hõivamine.Eesti ratsaväe läbimurre kujunes aga oodatust sügavamaks,Punaarmee alustas kiiret taganemist ning teoks sai ligi 200 kilomeetrine retk Võru alt Jakobstadti.Seega oli põhiline osa Lätist enamlastest puhastatud. Landeswehri sõda Karlis Ulmanise juhitaval Läti Ajutisel Valitusel oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega.Aprillis teostasid sakslased Läti riigipöörde ,mille tulemusena Ulmanise valitsus asendati saksameelse Andrievs Niedra valitsusega.Pärast Riia vallutamist pidanuks sakslased liikuma tugevnevate enamlaste kannul itta,kuid pöördusid hoopiski põhjasuunas,kohtudes juuni esimestel päevdel Võnnu piirkonnas Eesti Rahvaväe eelosadega.Sakslaste eesmärgiks oli allutada võimalikult suur osa Läti Niedra valitsuse kontrollile ,Eesti väejuhatus aga ,mis oli lepingulistes suhetes Ulmanise kabinetiga ega tunnustanud Niedra valitsust,nõudis sakslaste tagasitõmbumist.Juuni algul puhkenud
Eesti ratsaväel läks oodatust paremini Taganes Punaarmee (200km retk Võru alt Jakobstadi) Läti põhiosa enamlastest puhas. Lamdeswehri sõda. Läti ajutisel valitsusel tõsised probl iseseisvuse kaitsmisega. Abi paluti sakslastelt peamiseks kaitsjaks enamlaste eest kujunes baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis. Tegevust kordineeris kindral Rüdiger von der Goltz. Aprillis oli Läti riigipööre Ulmanuse valitsus asendus Andrievs Niedra valitsusega. Pärast Riia vallutamist liikusid sakslased põhja kohtusid Võnnus Eesti Rahvaväe osadega. Sakslaste eesmärk võimalikult suur osa lätis Niedra võimu alla eestlastel oli leping Ulmanisegaei tunnistanud Niedra valitsust, sundisid sakslaste tagasitõmb. Juuni algul toimus relvakokkupõrge sõjaliseks konfliktiks. Rahvavägi surus Võnnus toimunud heitluses Goltzi väed tagasi. 23. juunil hakati täh Võidupüha. Sõlmiti vaherahu sakslaste plaan nurjus, Lätis taastati K
juunil toimus Dno raudteejaamas kommuuni juhtide koosolek. Järgides Moskva korraldust, otsustas Kommuuni Nõukogu laiali minna. Tollest hetkest alates ei olnud sõda Eesti ja Venemaa vahel enam Eestile sõjaks oma olemasolu eest, vaid parema rahu eest. Landeswehri sõda Samal ajal kui Eesti väed puhastasid Põhja-Läti punaväest, haarasid sakslased kindral krahv Rüdiger von der Goltzi juhtimisel 22. mail enese kätte Riia. Kasutades kattevarjuna Niedra valitsust, süüdistasid baltlased Eestit Põhja-Läti "okupeerimises" ja nõudsid Eesti vägede väljatõmbamist Lätist. Eesti pool ei tunnustanud Niedra valitsust ja vastas omakorda nõudega, et sakslased tagasi tõmbuks. Seda nõuet toetasid Lääne suurriigid, keda tegi murelikuks Saksamaa mõju kasv Baltikumis. Kõik katsed rahulikuks reguleerimiseks läksid luhta ja 5. juunil puhkes Eesti vägede ja baltisaksa Landeswehri vahel sõjategevus. Viimast toetasid
39.Landeswehri sõda 1919 Landeswehri sõja põhjused;eesti kohal uus oht;Karlis Ulmanise; psitsioon ebakindlam;lätis oli tegutsema jäänud märkimisväärne Landeswehr(maakaitsevägi);landeswheri väe kindral oli Rüdiger von der Goltz; Kuna Ulmanise valitsus ei saanud ega tahtnud sakslaste soovidele sellel määral vastu tulla, nagu viimased soovinuks, siis korraldas von der Goltz riigipöörde ja seadis Ulmanise asemel ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsuse. Sakslased lõid punaväed taganema ja vallutasid riia;Sakslased nõudsid eestlaste lahkumist ent eestlased , kelle jaoks ainsaks seaduslikuks Läti valitsuseks oli Ulmanise oma, keeldusid kategooriliselt. Algasid esimesed kokkupõrked; saksalsed hõivasid Võnnu;Eesti väejuhatus, valitsus ja Asutav kogu otsustasid et sakslastele tuleb täie jõuga vastu hakata ja aidata Läti seaduslik valitsus taas võimule;Nõnda nõudsid emotsioonid- sajanditega
püüdis allutada Lätit oma võimule. Nimelt oli 1918. a Lätisse jäänud Saksamaa VI reservkorpus, mida juhtis 1919. aastast kindral krahv 4 Rüdiger von der Goltz. Talle allusid vabatahtlike väekoondised: Saksa Rauddiviis ja kohalikest baltisakslastest moodustatud Landeswehr. 16. aprillil 1919. a kukutasid Landeswehri löögirühmad Krlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadsid sisse Andrievs Niedra nukuvalitsuse. Läbirääkimistel 3.5. juunini 1919. a üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid aga relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Csise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Csis tagasi (alates 1935. aastast tähistatakse seda päeva Võidupühana) ning sakslased löödi taganema. Eesti üksused jõudsid 1. juuliks Riia alla. 3.
Soome riigi päästja) pünaseid lätlasi oli iseseisvussõjas rohkem, kui iseseisvuse poolt võitlejaid. Punaväe vastu võitlesid Landeswehr Ulmanise valitsusel ja Rauddiviis, ehk sakslased. Sakslased aga ei tahtnud jääda Läti poolt, vaid tahtsid luua Saksa- Läti riiki Landeswehr ei tulnud sakslastele vastu, mistõttu sakslased tegid riigipöörde, Ulmanise asemel seati ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsus Sakslased vallutasid Riia ja liikusid edasi, et võimu laiendada, kuid põrkasid Võnnus kokku eestlastega ja kuna eestlased polnud nõus taganema algasid esimesed kokkupõrked, sakslased hõivasid Võnnu. Austav kogu ja kõrgemad valitsused otsustasid, et sakslastele tuleb vastu hakata ja Läti seaduslik võim taas võimule aidata. Võnnu ümber puhkesid taas ägedad lahingud Lahingud Võnnu all
* Läti Vabariigi alugspäevil oli punaväes võitlevaid lätlasti rohkem kui iseseisva Läti sõjajõududes, ja sellises olukorras hoidsid rinnet punaväe vastu peamiselt just Landeswehr ja Rauddiviis. * baltisakslased soovisid saksa-läti riiki, mis meenutaks Balti hertsogkonda.. säilima pidid mõisad ja nende kaufu ka baltisakslaste võim. * von der Goltz korraldas riigipöörde ja seadis Ulmanise asemele ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsuse. * sakslased lõid punaväed taganema, et võimuala laiendada, kuid leidsid Võnnu juurest eest Eesti väed. Saksalsed nõudsid eestlaste lahkumist, kuid eestlased keeldusid kategooriliselt. Algasid esimesed kokkupõrked, sakslased hõivasid Võnnu. * Eesti väejuhatus, valitsus ja Asutav Kogu otsustasid , et sakslastele tuleb vastu hakata ja Läti seaduslik valitsus taas võimule aidata. Võnnu ümbruses puhkesid taas ägedad lahingud. Lahingud Võnnu all
a juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa vabatahtlike Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt bolsevike pidurdamiseks Lätisse jäetud Saksamaa VI reservkorpusele, mida 1919. aastal juhtis kindral krahv Rüdiger von der Goltz. 16. aprillil 1919. a kukutas Landeswehri löögirühm Krlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadis asemele Andrievs Niedra marionettvalitsuse. 3.5. juunini 1919 peetud edututel läbirääkimistel üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Csise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Csis tagasi (alates 1934. aastast tähistatakse seda päeva Eestis Võidupühana) ning sakslased löödi taganema. Eesti üksused jõudsid 1. juuliks Riia alla. 3. juulil sõlmiti
väejuhatus takistas kõigiti nende üksuste suurendamist, mistõttu polkovnik Balodisel tuli oma väeosa nõrkuse tõttu olla nii riigipöörde kui järgnevate sündmuste ajal vaid pealtvaataja rollis. Liitlased alul küll protesteerisid riigipöörde vastu Lätis, kuid baltisakslaste esindusel õnnestus neid rahustada. Ja kui Läti uus valitsus moodustati läti kirjanik-pastori Niedraga eesotsas, soovitasid liitlased Ulmanisel sellega isegi kokku leppida. Moodustatud Niedra valitsus oli küll vastuvõetav sakslastele, kuid seda ei tunnustanud Läti rahvusnõukogu. Samuti ei tunnustanud seda Põhja-Lätis Eesti abiga formeeritud läti polgud. 10 Kuni juuni alguseni 1919 ei olnud Eesti vägedel otseseid kokkupuuteid Landeswehriga. Oli küll teada, et ta on Eestile vaenulik, kuid samas oli ta ka liitlane, hoides hulga punavägesid oma rindel kinni
1919. a juunis viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Nimelt oli 1918. a Lätisse jäänud Saksamaa VI reservkorpus, mida juhtis 1919. aastast kindral krahv Rüdiger von der Goltz. Talle allusid vabatahtlike väekoondised: Saksa Rauddiviis ja kohalikest baltisakslastest moodustatud Landeswehr. 16. aprillil 1919. a kukutasid Landeswehri löögirühmad Karlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadsid sisse Andrievs Niedra nukuvalitsuse. Läbirääkimistel 3.5. juunini 1919. a üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid aga relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Cesise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Cesis tagasi (alates 1934. aastast tähistatakse seda päeva Võidupühana) ning sakslased löödi taganema. Sõda Nõukogude Venemaa vastu oli 1919. a suveks ja sügiseks kandunud juba Venemaa pinnale
hoidsid rinnet punaväe vastu peamiselt Landeswehr ja Rauddiviis, kellest esimene allus ametlikult Ulmanise valitsusele. Baltisakslased ei kavatsenud lätlasi kaitsma jäädagi, vaid soovisid saksaläti riiki, mis vähemalt mõnes osas meenutaks luhtaläinud Balti hertsogkonda. Kuna Ulmanise valitsus ei saanud ega tahtnud sakslaste soovile sel määral vastu tulla, nagu viimased soovinuks, siis korraldas von der Goltz riigipöörde ja seadis Ulmanise asemel ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsuse. Sakslased lõid punaväed taganema, vallutasid Riia ja liikusid sealt edasi, et oma võimuala laiendada, kuid leidsid Võnnu juurest eest Eesti väed. Sakslased nõudsid eestlaste lahkumist, ent eestlased, kelle jaoks ainsaks seaduslikuks Läti valitsuseks oli Ulmanise oma, keeldusid kategooriliselt. Algasid esimesed kokkupõrked, sakslased hõivasid Võnnu.
● Eestlased võitsid Kevadeks 1919 Eesti territoorium vaenlastest vaba Eestlased hakkasid tegema koostööd Vene valgetega Landeswehri sõda ● Landeswehr Läti maakaitsevägi (Juhiks Rüdiger von der Goltz) ● Eesmärgiks Balti hertsogiriigi loomine ● Aprillis oli toimunud riigipööre, mille tulemusena Ulmanise valitsus Lätis asendati saksameelse Andrievs Niedra valitsusega ● 2.4. juuni 1919 esimesed lahingud Võnnu juures ● 23. juunil rahvavägi vallutas Võnnu ja Roopa. ○ Seda tähistame võidupühana Demokraatlikud riigid ● Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik ● Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919. aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat
Landeswehri sõda: Läti Ajutisel Valitsusel oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega. Nii kujunes kaitsjateks baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikest moodustatud Rauddiviis. Nende tegevust koordineeris saksa kindral Rüdiger von der Goltz, kes baltisakslaste õhutusel seadis enda ette kaugeleulatuvad sihid. Lätis toimus riigipööre, mille tulemusena praegune valitsus asendati saksameelse Andrievs Niedra valitsusega. Sakslased liikusid nüüd põhjasuunda põrkudes kokku Eesti Rahvaväe eelosadega. Juuni algul puhkes sõjaline konflikt. Neli päeva kestnud heitluse Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Lätis taastus K. Ulmanise valitsuse võim. 23.06.1919: Võnnu vallutamispäev eestlaste poolt, mida hiljem hakati tähistama Võidupühana. Tartu rahuläbirääkimised: Loodearmee Petrogradi operatsiooni läbikukkumise järel
Eriti edukas oli pealetung PõhjaLätis, kus Eesti ratsaväe üksused jõudsid kohati kuni Daugava jõeni. 5) Landeswehri sõda 1919 juuni juuli algus: Sõda puhkes PõhjaLätis Eesti Vabariigi ning Lätis tegutsevate saksa üksuste vahel Mõiste: Landeswehr Läti Vabariigi poolt värvatud riigisakslastest (Rauddiviis) ja korraldas aprillis 1919 Lätis riigipöörde, kukutas K. Ulmanise valitsuse ning pani ametisse saksameelse A. Niedra. Sakslaste eesmärgiks oli lüüa välja PõhjaLätis asuvad Eesti väeosad ja rajada sakslastele alluv riik Lätis. Eesti väed purustasid Landeswehri Võnnu ümbruses toimunud lahingutes ja sundisid nad Riia all juuni algul alistuma. 6) Kaitselahingud Eesti piiridel 1919 sügis 1920 algus: Eesti väed suutsid vastu panna Nõukogude Venemaa läbimurdekatsetele Narva jõe joonel ja saavutada sellega ka soodne positsioon algavaks rahuläbirääkimisteks.
Liibavi riigipööre, Edukamalt läks Landeswehril aga 16. aprillil, kui baltisaksa väeosad desarmeerisid Liibavis asuvad Läti üksused, võtsid enda kontrolli alla valitsusasutused ning arreteerisid Ulmanise valitsuskabineti liikmed. Ulmanisel õnnestus põgeneda Liibavi sõjasadamas asuva auriku "Saratov" pardale Antandi kaitse alla. Kõik see toimus kindral Goltzi vaikival heakskiidul. Mõni päev hiljem moodustati sakslastele sobivam uus nukuvalitsus läti kirjaniku Andrievs Niedra (pildil) juhtimisel. Läti rahvusnõukogu mõistis 12. mail riigipöörde hukka ning nõudis Ulmanise valitsuse ametisse ennistamist. Riia vabastamine. Sakslased vallutasid Riia ja liikusid edasi, et võimu laiendada, kuid põrkasid Võnnus kokku eestlastega ja kuna eestlased polnud nõus taganema algasid esimesed kokkupõrked Eesti–Läti vahekorrad. K. Ulmanise valitsus pöördus abi saamiseks ka Eesti poole. Kaaluti ka valitsuse evakueerimist Tallinna, kuid hiljem sellest siiski loobuti. 20
*Landeswehri sõda- Karlis Ulmanise juhitaval Läti Ajutisel Valitsusel oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega. Nii kujunes kaitsjateks baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikest moodustatud Rauddiviis. Nende tegevust koordineeris saksa kindral Rüdiger von der Goltz, kes baltisakslaste õhutusel seadis enda ette kaugeleulatuvad sihid. Lätis toimus riigipööre, mille tulemusena praegune valitsus asendati saksameelse Andrievs Niedra valitsusega. Sakslased liikusid nüüd põhjasuunda põrkudes kokku Eesti Rahvaväe eelosadega. Juuni algul puhkes sõjaline konflikt. Neli päeva kestnud heitluse Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Lätis taastus K. Ulmanise valitsuse võim. *23.06, 1919 aasta-Võnnu vallutamispäev eestlaste poolt, mida hiljem hakati tähistama Võidupühana. *Rüdiger von der Goltz-saksa kindral
sõjaväelise riigipöörde 16.04.1919. Desarmeerisid läti väeosad, võtsid üle ametiasutused, üritasid arreteerida Ulaminse valitsuse liikmeid, kes põgenesid. Ilmselt oli riigipööre teostatud Goltzi eest varajatult, võib-olla ta aimas seda. Pärast Ulmanist oli vaja uut valitsust, esialgu üritati rakendada kõrgemat sõjaväelist direktooriumit. Antanti riigid sekkusid ning direktroorium lagunes. Moodustati uus Läti AV, mille ette tõusis Andreas Niedra, kelle valitsus koosnes võrdselt lätlastest, baltisakslastest ja ... . Pm nukuvalitsus, mis täitis Sa korraldusi.16.04 riigipööre halvendas suhteid lätlaste ja baltisakslaste vahel, olukorra rahustamiseks kuulus von der Goltzil üsna palju aega. Samal ajal läbirääkimised Versailles' rahulepingu asjus. Mais 1919 anti Goltzile luba vallutada Riia, 22.05 langes Riia nende kätte. Riiga jäid aga sakslased mõneks päevaks püsima
Kohe kuulutati välja maa natsionaliseerimine. Vastupidine Balti talupoegade unistus. Rahvuslikud valitsused lubasid rahva ootustele paremaid võimalusi. Sõjaväkke astujad pidid saama oma maa, mis ajendas neid võitlema oma kodumaa ees. - Johann Laidoner juhtis Eesti armeed. Kevadeks 1919 olid Eesti alad venelastest puhtad. Aprillis löödi Leedus välja Leedu-Valgevene enamlaste valitsus. Lätis loodi nukuvalitsus, mida juhtis Andrievs Niedra. - Lahing Cesise all (Võnnu) sakslastega, mida hakati tähitsama hiljem võidupühana, ajaloolise kättemaksuna ,,700 orja-aasta" eest. Ulmanis naasis Riiga. - Ohvitser krahv Pavel Bermondt-Avalov ründas Riiat seljatagant, verise võitluse käigus kihutati sakslased välja. - Ajal, mil Balti riigid võitlesid iseseisvuse eest, kulges Venemaa kodusõda enamlaste ja valgete vahel märksa suuremal skaalal. Valgete Loodearmee, mida juhtis kindral
ja läti rahvusväeosade hooleks + Venemaa lõunarindel ca 75 000 meest + Põhjakorpus juuni Landeswehri sõda + puhastati suur osa Lätist enamlastest. Riias aga valitses baltisakslastest koosnev Landeswehr ja saksa vabatahtlikest koosnev Rauddiviis (mõlema tegevust koordineeris Rüdiger von der Goltz) ja tema poolt võimule pandud A. Niedra nukuvalitsus. Eestlasi palus appi Läti seaduslik valitsusjuht Karlis Ulmanis. Lääneriikidelt oli Landeswehr saanud vaikiva heakskiidu, kuna neis nähti potentsiaalseid liitlasi sõjas punase Venemaa vastu. Landeswehr ise oli aga huvitatud Balti Hertsogiriigi taastamisest, seetõttu puhkes konflikt eestlastega. + 5. juuni algas Põhja-Lätis Eesti & Landeswehri vaheline sõjategevus, mis tipnes Võnnu
pearaskus vene, ingeri ja läti rahvusväeosade hooleks. Mai 1919 läks Narva alt Petrogradi suunal pealetungile vene Põhjakorpus. Seejärel vallutasid eestlased Pihkva, jättes vallutatud vene aladel valitsema sama Põhjakorpuse. Mai juuni 1919 puhastati koos lätlastega enamlastest suur osa Lätist. Riias aga valitses baltisakslastest koosnev LANDESWEHR ja saksa vabatahtlikest koosnev RAUDDIVIIS (mõlema tegevust koordineeris Rüdiger von der Goltz) ja tema poolt võimule pandud A. Niedra nukuvalitsus. Eestlasi palus appi Läti seaduslik valitsusjuht Karlis Ulmanis. Lääneriikidelt oli Landeswehr saanud vaikiva heakskiidu, kuna neis nähti potentsiaalseid liitlasi sõjas punase Venemaa vastu. Landeswehr ise oli aga huvitatud Balti Hertsogiriigi taastamisest, seetõttu puhkes konflikt eestlastega. 05. juuni 1919 algas Põhja-Lätis Eesti & Landeswehri vaheline sõjategevus, mis tipnes Võnnu (Cesise) vallutamisega eestlaste poolt 23.06.1919 (Võidupüha)
Lätis algas selle sündmusega vabadussõda. Ulmanise valitsus põgenes Liepajasse. 23 Jaanuar 1919 - Stucka jõudis Riiga punaarmeega. Neil jäi vallutamata ainult Kuramaa, kus koondasid oma jõude balti-sakslased. Aprill 1919 - balti-sakslased kukutasid Ulmanise valitsuse. Viimane põgenes parasjagu Läti vetes sõitvale Suurbritannia laevale ja palus Eestlastelt abi. Balti-sakslased panid Läti Vabariigi juhiks saksameelse Niedra. Samal ajal olid Lõuna-Eestis mõned Läti väeosad, kes toetasid Ulmanist. Nende ja eestlaste vahel sõlmiti veebruaris leping, mille kohaselt Eestlased abistasid Lätlasi toiduainete, varustuse ja rahaga. Kevad 1919 - Eesti vägede abiga vabastati Põhja-Läti. Mai 1919 - von der Goltz vallutas oma balti-saksa vägedega Riia. Pärast seda liikusid nad edasi põhja poole. Algas Landeswehri sõda, mille eestlased võitsid ning balti-sakslased taandusid kuramaale. Ulmanis pöördus Riiga tagasi
Jagunes omakorda kaheks. Üks poolt lähtus päris rahvusliku liikmuse algusaegade põhimõtetest, Valdemarsi põhiseisukohad. Põhivaenlased baltisakslased, tuli võidelda ka koostööd tehes Vene riigiga, mis tähendas ühtlasi lojaalsust vene võimule. Teine pool- uusrahvuslased, häiritud 188ondate, 90ndate venestamises ohu nägemine, vene riik suurem oht tsentraliseerimispüüetega, olid valmis tegema koostööd baltisakslastega tõrjumaks vene võimu. TÜ teoloogid, I. Olavs ja A. Niedra (Läti nukuvalitsuse juht vabadussõja aegadel). Rõhutati et läti ühiskond on muutunud, tuleb hoolitseda ka läti rahva majandusliku tõusuga hariduslik-kultuurilise kõrval. See võimaldab tegeleda kultuur-haridusliku poolega poliitilselt- eesmärk saavutada kultuurautonoomia. Peamine saavutus, läti linnavalitsuste võitmine läti rahva kätte. Linnades domineerisid arvuliselt lätlased. Juhtimisel siiski kõrvale tõrjutud. Valimisseadus oli ülimalt kitsas,
esindajad, kelle vahendusel kehtestati 10. juunil relvarahu. Esialgu sakslased esitasid omapoolseid nõudmisi ning USA kaldus neid pooldama, kuid seoses Versailles' rahulepinguga teravnesid suhted ning pigem toetati eestlasi nüüd. Kuid nüüd Kindral Goltz kasutas saadud ajapikendust, et ettevalmistada uut peatungi nii, et on tegemist Eesti ja Läti vahelise sõjaga. Selle jaoks anti Balti Landeswehr ja Saksa Rauddiviis Niedra nukuvalitsuse alluvusse ja moodustati "Läti armee." Anti juurde raskerelvastust, laskemoona, muud varustust, teostati õhuluuret, koostati pealetungiplaane. Eesti väejuhatus koondas oma eliitüksuse valka. Võnnu lahing (võitlused Lemsalu, Stolbeni, Ronneburgi ja Võnnu all). Võnnu vabastamine ja edasitung Riiani. Vaherahu: Võnnu lahing sai alguse 19. juunil Saksa pealetungiga. Ründaja rollis olev Rauddiviis pidas Rahvaväega lahinguid
iseseisvad riigid mõttetutena. Goltzi vaadetele hakkasi mõju avaldama konservatiivsed baltisakslased - nendest ringkondadest sirgus idee kukutada Ulmanise valitsus. Selleks kasutati ära Landeswehri üksusi - 16. aprillil 1919 Landeswehri pataljon korraldas riigipöörde - võttis võimu enda kätte üle. Von der Goltzi ei saa selles riigipöördes otseselt süüdistada, aga ta ei teinud midagi ka selleks, et Ulmanise valitsust kaitsta. Moodustati uus valitsus mille etteotsa sai Niedra, tema valitsus pidi kujunema rahvusteüleseks. Selle valitsuse otsuste taga oli ikkagi kohalik baltisakslaste võim. Lätis kujunes olukord, kus üheaegselt tegutsesid 3 valitsust, kes kõik pretendeerisid Läti valitsemisele. Pärast riigipööret aktiviseerus von der Goltz uuesti sõjaliselt ja 23. mail vallutasid Saksa väed Riia, kus üritati Punaarmeelastele kätte maksta. Tänu sellele ajaviitmisele Riias kadus kontakt Landeswehri ja taanduva Punaarmee vahel. 10.10.12
annaabi.ee 
