Esmaabi enamlevinud traumade korral Enamlevinud spordivigastused on erinevad nahavigastused (haavad), põrutused, nikastused, nihestused ja luumurrud. Esmaabi andes peavad käed kas olema alati pestud või desinfitseeritud või siis peaks kasutama vastavaid kummikindaid. Tugevasti määrdunud marrastuste puhul peab kõigepealt puhastama kohta külma voolava veega ning seejärel tuleb tupsutada desinfitseeriva vahendiga nagu näiteks Asept, Gutasept või siis ka Burnshield. Marrastusi tavaliselt ei pea kinni siduma. Väikeste haavade puhul tuleb haav kõigepealt puhastada kas külma vee või desinfitseeriva vahendiga
üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Luu- ja lihaskonna vaevused-Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevustest areneb välja aja jooksul ja on tingitud kas otseselt tööülesannete täitmisest või töökeskkonnast. Samuti võivad sellised vaevused olla õnnetuste tagajärjed, näiteks luumurrud või nihestused. Peamiselt on luu- ja lihaskonna vaevused seotud selja, õlapiirkonna ja käte, harvemini ka jalgadega. Luu- ja lihaskonna vaevustest tingitud terviseprobleeme on mitmesuguseid: alates ebamugavustundest ja nõrgast valust kuni tõsisemate haigusteni, mis põhjustavad töölt puudumist ja nõuavad isegi haiglaravi. Krooniliste vaevuste puhul võib ravi ja paranemine osutuda tihtipeale ebapiisavaks – tagajärjeks võib olla eluaegne puue või töövõimetus. Psühholoogilised ohutegurid
Need kaks eelpool nimetatud toimet kiirendavad organismi paranemisprotsessi, mida inimene tunneb läbi valu kadumise ja kergenduse. [4] Lisaks aitab kinesioteip alandada turseid ja valu, võimaldades nii säilitada keha normaalse liikuvuse. Näidustused ja vastunäidustused Kinesioteipi aitab järgmiste näidustuste korral: · Spordifüsioteraapia ja spordivigastused · Liigeste nihestused · Lihaste rebendid · Istmikunärvivalu · Kaelavalu · Õlavalu · Peavalu · Operatsiooni- ja traumajärgne taastusravi · Ortopeedia · Sisehaigused · Neuroloogia · Lümfoloogia · Pediaatria
TUGEVATE NING ÄKILISTE LIIGUTUSTE TOIMEL • NIHESTUSEL LIIGUB LIIGESE LIIKUV OSA, LUU, VALESSE SUUNDA JA VÄLJUB LIIGESKAPSLIST (LIIGESEÕÕNEST). LIIGES JÄÄB SUNDASENDISSE JA ON DEFORMEERUNUD PÕRUTUSE, VENITUSE, NIKASTUSE, NIHESTUSE TUNNUSED • JÄRSK VALU KAHJUSTATUD LIIGESE PIIRKONNAS. • LIIGUTUSED VALUSAD (KUID ENAMASTI VÕIMALIKUD) VÕI PIIRATUD • MÕNE TUNNIGA TEKIB TURSE, HILJEM TRAUMEERITUD KOHALE KA NAHAALUNE VEREVALUM. • VÄÄRASEND (NIHESTUSED, MURRUD ESMAABI PÕRUTUSE, VENITUSE, NIKASTUSE, NIHESTUSE KORRAL • NENDE VASTU AITAB 3K MEETOD: • KOMPRESSIOON - SURU TUGEVASTI VIGA SAANUD KOHALE. SEO KINNI ELASTIKSIDEMEGA • KÜLM – HOIA VIGA SAANUD KOHTA KÜLMA VEE ALL VÕI ASETA PEALE KÜLMKOTT • KÕRGEMALE – HOIA VIGASTATUD KOHTA SÜDAME TASANDIST KÕRGEMAL PEATRAUMA JA ESMAABI • PEATRAUMA TEKIB TAVALISELT KUKKUMISEL VÕI MINGI KÕVA ESEMEGA VASTU PEAD LÖÖMISEST
Õla artroskoopia Õla kapsli ja laabriumi parandus Rangluu murru operatsioon Murru fikseerimine Valuvaigistamine Rotaatori manseti kõõluste parandamine Õla liigese puhatsus Õla liigese vahetus Slap rebendi parandus Murrud, venitused, rebendid C-T selg Degeneratiivsed lülisamba kahjustused Vahetult pärast lülisamba vigastust Ületreeningu vigastused (ägedad kaela nihestused ja venitused) valuvaigistamine Seljaaju operatsioon (skolioos, diski asendus) Küünarnukk Limapauna põletik Küünarliigese vahetus operatsioon Interpositsioon artroplastika Tennisemängija küünarnuki ravi Valuvaigistamine Murrud, venitused, rebendid Sünovialkoe eemaldamine Käelaba Liigesepõletik Karpaalkanali sündroom MCP liigese vahetus Valuvaigistamine
III IV V TAGAJÄRGEDE ISELOOMUSTUS (BS 8800) Milline kehaosa võib vigastuse saada - Vigastuse iseloom · VÄHEOHTLIK näiteks pindmised vigastused, kerged marrastused, silmaärritus (tolmust), tervisekahjustus, mis põhjustab ajutist ebamugavust; · OHTLIK - näiteks rebendid, põletused, raskemad põrutused, tõsised nihestused, kergemad luumurrud, astma, nahahaigused, ülemiste hingamisteede haigused. · ERITI OHTLIK näiteks vigastused, mis nõuavad jäseme amputeerimist, rasked luumurrud, mürgitus, mitmekordsed vigastused, vähk, surm. ESINEMISSAGEDUSE ISELOOMUSTUS (BS 8800) · TÕENÄONE esineb vähemalt kord kuue kuu jooksul;
Esinemissagedus: TÕENÄONE esineb vähemalt kord kuue kuu jooksul; VÕRDLEMISI EBATÕENÄONE esineb vähemalt kord viie aasta jooksul; VÄGA EBATÕENÄONE esineb kord tööstaazi jooksul. Tagajärjed: VÄHEOHTLIK näiteks pindmised vigastused, kerged marrastused, silmaärritus (tolmust), tervisekahjustus, mis põhjustab ajutist ebamugavust; OHTLIK - näiteks rebendid, põletused, raskemad põrutused, tõsised nihestused, kergemad luumurrud, astma, nahahaigused, ülemiste hingamisteede haigused. ERITI OHTLIK näiteks vigastused, mis nõuavad jäseme amputeerimist, rasked luumurrud, mürgitus, mitmekordsed vigastused, vähk, surm) 1. Triviaalne e. vähene risk - I tase - riskide vähendamiseks meetmeid rakendada üldiselt pole vaja, kuid alati tuleks võimalusel need ellu viia, sest 0-riski praktiliselt ei ole olemas. 2. Vastuvõetav risk - II ja III tase - tuleb rakendada meetmeid riskide vähendamiseks,
·III aste - raske trauma - traumad, mis põhjustavad järsult väljendunud tervisehäireid. Sportlase töövõimetuse aeg on üle 30 päeva. Kõikide spordivigastuste osas tekib enim lihaste ja sidemete vigastusi raskejõustikus, kergejõustikus ja võimlemises. Sidemete venitused ja rebendid on sagedased maadluses, kergejõustikus, sportmängudes ja poksis. Luumurde saadakse tihedamini hokis, poksis, mäesuusatamises ning jalgpallis. Haavad ja nihestused tekivad sagedamini jalgrattaspordis ning uisutamises. Kui võrrelda sporditraumasid omavahel, siis kõige tihedamini tekivad alajäsemete traumad. Nende hulgas langeb suurim vigastuste arv põlve- ja hüppeliigestele. Sportvõimlemises tekivad tihedamini õlavöö- ja ülajäseme traumad - 70% kõikest traumadest. Alajäsemete vigastused on sagedamini kergejõustikus, sportmängudes, suusaspordis - kõigist vigastustest moodustavad need 66%. Pea ja näo traumasid on poksis- 65 %
Enamasti saadakse neid kas puhastamisel või nendega töötamisel. ( Ennetamiseks, tuleks kindlasti valida töö jaoks sobiv nuga, noad peavad olema teravad ja kindlas noahoidikus, pesta neid ükshaaval) 3. Põletused. (Tuleb hoiatada kliente ja kaastöötajaid kuuma taldriku eest, kasutada tuleb kuumade taldrikute või vedelike transportimisel käru, alati tuleb kontrollida, et poti või panni käepidemed ei ulatuks pliidiservalt üle) 4. Nihestused, vigastused raskuste tõstmise või teisaldamisega. ,,Tööamdja peab raskuste teisaldamisega seotud töötamiskohad kujundama ja kohandama nii, et muuta need töötajale võimalikult ohutuks." (Kruuser, A. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise juhend Raskuste käsitsi teisaldamine, lk 141) Lõpetuseks kirjutan mõned nõuanded töötajatele, mistõttu saaks vältida erinevaid tervisega
kofeiini. Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed: Vajadusel 2 tabletti lahustatuna vähemalt pooles klaasitäies vees 3..4 korda ööpäevas. Ibuprofen Täiskasvanud, eakad ja üle 12- aastased noorukid: IBUPROFEN'it tuleb kasutada minimaalses efektiivses annuses võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ravimit kasutatakse rohkem kui 10 päeva või kui sümptomid halvenevad, peab patsient konsulteerima arstiga. Operatsiooni- või traumajärgne valu, hambavalu, äge lihasvalu, liigeste nihestused ja nikastused: 400...600 mg kolm kuni neli korda päevas, ägeda valu ravi korral 800 mg kolm korda päevas.Teiste sidekoe haiguste korral on põletikuvastane valuvaigistav annus 600 kuni 2400 mg päevas. Valulik menstruatsioon: 400...600 mg kolm korda päevas. Migreen: profülaktiline annus on 400 mg kolm korda päevas ja esimeste sümptomite ilmnemisel 400...800 mg päevas. Lühiajalise palaviku ja valu korral: 400...600 mg kolm kuni neli korda päevas. Lapsed: 20..
Venitades laieneb ulatus liigesres, liigutused muutuvad vabamaks ja hoogsamaks ning areneb koordinatsioon. Lihaste kokkutõmbumine on sujuvam ja neis väheneb liigne pinge. Paraneb pehmete kudede vereringe ja elastsus, tunduvalt kiireneb koormusjärgne taastumine. Aitab ära hoida lihasvalusid! Paraneb lihase individuaalne koormustaluvus, alaneb tõsisemate komplikatsioonidega traumade saamise risk. Nagu näiteks lihaste, sidemete, kõõluste rebestid ning liigeste nihestused. Jahtumine on pea, et sama tähtsal kohal kui soojendus. Pärast kehalise tegevuse lõppu nõuab keha samasugust kohtlemist, kuid vastupidises järjekorras jahtumise ajal hakkab kehatemperatuur tasapisi langema. Kunagi ei tohi minna kohe peale treeningu lõpetamist dussi alla, sest lihastesse kogunenud piimhape jääb lihastesse sinna niimoodi pikaks ajaks ja taastumine on palju aeglasem. Kehal tuleks lasta kergete liigutuste abil jahtuda
Sobib ka taastusraviks seljatraumade korral. 41. MIKS ON JOOKSULINT KASULIK? Saab treenida olenemata ilmast Annab hea koormuse kogu alakehale Käte tööga saab kaasata ka ülakehalihased Uuematel mudelitel saab muuta kaldenurka ning kasutada erinevaid treeningprogramme Hea intervallitreeninguks 42. ERINEVAD KEHATÜÜBID? MESOMORF- e atleet nn "liivakell" ENDOMORF- e paksuke nn "õun" EKTOMORF- e kõhnake nn ,, õlekõrs" 43. ESMAABI ERINEVATE VIGASTUSTE KORRAL? Venitused ja nihestused e esmaabi kinnistel vigastustel. Tekivad liigese järsu, tugeva, liigese normaalse liikuvuse piiri ületava liigutuse tagajärjel. Venituse puhul- on liigutused kül valulikud, kuid siiski võimalikud. Liiges on tursunud, komplemisel kuum, võib tekkida verevalum. Esmaabiks pannakse vigastatud kohale jääkott ja jäse tõstetakse kõrgemale. Nihestuse tunnuseks- võimetus jäset liigutada ja tugev valu. Kahjustatud liigeste kontuurid on
Esinemissageduste iseloomustus Tõenäoline– esineb vähemalt kord kuue kuu jooksul; Võrdlemisi ebatõenäoline– esineb vähemalt kord viie aasta jooksul; Väga ebatõenäoline– esineb kord tööstaaži jooksul. Tagajärgede iseloomustus Väheohtlik - näiteks pindmsie vigastused, kerged marrastused, silmaärritus (tolmust), tervisekahjustus, mis põhjsutab ajutist ebamugavust; Ohtlik – näiteks rebendid, põletused, raskemad põrutuse, tõsised nihestused, kergemad luumurrud, astma, nahahaigused, ülemiste hingamisteede haigused; Eriti ohtlik –näiteks vigastused, mis nõuavd jäseme amputeerimsit, rasked luumurrud, mürgitus, mitmekordsed vigastused, vähk, surm. 5 3 OHUTEGURID Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervisekahjustuse, tema haigestumise või tema töövõime vähenemise. Töökeskkonnas
hoogsamaks ning areneb kordinatsioon. · Lihaste kokkutõmbumine on sujuvam ja neis väheneb liigne pinge; jõuvarud, vastupidavus ja kiirus suurenevad. · Paraneb pehmete kudede vereringe ja elastsus, tunduvalt kiireneb koormusjärgne taastumine, aitab ära hoida lihasvalusid. · Paraneb lihase individuaalne koormustaluvus, alaneb tõsisemate komplikatsioonidega traumade saamise risk ( lihaste, sidemete ja kõõluste rebestused ning liigeste nihestused jne). Pikemaajalise venitusharjutuste kompleksi sooritamise tulemused: · Venitusharjutuste süsteemne ja regulaarne sooritamine kujuneb professionaalse ettevalmistuse osaks. · Paraneb organismi toimimine tervikuna ja üldine enesetunne. · Tekib soov treenida, mis vaieldamatult väljendab ka paremates sportlikes tulemustes. 2.2 Tervist tagavad spordialad Käimine Käimine on paljdes riikides üks populaarsemaid liikumisharrastuse liike.
Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. 2. AUTOMEHAANIKU TÖÖS ESINEVAD OHUD Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad: - kukkumis- ja libastumisoht garaazis (platvormid, kanalid, märjad ja libedad põrandad); - raskete detailide tõstmisel ja kukkumisel töötaja varvastele, esineb traumasid, mis on saadud mittekorras tööriistade ja abivahendite kasutamisel; - Liigeste ja lihaste valud ning nihestused tekkimine raskete detailide tõstmisel; - silmatraumad, tingituna väikeste osakeste sattumisest silma; - lõike-, torke-, muljumis- jm oht masinate, seadmete, instrumentide ja detailide kasutamisel (k.a. pöörlevad osad); - põletusoht kontaktist kuumade pindadega või kuuma auruga. Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - mürast tingitud kuulmiskahjustused; - vibratsioonioht lähtub käsielektrimasinate kasutamisest;
puuduvad. Lapse rahunemine tekkiva apnoe tõttu on näiliselt positiivseks tulemuseks: laps jääb vait ning ta pannakse üldjuhul magama. Raputamisel/kiigutamisel tekkinud ajuhemorraagiate tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. 19. Esmaabi lapse kukkumisel Lapse kukkumisel võib laps saada: Kriimustused, haavad, nihestused ja nikastused, luumurrud. 20. Abi ninaverejooksu korral · Pane kannatanu ettepoole kummargil istumisasendisse · Palu kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks nuusata · Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 minutiks kinni · Juhul, kui verejooks ei lakka, toimeta kannatanu arsti juurde 21. Esmaabi nihestuse ja nikastuse puhul Nikastus: · Tõsta jäse üles turse ja sisemise verejooksu vähendamiseks
Venitades laieneb ulatus liigesres, liigutused muutuvad vabamaks ja hoogsamaks ning areneb koordinatsioon. Lihaste kokkutõmbumine on sujuvam ja neis väheneb liigne pinge. Paraneb pehmete kudede vereringe ja elastsus, tunduvalt kiireneb koormusjärgne taastumine. Aitab ära hoida lihasvalusid! Paraneb lihase individuaalne koormustaluvus, alaneb tõsisemate komplikatsioonidega traumade saamise risk. Nagu näiteks lihaste, sidemete, kõõluste rebestid ning liigeste nihestused. Jahtumine on pea, et sama tähtsal kohal kui soojendus. Pärast kehalise tegevuse lõppu nõuab keha samasugust kohtlemist, kuid vastupidises järjekorras jahtumise ajal hakkab kehatemperatuur tasapisi langema. Kunagi ei tohi minna kohe peale treeningu lõpetamist dussi alla, sest lihastesse kogunenud piimhape jääb lihastesse sinna niimoodi pikaks ajaks ja taastumine on palju aeglasem. Kehal tuleks lasta kergete liigutuste abil jahtuda. Nii kiireneb piimhappe ja teiste jääkainete
Isa tema õpetaja. Reisis palju: Kreeka ja Väike-Aasia rannikul, Põhja-Egiptus, Musta mere ääres. Tutvus Demokritusega (aatomi avastaja). Hippokratesel kaks poega, jätkasid isa teed. Oma aja kohta hea elu. Suri 80 aastaselt. Matmispaigal oli ausammas. Terminid: *Hippokratese nägu surmaeelne seisund (silmad auku vajunud, näojooned teravnenud, kahvatu nägu, sinikad huuled). *Hippokratese pink luumurdude ravis. Pingi abil luumurdude paika venitamine. Puusa, alalõua, õla nihestused. *Hippokratese müts peaside, kasutatakse tänapäevani. Sidumist tuleb alustada tervest osast. Sidemel peab olema funktsioon, mitte iluasi. Leidis, et haavaravi A punkt, et haav puhkaks. Tuua kasu, mitte kahju non nocere. Kirurgiline tegevus: seda uurinud 19.saj. TÜ õpetlane Lurje. 1)tähtis suur kogemuste pagas 2)iga haav toob kaasa ümbruskonna reaktsiooni. Hipokraadid nimetavad esimesi antiseptilisi aineid. Nt vein, sool, vask, pigi, vaik, tuline raud. Vett kasutati keedetuna
Kui muud patoloogiat ei ole, tuleks sooritada seljalihaseid tugevdavaid harjutusi, et kujundada välja hea lihaskorsett. 13 14 Kaela vigastused ja haigused Kaela vigastused tekivad otsese löögi või venituse toimel. Löök kõrile võib põhjustada reflektoorselt surma. Kaelapiirkonna vigastused on väga ohtlikud ja vajavad raskemal juhul tingimata ambulatoorset sekkumist. Kaelalülide murrud ja nihestused on väga rasked vigastused, millele kaasnevad halvatused ja isegi surm. Kaelalülide vigastused on iseloomulikumad ratsaspordis, vettehüppes ja mäesuusatamises. Sümtomid: 1. valu kaelas; 2. valu kiirgumine kätte; 3. kätes sipelgate jooksu tunne; 4. naha tundlikkuse vähenemine vigastatud närvi piirkonnas; 5. pareesid; 6. paralüüsid Haige uurimisel alustatakse nähtavate deformatsioonide otsimisega. Järgmisena
Sõbrad on tihtipeale samast või ka erinevast soost. Erinevus äratab imestust, ent samas on huvitav ka sarnasus. Lasteaias arutatakse ka lapsetegemist või seksuaalsust. Varases murdeeas proovitakse erutumist ja erutamist turvalises seltskonnas naljatamisi. Tegelikku kurameerimist ega seksuaalsuhet ei toimu. Seksuaalsed tunded on veel lahus armumistunnetest. 29. Esmaabi lapse kukkumisel Lapse kukkumisel võib laps saada: Kriimustused, haavad, nihestused ja nikastused, luumurrud. 30. Abi ninaverejooksu korral · Pane kannatanu ettepoole kummargil istumisasendisse · Palu kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks nuusata · Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 minutiks kinni · Juhul, kui verejooks ei lakka, toimeta kannatanu arsti juurde 31. Esmaabi nihestuse ja nikastuse puhul Nikastus: Tõsta jäse üles turse ja sisemise verejooksu vähendamiseks
sulgpallis? Treener Tauno Tooming arvas, et vigastusi tekib eelkõige põlvedes, küünarnukis, õlas ja Achilleuse kõõluses. Treener Jüri Tarto andis väga pika ja põhjaliku vastuse öeldes, et sulgpallile on omased kiired suunamuutused, tugevad tõuked-hüpped, kerepöörded, painutused. Enim vigastusi on põlvedes - sidemete rebendid, seljas - lülisamba nihkumised, õlavarres - väsimustraumad, hüppeliigeses - venitused ja nihestused ning Achilleuse kõõluses. · Teisena soovis uurija, et treenerid loetleksid nende arvates levinumad vigastuste tekke põhjused ehk millest kõige enam vigastused tekivad? Treener Toomingu arvates tulenevad vigastused kas lühikesest soojendusest, ületreenitusest või vähesest keha ülesehitamises ehk siis pööratakse liiga vähe rõhku musklite ülesehitamisele.
· elastsus 30-40% · võimaldab nahal hingata · paksus ja raskus on ligilähedane naha omale · võimaldab ulatuslikku liikumist ja ei piira nagu tavaline sporditeip · elastsed omadused toetavad ja vähendavad lihasväsimust · saab kanda ilma uuesti paigaldamata ca. 10 päeva Kasutamisvaldkonnad ja näidustused: · Spordifüsioteraapia · Lülisamba probleemid · Istmikunärvivalu · Liikumispiiratus · Liigeste nihestused · Spordivigastused · Valu · Profülaktika · Operatsiooni- ja traumajärgne olukord · Ortopeedia · Lümfoloogia · Neuroloogia · Sisehaigused · Pediaatria · Artriit · Peavalu · Jne. Venitusharjutused Regulaarne venitusharjutuste sooritamine on organismile kasulik, sest: · Vähendab lihaspinget ja võimaldab organismil lõõgastuda; · Arendab koordinatsiooni, võimaldades sooritada liigutusi vabamalt ja lihtsamalt;
Tulemuseks on mineraalainetega varustatud, niisutatud ja nooruslik nahk. M Magnetravi - mõjutab kudesid madalsagedusliku pulseeriva magnetväljaga. Magnetravi toimel paraneb ja normaliseerub lihastoonus ja lihaste verevarustus. Omab valuvaigistavat, turseid alandavat ja põletikuvastast toimet. Veresooni laiendava toime tõttu sobib ka kõrge vererõhuga kliendile. Näidustuseks on: kroonilised lihas-liigeshaigused, traumadejärgsed luumurrud, osteoporoos, nihestused, tursed, verevarustuse häired ja kroonilised allergilised nahahaigused (psoriaas, dermatiit). Kestvus 15 min, soovitatav võtta igapäevase kuurina (7-10 korda). Vastunäidustused: ägedad haigused palaviku tõusuga, südamestimulaator, liigesproteesid, kasvajad, metall organismis, rasedus. Mandariin - Tasakaalustab närvisüsteemi, rahustab, lõdvestab, soodustab und. Virgutab seedimist ja sapieritust, leevendab krampe ja valusid. Lastele sobiv kõhuvalu, luksumise ja röhituste puhul
Turvabarjäär – piire, mis takistab kasutajal alt läbipugemist. Erinev vanus, erinevad vajadused 2-4aastane tutvub ümbritsevaga ja materjalidega, mistõttu talle meeldib mängida liivaga, samuti kiikuda ja liugu lasta. Suurematele on oluline oma sportlikke võimeid proovile panna, eelistades liikumise ja suhtlemisega seotud mänge. Mis juhtub? Kanada – 75% juhtumistest seotud kukkumisega. Kriimustused, haavad, nihestused, nikastused ja luumurrud. Üksikjuhtumitel lämbumine. Kui sageli? Calgary – aasta jooksul kuni 600 EMO külastust laste poolt vanuses kuni 16 aastat. Alberta – aastast kuni 3099 kukkumist mänguväljakutel juhtunud õnnetuste tõttu. Tallinn – kiirabi andmetel vaid üksikud juhtumid kukkumisest tavalisel mänguväljakul. SA Tallinna Lastehaigla – suvekuudel mõni juhus nädalas kukkumisest avalikel
Füsioterapeutilised probleemid osteoartroosi korral Valu haiges liigeses, haige liigese liikumispiiratus, liigest ümbritsevate lihaste nõrkus, ebaõige lihaste aktiviseerumisjärjestus, lonkamine, positiivne Trendelenburg, raskused igapäevaste tegevuste sooritamisel (jalgade riietamine, istumast tõusmine ja istuma laskumine, treppidel liikumine jmt.). Osteonekroos osteonecrosis e luukärbumine on tingitud reieluupea verevarustuse häirest, mille põhjusteks võivad olla: luumurrud ja nihestused puusaliigeses, kortikosteroidide pikaaegne kasutamine, alkoholism. Osteokondriit- luu-kõhre haigestumus. Epifüüsi või apofüüsi arenguhäire kasvuealisel, mille tagajärjel kõhrega seotud luuosakesi võib irduda- osteochondritis dissecans. Traumajärgsed luumurrud ~ 80% juhtudest on üle 60 aastased naised (menopaus, hormonaaltasakaalu häired, osteoporoos). Riskifaktorid: Vanus, sugu, toitumine (madal Ca sisaldus toidus), pärilikkus, hüüsilised häired- lihasjõu
suguseid vigastusi, mis sageli võivad olla rasked. Kuna Esmaseks toiminguks olgu kannatanutele ohutu köha ja kannatanute transportimiseks raviasutusse või kiirabiper- asendi tagamine: Vigastatut ei tohi asjatult liigutada, sest sonali köhale jõudmiseks võib kuluda palju aega, siis Oii tal võivad olla mitmesugused traumad (haavad, luumur - tihti otsustava tähtsusega kohapeal antav esmaabi. rud, nihestused jms.) ning ta asendi muutmine võib suu- Endastmõistetavalt peab igaüks, kes juhtub olema õnne- rendada sisemisi verejookse. Kui on vaja kannatanu asu- tuskoha lähedal, aitama kannatanuid, selleks on ta koguni kohta muuta, siis ei tohi tedajkanda, vaid tuleb ettevaatli- kohustatud. Suurem osa inimesi aga ei näe heameelega kult lohistada, haarates kätega kaenla alt. Kannatanu jäe-
Esmaabi: 1. Puhasta nahk pinnu piirkonnast leige vee ja seebiga. 2. Puhasta nõelaots piiritusega või kuumuta nõela tulel. 3. Torka nõel naha sisse pinnu otsa alla, kergita pindu üles, kuni see väljub nahapinnale. 4. Eemalda pind pintsetiga. 5. Pigista haava, et veri uhuks haavast mustuse välja. Puhasta haava ümbrus desinfitseeriva ainega ja kata võimaluse korral õhku läbilaskva plaastriga. Nikastused ja nihestused Nikastused ja nihestused tekivad liigese järsu või tugeva, liigese normaalse liikuvuse piiri ületava liigutuse tagajärjel. Nikastuse puhul on liiges tursunud, katsumisel kuum, võib tekkida verevalum. Nihestuse korral tekib liigeseid toetavate sidemete venitus 106 või rebenemine. Juhul kui valu on väga tugev või kui jäse on silmanähtavalt vales asendis, pöördu arsti poole. Kui turse 48 tunni möödumisel ei alane, on samuti vaja minna arsti juurde
õppinud arsti (füüsikuse) ja teiselt poolt meistri käe all (käsitöö!) oma kutse omandanud kirurgi-habemeajaja, vahel suur erinevus. 1363. aastal ilmus aga ühe esimestest ülikoolis õppinud kirurgidest, Guy de Chauliac'i (~1300-1368), Chirurgia magna, milles järgmised peatükid (milledest saab lugeja ise aru, millega kirurgia toona eeskätt tegeles): 1) anatoomia; 2) paised; 3) haavad; 4) haavandid; 5) luumurrud ja nihestused; 6) muud haigused; 7) ravimid. Chauliac töötas välja venituste süsteemi luumurdude raviks, võitles sarlatanidest songalõikajatega jne. 1423. a üritasid Inglismaal ühineda arstid ja kirugid ühte tsunfti, paraku ebaõnnestunult. Õppinud arstide tungimine kirurgide jt (nt ämmaemandad) mängumaale oli põhjustatud tendentsidest, mida võib nimetada mitte ainult arstikutse vaid ka meditsiini professionaliseerumiseks. Meditsiin ja tervishoid hakkas omama
eluohtlik neerude isheemia (kahjustus), lõpuks üldine elundite tegevuse kahjustumine ja surm, mida saab ära hoida veel vaid amputeerimisega. Haavade korral ilma suuremate veresoonte vigastusteta on ajavahemik maksimaalselt 6 tundi (näo piirkonnas kuni 24 h), tugevalt või ohtlikult infitseerunud haavade korral (prügivedajatel, lihunikel, puremishaavad) 3–4 tundi kuni haava kirurgilise töötlemiseni, et ära hoida paratamatust bakteriaalsest saastatusest tekkivat infektsiooni. Nihestused e luksatsioonid põhjustavad tugevaid valusid, kuna liigestuvad pinnad liiguvad ebaõigesse asendisse, liigespinna kumerus väljub liigespinna nõgususest, ümbritsevad sidemed ja liigeskapsel venitatakse välja kuni rebenemiseni. Nihestuse tagajärjed tuleb kõrvaldada esimesel võimalusel, et liigesele ei jääks püsivat kahjustust. Kui üks nihestatud liigespinnast rõhub suurele veresoonele või närvile, põhjustades
annaabi.ee 
