NEUROMUSKULAARSE SÜNAPSI TÖÖPÕHIMÕTE Sünaps kahe raku vaheline seos. Närvi- ja lihasrakud ei ole omavahel aga kontaktis, mistõttu antakse signaal edasi neurotransmitteri ehk vahendusaine ehk ülekandja abil. (Bogovski 1996: 301, Nienstedt 2001: 70). Närvilõpmes on rohkelt mitokondreid ja väikeseid sünapsipõiekesi. Lihasraku membraanil on retseptorid ehk vastuvõtjad, mis haaravad endasse sünapsipilusse pääsenud põiekeste sisu. (Nienstedt 2001: 71). Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. (Nienstedt 2001: 71). Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid) seostuvad postsünaptilise (sünapsist teisel pool asetseva ehk antud juhul lihasraku) membraani valkude (retseptorite) molekulidega, avades uusi kanaleid
Enim leidub inimesel merokriinseid higinäärmeid, mis paiknevad üle kogu keha ja avanevad naha pinnal pooridena. Nad osalevad soojusregulatsioonis eritades higi. Kõige rohkem esineb merokriinseid higinäärmeid kätes ja jalgades. Apokriinsed higinäärmed asuvad näol, kaenlaaukudes, päraku ja suguelundite ümber. Need näärmed termoregulatsioonis ei osale, nad on naha lõhna näärmed. Nad toodavad tgevalõhnalist eritist karvajuuretupe rasunäärme ülapoolelt (Nienstedt jt 2001 : 97) Rasunäärmed on rasu. Nende nõre, moodustub surnud näärmerakkudest. Nõre katab nahka ja muudab selle siledaks ja hüdrofoobseks e. vett tõrjuvaks. Puuduvad need jalataldadel ja peopesadel. Nendes paikades ei esine knagi vinnie e. rasunäärmepõletikke (Nienstedt jt 2001 : 98) Karvad ja küüned on epidermise sarvkihi moodustised. Need on surnud rakkude jäänused, peamiselt valgud (keratiin). Neil on kaitsefunktsioon. Karvad kaitsevad sooja ja külma eest
ALUSNAHA EHITUS JA ÜLESANDED Alusnahk ehk subkuutis (tela subcutanea) asub pärisnaha all ning koosneb kohevast sidekoest ning rasvkoest. Sidekoelised vahemikud jaotavad rasvkoe väikesteks kambrikesteks. ,,Peopesades ja jalataldadel on need elastsed ja sitked ning toimivad vetruvate, survet ühtlustuvate patjadena." (Nienstedt, W. jt. 2001: 96-97; Silm, H. (toim.). 2006: 15). Kambrikestes asuva rasvkoe paksus erineb piirkonniti ning sooti. Naistel koguneb rasv rohkem üle keha ühtlaselt, meestel rohkem aga kõhupiirkonnas. Paksemat rasvkude sellegi poolest kohtab enamasti rinnal, kõhul ja tuharatel, vähem aga seljal ja jäsemetel. Kõhnematel inimestel on nahaaluskude u 2-10 mm paksune, paksematel aga isegi kümnekonna sentimeetrine. Naissool võivad rasvarakud kasvada nii suureks, et nahk muutub muhklikuks.
kaksteistsõrmikuks (e. duodeenum), tühisooleks(e. jejunum) ja niudesooleks (e. ileum) (Roosalu 2010: 112-113). Selgelt piiri nende vahel pole, kuid ainult kaksteistsõrmik paikneb kogu laiuses kinnitunult kõhuõõne tagaseina külge. Teised kaks peensoole osa on fikseeritud kahe kõhukelmelestme sidekoelise tekisega, mida nimetatakse soolekinnistiks. Tema sees kulgevad soole vere- ning lümfisooned ning närvikiud. (Nienstedt jt 2001: 326-327) Peensooles toimub toidu peamine seedimine ning toitainete imendumine verre ja lümfi. Selleks on peensoole limaskestal imendumispinna suurendamiseks hulga hatte ja ringkurde. Nad erinevad oma tiheduselt ja kujult vastavalt soole osadele, olles kõige tihedamalt esindatud kaksteistsõrmiku keskosas (Roosalu 2010: 113). Peensoole limaskest sisaldab hulgaliselt näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret. Ühekihiline
võib öelda, et vererõhk mansetis vastab diastoolsele arteriaalsele rõhule. (Kingisepp 2006: 68). 2.2. Riva-Rocci meetod Vererõhu mõõtmiseks võib kasutada Riva-Rocci meetodit. Rõhk tõstetakse nii kõrgeks kui on võimalik, et arter sulgub. Pärast alandatakse rõhku aeglaselt. Kui mansetis olev rõhk langeb maksimaalsest väärtusest allapoole, siis liigub verevool ajuti manseti alt läbi. Sellist tõuget on tunda, kui palpeerida pulssi mansetist allpool ning kuuldes stetoskoobiga. (Nienstedt jt 2007: 215). Võib juhtuda nii, et kui rõhku on nii palju langetatud, et veri pääseb ka diastoli ajal manseti alt liikuma, muutub verevool pulseerivalt ühtlaseks. Sellel momendil nõrgeneb heli järsult ja pehmendavad teravad tõuked. Sellel hetkel mõõdetav näit on diastoolne vererõhk. Diastoolset vererõhku ei saa määrata palpeerimise teel, seda võib teha ainult kuulatledes. (Nienstedt jt 2007: 215). 2.3. Vererõhu mõõtmine mõlemal käel
Alusnahk Subkuutis (hypodermis) · Pärisnahk läheb sageli ilma selge piirita üle nahaaluskoeks ehk subkuutiseks (tela subcutanea) · Üsna paks alusnahk tuharatel ja naise piimanäärmetes · Alusnahk on moodustunud kohevast side- ja rasvkoest. Nahaaluskoe rasvkude on sidekoeliste vahemike poolt jaotatud väikesteks kambrikesteks. Peopesadel ja jalataldadel on need elastsed ja sitked ning toimivad vetruvate, survet ühtlustavate patjadena. · Mitmes kohas on nahaaluskude õhuke, seal on pärisnahk kinnitunud otse all olevasse sidekirmesse. Jäsemetel on naha all eriline süva sidekirme. Kohati kinnitub sellesse kirmesse ka suuri lihaseid. · Kõhnal inimesel on nahaaluskude umbes 2-10 mm paksune, aga rasvunud inimesel võib see kõhul või puusadel olla isegi kümmekond sentimeetri...
ulatuslik vee tagasiimendumine aktiivne naatriumi ioone resorbeerimine bakterite osavõtul toimuv käärimine Roojamine ehk defikatsioon roojamasside pärasoolde suunamine limaskesta retseptorite ärritamine välimise sulgurlihase lõõgastumine roojamasside väljutamine pärasoolest päraku kaudu Pärasoole tühjendamine on tahtele alluv Pärasoole tühjendamisele aitavad kaasa kõhulihaste ja diafragma kontraktsioon Kasutatud kirjandus: Inimese füsioloogia ja anatoomia Nienstedt,W.;Hänninen,O.;Arstila,A.;Björkqvist,S-E.(2001) Inimese füsioloogia Kingisepp,P.-H.(Tartu 2000) Täname kuulamast! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
pigistatakse piimajuhade kaudu siinustesse ja edasi välja nibudesse. Võib olla valulik Aktiveerub, kui laps nutab Sünnijärgsed emaka kokkutõmbed emakas tõmbub kokku väheneb verejooks sarnane menstruaalvaluga valuvaigistamiseks võib kasutada Ibuprofeeni ja Paracetamooli aspiriini kasutada ei tohi! veritsusoht, lapsele toksiline Allikaloend: Apter, D., Väisälä, L., Kaimola, K. (2006) Seksuaalisuus. Soome: Oy Duodecim Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Björkqvist, S. (1999) Ihmisen fysiologia ja anatomia. Soome: WSOY Deans, A. (2003). Raseduse A ja O. UK: Carrol and Brown. Ylokorkala, O., Kauppilla, A. (1997). Sünnitus ja günekoloogia. Tallinn: Medicina
arstide ja anatoomide hulgas segadust ja isegi raevu. XVII sajandil avastas William Harvey (1578-1657) vereringe. See oli tol ajal anatoomia ja füsioloogia suurimaks avastuseks. Samasse sajandisse jääb ka mikroskoobi kasutusele võtmine anatoomilistes uurimustes. Sellest alates täiustuvad uurimismeetodid ja avastatakse üha uusi ja uusi organeid ja süsteeme. 1.2. Inimese asukoht zooloogilises süsteemis, tema spetsiifilised tunnused ja põlvnemine. (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 18) Loomariigi süstemaatiline ja võrdlevanatoomiline uurimine on näidanud, et inimene kuulub kõrgeimasse loomahõimkonda keelikloomade ehk hordaatide (Chordata) hõimkonda. Siia arvatakse kõik need loomaliigid, kellel on kas kogu eluaeg või vähemalt looteeas selgmine toesemoodustis seljakeelik (chorda dorsalis). Keelikloomade kõige arenenumaks ja liigirikkamaks alamhõimkonnaks on selgroogsed ehk vertebraalid
temperatuuri ehk basaaltemperatuuri kontrollitakse hüpotalamuse poolt. Naha ja keha välimiste osade temperatuur sõltub enamasti väliskeskkonna tingimustest ja on erinev keha tsentraalsest soojusest. Soojusregulatsioonikeskus hoiab organismi temperatuuri ühtlasena, soojust lendub samapalju kui tekib. Kõrvalekaldumine normaalsest kehatemperatuurist käivitab korrigeerimissüsteemi, mille eesmärgiks on taastada normaalne kehatemperatuur. (Epstein 2002, Chatson 2004, Nienstedt 2005, Shelswell ja Bentley 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) Termoneutraalne keskkond — pärast sündi hakkab laps ümbritsevale keskkonnale soojust ära andma, seda nii naha kui ka hingamisteede kaudu. Selleks, et laps suudaks säilitada oma kehatemperatuuri, peavad olema tasakaalus organismi soojuse produktsioon ja soojuse kadu organismist. Seega on oluline tagada vastsündinule selline keskkonnatemperatuur, kus organismi soojuse produktsioon ja soojuse kadu oleksid
erituselundina. Peale selle eemaldab maks verest nii elusaid kui ka eluta kahjulikke tegureid, on toitainete akumulaator ehk koguja, vere varula ning loote vererakkude tekkekoht. Lisaks kontrollib maks vere glükoosisisaldust ning osaleb ka vananenud erütrotsüütide lagundamises. Maksas toimub ka palju biokeemilisi reaktsioone, mille käigus sünteesitakse organismile vajalikke kehaomaseid ühendeid. Kasutatud allikad: Nienstedt, W., Hänninen O., Arstila, A., Björkqvist, S.-E., SWOY (2005). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: Kirjastus Medicina https://et.wikipedia.org/wiki/Maks http://toitumine.ee/seedimine-ja-ainevahetus/seedekulgla-ehitus
Üldine perifeerne takistus ja südame väljutusmaht määravad omakorda vererõhu. Määravaks on rõhudiferents ja voolutugevus. Allikad: L. G. Navar, L. L. Hamm, „The Kidney in Blood Pressure Regulation“. R. Raudsik, „Arteriaalse vererõhu käsitlus keha kohanemisprotsessina“, 2017. C. Lemne, „Blodtrycket oeh din hälsa - Fakta om en livsviktig funktionen - Sveriges Radios förlag“, 1995. M. Viigimaa, „Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon“. W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S.E. Björkqvist, W.S. Osakeyhtiö, „Inimese füsioloogia ja anatoomia“, 2001. P-H. Kingisepp, „Inimese füsioloogia“, 2006.
jagunemisvõime aeglane kahanemine või organismis moodustuvad toksilised ainevahetusproduktide metaboliidid. Vananemine kajastub inimorganismis mitmeti ja on mõjustatud geenidest. Siiski aitab regulaarne võimlemine ja õige toitumine neid muutusi vähendada. (Inimkeha.Lühientsüklopeedia. 143.) 6 Kirjandus 1.Inimese füsioloogia ja anatoomia. Toimetaja Georg Loogna. Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist, Werner Söderström Osakeyhtio. As Meditsina, 2001. 2.Tunne iseennast! Avastusretk inimese kehasse. M.Koch. Koolibri 2004 3.Inimkeha. Lühientsüklopeedia.David Burnie. Kollibri. 1998 7
rindkerel. Mitmes kohas on nahaaluskude õhuke. Seal on pärisnahk kinnitunud otse all olevasse sidekirmesse. Jäsemetel on naha all eriline süva sidekirme. Subkuutis e. alusnahk Nahaaluskoe rasvkude on sidekoeliste vahemike poolt jaotatud väikesteks kambrikesteks – naha pinnal väljendub see rahva keeles väljendatuna tselluliidina, tegelikult see on pseudotselluliit. Meditsiini terminina on tselluliit naha aluskoe põletik. Kasutatud kirjandus 1. Nienstedt, W., jt. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS Medicina. 2. Mesila, I., jt. (2012). Patoanatoomia õpik kõrgkoolile. Tartu Ülikooli Kirjastus 3. Parm, Ü. (2003). Lühiülevaade üldpatoloogilistest protsessidest. Hätmametsa Talu kirjastus
rakke. Idiopaatiline aplastiline aneemia on seisund, mille põhjuseks on hemopoeetilise tüviraku kahjustus ning mille tulemusena on vähenenud kõikide vereloome rakkude hulgad. Idiopaatilise aplastilise aneemia põhjus on ebaselge. 9 4. KASUTATUD KIRJANDUS Kingisepp, P.-H. (2000). Inimese füsioloogia.Tartu: Tartu Ülikool Nienstedt, W., Hänninen O., Arstila, A., Björkqvist, S-E. (1999). Inimese anatoomia ja füsioloogia. Tallinn: AS Medicina Barron, J. (2007). Baseline of Helth Foundation http://www.jonbarron.org/heart-health-program/08-27-2007.php (11.12.2009) Hemoglobin, Heme Products & Erythrocytes http://www.sigmaaldrich.com/life-science/metabolomics/enzyme-explorer/learning- center/plasma-blood-protein/hemoglobin-heme-products.html (20.12.2009) Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskus http://www.verekeskus
veres, et kindlustada närvisüsteemi ja lihaste normaalset talitust. Parathormooni toimel eemaldub luukoest sinna kogunenud kaltsium ning neerude kaudu välja viidava kaltsiumi hulk väheneb [3]. Parathormoon langetab fosfaatide taset ja soodustab luude mineraliseerumist [3]. Kaltsiumi taseme langus vereplasmas stimuleerib parathormooni tootmist. [5] Kasutatud kirjandus 1. Roosalu, M. 2006. Inimese anatoomia. Tallinn, Koolibri. 2. Arstila, A. Björkqvist, S-E. Hänninen, O. Nienstedt, W. 2009. Inimese füsioloogia ja anatoomia. 3 trk. Tallinn. Medicina 3. Kingsepp, P-H. 2000. Inimese füsioloogia. Tartu, Tartu Ülikool 4. Schmidt, R. F. Thews, G. 1997. Inimese füsioloogia. Tartu, Tartu Ülikool 5. Krestovnikov, A. 1974. Inimese füsioloogia. Tallinn, ,,Valgus" 6. Martin-Vigue. 2007. Inimkeha atlas. Tallinn, Trak Pen
Nägemis- ja vaatevälja suurust määratakse perimeetri abil Optilise süsteemi valgustmurdvat võimet mõõdetakse dioprites KASUTATUD KIRJANDUS ·Anatoomia õpiobjekt. Meeleelundid. Nägemismeel. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:N%C4GEM ISMEEL (30.10.2015). ·Kingisepp, P.-H. (2000). Inimese füsioloogia. Tartu: AS Atlex. ·Metsma, A. (2007). Läätsed ja kujutised. http://www.slideshare.net/AndrusMetsma/ltsed-ja-kujutised (27.10.2015). ·Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Börkqvist, S.-E., Osakeyhtiö, W. S. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS Medicina. ·Nägemishäired. ReFocus Silmakirurgia. http://www.silmakirurgia.ee/2010/?s=3 (26.10.2015). ·Webvision. The Organization of the Retina and Visual System. http://webvision.med.utah.edu/ (03.11.2015). ·7activestudio (04.01.2013). The Human Eye [video]. https://www.youtube.com/watch?v=nbwPPcwknPU (01.11.2015). Lõpplehe foto: heterokroomia http://en
selgemaid sidemeid somaatiliste haiguste ja psühholoogiliste probleemide vahel. Psühholoogide jaoks oleks oluline mõista füsioloogiliste muutustega kaasnevaid psühholoogilisi muutusi ja haiguste mõju indiviidi eraelule ning sotsiaalsele võimekusele. Nende protsesside bioloogiliste aluste mõistmiseks on vaja natuke põhjalikumat anatoomia ja füsioloogia tundmist, kui seda gümnaasiumis pakutakse. Kasutatud materjalid I osa Nienstedt, Walter, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist 2005. Inimese füsioloogia ja anatoomia. lk 185-197. Toim. Georg Loogna. Tallinn: Medicina Käitumise füsioloogia (SOPH.00.527) slaidid Süda.2011, Hannes Tomusk Neti leheküljed: http://www.inimene.ee/index.php?disease=e&sisu=disease&did=770 http://www.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=778 http://www.inimene.ee/?disease=p&sisu=disease&did=781&idr=i-n- 2xe5p1AHEmvo38NHj2x22f8 II osa Südamehaigused 2010
intellektuaalset tööd võib müra kahjustada rohkem kui rutiinset tööd, kus operaatoritel on tekkinud vilumus. Info inimeste suhtumise kohta on hädavajalik psüühiliste mõõtmiste tegemisel ja kuulmistkaitsvate programmide juurutamisel. Kasutatud allikad: 1. Mark.S.Sanders ja Ernest J. McCormic "Human Factors in Engineering and Design" Seventh Edition. 2. Stephan Konz "Work Design: Industrial Ergonomics" Third Edition. 3. R.S.Bridger "Introduction to Ergonomics" 4. Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Irma Nienstedt "Fysiologian ja anatomian perusteet" 19
Alumise piiri määramiseks kasutatakse tinglikke jooni: *keskne rangluujoon - läbib 6. roide kõrgusel rangluu keskkoha *keskne kaenlajoon - läbib 8. roide kõrgusel kaenlaaugu keskkoha *abaluujoon - läbib 10.roide kõrgusel abaluu alumise nurga *lülisambakõrvane joon - kulgeb 11.roide kõrgusel lülisamba kõrval Pleura alumine piir kulgeb kopsude piirist ühe roide võrra madalamal. Kopsude alumine piir kulgeb piki lülisambakõrvast joont. Kasutatud kirjandus: W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S-E. Björkquist - Inimese füsioloogia ja anatoomia Medicina 2001 G. Loogna Anatoomia atlas Avita 1996 M.Roosalu Inimese anatoomia Koolibri 2006 J. Aul Inimese anatoomia Tallinn, Valgus 1976 L. Gavrilov, V. Tatarinov Anatoomia Tallinn, Valgus 1985 I. Freiberg, E. Lausvee, K. Ulp Inimese anatoomia ja füsioloogia - Tallinn 1979 Ross & Wilson Anatomy and Physiology in Health and Illness 7th ed. Churchill Livingstone 1990 W. F
· Häired lipiidide metabolismis avalduvad mitmesuguste haigustena: rasvumine, ateroskleroos jt. ___________________________________________________________________________ Kasutatud kirjandus: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm - Meditsiiniline biokeemia I (2001) ja II (1999) osa Tartu M.Zilmer, E.Karelson, T.Vihalemm, A.Rehema, K.Zilmer inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2006 A.Raave-Sepp Loengumaterjal Tartu Meditsiinikoolis 2004/2005 W. Nienstedt jt. Inimese füsioloogia ja anatoomia Medicina 2001 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 8 Koostanud M. Kolga
· Massaaz ja vibratsioon · Lõdvestustehnikad · Biotagasisid KASUTATUD KIRJANDUS 1. Iivanainen, A.; Jauhiainen, M.; Korkiakoski, L. (1997) Õenduse käsiraamat. Kirjastus Medicina. Tallinn. 2. Roper, N.; Logan, M. W.; Tierney, A. (1999) Õenduse alused. Elamise mudelil põhinev õendusmudel. Kirjastus Elmatar. 3. http://98280.edicypages.com/artiklid/suhtlemine 4. Nienstedt,W., Hänninen,O., Arstila,A. Björkqist,S.-E. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia
Kasutatud kirjandus: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2010 M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer. Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused.2006 M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm Meditsiiniline biokeemia I (2001) ja II (1999) osa Tartu W. Nienstedt jt. Inimese füsioloogia ja anatoomia Medicina 2001 Meditsiinisõnastik. 2. trükk. Tallinn. 2004 A.Raave-Sepp Loengumaterjal Tartu Meditsiinikoolis 2004/2005 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 11 Koostanud M. Kolga
pikenevad ja on spiraalikujulised. Endomeetriumi rakkude glükogeeni-, fosfori- ja kaltsiumisisaldus suureneb. Sekretsioonifaas sõltumata tsükli pikkusest kestab 13-14 päeva. Kui munarakk ei viljastunud, siis sekretsioonifaasile järgneb deskvamatsioon. http://connection.lww.com/Products/sadler/images/figurelarge2-12.jpg Ovulatsioon ja viljastumine http://stemcells.nih.gov/StaticResources/info/scireport/images/figurea2.jpg Kasutatud kirjandus: W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S-E. Björkquist - Inimese füsioloogia ja anatoomia - Medicina 2001 G. Loogna Anatoomia atlas Avita 1996 M.Roosalu Inimese antoomia Koolibri 2006 J. Aul Inimese anatoomia Tallinn, Valgus 1976 L. Gavrilov, V. Tatarinov Anatoomia Tallinn, Valgus 1985 I. Freiberg, E. Lausvee, K. Ulp Inimese anatoomia ja füsioloogia - Tallinn 1979 W. F. Evans Anatomy and physiology - PRENTICE-HALL, INC. 1989
Parasümpaatilise osa erutumisel silmaavad ahenevad, süljeeritus suureneb, südamelöögid aeglustuvad, sooleperistaltika kiireneb, toimub bronhilihaste kokkutõmbumine, ta ergutab assimilatsiooniprotsessi (talletab ja säilitab). Mõlema osa üheaegne koostöö pole antagonistlik, sellega kohandatakse pidevalt elundite talitlusi ümber vastavalt kujunenud vajadustele aktiveerides või pidurdades vastavate elundite talitlusi. Kasutatud kirjandus: W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S-E. Björkquist -Inimese füsioloogia ja anatoomia -Medicina 2001 L. Gavrilov, V. Tatarinov Anatoomia Tallinn ,,Valgus" 1985 I. Freiberg, E. Lausvee, K. Ulp Inimese anatoomia ja füsioloogia . Tallinn 1979 J. Aul Inimese anatoomia Tallinn ,,Valgus" 1976 G. Loogna Anatoomia atlas- Avita 1996 Koostanud M. Kolga 19 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005
Kasutatud kirjandus: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2010 M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm Meditsiiniline biokeemia I (2001) ja II (1999) osa Tartu M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm A. Rehema, K. Zilmer Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2006 W. Nienstedt jt. Inimese füsioloogia ja anatoomia Medicina 2001 A.Raave-Sepp Loengumaterjal Tartu Meditsiinikoolis 2004/2005 J. W. Baynes, M. H. Dominiszak Medical Biochemistry 2 edition. Elsevier Mosby Philadelphia 2005 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 15 Koostanud M. Kolga
Ainult huulepuna, sugutiluki, eesnaha sisemisel pinnal, rinnanibudel ja nibuväljadel avanevad rasunäärmete juhad vahetult naha pinnale. Rasunäärmete sekreet - naharasu - võiab karvu ja nahka, soodustades sellega nende püsimist elastsetena. See võie vähendab ka epidermise läbilaskvust mikroorganismidele ja mitmesugustele ainetele. Rasu nõristuse vähenemine põhjustab naha ja juuste kuivust. Naharasu sekretsioon väheneb inimese vananedes. Kasutatud kirjandus: W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S-E. Björkquist -Inimese füsioloogia ja anatoomia -Medicina 2001 L. Gavrilov, V. Tatarinov Anatoomia Tallinn ,,Valgus" 1985 J. Aul Inimese anatoomia Tallinn ,,Valgus" 1976 H.-P. Kingisepp Inimese füsioloogia TÜ 2001 A. Vahtramäe Füsioloogia loengud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2006 Koostanud M. Kolga 13 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis
Lima muudab rooja libedaks ja paraja suurusega rakumaterjal kindlustab küllaldase roojamassi, et defekatsioon saaks toimuda. Kokkuvõte Seedemahlu toodetakse kokku u. 7 liitrit ööpäeva jooksul. Sülge 1 liiter, maomahla 1,5 liitrit, ¾ l sappi ja sapphappeid, ¾ l kõhunäärmenõret, soolemahlu 3 l. Toit püsib maos 3 tundi (1- 6), peensooles 6-10 tundi, jämesooles 10 ja enam tundi. Kokku seega u. 18- 24 t. Kasutatud kirjandus: W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S-E. Björkquist -Inimese füsioloogia ja anatoomia - Medicina 2001 M. Roosalu Inimese anatoomia Koolibri 2006 L. Gavrilov, V. Tatarinov Anatoomia Tallinn Valgus - 1985 I. Freiberg, E. Lausvee, K. Ulp Inimese anatoomia ja füsioloogia . Tallinn 1979 J. Aul Inimese anatoomia Tallinn Valgus 1976 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 25 Koostanud M. Kolga ja A
ja terve. Edaspidi jääb ikkagi probleemiks veel mugavamate ja tõhusamate meetodite ning toodete väljaarendamine, tutvustamine klientidele. 35 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E KASUTATUD KIRJANDUS 1. NIENSTEDT, W., HÄNNINEN, O., ARSTILA, A., BJÖRKQVIST, S-E. ,,Inimese füsioloogia ja anatoomia" . WSOY. Tõlge eesti keelde: Tallinn: Medicina 2005 2. SUNNYDALE, H. ,,Ilu ja tervis loodusest". London: Anness Publishing Limited 2004. Tõlge eesti keelde: Tallinn: Varrak 2008 3. ,,Akne: Diagnostika, ravi ja spetsialistide koostöö patsiendiga". Eesti Kosmetik Baltikum Professional oktoober november 2009 4. ,,Muudame nahka"
5. http://biomedicum.ut.ee/arpa/pa/arstiteadused/loengumaterjale/VIIISuda.pdf 6. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18253/unearterid.html 7. http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/images/stories/konspektid/kopsuhaigused/hingamiselun dite_anatoomia_ja_fysioloogia.pdf 8. Kingisepp, P-H.: Inimese füsioloogia, Tartu 2011. 9. Lepp, A., Lepp-Kogerman, E., Maimets, O., Rooks, G., Ulp, K.: Inimese anatoomia I, II. Valgus, Tallinn 1974. 10. Lepp, A.: Siseelundid. Tartu 2000. 11. Nienstedt, W., Hänninen, O. jt: Inimese füsioloogia ja anatoomia. Medicina 2001. 12. Kaitseväe side-eeskiri. 13. N. L. Caroline Emergency Care in the Streets 1991. 14. Sepura tarkvara V7.2 kasutusjuhend 2007. 15. Teede- ja sideministri 31. oktoobri 2002. a määrus nr 71. 16. The Merck Manual of Diagnosis and Therapy (16th edition) 17. „Mini-Mental State“: A practical method for grading the cognitive state of patients for the clinician. J Psychiatr Res 12:189–198. 18
annaabi.ee 
