriat on laialdaselt uuritud ning väga paljud organismid on seda toetanud, kuid rakuteoorial on erandeid. Seened koosnevad pikkadest niitidest, mida nimetatakse hüüfideks, millel on palju tuumi, kuid viimased pole rakuseintega omavahel eraldatud. Skeletilihased koosnevad lihaskiudutest, mis on palju suuremad kui üks rakk ja sisaldavad mitusadat tuuma. Punased vererakud ei sisalda rakke kui nad on välja arenenud ja vabastatud vereringesse.Rakuteooria loomises mängisid võtmerolli Theodor Schwann, Matthias Jakob Schleiden ja Rudolf Virchow. Hiljem on rakuteooriat täiustatud.
Kahetine olemus esineb ka teistel sekundaarsete plastiididega rühmadel. Rammusamates ja reostutatud vetes. Meioosi ei ole. > 1000 liigi. Ilmselt kunstlik rühm. Iseloomulik mitokondri ehitus. 45. Taimeriik 46. Hk. Punavetiktaimed- Rhodophyta. Liike umbes 4000 (õpikus 400)???. Nad on levinud troopilistes ja subtroopilistes, harvem parasvöötme meredes, ainult vähesed elavad magevees ja mullas. Nende tallus on paljurakulistest harunevatest niitidest koosnev puhma kujuline, harvem plaatjas või lehtjas, kuni 2m pikk. Nagu pruunvetikatelgi, esineb eristumine kudede taolisteks rakkude kogumiteks. Kasv on hajutatud (spetsialiseerunud kasvuvöötmeid ei ole) või tipmine (kasvuvöötmed asuvad talluse harude tippudes). Kõige primitiivsematel liikidel on tallus üherakuline või koloonialine. Elutsüklis puuduvad liikumisvõimelised vormid. Punavetikatel on väga mitmesugune värvus, mis on tngitud pigmentide –
annaabi.ee 
