Inimesed vajavad karmis maailma slohutust ja seda on võimalik saada projitseerimise kaudu fantastilisele olendile. Karl Marx (Saksa Ideoloogia)- ,,Usk on oopium rahvale"- kristlik jumalakujutis on väljamõeldis aga lisab mõõtme, et see pole välja mõeldud lohutamiseks vaid ideoloogiliseks konstruktsiooniks, mille abil hoiavad valitsevad klassid valitsetavaid klasse kontrolli all. F. Nietzsche (1882- Rõõmus teadus)- Jumal on surnud, see on sõnum millega tänapäeva inimene elama peab. Sellest lähtudes jälle oma mõte leida. Freud (1927- Ühe illusiooni tulevik)- kristlus määratletud sarnaselt Nietzschele- kristlik religioon pole midagi muus kui neuroos- kollektiivne vaimuhaigus millest tuleks ravida. Kristlik positsioon I- jumal on olemas, on alati leitud et jumala olemasolu pole raske tõestada: · Ontoloogiline tõestus Anselm Cantenbury'st: 1
vajame ilmutust, kas vahendatuna või otseselt. Mõõduka seisukoha järgi, Hume ja W. Jamesi kohaselt usku mõistusega võtta ei saa - tuleb panustada usule. Irratsionaalsest seisukohast, Augustinus, Kierkegaard, usutakse sellepärast, et ei mõisteta, usutõdede küsimuses mingit tõestus olla ei saagi. 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimese tahe kõikuv, jälgi jätmata kulgetakse lõpplahenduse poole. 2. Mida arvab Cioran inimese elust? Elu seotud pettumusega. Elu on võimalik vaid siis, kui unustame elu. Vajalik on lohutuse leidmine oma mandumisele. 3. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? Väljaspool enesetappu pole lunastust. 4. Miks Cioran võitleb elu vastu? Kõigevägevama külvatud hinge hirm homse ees, religioon selle üks avaldumisvorme. Cioran lähtub vastandustest - illusioone sandistades kruvib ta neid veel rohkem üles
Samuti kirjeldab Cioran inimest kui isekat olevust, kes on enda meelte ning ihade tallaalune. Ciorani sõnul on enamus inimesi osa nö hallist massist, kes kõik mõtlevad ja käituvad kollektiivselt ning ühtemoodi. Cioran võrdleb inimest ka klouniga, kelle trikid on otsakorral ning kes püüüab veel millegi tühisega muljet avaldada. Veel mianib Cioran, et inimesed püüdlevad tühiste sihtide poole ning tihti ei tea inimesed isegi, mille poole nad püüdlevad. 2. Mida arvab Cioran inimese elust? Cioran arvab inimese elust seda, et inimene ootab elult liiga palju. Kuna elu ei vasta tihti inimeste ootustele, siis pettub ta tihti ning pettumuste puhul on vastutavaks maailm. Inimene peab elus liialt olulsieks materiaalseid väärtuseid ning ületähtsustab erinevaid ihasid, mille järele ta pidevalt jookseb. 3. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? Ciorani kangelased olid vabasurma läinud poeedid ning mõtlejad.
vaid selle läbi . Neist piisab absurdi lähtealuste kokkuvõtlikuks ülevaateks . Küsimused Cioran'i Lagunemise lühikursuse kohta: · Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimesed tahavad tühiste ning mõistetamatute sihtpunktide poole. Igaüks tahab midagi. Inimesed hüsteeritsevad tihti pisiasjade pärast, tekitavad paanika kui mõnd mõttetut asja ei saa. Neil pole süümepiinu, tarkust. Miski ei hoia neid nende rumalalt tegevuselt tagasi. · Mida arvab Cioran inimese elust? Cioran ei suuda ära kiruda reaalset maailma. Kõik tundub talle kas patt või rämps. Teotus on tema arust nii rõõm kui ka kannatamine. Nii armastus kui surm tunduvad mõttetud. Cioran kartis, et kiindumine võib ta põhimõtteid muuta. Hoidus kiindumistest. · Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? Cioranil oli inimestest kõrini: tema arvates oli inimestel vähe ülevaid otsuseid. Raske oli tal ka leppida vananemisega
oigemini selles koiges, mida ta tegelikult ei tea ja ei saagi teada, ning inimese enda kaitumises. Absurditunde pohjuseks on inimlikud ootused, millele ei suuda maailm vastata. Midagi ei ole selge, koik on kaos, inimese ainus selgus ja tapne teadmine kaib ainult absurdimuuride kohta,mis teda umbritsevad. Küsimused Cioran'i Lagunemise lühikursuse kohta: Kuidas Cioran kirjeldab inimest? o Tuhandekordistades alistumisvõimalusi, öeldes lahti vabadusest, tappes endas muretu vagabundi, on inimene täiustanud ma orjust, andnud end jäägitult viirastuste teenistusse. Isegi põlgust ja vastuhakku harrastab ta vaid selleks, et need tema üle valitseksid: ta on oma hoiakute, liigutuste, tujude ori. o Ta on kloun, kelle trikid on otsakorral ja kes püüab veel muljet avaldada tõmbluste ja näomoondustega... o Lihtne tööd rabav inimene ei oska mõelda, andekas inimene on tark. Inimene
Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Klassikalises filosoofias selles ka ei kahelda, sest kui jumalat polekski olemas, siis olematu asja olematust ei saaks ju tõestada. Ateistlik positsioon: 1) Feuerbach -jumala mõiste tuleneb inimese sõltuvustundest, inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ja projetseerivad mingile olendile teatud omadused. 2) Marx - usk on oopium rahvale, jumal on ideoloogiline konstruktsioon, mille abil valitsevad klassid hoiavad valitsetavaid kontrolli all. 3) Nietzsche -jumal on surnud. 4) Freud-religioon on neuroos ehk kollektiivne vaimuhaigus. Kristlik positsioon:1)Ontoloogiline-jumala olemus ongi olla, idee täiuslikust olendist, täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine. 2)Kausaalne-otsitakse asjade olemise põhjustajat 3)Kineetiline-otsitakse asjade liikumapanejat 4)Kosmoloogiline-otsitakse korrapärase maailma tekitajat 5)Teleoloogiline-vahendite vastavus eesmärgile 6)Eelhäälestuslik-et
* Ratsionaalne seisukoht – A. Thomase järgi on olemas loomulikud ja ilmutuslikud tõed ja nendeni jõudmine saab toimuda ainult enda mõtlemise tulemina. * Irratsionaalne seisukoht – usutakse seda, mida tegelikult ei mõisteta. * Mõõdukas seisukoht – usutakse vaid seda, milles ollakse kindlad. 2. tekst Küsimused Cioran'i Lagunemise lühikursuse kohta: 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? 2. Mida arvab Cioran inimese elust? 3. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? 4. Miks Cioran võitleb elu vastu? Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta: 1. Mida tähendab “kõigi väärtuste ümbervääristamine”? 2. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli “kõigi väärtuste ümbervääristamises” ja “katte eemaldamises” kristlikult moraalilt? 3. Kes on Nietzsche järgi “immoralist”? 4
mis või kes jumal tegelikult on. Cioran tekstid 1.Kuidas cioran kirjeldab inimest Cioran kirjeldab inimest kui karjas kõndivat orja, kes lepib saatuse löökidega ja maailma pakutava narrusega. Tema arvates on inimlik headus vastuolus elu endaga. Kõik inimlikud tunded nagu armastus, kurbus, rõõm jne jagab ta eksitavateks või haisvateks tunneteks. Tema arvates vaid pahedega inimesed on elamist väärivad isendid. 2.Mida arvab Cioran inimese elust. Inimese elu on elamist väärt vaid siis kui see on täis pahesi ja tundeid. Kõikide nende elu kes nii ei tunneta elavad elu, mis paikneks just kui surilina all. Ciorani arvates rabeleb inimene liiga palju. Kuid see inimene kes ei rabele põlatakse ühiskonna poolt. Isegi mõrvarit armastatakse tema sõnul rohkem kui mitte midagi tegijat. 3.Peatükis “Minu kangelased” ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab?
sõprusega). Teatud situatsioonides, milles me ei saa kindlad olla on mõistlik panustada usu peale. Augustinus, Kierkegaard- irratsionaalne- usutõdede küsimuses mingit tõestust ei ole. Usutakse sellepärast, et ei mõisteta. 19. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Igas inimeses on peidus 2 poolt- toretsev süda kuid närusus selle varjus. Inimene on oma hoiakute, liigutuste ja tujude ori. Aja jooksul on inimene täiustanud oma orjust, andnud end viirastuste teenistusse. Inimene on küll arenenud- jõudnud nö koopast välja, kuid siiski elab ta koopausus, põlistades oma algset seisundit. Cioran tõi välja võrdluse, et inimene on kui kloun, kelle trikid on otsakorral ja kes püüab avaldada muljet oma miimikaga- tõmbluste ja näomoondustega. Andekas inimene oskab mõelda ning on tark, lihtne, tööd rabav inimene mõelda ei oska. Inimene peidab ennast tihti paratamatuse eest. 20. Mida arvab Cioran inimese elust?
Teodiike ehk Teoditseia on Jumalaõiguse teooria. See tähendab Jumala õigustamist. Teodiike moraalse kurjuse kohta- vaba tahe. Jumal lõi meile vaba tahte , seega saab inimene ise endale kurjuse valida ning seeläbi kurja teha. Seega saabki öelda, et kurjus on inimese enda tahe, see pole Jumala tahe. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Aquina Thomas on ratsionaalsel seisukohal, et on kahte tüüpi tõdesid. Loomupärased ja ilmutuslikud tõed. Thomas arvab, et meil on võimalik ära tõestada et Jumal on olemas. On kahte tüüpi tõdesid. Üleminek ühelt teisele on võimalik vaid teatud kohtades ja teatud küsimustes. Nendes kohtades kus üleminek on võimalik ei ole meie ratsionaalne seisukoht ja ilmutuslikul teel antud tõde vastuolus, vaid nad täiendevad teineteist. Mõõdukas seisukoht (D.Hume ja W. James) . On asju, mida me ei saa teada (nt sõprust). Teatud situatsioonides on mõistlik
õnnelik elu? Luciliusele on selge, et keegi ei saa õnelikult elada tarkuse poole püüdlemata õnneliku elu võimaldab täiuslik tarkus .Õnnelik saab olla vaid kartmatuja ilma filosoofiata ei saa elada mitte keegi kartmatult. On olemas vaid üks tee- põlata välist ja rahulduda aulisega. Tuleb oodata avasüli oma saatust. Pea hüveks ainult seda mis on auline. Filosoofia pakub meile kaitset. . 27) Küsimus Friedrich Nietzsche raamatu « Ecce Homo » kohta: miks Nietzsche ütleb, et ta on saatus ning kuidas ta oma ülesannet määratleb? Nietzsche arvates on head inimesed, pühakud jne. võltsid ja põlastusväärsed inimesed, petised. Tema enese tõde on aga hirmutav, sest siiani kutsuti tõeks ``valet``. Tema valem on: kõigi väärtuste ümbervääristamine. Saatus tahab, et just temast saaks esimene ``korralik inimene``.Tema avastas tõe ja tajus valet kui valet. Tema armastab tõtt enam kui ülejäänud mõtlejad
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde
mittefilosoofia ees Demokraatia iseäralise veana nägi Platon ebakompetentsust (see on probleem tänaseni, et puudub mehhanism, mis tagaks ekspert-teadmiste teostumise). Platon demokraatiast vabadus, sallivus, paljusus, igaüks elab nii kui tahab. Mõneks ajaks on see vabadus hea. Piiranguid veel vähem kui oligarhias, keegi pole sunnitud valitsema või olema valitsetud, inimene võib elada rahus, kui linn on sõjas, kurjategija ei karda karistust ja teda ei panda isegi vangi, valitsemistavad on pea-peale pööratud poeg on isale autoriteet, ei karda isa, õpetaja kardab õpilasi, need ei hooli õpetajast. "Isegi koerad ja hobused ei astu kõrvale, kui inimene vastu tuleb." · Demokraatlik inimene ei hooli õieti millestki, on kaootiline kord teeb sporti, siis joob ja laiskleb, kord majandab, siis priiskab. Demokraatia hävitab liigne vabadus. Tollases
Ringi peaülesanne ei olnud kokku tulla ning sooritada rituaale, mida LaVey oli avastanud või ise loonud. LaVey kogus kirjandusteoseid, mis kirjeldasid Musta Missat ja teisi tseremooniaid, mida praktiseerisid sellised grupid, nagu Knights Templar 14. sajandi Prantsusmaal ning Hell Fire Club ja Golden Dawn 18.-19. sajandi Inglismaal Nende rühmituste eesmärk oli teotada ja naeruvääristada kristlikku kirikut ning anduda Saatanale, kes oli nende jaoks inimesekujuline jumalus ning vastand kristliku kiriku jumalale. LaVey arvates ei olnud Saatan see. Tema meelest oli Saatan küllaltki tume, peidetud loodusjõud, mis vastutas maiste sfääride ees, jõud, mida teadus ega religioon pole uutnud seletada. LaVey Saatan on progressi vaim, kõigi suurte, inimkonna arengule ja edusammudele kaasa aitavate liikumiste hing. Ta on vabadusse juhtivate mässude algataja. Ta on kõigi vabastavate ketserluste kehastus. 1966
Nii et tudeng ei ole enam koolipoiss ja universiteet pole enam kool. See on muidu niisuke asutus, kus on prohvessorid ja tudengid... Nojah, valge kivimaja, küllap leiate, paistab pimedaski. Enne oli teine hall, aga vana Maurus lasi teise valgeks teha. ,,Nii valgeks, kui vähegi saab, sest see on üks valguse asutus," öelnud vana Maurus maalritele, ja kui need on küll valgeks teind, siis pärind ta mitmel korral, et kas enam valgemaks ei saa, ja kui maalrid vastand, et ei saa, siis öelnud ta: ,,Noh, hää siis küll, kui ei saa; aga mina oleks taht veel palju valgemaks. Sest mis valguse asutus see on, kui ta ise pole küllalt valge ja ei torka silma." Nõnda siis ongi see kõige esimesema järgu kool, nagu ta on. Just kui vana Maurus isegi, sest ka tema on esimese järgu mees: väljaõppind kirikuõpetaja. Mõistate? Võib kas südaöösi altari ette astuda või kantslisse
tema maja uksele selliseid sõnu nagu magadan, venku, tibla. Zara uuris selle põhjust, kuid Aliide ei tahtnud sellest rääkida. Zara leidis viimaks olevat õige aja, et näidata Aliidele kaasa võetud pilti. Aliide eitas fakti õe olemasolust. Zara ja Aliide meenutasid minevikku, eeskätt Zara elu Vladivastokis. Peatselt ilmusidki Lavrenti ja Pasa, kes tulid Zarale järgi. Aliide peitis neiu konkusse. Mehed esitlesid end KGB ametnikena ning rääkisid, et Zara olevat ohtlik kurjategija. Nad näitasid Aliidele ka pilte Zarast. Aliide väitis, et ei ole tüdrukut näinud. Viimaks sõnasid mehed, et Aliide olevat Zara sugulane ja seetõttu on tema maja ainuke oletatav koht, kuhu neiul tulla oleks. Aliide eitas neiuga sugulust ning jäi enesele kindlaks. Mehed lahkusid, kuid lubasid tagasi tulla. Zara kuulis konkus seda kõike, mida mehed olid Aliidele rääkinud. Kui Lavrenti ja Pasa olid lahkunud, siis hakkas ta konkus karjuma, et see kõik olevat vale
tsivilisatsioonidest Universumis. Antud osa allharud on aga järgmised: Joonis 8 Maailmataju ,,uurimusobjektiks" on inimühiskonna ideoloogiline ruum. Tulemused ongi esindatud religiooniteooria, teadusfilosoofia ja ülitsivilisatsiooniteooriana. Religiooniteooria see valdkond käsitleb inimkonna ühte vanimat ja põhilist teadmiste osa, mida nimetatakse religiooniks. Religiooni all mõeldakse enamasti usundisüsteeme. Näiteks islam või kristlus. Antud juhul näidatakse siin religiooni sellisena, mida tõlgendavad meile just maavälised tsivilisatsioonid. Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus inimkonna kultuuriloos ei ole tegelikult selline nagu seda annab meile tänapäeva teoloogia õpetus. Salajased uurimused paranormaalsete nähtuste ja UFO-de vallas avaldavad meile hoopis teistsuguse pildi religioonist, kui seda inimene uskuda soovib. Tegemist on üsna
Antud osa harud on aga järgmised: 8 Joonis 8 Maailmataju ,,uurimusobjektiks" on inimühiskonna ideoloogiline ruum. Tulemused ongi esindatud religiooniteooria, teadusfilosoofia ja ülitsivilisatsiooniteooriana. Religiooniteooria see valdkond käsitleb inimkonna ühte vanimat ja põhilist teadmiste osa, mida nimetatakse religiooniks. Religiooni all mõeldakse enamasti usundisüsteeme. Näiteks islam või kristlus. Antud juhul näidatakse siin religiooni sellisena, mida tõlgendavad meile just maavälised tsivilisatsioonid. Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus inimkonna kultuuriloos ei ole tegelikult selline nagu seda annab meile tänapäeva teoloogia õpetus. Salajased uurimused paranormaalsete nähtuste ja UFO-de vallas avaldavad meile hoopis teistsuguse pildi religioonist, kui seda inimene uskuda soovib. Tegemist on üsna
tsivilisatsioonidest Universumis. Antud osa allharud on aga järgmised: Joonis 8 Maailmataju „uurimusobjektiks“ on inimühiskonna ideoloogiline ruum. Tulemused ongi esindatud religiooniteooria, teadusfilosoofia ja ülitsivilisatsiooniteooriana. Religiooniteooria – see valdkond käsitleb inimkonna ühte vanimat ja põhilist teadmiste osa, mida nimetatakse religiooniks. Religiooni all mõeldakse enamasti usundisüsteeme. Näiteks islam või kristlus. Antud juhul näidatakse siin religiooni sellisena, mida tõlgendavad meile just maavälised tsivilisatsioonid. Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus inimkonna kultuuriloos ei ole tegelikult selline nagu seda annab meile tänapäeva teoloogia õpetus. Salajased uurimused paranormaalsete nähtuste ja UFO-de vallas avaldavad meile hoopis teistsuguse pildi religioonist, kui seda inimene uskuda soovib. Tegemist on üsna
et kui niisugune asi oleks juhtunud Pariisis, oleksite teie seda otsekohe kahetsenud, kuna aga nüüd peate seda kahetsema hiljem.» «Sel juhul,» lausus tundmatu külmalt, «on ta arvatavasti mõni ümberriietatud kõrgest soost prints.» «Ütlen teile seda selleks, et oleksite ettevaatlik, armuline härra.» «Kas ta vihahoos mõnda nime ei nimetanud?» «Siiski. Ta patsutas taskule ja ütles: «Eks me näe, mida arvab härra de Treville oma kaitsealuse solvamisest.»» «Härra de Treville?» küsis tundmatu tähelepanelikuks muutudes. «Ta patsutas taskule ja nimetas härra de Treville'i nime? ... Kuulge, kallis peremees, olen päris kindel, et sel ajal kui teie noormees viibis minestuses, ei jätnud te pilku heitmata tema taskusse? Mis seal oli?» «Kiri, adresseeritud musketäride kaptenile härra de Treville'ile.» «Kas tõesti?» «Nii kindlasti, nagu mul on au siin seista, Teie Ekstsellents.» 16
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
