materjalil, organismist, välisõhust, ruumiõhust. Toitainete suhtes ei ole hallitusseened valivad, nad suudavad kõikjal paljunema hakata. Kõige sagedamini leiame hallitusseente kahjustusi pinnakattevahenditega töödeldud või tselluloosi sisaldavatel materjalidel (tapeet). Hallitusseente kasv ja areng nendel toitainetel sõltub peamiselt sobivatest keskkonnatingimustest – temperatuur, suhteline õhuniiskusest ja materjali niiskussisaldusest. 1. MIS ON HALLITUSSEEN JA KUS VÕIB TEDA LEIDA? Hallitusseened on mikroseened, mis moodustavad kolooniaid, mida inimsilm eristab täpikestena või ühtlaselt jaotatud tumeda kihina. Hallitusseente kasvu põhjustavad: niiske keskkond, soe temperatuur ja orgaanilised ained. Seega ei saagi näha mikro- ehk hallitusseeni ühekaupa, vaid alles siis, kui seened on koondunud kolooniaks. Mõnikord jäävad ka
tasandamiseks siseruumides. Sobib aluspinnaks rullmaterjalidele, pehmetele kattematerjalidele, keraamilistele plaatidele, parketile jne. Põrandale kantava segukihi paksus pumpamisel 4 30 mm, käsitsi segu mahakallamise korral 2 30 mm. Segul on väga hea isetasandusvõime. Puhastatud põrandat tuleb enne tasandusseguga katmist töödelda nakkedispersiooniga. Valatud põrandale võib astuda 6 8 tunni möödudes sõltuvalt valatud kihi paksusest, ruumi temperatuurist ja niiskussisaldusest. Põrandakatteid võib paigaldada 1 3 nädala möödudes. Kivinenud põranda survetugevus mitte vähem kui 20 MPa. Nake alusbetooniga 1 MPa, mahu kahanemine < 0,5. Töötamise ajal 24 tundi peale segu paigaldamist peab segu ja aluspinna temperatuur üle + 5°C NB! Põrandasegu kasutades peab põrandaküte olema välja lülitatud vähemalt 7 päeva enne ja 7 päeva peale põrandasegu kasutamist. KASUTAMINE
TRANSPIRATSIOON. 1)METSADE PINDALA VÄHENEMINE TOOB KAASA AURUMISE JA ÕHUNIISKUSE VÄHENEMISE NING PÕHJUSTAB SADEMETE VÄHENEMIST NING PÕUDADE SAGENEMIST. 2)TAIMKATE ÜHTLUSTAB JÕGEDE ÄRAVOOLU, VÄHENDAB ÜLEUJUTUSI. 3) AEGLUSTAB SADEMETEVEE IMBUMIST PÕHJAVETTE V. PÕHJAVESI ...KUJUNEB VIHMA-, LUME- JA KA LIUSTIKUVEE INFILTRATSIOONI E. MAASE IMBUMISE TÕTTU. INFILTRATSIOON SÕLTUB 1) PINNASE GEOLOOGILISEST EHITUSEST (KIVIMID) 2) PINNASE NIISKUSSISALDUSEST 3) SAJU TUGEVUSEST JA KESTUSEST MIDA SÜGAVAMAL ON PÕHJAVESI, SEDA PUHTAM TA ON, KUID SEDA ROHKEM VÕIB TA SISALDADA LAHUSTUNUD MINERAALAINEID - MINERAALVESI.
6. Järeldused Veekeskkonnas seisnud puit katsekehade keskmine tihedus on 784 kg/m3. Kuivatuskapis kuivatatud puit katsekehade keskmine tihedus on 518,8 kg/m3 Tava (toatingimustes) olnud puit katsekehade keskmine tihedus on 531,83 k g/m3 Tugevuse poolest olid tugevamad toatemperatuuril seisnud klotsid - survetugevus 35,58 N/mm2 ning nõrgemad vees seisnud klotsid - survetugevus 12,5 N/mm2 7. Küsimused 1. Puidu niiskussisaldusest sõltub puidu tugevus- ja jäikusparameetrid. Mida suurem on niiskussisaldus, seda väiksemad on mehaanilised omadused. Puidu suur niiskussisaldus avaldab negatiivset mõju omadustele, mis tulevad puidu töötlemisel, liimimisel ja värvimisel. 2. Puidu positiivseteks omadusteks on tema tugevus ja kergus. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit kõige vastupidavam. Puitu on võimalik töödelda väga lihtsate tööriistadega
0 0 50 100 150 200 250 Survejõud [kgf] 6. Järeldus. Katse järel selgus, et puidu tihedus suureneb koos niiskussisaldusega, kui niiskussialdus suurenes 8% pealt 80% peale, siis tihedus kasvas 68%, ning sellega kaasnes survetugevuse vähenemine 3 korda. Survetugevus oleneb otseselt tihedusest, kasvuvigadest, niiskussisaldusest, temperatuurist, koormamise kiirusest jne. Niiskusest tingitud puidu nõrgenemist on näha graafikul 1. Katsest selgus et puidul on väga hea veeimavus, puit suutis endasse imada 90% vett võrreldes oma algse massiga. 7. Küsimused. 1. Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest. Niiskussisaldusest sõltuvad järgmised puidu omadused: · Puidu tugevus (mida kuivem, seda tugevam) · Puidu soojajuhtivus (niiskuse suurenemisel kasvab ka soojajuhtivus)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika II KUIVATAMINE Õppejõud: N. Savest Grupp: Tallinn 2010 1. TÖÖ ÜLESANNE 1.1. Tutvuda kuivatusseadme konstruktsiooniga. 1.2. Leida kuivatamisprotsessi läbiviimise etteantud tingimustel kuivatamise kiiruse sõltuvus materjali niiskussisaldusest. 1.3. Leida kriitiline, lõpp- ja tasakaaluline niiskussisaldus. 1.4. Arvutada õhu erinevate kiiruste ja temperatuuride korral kuivamistegur N. 1.5. Arvutada kuivatamise teise perioodi kestvus II ja võrrelda seda katseliselt leitud väärtustega. 2. KATSESEADME 5 15 7 12
Inimeste suhtes on koaalad üldiselt heasoovlikud. Inimeste juures elades kohanevad nad kiiresti. 5 2.1. Toitumine Toitumiselt on koaala väga kitsalt spetsialiseerunud. Täiskasvanud isend sööb ainult eukalüptilehti. Sellega seoses on tal hästi arenenud umbsool, mille pikkus ulatub 2,4 meetrini. Koaala ei joo midagi (siit ka Uus-Lõuna-Walesi hõimude nimetus: ei joo), talle piisab lehtede niiskussisaldusest. Koaala eelistab eukalüptide värskeid, noori võrseid. Söömiseks peenestab ta lehed ja mälub läbi, kogudes massi põsetaskusse. Koaala toitub ainult mõnede eukalüptiliikide lehtedest. Päevas vajab täiskasvanud loom ligi 1,1 kg eukalüptilehti. Muid taimi ei püüa süüa isegi nälgiv koaala. Mõned eukalüptilehed sisaldavad sinihapet. Seda on leitud ka noortest võrsetest. On võimalik, et koaalade valivus eukalüptiliikide üle on põhjustatud sellest, et nad oskavad
soovitatavalt 4 korda ülesõites. Lintbuldooseri puhul piisab kuni 1000 mm kihi tihendamiseks 3-5 ülesõidust. Tihendamisel väheneb materjali ruumala 8-12% (keskmiselt 10%), seda tuleb arvestada ka materjali mahtude arvutamisel ja tellimisel. Puhuriga materjali paigaldades on tihenemine kuni 5%. Seetõttu piisab vajaliku tiheduse saavutamiseks vaid 2-3 buldooseri ülesõidust. Kergkruusa tihenemine ei sõltu niiskussisaldusest. Kasutatud materjalid: · http://www.weber.ee/leca-kergkruus/weber-katakoog/tooted.html · http://www.weber.ee/fibo-kergkruus/leia-oige-lahendus/kergkruus pollumajanduses.html · http://www.weber.ee/fibo-kergkruus/kuidas-paigaldada-meie-tooteid/kergkruusa- paigaldamise-juhend.html
6 19.9 20.0 3.98 17.0 13.0 0.04 42.7 44.4 7 20.3 19.9 4.04 11.0 48.0 0.445 27.2 61.2 8 Märg 21.0 21.2 4.45 8.0 77.7 0.445 18.0 40.4 9 20.0 20.0 4.00 10.0 54.6 0.445 25.0 56.2 5.5. Graafiliselt sõltuvus puidu veesisaldusest Tabel 5.4.4 Survetugevuse sõltuvus niiskussisaldusest 80.0 71.8 70.0 70.0 61.6 60.0 49.5 50.0 42.7 Surrvetugevus [N/mm] 40.0 42.3 27.2 30
Koala on öise eluviisiga. Päeval võib ta tunde liikumatult paigal püsida. Inimeste suhtes on koalad üldislt heasoovlikud. Inimeste juures elades kohanevad nad kiiresti. 1.4 Toitumine Toitumiselt on koala väga kitsalt spetsialiseerunud. Täiskasvanud isend sööb ainult eukalüptilehti. Sellega seoses on tal hästi arenenud umbsool, mille pikkus ulatub 2,4 meetrini. Koala ei joo midagi (siit ka Uus-Lõuna-Walesi hõimude nimetus: ei joo), talle piisab lehtede niiskussisaldusest. Koala eelistab eukalüptide värskeid, noori võrseid. Söömiseks peenestab ta lehed ja mälub läbi, kogudes massi põsetaskusse. Koala toitub ainult mõnede eukalüptiliikide lehtedest. Uus-Lõuna-Walesis on nendeks tavaliselt Eucalyptus maculata ja Eucalyptus tereticornise lehed, mis sisaldavad eriti rikkalikult eukalüptiõli. Victorias on selliseks liigiks mannaeukalüpt (Eucalyptus viminalis). Päevas vajab täiskasvanud loom ligi 1,1 kg eukalüptilehti
Graafik 4.4 5. Järeldus Õhkkuiva männi niiskussisalduseks saadi 8,5%. Männi keskmiseks tiheduseks niiskusel 12% saadi 454,6 kg/m3. Keskmiseks survetugevuseks standardniiskusel saadi 41 N/mm2. Katsetulemuste põhjal saab väita, et vees immutatud männipuidu survetugevus on tunudvalt madalam kui kuivatatud puidu survetugevus. Graafikult ei tulnud survetugevuse sõltuvus niiskussisaldusest nii hästi nähtavale, sest puitu ei katsetatud tema küllastuspunkti läheduses ja sealt edasi piisavalt erinevatel kordadel erinevate niiskussisalduste korral, et jõuad tulemuseni, et peale küllastuspunkti saavutamist puidu survetugevus enam ei kahane. 6. Vastused küsimustele 1) Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest. Niiskusesisalduse suurenedes suurenevad puidu lineaarmõõtmed piki tüve 0,1-0,3%, radiaalsuunas 3-6% ja tangensiaalsuunas 6-10%
Vesi 2 2,24 2,01 4,50 6,7 50 0,45 14,9 33,1 Vesi 3 2,09 2,09 4,37 7,5 76 0,45 17,2 38,2 Keskmine 49,5 35,8 Graafik 1 Survetugevuse sõltuvus niiskussisaldusest. 80 70 60 Niiskussisaldus, % 50 40 30 20 10 0 0 10 20 30 40 50 60 70 80 Survetugevus, N/mm2
Söe keemiline struktuur koosneb erinevate funktsionaalrühmadega benseenidest. Mida rohkem sisaldab süsi aromaatseid ühendeid ja ketoone, seda vanem on süsi. Peamiselt kasutatavad söetüübid on põlevkivi, kivisüsi, turvas, ligniit, antratsiit ja grafiit. Söe põletamisel on tähtis jälgida temperatuuri. Kui temperatuur on alla 300°C, siis vabanevad protsessi käigus orgaanilised ühendid. Olenevalt söe niiskussisaldusest moodustuvad orgaanilistest ühenditest uued ained tänu eralduvale veeaurule. Kui põletamisel on temperatuur üle 300°C, katkevad alküül- ja eetersidemed ning eralduvad funktsionaalrühmad koos mitte-kondenseeruvate gaasidega, nt CO2, H2O, SO2, NO2 ja CH4. Lisaks eelnimetatud ühenditele kujuneb ohtlikuks söe põlemisel tekkinud tuhk, mis edasi põledes lendub kerge lendtuhana atmosfääri, olles väga tugev päikesekiirguse hajutaja. Kuigi
Proteiinkiud ei talu leeliseid, hapetele on vastupidavad. Sünteeskiud on enamus vastupidavad keemilistele ainetele. *VASTUPIDAVUS PÄIKESEVALGUSE MÕJUTUSTELE Päikesevalgus kahjustab kiu tugevust, värvus pleekub, kolletub. Päikesevalgusele on vastupidavad polüester, polüakrüülnitriilkiud, mõõdukalt vastupidavad on lina, puuvill ja polüamiid, halvasti peavad vastu proteiinkiud, viskoos. *ELEKTRISEERUVUS kiu elektriseeruvus oleneb kiu niiskussisaldusest. Sünteeskiudude niiskussisaldus on väike, seega elektriseeruvad nad kergesti. See põhjustab võõrainete, mustuse ja tolmu ligitõmbamist. NB! Talverõivaste valmistamisel vähem kasutada sünteetilisi kiude, sest talvel on ka õhuniskus madal. Anne Hein TLÜ Tööõpetuse osakond Eriseminar materjaliõpetusest. Kiu ehitusega seotud mõisted 2009*VÄRVITAVUS Värvitavus oleneb kiu niiskusimamisvõimest. Looduslikud kiud on hea niiskusimamisvõimega, seega hästi värvitavad.
Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga, koormamise kiirusega 1Mpa sekundis. Survetugevus arvutatakse valemiga Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa Tulemused on toodud punktis 4.4.2 tabelis 1.4 3.5 Niiskussisalduse määramine Et võrrelda survetugevuse sõltuvust niiskussisaldusest katsekehas, kaalutakse katsekehi, mida kuivatati kuivatuskapis enne ja pärast kuivatamist. Tulemused on toodud punktis 4.5 tabelis 1.5 4. Töö tulemuste vormistamine 4.1 Jahvatuspeenuse määramine Katse nr Katseproovi mass Mass sõelal [g] % [g] 1 50 3,24 6,48 2 50 3,60 7,20 Tabel 1
õigem. Liptoni kodulehel on öeldud, et Lipton Green Tea Citrus sisaldab keskmiselt 11 mg kofeiini portsjoni kohta. Eeldatavasti on portsjoni all mõeldud ühte teepakikest, see suurus on aga ligikaudu võrdne kaalumisel saadud kofeiinisisaldusega 12 mg pakikese kohta. Kirjanduse andmete põhjal on rohelises tees keskmiselt 10-20 mg kofeiini pakikese kohta. Kofeiinikogus sõltub teelehtede vanusest, kasvupiirkonnast, mulla toitainete- ja niiskussisaldusest ja teelehtede hoiustamis- ning töötlemisviisist. Kirjanduse andmed on pärit: Lipton.com http://www.caffeineinformer.com/caffeine-content/green-tea
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ppeaines: EHITUSMATERJALID I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 12 Juhendaja: lektor Sirle Knnapas Tallinn 2008 SISUKORD. 1. Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine.................................. 3 1.1. Puidu niiskussisaldusest........................................................................................................3 1.2. Kuivatite klassifikatsioon..................................................................................................... 4 1.3. Projekteerimisest...................................................................................................................4 1.4. Kokkuvõtteks................................................................................................
Toitumiselt on koaala väga kitsalt spetsialiseerunud. Täiskasvanud isend sööb ainult eukalüptilehti. Sellega seoses on tal hästi arenenud umbsool, mille pikkus ulatub 2,4 meetrini. See võimaldab seedida vintskeid lehti ja toime tulla lehtedes sisalduva mürgiste ainetega. Kuna eukalüptilehed pole eriti toitvad, siis peavad koaalad palju puhkama, et energiat kokku hoida. Koaala ei joo midagi (siit ka Uus-Lõuna-Walesi hõimude nimetus: ei joo), talle piisab lehtede niiskussisaldusest. Koaala eelistab eukalüptide värskeid, noori võrseid. Söömiseks peenestab ta lehed ja mälub läbi, kogudes massi põsetaskusse. Koaala toitub ainult mõnede eukalüptiliikide lehtedest. Uus-Lõuna-Walesis on nendeks tavaliselt Eucalyptus maculata ja Eucalyptus tereticornise lehed, mis sisaldavad eriti rikkalikult eukalüptiõli. Victorias on selliseks liigiks mannaeukalüpt (Eucalyptus viminalis). Päevas vajab täiskasvanud loom ligi 1,1 kg eukalüptilehti.
10 1,82 2,1 16000 0,04 382,2 6,44 41,9 41,6 37,0 36,8 11 2,15 2,0 15000 0,04 430,0 7,05 34,9 34,7 12 2,08 2,11 15000 0,04 438,9 8,87 34,2 34,1 Graafik 1. Puidu survetugevuse sõltuvus niiskussisaldusest 5.4 Survetugevuse määramine risti kiudu. Graafik 2. Survetugevuse määramine ristikiudu. Survejõud Deformatsioon [kgf] [mm] 25 0,01 50 0,02 75 0,03 100 0,04 125 0,05 150 0,06 175 0,07 200 0,08 225 0,11 250 0,16 Puidu survetugevus ristikiudu R=P/a2 = 1961/400 = 4,9 N/mm2 P proovikehale mõjuv jõud [N] a2 - survepindala [mm2] a=20mm 200kgf=1961 N/mm2 6. Järeldus
P proovikehale mõjuv jõud [N] a2 - survepindala [mm2] a=20mm 200kgf=1962 N/mm2 6 Järeldus Õhkkuiva männi niiskussisalduseks saadi 8,5% (hõre) ja 9,6% tihe. Männi keskmiseks tiheduseks niiskusel 12% saadi 497 kg/m3. Keskmiseks survetugevuseks standardniiskusel saadi 49 N/mm2. Katsetulemuste põhjal saab väita, et vees immutatud männipuidu survetugevus on tunudvalt madalam kui kuivatatud puidu survetugevus. Graafikult ei tulnud survetugevuse sõltuvus niiskussisaldusest nii hästi nähtavale, sest puitu ei katsetatud tema küllastuspunkti läheduses ja sealt edasi piisavalt erinevatel kordadel erinevate niiskussisalduste korral, et jõuad tulemuseni, et peale küllastuspunkti saavutamist puidu survetugevus enam ei kahane. Ristikiudu survetugevuseks tuli 4,9 N/mm2 7 Vastused küsimustele 1) Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest. Niiskusesisalduse suurenedes suurenevad puidu lineaarmõõtmed piki tüve 0,1-0,3%,
2.2 POLÜESTER Enim toodetud kiudude pingereas on polüester puuvilla järel teisel kohal. Polüestri jämedust võib valida kasutusotstarbe järgi. Polüester allub halvasti kiu tiheda ehituse tõttu ja on keemilistele ainetele hästi vastupidav. Tema tõmbetugevus ja kulumiskindlus on väga suur, samuti ei kahjusta kiudusid päikesevalgus, hallitus ning mikroorganismid. Ka niiskus ei mõjuta polüestrit. Madalast niiskussisaldusest tingitult on polüesterkangad kergesti elektriseeruvad. Selle vältimiseks võib töödelda kiudusid antistaatikutega. Polüesterkiudusid on halb värvida, kuid neil on hea värvikindlus. Polüester omab omapärast põlemisprotsessi. Kiud süttivad halvasti ning põlevad sulades. Eraldub plastiku põlemise lõhna ja musta suitsu. Põlemisjäägiks on kõva mittehõõguv kera. Polüestrit kasutatakse nii puhtalt kui ka segatuna. Eriti hästi segunevad kiud looduslike kiudainetega
Üldiselt armatuuri sisaldus 70-75%. Sõltub märgamisest. Armeerimise efekt on survekoormuse puhul väiksem kui tõmbekoormusel. Jämedamad kiud tagavad suurema survetugevuse. Plastide soojuspaisumistegurid on suuremad kui metallidel. Kiud eriti ei muutu temperatuuri all. Süsinik ja armadiid tõmbuvad üldse kokku hoopis. Kõik vaigud imavad niiskust, aramiidkiud imavad ka niiskust. Absorbtsioonikiirus sõltub keskonna niiskussisaldusest ja temperatuurist. Niiskus komposiidis kutsub esile sisepingeid. Sest eri kihid ei saa vabalt paisuda ega kahaneda. Takistus on ees. Laminaadid väsivad nagu metalgi. Pidev mikrokahjustumine ja selle toimel lõpuks purunemine. Kui koormus(temperatuur + niiskus) langeb maatriksile siis pole väsimus nii oluliselt mõjutatud kui see langeb kiule. Klaaskiu lineaarne väsimustugevus 100 000 tsükli kanti. Süsinik 1 000 000 tsükli kanti
,valem2, " Fo' kus R,-survefugevus, f4f mm' P-purustatavj6ud, [kgfl Fs - survepindala, [rnrn'] k - tilemineku koefitsient Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremat tulemusest, tiipsusega 0,1 MPa. Katsetulemused niiidat akse punHis 5. 4. 4.5. Niiskussisalduse miiiiramine Et vdrrelda survetugevuse s6ltuwst niiskussisaldusest katsekehas kaalutakse katsekehi enne j a piirast kuivatamist. Niiskussisalduse muut avaldub siis kujul 7=ffit-ffi2 .l00,valem 3, mr kus ), - niiskussisalduse muut, [7o] m1 - katsekeha mass enne kuivatamist, [g] mz - katsekeha mass peale kuivatamist, [g] Tulemused niiidatakse punlois 5. 5. 5. Katsetulemused 5.1
Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess eelkõige mäestikupiirkonnas. Eeldusteks on intensiivne murenemine ja suur nõlvakalle. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimplikis endas eritilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked, mis sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskussisaldusest. Maalihete looduslikku tekkimist soodustab kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete (savi) lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitte läbilaskvate setete (liiv) all. Varisemise ja maalihkeid esineb sagedasti mäestikupiirkondades. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Erinevalt libisemisest ei saa voolamine (solifunktsiooni) korral kindlat materjali liikumise pinda eristada ning
veeauruläbivuste suhe (veel 1,94 x 10-10). Läbivus koefitsient SD = x B (B - paksus m). ·Soojaerijuhtivus soojahulk, mis läbib 1m paksuse seina 1m2 pinnaga ühes sekundis, kui to erinevus seina pindadel on 1oK (konstruktsiooni soojusläbivusel konst. paksus). Soojaisolatsioonimaterjalidel peab olema <0,29 W/moK. Sõltub koostisest, tihedusest (suur tihedus suurendab), poorsusest, pooride suurusest (väiksemad poorid vähendavad) ning eraldatusest, niiskussisaldusest (vesi on parem soojajuht kui õhk) ja keskmisest t o, mille juures soojus üle kandub (suur to suurendab) ning sellest, kas materjal on kristalne või amorfne. Soojatakistus - soojajuhtivuse pöördväärtus. ·Soojamahtuvus omadus salvestada sooja. Erisoojus soojushulk, mida vajatakse, et materjali massiühiku to tõuseks 1o võrra. ·Tulekindlus omadus püsida sulamata kõrgel to. Liigitatakse: tulekindlad (tos>1580o:
tihedusest ja struktuursusest, aurumine. Muld sisaldab alati vedelas,tahkes või gaasilises olekus vett. Mullavesi on pidevas liikumises mulla,taime ja atmosfääri vahel,mulla veeauru on pidevalt muutuv. Vesi aitab toitaineid laiali kanda transpiratsioonile aitab kaasa. Veeläbilaskuvus - võime juhtida vett ülemistest kihtidest alumistese Veeläbilaskvus sõltub mulla mehhaanilisest koostisest, niiskussisaldusest , struktuurist, lasuvustihedusest. Hea veeläbilaskvus on üle 150, keskmine 50-150 ja halb alla 50 mm/tunnis. Imendumine toimub molekulaar-ja kapillaarjõudude toimel.Filtratsioon - gravitatsioonijõudude mõjul. Vee aurumine mullast e. Evaporatsioon(kadu) on mõjutatud mulla ja õhu niiskusest,temperatuur, mulla lasuvustihedusest õhurõhust,tuulest,reljeefist,värvusest,taimkatte olemasolust (veega küllastunud mullast aurub rohkem kui vabalt veepinnalt)
suureneb niiskussisalduse tõusuga.Soojusmahutavus-nim sellist soojuse hulka meetodiga.Kõvadus mõj materjali töötlemist,olenendes kilodzaulides,mis on vajalik 1 kg materjali temperatuuri tõstmiseks 1 C võrra tihedusest,aastarõngaste laiusest,puidukiudude suunast ja ja selle ühikuks on kJ/kg C.Soojusmahutavus ei olene puidu tihedusest,küll niiskussisaldusest.Hõõrdetakistus seot kõvadusega.Ht on suurem tihedamatel aga puidu niiskusest.Soojuspaisumine-välj paisumisteguriga,mis näit materjali ja peenemate pooridega puidul.Määramisel oluline kiudude suund ja mõõtude suhtelist suurenemist puidu temp tõstmisel 1 C võrra. Puidu aastarõngaste asetus hõõrdumispinna suhtes.Kestustugevus-3 ernevat
määramisel suurt mõju. 54. Mis juhtub puidu survetugevusega kui puidu niiskus suureneb ligi 3 korda (nt 12% kasvab 30%-ni)? Puidu survetugevus väheneb ca 2 korda. 55. Kui suur on puidu deformeeritavus (katkevenivus) tõmbel ja kui suur survel? 56. Milliseid puidu töötlemis- ja kasutusomadusi määrab puidu kõvadus? Kõvadus mõjutab materjali töötlemist, olenedes materjali tihedusest, aastarõngaste laiusest, puidukiudude suunast ja niiskussisaldusest. ??? 57. Kas naela kinnihoidmise võime on puidus suurem pikikiudu või risti korda suurem kiudu? 58. Kui suur peab olema puidu minimaalne paindetugevus staatilisel paindel sorteerimisel klassi T18? Mis on sellisel juhul lubatud pinge puitkonstruktsioonis? 59. Mis alandab puidu väsimustugevust? Puiduväsimuspiiri alandavad pingekontsentratsioonid okste, lõhede, sisselõigete jne juures. (Koormuse sagedus > 100 Hz oluline, puidu niiskus) 60
2 Valem: π ∙ r ∙ ρ ∙ g ∙ h=2∙ π ∙ r ∙ σ ∙ cosα r – kapillaari raadius, m; g - 9,81 m/s2; σ – vedeliku pindpinevusjõud (veel 0,073 N/m); α - märgmisnurk Darcy seadus - eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Valem: kw – materjali veejuhtivus, m2; ηw – vedeliku dünaamiline viskoossus, N*s/m2; χw – niiskusläbivus, kg/(m*s*Pa) Niiskusjuhtivus – sõltub materjali niiskussisaldusest. Seega võib niiskusvoo potentsiaaliks kasutada ka niiskussisaldust. Valem: Dw – niiskussisalduse juhtivus (ehk niiskussisalduse muutumise kiirus). 25. Konvektiivne niiskusvool, õhuvool läbi homogeense materjali ning läbi pragude ja aukude Konvektiivne niiskusvool – konvektsiooni korral liigub niiskus piirdes õhuvoolu mõjul läbi poorse materjali või pragude ja aukude kaudu. Põhjused: õhu tiheduse erinevused (korstna
Oma 7-10 aastase eluea jooksul annab taim tavaliselt 200-250 kaubanduslikult asutatavat lehte, millest igaüks sisaldab kesmiselt umbes 1000 kiudu. Kiud saadakse kätte koorimise teel. Täpsemalt lehed purustatase, pekstakse, harjatakse nüride nugadega pöörleva rattakomplekti abil, nii, et ainult kiud jäävad alles. Kiud kuivatatakse, harjatakse ja pallpakendatakse. Õige kuivatamaine on oluline, kuna kiu kvaliteet sõltub väga suuresti niiskussisaldusest. Oma tugevuse, vastupidavuse, venimis võime ja vastupidavusega mereveele on Sisal traditsioonilislest olnud juhtiv materjal põllumajanduses. Lisaks köitele, niitidele ja paeltele kasutatakse seda ka spetsiaalse paberi, filtrite, geotekstiilide, madratsite, vaipade jm valmistamiseks just enda madala hinna tõttu. Sisalit on kasutatud keskkonnasõbraliku tugevdusainena asbeti ja klaaskiu
Puidu niiskuseks nimetatakse puidus leviva niiskuse ja vee massi suhet vastavalt kuiva puidu massile. Niiskus avaldatakse järgmise valemi kaudu: W - niiskus, W= x 100% m - niiske puidu kogumass, m - m0 m0 absoluutkuiva puidu mass. m0 Niiskuse mõõtmiseks kasutatakse ka elektrimõõtjaid. Seade on ehitatud põhimõttel, et sõltuvalt puidu niiskussisaldusest muutub ka elektriline takistus kahe juhtteraviku vahel, mis puitu surutakse (joonis 41). Niiskuse määramiseks kasutatakse veel elektromagnetilisi mõõduriistu. Selleks asetatakse mõõteseade puidu pinnale, elektromagnetilised lained läbivad puitu, määrates selle niiskuse. Mõõteriistale on märgitud, kui sügavale magnetlained ulatuvad ja kui suures vahemikus ta niiskust mõõdab (nt sügavus 20 mm, niiskus 5- 30%). Tihtipeale tuleb enne mõõtmist
Puhastatud põrandat on kasulik enne segu paigaldamist niisutada või töödelda spetsiaalse liimilahusega. Segu viiakse põrandale spetsiaalse pumbaga või mahakallamise teel. Viimasel juhul on vajalik täiendav laialiajamine roobitsaga. Põrandale valatava kihi paksus on 3-30 mm. Segu kantakse põrandale spetsiaalse pumba abil. 10 mm-ses kihis. Põrandale võib astuda 1- 3 ööpäeva möödudes sõltuvalt valatud kihi paksusest, ruumi temperatuurist ja niiskussisaldusest. Põrandakatet on soovitav kleepida 1- 3 nädala pärast. Lõplikule tugevusele lähedase testtugevuse saavutab põrandanaks 10- 12 ööpäeva jooksul. Põranda survetugevus lõplikul kivinemisel on vähemalt 24 MPa. Segu kasutatakse temperatuuril üle + 5°C. Segu säilimisaeg 1 aasta. Kottides ja karpides segu hoida kuivas ruumis. Segu kulu 1 mm paksuse segukihi valamisel on 1,7- 1,8 kg/m2. Pakendite suurused: Saadaval 5 kg karp ja 25 kg paberkott. 2.3.2
oleneb üksnes sellega seotud rõivavati ja õhu kogusest. Seetõttu on kardinamaterjalide parimad tootmisest. soojapidavusomadused peenikestel ja õõnsatel kiududel ning tekstureeritud kiududel. polüestri puuduseks on madalast niiskussisaldusest tingitud elektriseeruvus. polüamiid PA esemed märguvad vees hästi ja Tugev polüamiid on Sünteetilised kiud on kuivavad kiiresti, leeliste ning turvavööde, voolikute ja vastupidavad ja kerged, neid nõrkade hapete suhtes on teiste tehniliste toodete on kerge hooldada ja pesta. kapron vastupidav. põhimaterjaliks. Sünteetilisest kiust
Puuvill ja viskoos on steriliseeritavad. Puuvilla saab keeta, mis hävitab bakterid ja hallitusseened täielikult. Tekstiili saab ka töödelda antibakteriaalse ja hallitusvastase viimistlusega (nt sokke töödeldakse higi ja seente poolt põhjustatavate probleemide vähendamiseks). Elektrilised omadused Staatiline elekter /static charge/ tekib hõõrdumisel kas naha või muu tekstiili vastu. Kiu elektriseeruvus oleneb eelkõige niiskusest - nii õhu suhtelisest niiskusest kui ka kiu niiskussisaldusest. Rõiva kinnijäämine naha või teiste tekstiilesemete külge on iseloomulik väikese niiskusesisaldusega, mittehügroskoopsetele kiududele (nt sünteeskiud). Hõõrdumisel tekkinud staatiline elekter võib tekitada isegi elektrilöögi ja sädemeid. Teatavas töökeskkonnas on sädemete tekkimine ohtlik (nt kui õhus on kergsüttivaid gaase või toodetakse tundlikke elektriseadmeid). Staatiline
Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest. Need peaksid sobima ümbruskonda, ja prügila sulgemise järel peaks sellele alale olema võimalik rajada parki, spordiväljakut või sarnaseid rajatisi. Keskkonnakahjustuste vältimise seisukohalt on tähtis, et prügila rajatakse võimalikult vähe vettläbilaskvale ja suhteliselt tasasele maapinnale, rakendades täiendavaid tehnoloogilisi abinõusid. Prügilas tekkiva nõrgvee hulk sõltub peamiselt prügilasse saabuvate jäätmete niiskussisaldusest ja sademete hulgast prügila asukohas. Osa sademetena tulevast veest valgub prügila pinda mööda alla, osa imendub läbi prügimassi. Jäätmete tihendamisega ja katmisega püütakse vältida pinnavee imendumist jäätmemassi. Jäätmetest läbiimendunud vesi kogutakse prügila aluspõhjale paigutatud dreenide abil ja suunatakse puhastisse. Nõrgvee käsitlusvõimaluseks võib olla ka tema tagasipumpamine jäätmemassi. Prügila keskkonnaohtlikkust vähendavad ka õiged hooldusvõtted
Vahtpolüuretaan, ≤0,8% 0,008 0,005 0 PUR ≤1,0 % 0,010 0,007 0 ≤1,5% 0,015 0,010 0 ei ole määratud 0,050 0,030 0,020 Pinnasega kontaktis oleva soojustuse ja soklisoojustuse niiskussisaldusest tulenev lisa soojuserijuhtivusele Materjal Veeimavus Soojuserijuhtivuse lisa m, W(m·K) (uputus 28 Hoone ümber, Sokli ja Sokli sees või päeva EN pinnases olev keldriseina sokli sisepinnas 12087) mahu % rõhtne soojustus välispinnas, olev soojustus
põhjustada tõmbe- või survepingeid, mille tulemusena puiduosakesed jõudude mõjumise suunaliselt surutakse kokku ning jõudude toimel puidukiud moonduvad või murduvad. Seega võivad survejõud mõjuda nii piki puidukiude (radiaal- ja tangentsiaalsuunaliselt) kui ristikiudu. Survejõudude mõjul puidukeha esmalt surutakse kokku (väheneb kõrgus), seejärel ületades elastsuspiiri, deformeerub. Deformatsiooni iseloom sõltub puidu niiskussisaldusest ning ehitusest. Survetugevus (MPa) Tihedus, Puuliik kg/m3 pikikiudu tangentsiaalsuund radiaalsuund mänd 590 77 13 7 kuusk 450 57 7 6 Erinevate puude tugevuspiir on erinev 40-55 MPa. Keskmiselt 50 MPa 12% niiskussisaldusel. Toakuival puidul on 2-2,5
lineaarm66tnederi suundadeserinevall piki t[ve 0,1-0,3%;radiaalsuunas3-6%; tangensiaalsuunas 6-10olo. Puidu soojajuhtiws s6ltutrtemaniiskussisaldusstPuidu aiiskussisaldus ldusmisel 19lo vdna soojajuhtilus kasvab1,2!/ov&m. Puidu soojamahtu!'uss61tubpuidu niiskussisaldusst. Mida suuem niiskussisa.ldus, seda suuremsoojamahfuvus. Puidu survetugevusscltub puidu niiskussisaldusest. Mida suwm niiskussisaldus,seda veiksemsurvetugevuson puidul- Puidutihedussdttubniiskussisaklusest. Mda niiskem puit, sedasuwemtihedus 2. Puidu positiirsed ia neeatiivsedomadusd.Kasutamineehituses- Positiivsedomadused:kergekiittesaadavus, hdlbustCrddemine, soojapidav,sitke, hea viilimusega,kuivas kliimas viiga ptsiv. Negatiivsedomadused:kergestis06iv, htgroskoopne,omadustehheterogeelme; niiskussisaldusemuutumisegamuutrwadoluliselt tugevus,m66tmdja soojapidalus;
Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest. Need peaksid sobima ümbruskonda, ja prügila sulgemise järel peaks sellele alale olema võimalik rajada parki, spordiväljakut või sarnaseid rajatisi. Keskkonnakahjustuste vältimise seisukohalt on tähtis, et prügila rajatakse võimalikult vähe vettläbilaskvale ja suhteliselt tasasele maapinnale, rakendades täiendavaid tehnoloogilisi abinõusid. Prügilas tekkiva nõrgvee hulk sõltub peamiselt prügilasse saabuvate jäätmete niiskussisaldusest ja sademete hulgast prügila asukohas. Osa sademetena tulevast veest valgub prügila pinda mööda alla, osa imendub läbi prügimassi. Jäätmete tihendamisega ja katmisega püütakse vältida pinnavee imendumist jäätmemassi. Jäätmetest läbiimendunud vesi kogutakse prügila aluspõhjale paigutatud dreenide abil ja suunatakse puhastisse. Nõrgvee käsitlusvõimaluseks võib olla ka tema tagasipumpamine jäätmemassi. Prügila keskkonnaohtlikkust vähendavad ka õiged hooldusvõtted
spordiväljakut või sarnaseid rajatisi. Keskkonnakahjustuste vältimise seisukohalt on tähtis, et prügila rajatakse võimalikult vähe vettläbilaskvale ja suhteliselt tasasele maapinnale, rakendades täiendavaid tehnoloogilisi abinõusid. Kaasaja nõuete kohaselt projekteeritud ja rajatud jäätmete lõppladestuspaiga läbilõikeskeem on toodud joonisel 4.10. Prügilas tekkiva nõrgvee hulk sõltub peamiselt prügilasse saabuvate jäätmete niiskussisaldusest ja sademete hulgast prügila asukohas. Osa sademetena tulevast veest valgub prügila pinda mööda alla, osa imendub läbi prügimassi. Jäätmete tihendamisega ja katmisega püütakse vältida pinnavee imendumist jäätmemassi. Jäätmetest läbiimendunud vesi kogutakse prügila aluspõhjale paigutatud dreenide abil ja suunatakse puhastisse. Nõrgvee käsitlusvõimaluseks võib olla ka tema tagasipumpamine jäätmemassi. Joon. Prügila elu erinevad etapid
annaabi.ee 
