Ka lutserni seeduva kuivaine hektarisaak oli punase ristiku saagist kõrsumine-õitsemise faasis kõrgem, aga alates täisõitsemisest lutserni seeduva KA juurdekasv aeglustub. Lutserni KA seeduvus püsib hea rohusööda nõuete tasemel veel õitsemise algul, ristiku seeduvus vastab etalonväärtusele ka õitsemisel (tabel 2). Katseandmetel on positiivne seos I niite KA saagi ja neutraalkiu (NDF) vahel (r=0,60, r=0,64, r=0,77, P<0,01 vastavalt lutsern, punane ristik, kõrrelised). I niites langeb kõrreliste ja lutserni seeduvus küpsusega kiiremini kui punasel ristikul ja karjamaa raiheinal. Tabel 2. Liblikõieliste ja kõrreliste seeduva KA saak t/ha (SKA) ja seeduvus (S%) Liik Kõrsumine/ Loomisalgus/ Loomine/ varsumine nuppumine õitsemine SKA S% SKA S% SKA S% Timut 2,50 65 3,22 64 4,02 62 Harilik aruhein 1,88 67 3,01 65 3,79 64
L+Phalaris arundinacea 15,2 14,5 8,9 14,9 13,7 9,5 L+Bromus inermis 16,0 13,3 9,4 15,5 13,0 9,7 PD0,05 / LSD0,05 0,34 0,63 0,53 0,46 0,24 0,31 Saagi jaotus niidete lõikes oli ühtlasem hariliku lutserni külvides. Hübriidlutsern kõrrelistega andis majanduslikult arvestatava III niite KA saagi. 2007-2009 aastate keskmisena ületas III niites põld-raiheina, roog-aruheina ja hariliku aruheina segude KA saak hariliku lutserni KA saaki 5%, hübriidlutserni III niite segud põld-raiheina, roog-aruheina ja hariliku aruheinaga oli hübriidlutserni KA puhassaagist 38% suuremad. 2009. aastal olid lutserni segukülvid väiksema saagiga kui lutserni puhaskülvid (va segu põld-raiheinaga). Tugeva konkurentsi tõttu oli jäänud 2009. aasta sügiseks segukülvides hariliku
Lõikajate töökohad põhjustasid töötamist sundasendis, millele lisandus pidev kummardamine istuvas asendis, mis tõttu võeti kasutusele automaatsed tõstukid, mis töötajate seisukohalt vähendavad kummardamist ning sundasendeid. Ettevõtte jaoks minu arvates suurim pluss tuleneb aga tõstuki efektiivsusest, mis muudab kogu lõikustsükli kiiremaks. 2) Saaremaa Teed AS Probleem, mis tekkis traktorijuhil niites teerääri, seisnes selles, et traktorijuht pidi jälgima nii seda, mis toimus traktorist nii taga- kui ka eespool muutes tema kehaasendi ergonoomiliselt ebaõigeks. Antud ettevõttes konstrueeriti vana teehöövli poomi külge hüdrotõstuk-niiduk, mis asub masina eesosas, mis tähendab juhile ühes asendis istumist ja töötamist. Ta jälgib ja juhib tööorganit ühes suunas, mis muudab traktorijuhi võimalused töö kiiremini sooritada
siseveebis. Teate vorm on tehtud võimalikult lihtne, et selle täitmine ei võtaks palju aega, mis on meie arvates väga hea. Olulised on teatel järgmised andmed: mis juhtus, kus juhtus ning miks juhtus, et olukorraga oleks võimalik hiljem tegeleda. Tulemus- õnnetuste arv kahanenud pärast ohuolukordadest teatamise aktiviseerimist. 3 väiket ettevõttet 1. Ettevõte: Saaremaa Teed AS Probleem, mis tekkis traktorijuhil niites teerääri, seisnes selles, et traktorijuht pidi jälgima nii seda, mis toimus traktorist nii taga- kui ka eespool muutes tema kehaasendi ergonoomiliselt ebaõigeks. . Ta jälgib ja juhib tööorganit ühes suunas, mis muudab traktorijuhi võimalused töö kiiremini sooritada. See tuleb kasuks loomulikult ettevõttele, mis minu arvates kiirendab nende edaspidist tööprotsessi olulise kiirusega. 2. Ettevõte: Trükikoda Trükis AS
kohta. Paremaid tulemusi annab arukase kultiveerimine leetunud (Lk), leostunud (Ko), leetjatel (K), kahkjatel (LP, L(P)), gleistunud leostunud (Kog), gleistunud leetjatel (KIg), gleistunud kahkjatel (L(P)g, LPg) muldadel. Kuus aastat erinevatel põllumuldadel kasvanud arukasekultuuride keskmiseks kõrguseks on Eestis mõõdetud 1,84,8 m. Rajatud kultuuri on vaja hooldada vähemalt esimesel ja teisel kasvuaastal, rohides või tallates puude ümbrust, niites heina üle pinna. Näriliste kahjustusi vähendavad ümber tüvede paigaldatavad kaitsetorud ja rohttaimede eemaldamine (eriti sügisel) istutatud puude lähedusest. Põdra ja metskitse kahjustusi saab vältida kultuuri tarastamisega. K ja Kr on arukase kasvuks osutunud ebasobivaks, kuna on põuakartlikud ja väikese aktiivvee mahutavusega. Nendel muldade kasvaks hästi mänd.
Võrse tipud külmuvad kergesti, kuna nad ei puitu õigeaegselt, õnneks taastub puu aga kiiresti. Äädikapuu võib istutada üksikult, et ilus võra esile tuleks, või mitme kaupa murusse. Puu kasvab 2- 4 kõrguseks ja umbes sama laiaks.(hansaplant.ee) Enne äädikapuud istutama hakkamist, tuleb tema jaoks planeerida piisavalt kasvuruumi. Äädikapuul on halb omadus ajada rohkelt juurevõsu. Muru niites saab neist aga kergesti lahti. Puu all ja läheduses ei ole soovitatav tegeleda mulla kaevamisega, sest see soodustab suurevõsude tekkimist. Peenras kasvav äädikapuu tuleks ümbritseda 1,5 meetri laiuselt 1 m sügavuse juuretõkke- kangaga, kui ei taha, et ka naabril oleks varsti see kena puu aias. Äädikapuu pole pikaealine, elades keskmiselt 20-30 aastaseks. Märgates puul vananemise tunnuseid (lõhed tüves, kuivanud oksad), on targem kasvatada mõnest võsust uus taim.
sügisel värvuvad tihti veripunaseks. Kroonlehed üle 1 cm pikad, punased, pügaldunud tipuga. Õied üksikult, suured, 2,5 kuni 4 (4,5) cm läbimõõduga. Õitseb juunist augustini. Kurereha on nime saanud oma kurenokakujuliste viljade järgi. Meetaim, kasutatakse ka riide värvimisel. Aedades kasvatatakse ilutaimena mitmeid sorte. Kasmiri kurereha NIIDU KAITSE Niite saab kaitsta niites, karjatades loomi. Kui niidad niitu tuleb niita nt. vikatiga ,sest vikat lõikab taime varred ära aga trimmer peksab taime varred katki ja taimest väljub palju mahlu, paljud taimed ei kannata seda ja surevad selle tagajärjel. Niitudelt tuleb hein ära koristada, kui ei korista siis kõdunevate heinahunnikute alt tüüpilised niidutaimed kaovad. Hakkavad kasvama naadid ja nõgesed. Ei ole soovitatav väetada, sest suutemad niidutaimed hakkavad võtma võimust ja väikesed taimed kaovad
Niidul on tuuline, sest pole kõrgeid taimi, mis teisi tuule eest varjaksid. Niidul elavatele loomadele tähendab niidu avatus ka varjepaikade vähesust. Väikestel loomadel nagu hiired pole sellest lugu, aga suuremad loomad, näiteks kitsed, peavad pidevalt valvel olema. Sellepärast pesitseb niidul vähe linde. Nagu metsas, sõltub ka niidul taimestik mulla koostisest ja niiskusest. On märja- ja kuivamullalisi niite, toitainerikkaid ja vaeseid niite. (1) Kuna niit jääb niiduks ainult niites, peavad taimed olema selleks kohastunud. Sellises olukorras jäävad ellu ainult niitmisele hästi kohastunud taimed. Neil on tihti pungad maapinna lähedal, maadligi hoidvad lehed ja maa-alused risoomid. Niitmine teeb raskeks ka niidul elavate putukate, lindude ja imetajate elu, sest niitmise ajal nende järglased hukkuvad. (1) Paljud niidud on looduskaitse all. Matsalu rahvuspargis asuvad Euroopa ühes suuremad ranna- ja luhaniidud, sest seal on olulised lindude pesitsuskohad
Kahjurite poolest on Eesti aladel vimastel aastatel sooja kliima tõttu levima hakanud kartulimardikad, kelle tõrjeks tuleb taime maapealseid osi pritsida, mahepõllunduses tuleb mardikaid käsitsi noppida. Käsitsi mardikate ja ka vastsete ära korjamist võib kasutada ka tavapõllumajanduse puhul, sest see annab väga häis tulemusi. Koristusaeg saabub siis kui pealsete elutegevus hakkab lõpule jõudma. Enne kartuli ülesvõtmist eemaldatakse pealsed kas mehaaniliselt niites või kemikaalidega, esimene neist on levinum ja odavaim. Pealsete eemaldamine kinnistab koore ning teeb saagikoristuse lihtsamaks. Peale koristust on võimalik muld taas kobestada ning põld siluda. Sügisene mullaharimine on taas hea võimalus umbrohu tõrjeks. [1,2,3] KASUTATUD KIRJANDUS 1) Enn Lauringsoni loetud õppeaine Põllumajandus alused I loengu konspektid.(2015 a.) 2) Kartulikasvatuse agrotehnikad. MES Nõuandeteenistus Koostanud Berit Tein, Eesti
7 sest loomade jalad lõhkusid õrna niidukamarat ning tallasid selle mätlikuks, mis muutis edaspidise niitmise väga raskeks. Luhtade niitmine sõltus suuresti sademetest ja üleujutuste kestusest. Tänu viljakusele olid lamminiidud loomadele talvise sööda varumise väga tähtsateks kohtadeks. Hilisematel aegadel on luhakooslusi kujundatud neid järjepidevalt niites. (PKÜ 2012). Joonis 1. Näide lamminiidust. Rannaniidud Karjatamine on rannaniitude peamine kasutusviis, Õigesti kasutatuna on rannaniidud oma rikkaliku söödataimede produktsiooniga heaks looduslikuks karjamaaks. Kariloomad mõjutavad rannataimestikku paljakssöömise, tallamise, kulutamise ja laigutise väetamisega (sõnnik, uriin). Need mõjutused stimuleerivad taimeproduktsiooni ning rohu juurdekasv saab jätkuda hilissügiseni
Kummub ümbritsevatest veetasemetest kõrgemale. Seetõttu toimub sealt ka ojade väljavool. Vesi koguneb ka älvestesse ja laugastesse. 43. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi. Puisniit, rannaniit 44. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi?Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad. Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus. 45. Millal leidis aset? a) eesti vabanemine jääkattest ~11 000 a tagasi b) metsade arengu algus pärast jää taandumist umbes 10 000 a tagasi c) laialehiste metsade valitsemisaeg ~5000 a tagasi d) alepõllunduse algus ~3000 a tagasi e) vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. sajand f) maaparandus kraavitamise teel (algus), 15.-16. sajand g) maaparandus drenaazkuivendusega (algus) 1820
sisaldus olema vähemalt 85%. Heina botaaniline koosseis ja keemiline koostis sõltub rohumaa tüübist. Meil on põldhein ja niiduhein, loodusliku heina osatähtsus on vähene. Heina söödetase veistele, hobustele ja lammastele. Põhisöödaks on silo või kuivsilo, seetõttu hobustele antakse heina 6-10 kg, veistele u 6kg. Lisaks silole on lehma kohta 1 tonn heina vaja. Heina niitmise ajast sõltub saak ja kvaliteet. Maksimaalne heinasaak saadakse taimiku õitsemisel, hiljem niites seedumata kiuosa suureneb ja taimed puituvad. Paljuliigilise segu korral koristatakse hariliku aruheina koristusküpsuse alusel. Tavaliselt rajatakse niidud või heinamaad ühe või kahe ühesuguse arengukiirusega domineeriva liigiga. Selle juhtliigi järgi otsustatakse niitmise aeg. Kui tahetakse saada mitu niidet, siis tuleb varem niita, kui on optimaalne aeg. Kui heintaimik lamandub, siis tuleb kohe niita, sest alumised lehed hakkavad mädanema, kaotame saagis ja selle kvaliteedis
23.03.2012 Erik Prozes on Äripäeva fotoreporter. Prozes võitis Aasta Pressifoto 2011 olemusfoto kategooria preemia fotolooga "Eesti portreed taldrikutel". (Ibid.) Joonis 2. Äripäeva fotoreporter Erik Prozes. Allikas: Erakogu. 23.03.2012 Liis Treimann on Postimehe fotograaf, kes võidutses Aasta Pressifoto 2011 konkursil spordifoto kategoorias fotoga "Salto", mis kujutab Iirimaa jalgpallurit Robbie Kean'i õhulennul, mille põhjustas Eesti koondise kaitsja Andrei Stepanov, niites võõramaalasest jalgpalluri jalust. (Ibid.) Joonis 3. Postimehe fotograaf Liis Treimann Allikas: Delfi. 19.06.2010 Andras Kralla on Äripäeva fotograaf. Kralla sai Aasta Pressifoto 2011 konkursil portreede kategoorias esikoha fotoga "Alati heatujuline", mis kujutab legendaarset spordiajakirjanikku Lembitu Kuuset nukrasilmsena Andrus Veerpalu dopinguskandaaliga seotud pressikonverentsil. (Ibid.) Joonis 4. Äripäeva fotograaf Andras Kralla tööhoos Allikas: Delfi. 2.02.2009 1
Puisniit on tekkinud niitmise ja karjatamise tulemusena. Eesti vanim inimtekkeline maastiku- ja kooslusetüüp. Rannaniit - rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. 44. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi? Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad. Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus. 45. Millal leidis aset? ★ Eesti vabanemine jääkattest ~11 000 a tagasi ★ Metsade arengu algus pärast jää taandumist umbes 10 000 a tagasi ★ Laialehiste metsade valitsemisaeg ~5000 a tagasi ★ Alepõllunduse algus ~3000 a tagasi ★ Vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. sajand ★ Maaparandus kraavitamise teel (algus), 15.-16
Kummub ümbritsevatest veetasemetest kõrgemale. Seetõttu toimub sealt ka ojade väljavool. Vesi koguneb ka älvestesse ja laugastesse. 44. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi. Puisniit, rannaniit 45. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi? Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad. Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus. 46. Millal leidis aset? a) eesti vabanemine jääkattest ~11 000 a tagasi b) metsade arengu algus pärast jää taandumist umbes 10 000 a tagasi c) laialehiste metsade valitsemisaeg ~5000 a tagasi d) alepõllunduse algus ~3000 a tagasi e) vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. sajand f) maaparandus kraavitamise teel (algus), 15.-16. sajand g) maaparandus drenaazkuivendusega (algus) 1820
osa va id 1/3 kogupinnast. 2 1 http ://www.pky.ee/index.php?opti on=com_content&vi ew=arti cl e&i d=50&Itemi d=14 (vaadatud 01.05.201 2) 2 ,,Väi ke käsi raamat nei l e, kes l oodusest hooli vad" Koostanud Piret Ki ristaja ja Uudo Ti mm, Tartu 2006, l k 57 4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik Eelkõige hinnatakse sellst niitu, mis on liigirikas kus kasvab palju eri liiki ta imi. Liigirohkuse tingib heade looduslike tingimuste kõrva l eeskätt niidu järjepidevja õige hooldus: niites loome korraga ühesugused tingimused eri liiki ta imede le ning ka pa ljde uute seemnete idanemiseks. Niisiis on väärtuslikumad just sellised rohumaad, mille hooldus pole katkenud või on see juhtunud hiljaaegu, nii et neid taastada pole üle liia kulukas. Hooldatud niidul le iavad teiste seas kasvukoha (elupaiga) paljud haruldased taimed ning ohustatud loomad. 3 Ohud puisniidule Juba paari niitmata jäänud suve järel hakkab puisniit võsastuma, kümne aastaga saab sellest tihnik.
Samas ulatub hooldatavate puisniitude osa vaid 1/3 kogupinnast. (http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=50&Itemid=14) (,,Väike käsiraamat neile, kes loodusest hoolivad" Koostanud Piret Kiristaja ja Uudo Timm, Tartu 2006, l k 57 ) Milline niit on looduse poolest väärtuslikuks Eelkõige hinnatakse sellist niitu, mis on liigirikas kus kasvab palju eriliiki taimi. Liigirohkuse tingib heade looduslike tingimuste kõrval eeskätt niidu järjepidevja õige hooldus: niites loome korraga ühesugused tingimused eriliiki taimedele ning ka paljude uute seemnete idanemiseks. Niisiis on väärtuslikumad just sellised rohumaad, mille hooldus pole katkenud või on see juhtunud hiljaaegu, nii et neid taastada pole üle liia kulukas. Hooldatud niidul leiavad teiste seas kasvukoha (elupaiga) paljud haruldased taimed ning ohustatud loomad. 4 Ohud puisniidule
vihmamärg rohi, kuivab halvasti. Kuivade ilmade puhul on kadude protsent 15- 20 %. Idakitsehernel varisevad lehed halvasti. Heina on kõige lihtsam kuivatada maas, toestel ja ventileeritavatel pindadel. Silo söövad kõik mäletsejalised, soodustab seedeprotsesse, rahuldab vitamiinide vajaduse ja silo sööda väärtus ei jää maha haljasööda väärtusest. Selleks,et silo tuleks hea ja vastaks nõuetele, peaks see tehtud olema kvaliteetsest lähte materjalist. Optimaalsest ajast hiljem niites seedub väga halvasti, kõrrelisi tuleb niita kõrrsumise lõpus ja liblikõielisi. Keemiline protsess kus kasutatakse taimedes olevaid suhkruid, see on suunatud piimhappe bakterite tegevuse soodustamisele ja kahjulike võihappe bakterite, roisubakterite ning pärmide kasvu pidurdamisele. Roheliste taimedega satub väga palju organisme taimedesse, 1 grammil värskelt niidetud rohul on umbes 8-250 000 piimhappe bakterit, 1- 100 000 võihappe baktereid, 8- 42 000 000 roisubakterit
Kui tahetakse uhutõt lõnga, siis tuleb kasutada niisugust villa, mis on niidetud enne kadripäeva. Uhutõt sukki aga ei soovi keegi, niisiis tuleb sukalõngaks võtta kevadise niidu vill. Ka tallevilla ei taheta sukakudumiseks kasutada - see on väga pehme ja hakkab tutitama. Tallevilla ei panda teise villaga segi, sest sellele hakkab värv kehvemini peale ja lõng jääb kirjuks. Tallevillast kootakse ainult labakjõndu, väikeste laste kjõndu ning sukki-sokke. Lammast niites valitakse välja kõige parem seljapealne. Parem oleks, kui lammas oleks juba enne niitmist pestud. Niitmise päeval ei tehta villaga midagi. Ei pesta ega tehta ka lõngaks - muidu läheb halvasti. See on üks sedasorti kunts, mis aitab ettevõtmise kordaminekule kaasa. Pöialõnga tuleb kedrata kaks pooli, pöiast ülejäänud lõngast saab suka põlvepealse ehk ülemise valge osa kududa. Sukakirjades kasutatakse viit värvi lõnga: valget, lambamusta,
seostatakse kirjanik Ansomardiga. 3.2.Kahevenna kask. 16meetri kõrgune 1,91m ümbermõõduga põlispuu Jalgsema külas. Paikneb Paistevälja nõo idaserval. Kahevenna kasest jutustab admiral Johan Pitka raamatus "Elu ja Surm". Ühel kevadisel päeval, kui Johan oli alles väike poiss, võttis isa ta heinamaale kaasa. Seal heinaküüni juures näitas isa kaht umbes reeaisa jämedust kaske. Isa seletas, et siis, kui Johan oli veel päris-päris pisike, tuli ta niites kaarega küüni poole. Vikat lõikas täies hoos, kui äkki märkas heina sees kahte pisikest kasetaime. Tal õnnestus jätta need niitmata. Jättiski kasetaimed kasvama ja nimetas need "kahe poja kaskedeks". Üks Johani, teine Päero jaoks. Need isa sõnad jäid Johanile kui kivisse raiutud meelde. Igal sügisel, kui ta heinamaal viibis, istus ta nende kaskede all ja imestas, kui kiiresti nad kasvavad. Nende rippuvad oksad tihedate lehtedega olid armsad ja ilusad.
Nii nditeks v6ib sime pr.istitada nditeks jdrgmise htipoteesi: aed- Teooria olulisimad meid huvitada, kuidas temperatuur m6jutab herne seemned idanevad 30 'C juures kiiremini ed- Bioloogias erista- :edherne seemnete idanemist. Probleemi pristi- kui 10 oC juures. Teadusliku meetodi jiirgmiseks e(x)riat. rakuteooriat tamisel mddratletakse uurimisobjekt. Meie etapiks on hripoteesi kontrollimine. niites on selleks herneseeme. Lisaks uurimisob- jektile piiritletakse enamasti ka muutuja s.o. - Kuidas kontrollitakse teaduslikku hiipoteesi? tegur, mille mdju uuritakse. Siinkohal esitatud rrisel r-6ime eristada ndites on muutujaks temperatuur. Hr.ipoteesi kontrollimisel kuluvad dra eelnevalt detappi (joon.1.12.)
kui 500 aastat tagasi. Inimene on Alates 1970. aastast töötab Matsalus rõngastuskeskus omamoodi siin heina niites ja pudulojuseid eesti märgi levitaja: rõnga kirjega ,,ESTONIA MATSALU" on saanud meil karjatades hoidnud rannamaastikke rohkem kui 3 250 000 lindu 270 liigist. Nõmmeveski juga Lahemaal.
5 Niitudest veel... · Inimtegevuseta Eestis leiduks vaid lagedaid rannaniite, mujal oleks tegu hõredate puistutega (suurte rohusööjate mõjul tekkinud lagendikud, looduslikud häiringud nt loopealsetel või soostunud metsades); · Tänapäeval tõeliselt poollooduslikke niite väga vähe leida, enamus on varem olnud põllumaad; endised niidud on aga võsastunud; · Niite saab säilitada vaid neid niites ja karjatades (mitte muruhooldusreziimil!) PUISROHUMAAD: 1) puisniit pikaajalise niitmise tulemusel kujunenud hõre puistu, mida jätkuvalt niidetakse; 2) puiskarjamaa pikaajalise karjatamise tulemusel kujunenud hõre puistu, kus jätkuvalt karjatatakse loomi; 3) karjatatav mets metsatüübile iseloomuliku alustaimestikuga puistu, kus vähemalt aeg-ajalt toimub karjatamine; 4) võsastunud puisrohumaa pikaajalise niitmise või karjatamise tulemusel kujunenud puistu, mille
kuid siis ei oleks tarvis vahet teha talve ja suve vahel. Tähendab, siin tuleb mõista 4 päeva aastas. Niisamuti määrab Riia peapiiskopp Albert 6. VII. 1272 semgallidele tegu: 2 päeva talvel, 2 päeva suvel, nii et neil 4 päeval iga adramaa pealt üks isik hobusega väljas on maaisanda kasuks (vooril); teised, kes nii vanad on, et nad töötada saavad, teevad tööd käsitsi (U. B. 430), nagu heina niites, puid raiudes jne. Selgesti on ka öeldud, et see tegu tehakse maaisandale. II osa Eesti Kirjandusest nr. 2/1926 V. Vabaduse lõpliku kokkuvarisemise teel. Pärismaalaste elujärje järjest kasvav halvenemine oli tunduvas vahekorras vasallidega. Alguses, nagu nägime, allusid pärismaalased otse maaisandale. Ainult maaisandad olid nende isandad
Teda pole vaja eriti väetada, kevaditi tuleb ära lõigata ainult talvel kahjustunud mustakas muutunud oksad. Võrse tipud külmuvad kergesti, kuna nad ei puitu õigeaegselt, õnneks taastub puu aga kiiresti. Äädikapuu võib istutada üksikult, et ilus võra esile tuleks, või mitme kaupa murusse. Puu kasvab 2-4 kõrguseks ja umbes sama laiaks. Enne äädikapuud istutama hakkamist, tuleb tema jaoks planeerida piisavalt kasvuruumi. Äädikapuul on halb omadus ajada rohkelt juurevõsu. Muru niites saab neist aga kergesti lahti. Puu all ja läheduses ei ole soovitatav tegeleda mulla kaevamisega, sest see soodustab suurevõsude tekkimist. Peenras kasvav äädikapuu tuleks ümbritseda 1,5 meetri laiuselt 1 m sügavuse juuretõkke-kangaga, kui ei taha, et ka naabril oleks varsti see kena puu aias. Äädikapuu pole pikaealine, elades keskmiselt 20-30 aastaseks. Märgates puul vananemise tunnuseid (lõhed tüves, kuivanud oksad), on targem kasvatada mõnest võsust uus taim.
Pihlenelat noorendatakse kõigi okse tagasilõikamisega ca 10 cm kõrgusele maapinnast. Kui asendusvõrseid tekib liiga palju, siis need omakorda harvendatakse. Pihlenelat harvendatakse varakevadel ning kärbitakse peale õitsemist. (Hortes) 4.14.3. Hooldus Harilik pihlenelas paljuneb väga hästi vegetatiivselt, andes palju juurevõsu. Kiirekasvuliselt võib ta hakata kähku naabreid lämmatama, seega on soovitatav selliseid taimi istutada üksikult või grupiti murusse, et oleks ümbrust niites võimalik nende levikut kontrolli all hoida. (Risttee talu taimeaed) Levikut aitab takistada ka savikas pinnas (San Francisco Chronicle). Taime võib multsida kuni umbes 7 cm kihiga, et hoida niiskust mullas ja takistada umbrohu teket. Multsiks võib kasutada surnud lehti, männiokkaid komposti või ka muud materjali. (eHow A) Suvel õitsevatel põõsastel tekivad õiepungad sama aasta võrsetele ja neil harvendatakse
annaabi.ee 
