NT: kui sangviinik eksiks metsa ära, siis ta jääks rauhlikuks ja hakkas väljapääsu otsima. Melanhoolik-tujutu,kartlik,jäik,kaine,pessimistlik,reserveeritud,seltsimatu,raulik. NT:kui melanhoolik eksiks metsas ära, siis ta hakkas kartma ja läheks paanikasse. Ekstravert-aktiivne,kiireloomuline,lõbus,avatud,jutukas,eisolvu kiiresti,vastupidine introverdile,kes on endassetõmbunud, vaikne ja solvub kiiresti. NT:kui klassi tuleb uus inimene, siis saab ekstravert temaga ruttu sõbraks. Neurotism-närvilisus,kiire iseloom , mitte rahulik,tujutu,kartlik,agressiivne. NT:kui klassi tuleb uus õpilane, siis tema ei saa temaga sõbraks ja võib ruttu tema peale närvi minna. Normaaljaotuse kõver määrab inimese iseloomujoonte/saavutuste järfi rühmadesse. NT:määramine hinnete järgi,spordi tulemuste järgi,koolis aktiivsuse järgi IQ-Vaimse võimekuse testitega mõõdetud intelligentsustaseme numbriline väljendus. Perekonna statiline meetod-eri astme sugulaste sarnasuse uurimise meetod
Essee Kes on ellujääjad. Hetke majandusliku olukorda vaadates, tekib aegajalt ikka küsimu, et kes on need inimesed kes suudavad toime tulla ja vaatamata kõigile raskustele, sellest olukorrast võitjana välja tulla. Kui suur tähtsus isiksuse omadustel selles on? Oma pooleteist aastase psühholoogia õpingu jooksul olen teada saanud, et isiksuse tuuma moodustavad, Costa ja McCrae suur viisik ehk viis joont: neurotism, ekstravertsus, meelekindlus, avatus ja sotsiaalsus. Kõige rohkem on neist tähelepanu pööratud neurotismile, kuna kõrge neurootilisusega inimestel on kalduvus käituda emotsionaalselt. Neurootilisuse tuum on kalduvus kogeda mitmesuguseid negatiivseid emotsioone, mistõttu neurootilistel inimestel on raske kontrollida oma impulsse ja toime tulla stressiga. (Costa, McCrae 1992). Stressiga mitte toimetulemine juba näitab, et hetkel raske majanduslik olukord võib kõrgema
Neurotism kui isiksuse omadus kujuneb – emotsionnalsest stabilsust Neurootikut iseloomustab – konflikt realmina ja idiaalmina vahel Meistel hakkab noormehe ees kui naistel ….- …… inteligentsus??? Vaimsete võimete variatiivsus on suurem- meistel Daisen on mõiste, mis kuulub –eksistentsiaalne psühholoogia Erick Fromm armastuse tüpoloogias on – 5 armastusetüüpi Miller-dollard ettekujumise jargi on neurotiliised sümptoomid- õpitud reaktsioonid ärevuse Howard Gardner intelligentsuse kontseptsioon sisaldab järgmisi metodeid- lingvistiiline / kehaline/ intrapersonalne intelligentsus Cattel isiksuse kirjeldamise P-tehnika on oma seisund- idiograafiline lähenemine Spearmani intelligensus teooria sisuks on ettekujutus, et vaimne võimekus – sõltub: harjutumisest / psühhilisest energiast/ kehalisest seisundist/ kehapikkusest ???? Anima ja Anemus on arhetüübid mis kirjueldavad- naiselikkust ja mehelikkust Murray vajaduste klassifikatsioonis kuulub s...
53. Ekstraverdid- otsivad ergutavaid mõjureid, sensoorsetele stiimulitele vähem vastvõtlikud (vajavad stiimulite vaheldust, valu taluvus.), töises tegevuses soov pigem vaheldusrikkusele. 54. Introverdid- ergutav mõjub ebasoodsalt, elavad ärritusi intensiivsemalt üle (püüd vältida ülierutuvaid olukordi,seisundit), tundlikumad sensoorsete stiimulite suhtes (tundlikumad valu suhtes), töises tegevuses soov pigem stabiilsuse järele. 55. Neurotism- tugev reageerimine stiimulitele, naasevad aeglaselt varasemasse seisundisse, tundmused vahelduvad kiiresti. 56. Sisemise kooskõlalisuse teooria- inimesed kalduvad omaks võtma sellist informatsiooni, mis on kooskõlaline nende varasemate kogemustega ning püüavad vältida infot,mis selle kahtluse alla seab. 57. E.Lenneberg(1921-1975)-Kriitiline period 58. E.Thorndike(1874-1949)-Efekti/tagajärje seadus 59. Ivan Pavlov(1849-1936) 60
(ingl. personality, coping style) pole sama mis käitumine. Käitumine on olendite vastus keskkonnale Isiksuse mõiste seisneb aga selles, et eri olendid käituvad samasuguses olukorras eri moodi ning need erinevused käitumises on ajas püsivad ehk sellele isendile loomuomased. Isiksuse Viie faktori mudel ekstravertsus sõbralikkus/sotsiaalsus (kontaktivalmidus) meelekindlus (tahtejõud) neurotism avatus (intellekt) SEADUMUS püsivad käitumisviisid/tendentsid, mis reguleerivad inimese tegevust, määratledes tegevuse üldise suuna ja toimimise viisi 15 iseloomujoont, mis põhjustavad raskeid haigusi 1. Armukadedus 2. Kättemaksuhimulisus 3. Võimetus olukordi lahendada 4. Moraalipõhimõtete puudumine 5. Liigne kategoorilisus 6. Valetamine 7. Agressiivsus 8. Kinnisus 9. Õelus 10. Konfliktsus 11. Loidus 12. Vastuolulisus või tujukus 13
Eysenck eristas isiksuse kolme baasdimensiooni komponenti nimetades neid ekstraversuseks- introvertsuseks, neurosmiks-stabiilsuseks ja psühhoismiks. Kuigi nimetatud dimensioonid ei määratle absoluutselt kõiki isiksuse omadusi, moodustub neist põhiline inimese käitumise alus ja individuaalne muster. Isiksuse dimensioonid e mõõtmiseks töötas Eysenck välja spetsiaalsed self-report küsimustikud (isiksuse testid). Tema poolt leitud isiksuse dimensioonidest 2 (ekstra- introvertsus, neurotism-stabiilsus) kuuluvad nüüdisaegses psühholoogias kõige enam kasutatavasse "viie faktori mudelisse". Ekstravertsus introvertsus à Eysenck leidis, et ekstraverdid on sotsiaalselt avatud; armastavad suhtlemist; palju sõpru; armastavad põnevust; teatav impulsiivsus; optimistlikud; taluvad hästi valu; sagely kannatamatud; pole alati usaldatavad. Kalduvus agressiivsusele. Introvertne inimene on käitumiselt rahulik, tagasihoidlik, enesevaatlusele kalduv, kinnine ja
riideesemete selgapanekut; suurendab silmade pilgutamise arvu; aeglustab sõnade ülesleidmist nimekirjast ning sõnade leidmist ajalehest, millele on ring ümber tõmmatud; suurendab ebamugavustunnet ja tajutud tuulisust (3). Soojad, kuivad tuuled, mis puhuvad mägedest põhjustavad nende alade inimestel depressiooni, närvilisust, valusid, ärritust ja selletõttu näiteks liiklusõnnetusi. On leitud seos õnnetuste sagenemise ja tuulte esinemise vahel (3). Tuulistel päevadel ilmneb kõrgem neurotism ja ekstravertsus ja madalam IQ skoor ning ülejäänud näitajad. On leitud, et tuulised päevad on seotud käitumisprobleemidega klassis, samas ka, et eelkooliealistel on tuulistel päevadel elavam sotsiaalne suhtlus. Suur tuulekiirus on seostatav ka kõrgema suremusega, kuritegude arvuga ning rohkemate enesetappudega (3). Samas ei ole selge, kuidas teised, tuulega kaasnevad faktorid temperatuur, õhurõhk jne neid nähtusi mõjutavad. Tuul ei ole kunagi ainus indiviidile mõjuv tegur
ohtlikum, ähvardavam kui tegelikult. Samuti on pärsitud tegevuse regulatsioon, mis pole nii plastiline kui tavaliselt. Seega alkoholijoove kergendab afekti tekkimist. Teine ja kolmas faas kulgevad nagu tavalise afekti korral. Afekti tekkimist soodustavad teatavad isiksuse individuaalpsüholoogilised eripärad (nõrk närvitegevuse tüüp, kergesti erutuvus, kõrgenenud tundlikkus, introvertsus, kõrge kuid ebakindel enesehinnang, ealised iseärasused, kõrge neurotism, psühhopatisatsioon- afekti anomaalne vorm), samuti teatavd funktsionaalsed seisundid (väsimus, pikemaalaline pingest kurnatus, unetus, frustratsioon, haigus, somaatiliste haiguste põdemine). Kokkuvõtlikult tunnused, mis viitavad afektile: 1. Spetsiifiline eellugu ja teo toimumise protsess. Tavaliselt kujuneb afekt välja spetsiiiflises kurjategija-ohver suhetekompleksi baasil. Sellist suhet iseloomustab ühelt
CATTELL, Raymond briti ja ameerika psühholoog. 16-faktorilise küsimustik EYSENCK, Hans (1916 - 1997) oli saksa päritolu Briti psühholoog. Kasutas samuti faktoranalüüsi, kuid tuli Catelliga võrreldes seisukohale , et isiksust saab kõige paremini kirjeldada 2 peamise mõõte terminites. Nendeks on introversioon-ekstraversioon ja neurotism- stabiilsus. Kui Jung mõistis introversiooni sissepoole suundumisena, siis Eysenck seletab rohkem lahti: 1. Ekstraversioon- seltsivus, impulsiivsus, entusiasm, muretus, enesekindlus, suhtlemisjulgus, domineerimissoov, optimism 2. Introversioon- seltsimatus, passiivsus,
jõudlusega tegevuses ja ebamugavustunde mittetaluvusega. 6 Põhilikud isiksuse dimensioonid: - Ekstravertsus - iseloomustab aktiivsust ja inimesevahelise suhtlemise intensiivsust. - Sotsiaalsus - seisneb soovis hoida häid suhteid teistega ja vältida vastasseisu tunnetes ja mõtetes. - Meelekindlus - näitab inimeste püüdu olla sihikindel, täpne, korrektne ja korraldada oma tegevust tõhusalt. - Neurotism (emtsionaalne stabiilsus) - seostub stressi, pingete ja ebamugavustega ning nendega toimetulekuga. - Avatus (vastuvõtlikkus kogemustele) - iseloomustab, mil määral inimene talub ja tahab selgitada uusi või tundmatuid nähtusi. - Tajumine - psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevad maailma. - Isiku taju - protsess, mille käigus omistatakse kindlaid omadusi või eeldusi teisele inimesele. Etapid isiku tajus: 1) äratundmine
Eysenck kinnitab, et kõik kolm tüüpi on ¾ ulatuses sünnipärased ja üksnes ¼ osas keskkonna kujundatud. Ekstraversioon – introversioon Ekstraversioon tähendab tema järgi seltsivust ja impulsiivsust, entusiasmi, muretust, enesekindlust, suhtlemisjulgust, domineerimis soovim optimismi ja stiimulinälga – püüdu leida innustavaid väli särritajaid. Introversioon ilmneb aga selles, et inimene on vaikne, seltsimatu, passiivne, endassetõmbunud, mõtlik, tugeva enesekontrolliga. Neurotism–stabiilsus Ärevus, hüsteeria ning sundtegevused on sageli päritud – geneetilise taustaga. Kõrge neurotismiga isikud reaggerivad liiga tugevasti stiimuleile ja naasevad aeglaselt varasemasse seisundisse. Nad on tundlikumad ebameeldivale. Psühhotism – tugevsuperego Kõrge psühhotismiga inimesed on egotsentrilised, külmad, vaidlushimulised, agressiivsed, impulsiivsed ja antisotsiaalsed. Tugeva super egoga inimesed on sama sotsiaalselt
Kindel struktuur Võime areneda 2 erinevat isiksusekäsitlust: Struktuurne Inimesele omistatakse teatud arv omadusi, mis peaks kirjeldama inimest kui isiksust. Isiksuseomaduste arv kõigub 3-4st (H.J.Eysenck) kuni 16 omaduseni (R.B.Catell). Hetkel moodsaim 5 faktori teooria (Big-Five , Costa, McCrae), mille järgi isiksust kirjeldab: 1. Ekstravertsus 2. Sõbralikkus/sotsiaalsus (kontaktivalmidus) 3. Meelekindlus (tahtejõud) 4. Neurotism 5. Avatus (intellekt) Funktsionaalne Inimesele ei omistata mingit essentsi (olemust), vaid püütakse välja selgitada isiksuse ülesanded. INIMENE---INDIVIID---INDIVIDUAALSUS---ISIKSUS Inimene a) bioloogiline olend Homo sapiens b) ühiskondlik olend Indiviid üksikisik, üks inimene Individuaalsus inimese omapära Isiksuse definitsioon teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab · Mina-teadvus
stabiilsuseks ja psühhosmiks(extraversion,neuroticism,psychoticism).Kuigi nimetatud dimensioonid ei määratle absoluutselt kõiki isiksuse omadusi,moodustub neist põhiline inimese käitumise alus ja individuaalne muster.Isiksuse dimensioonide mõõtmiseks töötas Eysenck välja spetsiaalsed self-report küsimustikud(isiksuse testid). Ekstravertsuse ja neurotismi dimensioone(faktoreid) iseloomustab järgmine joonis: neurotism ambivertsus ekstravertsus introvertsus stabiilsus Ekstravertsus-intravertsus Eysenck leidis,et ekstraverdid on sotsiaalselt avatud,sest armastavad teiste inimestega suhelda ja neil on rohkem sõpru ning tuttavaid.Neile meeldib jagada oma kaaslastega mõtteid ja tundmusi ning nad armastavad põnevust.Nende käitumine võub olla
2) Riigi majanduslikust nõrkusest tulenev madal elatustase 3) Inimeste ränne nii nt linnastumine kui migratsiooni tähenduses 4) Teatud ideoloogiate populariseerimine 5) Ühiskonna muutumine järjest isikukesksemaks, mis toob kaasa perekonna, suguvõsa tähtsuse vähenemise 6) Alkoholism, narkootikumide jt uimastavate ainete sõltuvuslik tarbimine Teooriad: vaba tahe, bioloogia (atavism), ühiskond (õpitud tegevus), psühholoogia (neurotism, sotsialiseerimishälbed). 66. Mis on karistatamise eesmärk? · Süüdlase mõjutamine- hoida ära süütegude toimepanemist · Õiguskorra kaitsmine- inimeste usk normikehtivusse ja usaldus õiguskorra vastu Teooriad: kättemaks (tasakaal), himutamine (üldpreventsioon), eripreventsioon, rehabilitatsioon (sh teraapia), restitutsioon, kuriteo ennetamine 67. Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust? Juhul kui õigussuhte osapoolteks on ainult riigid. 68
Närvisüsteemi jõud seisneb selle võimes taluda tugevaid ärritajaid. Erutus ja pidurdusprotsesside vahekord näitab närvisüsteemi tasakaalu, nende vaheldumise iseloom aga selle likviitsust .Tingitud reflekside väljakujunemise kiirust ja kergust väljendab närvisüsteemi dünaamilisus. Temperamendi füsioloogiliseks aluseks on ajukoore suhtetoime aju koorealuste osadega. 5. H. Eysenck temperamendi käsitlus. On kirjeldanud temperamenti kahemõõtmelisena mõiste neurotism ja ekstravertsus intravertsus kaudu, millele ta hiljem liitis ka kolmanda juhtiva omaduse psühhotism. Neurotismis peegeldub inimese emotsionaalsus. Ekstravertsuses impulsiivsus ja sotsiaalsus. Introvertsuses häbelikkus ja ettevaatlikkus. Psühhotismis tuimus, vaenulikkus ja eraldatud. 6. W. Sheldoni temperamendi käsitlus. Lähtus faktist, et inimorganism areneb kolmest lootelehest: endotermist, ektodermist ja mesodermist.
Närvisüsteemi jõud seisneb selle võimes taluda tugevaid ärritajaid. Erutus- ja pidurdusprotsesside vahekord näitab närvisüsteemi tasakaalu, nende vaheldumise iseloom aga selle likviitsust .Tingitud reflekside väljakujunemise kiirust ja kergust väljendab närvisüsteemi dünaamilisus. Temperamendi füsioloogiliseks aluseks on ajukoore suhtetoime aju koorealuste osadega. 5. H. Eysenck temperamendi käsitlus. On kirjeldanud temperamenti kahemõõtmelisena mõiste neurotism ja ekstravertsus- intravertsus kaudu, millele ta hiljem liitis ka kolmanda juhtiva omaduse psühhotism. Neurotismis peegeldub inimese emotsionaalsus. Ekstravertsuses impulsiivsus ja sotsiaalsus. Introvertsuses häbelikkus ja ettevaatlikkus. Psühhotismis tuimus, vaenulikkus ja eraldatud. 6. W. Sheldoni temperamendi käsitlus. Lähtus faktist, et inimorganism areneb kolmest lootelehest: endotermist, ektodermist ja mesodermist.
dimensioonid bipolaarsed ja iga indiviid kogub igas dimensioonis kas kõrgeid või madalaid väärtusi. Paljude isksuse uurijatele on tunutud aga, et 16 dimensiooni on liiga palju, mistõttu on dimensioonide arvu püütud vähendada. Näiteks H. J. Eysenck väitis, et kolmest dimensioonist piisab, et kirjeldada isiksuse baasstruktuuri ning lõi isiksuse kolme baasdimensiooni kontseptsiooni. Isiksuse baasdimensioonid Eysencki järgi on: ekstravertsus/introvertsus,neurotism (emotsionaalne stabiilsus või ebastabiilisus) ja psühhotism (agressiivsus, impulsiivsus või sõbralikkus,tasakaalukus. Viimasel aastakümnel on toimunud märgatav arvamuste ühildumine selles, et kõige õnnestumaks tuleks lugeda isiksuse viie faktori mudelit. See tähendab, et enamik isiksusejooni võiksid olla kirjeldatavad viie baasdimensiooni (Big Five) abil. Nende isiksuse baasjoonte nimetused töötsasid välja
) · Ühised põhjused (nt geenid) · Kaudne mõju nt riskantsed käitumised (Miller jt 1996) ja tervist mõjustav käitumine üldisemalt · Arengulised mudelid Teised isiksuseomadused ja tervis · Neurootilisus seostub sümptomite "üleraporteerimisega", kuid ka nt negatiivsete elusündmuste esinemisega. "Neurootiline kaskaad" · Meelekindlus ja ekstravertsus (järgmistel slaididel) · Seletusstiil; optimism; enesetõhusus (kuid optimism on peaaegu sama, mis miinusmärgiga neurotism) Korreleeritud muutused · Idefics uuringu eesti osa: 2110 last Tartus ja Tallinnas; 2 vanuserühma (esimesel testimiskorral 3-5a ja 7-8a); testitud 2- aastase intervalliga · KMI ja arvutikasutamise suurenemine 2 aasta jooksul tähendas ka sotsiaalselt soovitavate isiksuseomaduste suurenemist · KMI muutus seostus E, ES, C-ga; arvutikasutamise muutus: A, ES, C-ga. · (Esialgsed tulemused.) Toitumise ja kehalise aktiivsuse mõju psüühikahäiretele · KA ja depressioon jm psüühikahäired
- Impulsiivne infotöötlus: kiiruse eelistamine täpsusele; "funktsionaalne" impulsiivsus (kiire reageerimise eelistamine) ja "düsfunktsionaalne" impulsiivsus (suutmatus mingit käitumist ära hoida isegi kui selle tulemus on endale kahjulik) diskonteerimine- vekslit enne tähtaja saabumist ostma, teisendades tulevase tulu selle hetkevärtusele. Interaktsioonidisiksusejavõimekusevahel: ekstravertsus ennustab kõrgemat diskonteerimismäära madalama võimekusega inimestel, neurotism kõrgema võimekusega inimestel Ärevus ja sellega toimetulek- repressiivse toimetulekustiiliga inimesed kalduvad info ohtlikkust vähendama Ärevuse kognitiivne teooria (M. W. Eysenck) ärevuse füsioloogilised, käit, ja introspektsioonil põhinevad indikaatorid ei lange sageli kokku Kogemine sõltub: 1. Välised stiimulid 2. Enda füsiol reaktsioonid 3. Käitumine 4. Mõtted Kognitiivne nihe (bias) ärevuse ja repressiivse toimetulekustiili korral
Isiksuse(häirete) ajalugu - Hippokrates 460-377 eKr aju liiga kuum, külm, kuiv või niiske - Galenos 130-200 domineeriv kehavedelik lima, veri, kollane sapp või must sapp - C. G. Jung 1875-1961 juhtiva funktsiooni alusel (mõtlev, tundev, tajuv, intuitiivne tüüp) kombinatsioonis hoiakuga maailma suhtes (introversioon või ekstraversioon) - Eysenck 1916-1997 ekstravertsus ja neurotism on dimensioonid Diagnoosi ajalugu - 18. saj. hullumeelsus ilma segasuseta - 19. saj algul kaasasündinud moraalne puudulikkus; moraalne vaimuhaigus - 20. saj algul klassikaline kirjeldav psühhiaatria haigussümptomid; klassikaline psühhoanalüüs alateadlikud kaitsed - Kategooriad vs dimensioonid neurotis Melanhoolik Koleerik
Instantsiline pädevus Funktsionaalne pädevus ametiasutuse sisemine töökorraldus 60-66 Kriminaalpoliitika ja penoloogia Teaduslik kriminaalõigus Mis on karistuse eesmärk? Teooriad: kättemaks (tasakaal), himutamine (üldpreventsioon), eripreventsioon, rehabilitatsioon (sh teraapia), restitutsioon. Mis on kuriteo põhjus? Teooriad: vaba tahe, bioloogia (C. Lombroso, atavism), ühiskond (E. Durkheim, A. Quetelet; E. Sutherland: õpitud tegevus), psühholoogia (H. Eysenck, neurotism, sotsialiseerimishälbed) Viktimoloogia Karistusõigus kui avaliku õiguse autonoomne valdkond. Seos haldus- ja tsiviilõigusega: keelunormid. Õigusele (juriidilises mõttes) korrespondeerub (juriidiline) kohustus: Õiguserikkumine = õieti kohustuse rikkumine Õiguserikkumine õiguse respekteerimine ehk Kohustuse rikkumine kohustuse täitmine Nõutav on kohustuse olemasolu, et saaks toimuda õiguserikkumine, ei ole kohustust, ei saa ka seda rikkuda
karistus või sundlõpetamine. (kuni 5 aastat II aste) c. (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 65. Miks inimesed panevad toime kuritegusid? Teooriad: vaba tahe, bioloogia (C. Lombroso, atavism), ühiskond (E. Durkheim, A. Quetelet; E. Sutherland: õpitud tegevus), psühholoogia (H. Eysenck, neurotism, sotsialiseerimishälbed) Viktimoloogia 66. Mis on karistatamise eesmärk? Võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Teooriad: kättemaks (tasakaal), himutamine (üldpreventsioon), eripreventsioon, rehabilitatsioon (sh teraapia), restitutsioon. 67. Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust? Rahvusvahelisel õigusel on kolm esmast allikat: rahvusvahelised lepingud, rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse
· Ohutusevajadused: turvalisuse, kaitstuse & ohutuse järele · Füsioloogilised vajadused: nälg, janu jms · Sünnime käitumise eelsoodumuseks olevate teatud põhivajadustega, mis hüvituste mõjul kujunevad püsivateks & tugevateks vajadusteks - isiksuseteooriate kohaselt peaks need põhivajadused avalduma isiksuse omadustena, mis ühtlasi kajastavad inimese bioloogilisi eelsoodumusi. Näiteks Costa & McCrae (1992) järgi on sellisteks omadusteks neurotism, ekstravertsus, soojus, meelekindlus & avatus kogemustele, teiste autorite hinnangul on neid põhiomadusi rohkem/vähem. 3) Motivatsiooni õppimisteooriad (Biheivioristide jaoks oli käitumise aluseks õppimine, seega motivatsioon õpitav) · Clark Hull´i jaoks oli õppimine motivatsiooni aluseks. Tungide aktiveerumine viib juhuslikele käitumistele, millest mõni alandab tungi. Sellega kinnitatakse tungi alandavat käitumist
f) Goldberg, Lewis. (1980) jt. - Suure Viisiku propageerimine, Oliver John(1993) , Jerry Wiggins (1989) g) Robert McCrae, Paul Costa NEO-PI (1985), NEO-PIR (1992) 5 SÕLTUMATUT DIMENSIOONI EHK ISELOOMUJOONT: Dimensioonid, dimensioonide tahud. Neurootilisus (neuroticism). Ekstravertsus (extraversion). Avatus (openness to experience). Meelekindlus (conscientiousness). Sotsiaalsus (Agreeableness). ISELOOMUJOONED: Neurotism: emotsionaalne stabiilsus/ebastabiilsus. Ärevus, vaenulikkus, masendus, enesekontroll, impulsiivsus, abitus. Ekstravertsus: suhete kvantiteet. Sotsiaalsus, seltsivus, kehtestavus, aktiivsus, seklusjanu, optimism. Sotsiaalsus: suhete kvaliteet, kultuur. Usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus, osavõtlikkus. Kohusetundlikkus: eesmärgipüsivus, impulsside kontroll.
vähemolulised isiksuse omadused. Catell arvas, et isiksuse saab piisavalt hästi ära kirjeldada 16 isiksuse omaduse kaudu. Neist lähtub tunduvalt suurem arv pindmise isiksuse jooni. Hans Eysenck (1967, 1982, 1991) leidis oma uurimuste alusel, et isiksuse põhiomadused on kirjeldatavad kahe teineteist sõltumatu isiksuse põhiomaduste dimensioonidega. Nendeks on introvertsus ekstrovertsuse dimensioon ja neurotism stabiilsuse dimensioon. Kuna dimensioonid on teineteisest sõltumatud, esitatakse neid kordinaatteljestikuna, mille kummagi dimensiooni põhilised isiksuse omadused võivad olla väljendunud erineva intensiivsusega. Eysencki seisukohti on käsitletud ka kui bioloogilist lähenemist isiksusele, eriti seetõttu, et ta oli veendunud isiksuse omaduste pärilikkuses. Enne Eysenckit
annaabi.ee 
