sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. Arhit-historitsism ja juugend, neoromaani(rapla Arhit-historitsism ja juugend, neoromaani(rapla Arhit-historitsism ja juugend, neoromaani(rapla Arhit-historitsism ja juugend, neoromaani(rapla Arhit-historitsism ja juugend, neoromaani(rapla Arhit-historitsism ja juugend, neoromaani(rapla
Organistina on seal töötanud Rudolf Tobias ja Mihkel Lüdig. Kirikuga olid tihedalt seotud ka Lydia Koidula, Johann Köler, Amandus Adamson, Miina Härma, Johan Laidoner. Ühtlasi nendel aastatel kahekordistus ka kiriku hingekirja kuuluvate inimeste arv, st suurenes 24 000-ni. Arvestades seda, et 20. saj alguses elas Peterburis 100 000 eestlast, mis oli rohkem kui Tallinnas. 2 KIRIKU ARHITEKTUUR 2.1 Romaani stiil Kuna Jaani kirik on neoromaani stiilis, siis kiire ülevaade romaanile iseloomulikest joontest. Kujunes tema välja 10. sajandi lõpuks, aga neoromaani stiili kasutati historitsismi perioodil 19. sajandil. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad uksed ja aknad ning tornid. Just
võitlus Napoleoni vägedega 1808-1814. Arhitektuur Arhitektuuris ei räägita romantilisest stiilist. 19. sajandi teisest veerandist alates (mõnel pool kuni 20. sajandi alguseni) valitses historitsism ajalooliste stiilide jäljendamine. Et eristada jäljendatud stiili originaalist, kasutatakse eesliiteid neo- või pseudo-. Põhjus: tehnilised uuendused (teras, raudbetoon) olid kiired tulema, kuid vorm ei jõudnud järele. Toimus teatud spetsialiseerumine: kirikud neogooti või neoromaani stiilis, teatrid neobarokk või neorenessanss jne. Sageli ühe ehitise juures kasutati mitme stiili elemente, sellist võtet stiilide segamine - nimetatakse eklektika. Näiteid: * Pariisi ooperiteater (Garnier` ooper) palju stiile, domineerib renessanss * Sacré-Coeuri kirik Pariisis (neoromaani) * Londoni parlamendihoone (neogooti) Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik jm), mõisaid (Sangaste, Laitse, Vasalemma, Alatskivi jm) kui elamuid.
Third level Kaarli kirik Fourth level Fifth level 19. sajandi Eesti sakraalehitistest on Kaarli kirik suurejoonelisim seda mitte üksnes mahutavuselt (1500 istekohta), vaid ka arhitektuurilt. Vormikõnelt historistlik, neoromaani suunitlusega tahutud paeplokkidest ehitis on põhiplaanilt ladina risti kujuline. Lääne-Euroopa katedraalidele sarnaselt on kiriku läänefassaad kujundatud kahe kõrge torniga. Peaukse kohal asub roosaken. Külgedelt kujundavad kirikut eelkõige kaaraknad, kuna kooriosa lõpetab polügonaalne apsiid, mida ümbritseb kabelipärga meenutav hooneplokk. Kiriku arhitektuurne mõjukus keskendub interjööri ruum tundub erakordselt avar ja suursugune. Eriliselt mängib kaasa
eeskuju romantilistest kirjandusteostest. Milliseid arhitektuuristiile kasutati romantismi ajal? Too näiteid! · Romantismi ajal olid arhitektuuris kasutusel mitmed stiilid; · Inglismaalt alguse saanud gootika jäljendamine (sh ka neogootika). Näiteks parlamendihoone Londonis; · Eklekrilises stiilis (stiil, mille puhul kasutati ära teiste ajastute ehituspärandeid.) Suur Ooper Pariisis; · Neoromaani stiilis Neuschwansteni loss Saksamaal. Skulptuur romantismi ajal. · Muutused toimusid skulptuuris aeglasemalt (skulptuuri omahind oli kõrgem, sõltus eelkõige tellimustest); · ei loodud palju kõrgtasemelisi romantilisi teoseid. · Tähtsaim skulptor oli Francois Rude (1784-1855). Tuntuim teos on ,,Marseljees", mis kujutab endast sõtta marssivaid mehi ja neid kes innustavad võidujumalannat, mis asub Tähe võidukaarel Pariisis.
Rahaliselt toetas kiriku ehitamist Kreenholmi Manufaktuuri omanik parun Ludwig Knoop. Müüri ehitamisega tegeles meister Luka Tuzov Kroonlinnast, sisetöid tegi meister Jemeljan Volkov. Ehitamist juhtis algul Hippius ise, hiljem kutsuti Kreenholmi arhitekt Paul Alisch. 21. Juunil 1881 aastal asetati kirikule nurgakivi. Kirik valmis 1884. a. ja kannab terroristi pommist hukkunud tsaar Aleksander II nime.Kirik on ehitatud hisoritsistlikus stiilis, on võimalik eristada nii neoromaani, kui ka neoklassitsistlikke elemente. Esimese päeva templil on kujutatud ühte 2004 aastal valminud Dolores Hoffmanni vitraazakent, millele kirjutatud sõna võib lugeda nii MARIA kui NARVA. Pearuum on kaheksanurkne. Selle kõrgus on 25,5 m ja võlvi läbimõõt 20,3 m. Kellatorni kõrguseks on mõõdetud 60,75 m. 1886. aastal valmistati Walkeri tehases Saksamaal kirikule orel, millel oli 30 registrit, kuid see hävis 1944 aastal ning praegu toimub uue oreli riigihange
Näiteks Sangaste loss. Tuudorstiil - Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhitektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil. Tuudorstiili jäljendati meelsasti historitsistlikes lossides. 2) Raudtee saabus Eestisse 1870.aastal, Peterburg-Narva-Tallinn-Paldiski .Haruraudtee oli liinil Keila-Haapsalu. Näited kroonuhistoritsismist: Tondi kasarmud, Keila jaam(puit) Balti jaam(paekivi), Transpordi kooli hoonete kompleks, Kreenholmi Georgi vabrik. 3) Kaarli kirik on neoromaani stiilis kirik Tallinnas. Arhitektid on Otto Pius Hippius ja Rudolf von Bernhard (laekonstruktsioonid).Kirik pühitseti sisse 1870. aastal.Kirikus asub eesti esimene monumentaalmaal Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete..., mille autoriks on Johann Köler. 4) Juugend saab alguse Inglismaalt 20sajandi alguses, levib mandrile.Saksamaal ilmus ajakiri " Jugend", mis seda tutvustas.Teine nimi oli art nouvean.Hakat ieeskuju võtma
Romantism Kersti Kaupo 12a Üldiselt romantismist Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine Iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest,individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides Romantismi tunnused Nimetus romantism kandub kunsti üle kirjandusest Väärtuslikumad romantismi saavutused maalikunstis Romantism seab esiplaanile isiku-ja loominguvabaduse, rõhutas tundeelu tähtsust Eeskujusid leiti keskajast, eksootilistest idamaadest ja barokk- kunstist Maalikunsti tuleb taas liikumine, järsud valguskontrastid, hoogne pintslikäsitlus Pearõhk kloriidil Eugene Delacroix, 1798-1863 Oli prantsuse kõige tuntum maalikunstnik ja graafik Tema maalid on dünaamil...
Romantism 1. Kus ja millal kujunes välja uus kunstisuund romantism? Prantsusmaal 19. saj. Teisel poolel 2. Mis mõjutas romantistliku kunstisuuna tekkimist? Kirjandus 3. Mis iseloomustab romantismiajastu maale? Järsud kontrastid, tunnete ohjeldamatus, dramaatilisus, liikuvus 4. Miks ei saa F.Goyat siduda romatismi või teiste kunstistiilidega? Ta oli oma stiililt nii iseseisev 5. Mis oli J: Constable`i eesmärk maastikuvaateid maalides? Viia maastikumaal uuele tasandile 6. Mis mõjutas W.Turner`i tööde iseloomu? Loodus, ürgjõud, päike jne 7. Kirjelda, kuidas valmisid C.D.Friedrichi maalid? Tema tööd on kujutuste vili, tegi sketse Theodore Gericault [zeri-koo] Eugene Delacroix [ö`zen dölakruaa] Francois Rude [rüüd] Realism 1. Millest huvitusid ja millest maalisid realistid? Huvitusid tööliste eluolust ja argipäevast, maalisid loodust ja metsa 2. Milline vahe on romantismil ja realismil? Realistid unistasid looduses maalimisest aga roman...
Historitsism (kr.k.historia-ajalugu) 1840-1940 Umbes19.sajandi keskel, 1840-50-tel hakkas arhitektuuris levima ja domineerima historitsism. Histotsismi ajal hakati nii ehituses kui ka mööblis matkima erinevaid varasemate ajastute stiile. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, mujal ehitistes võeti kasutusele antiiki, renessansi, barokki. Juhul kui jälgiti täielikult ja ainult mõnda konkreetset stiili nimetati seda neo-e pseudostiiliks - neogootika, pseudogooti, neoromaani, neorenessanss, neobarokk. Historitsistlikke hooneid välismaal: Londoni Parlamenihoone, Westminsteri loss, Pariisi Ooperimaja Esimene h uus-stiiliks Eestis sai ka neogootika. See leidis väljundi Tartu toomkiriku varemete kohandamise projektis ülikooli raamatukoguks. Samuti kasutati neogootikat Oleviste kiriku taastamisel, peale 1820 toimunud tulekahju. Teise h stiilina tuli neorenessanss Rüütelkonna hoone näol. Edasi juba jäi neor. kaunis
Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901). Omapärane neoromaani stiili ja kaasaegsete arhitektuuristiilide õnnestunud segu on ka 1980ndatel püstitatud Sakala keskuse uus korpus (tollal: Poliitharidusmaja).
Kirikust sain ma teada palju uut. Kirik on püha koda (Issanda koda). Aleksandri Kirik kuulub Aleksandri kogudusele. Neile kuulub muideks ka Mihkli kirik. Aleksandri kirik sai valmis 1884.aastal ning ta on umbes 130 aastat vana. Aleksandri kiriku peaukse ees on torn, mis on 60-75meetri pikkune. Peaukse kohal on pilt, seal on kasutatud mosaiik tehnikat. Pildi peale on kirjutatud: Õndsad on puhtad südamed. .Kirik on hisoritsistlikus stiilis, eklektiliselt on ühendatud neoromaani ja neoklassitsistlikke elemente. Aleksandri kirik on Eesti kõige suurem pühakoda, mis mahutab 5000inimest. Kiriku ajalugu 19. sajandi teisel poolel moodustasid Kreenholmi manufaktuuri töölised Narvas iseseisva koguduse. 1879. toimus koosolek uue eesti kihelkonna asutamiseks. Eestvõtjaks oli Ferdinand Gottlieb Tannenberg, kes rootsi-soome Mihkli kirikus eestlastele jumalateenistusi pidas
Kiriku projekt valmis juba 1858. aastal, kuid nurgakivi pandi alles 1862. aastal. Kiriku lõplikku valmimist autor ise ei näinudki. Katus jõuti peale 1870. aastaks, mil kirik ka sisse õnnistati. Tornid lõpetati alles 1882. aastal, kuid siseviimistlus ning altarimaalid võtsid veel aega. Kirik ei ole praegugi täielikult lõpetatud: puudu on näiteks projektis ettenähtud raidkujud seinanissides. Kir ik u stiil vKirikuhoone on neoromaani stiilis. Voldemar Vaga leiab, et "välisarhitektuuri iseloomustavad omavoliliselt käsitletud romaani stiili vormid." Karin Hallase sõnul on aga Kaarli kiriku puhul tegemist stiili sügava teadvustamise ning põhimõttelise käsitlusega. Kir ik u stiil Kir ik u inter j öör vPärast pikihoone valmimist ja kiriku õnnistamist võtsid siseviimistlustööd veel kaua aega. Kirikus puudus ka altaripilt. Arhitekt Hippius oli Itaalias rännates näinud
umbes 130 aastane.Aleksandri kirik sai valmis 1884a. .Enne viimast soda oli Narvas 16 kirikut. Aleksandri kiriku peaukse ees on torn(lane torn).See torn on 60, 75 m.pikkune.Peaukse kohal on pilt,mis on tehtud mosaiik tehnikaga.Sellel pildil on kirjas:Õndsad on puhtad südamed. Esimese korruse joonel (väljas) on kivid teist värvi torn on üle nelja aasta vana ehk enne polnud seal torni.Kirik on hisoritsistlikus stiilis,eklektiliselt on ühendatud neoromaani ja neoklassitsistlikke elemente. Aleksandri kiriku uhkus on mööbel ja uksed. Uksed on Narova poolt tehtud keskaegse kombe järgi. Ülestõusmise kirikus on uksed veelgi uhkemad nad on seina kumerusega kokku viidud. Enne peasaali ukse kohal oli üks reljeef. Originaal on valmistatud umbes 1400 reljeef kujutab Maarjat inglitega-see oli Eesti Rahva Muuseumi üks eksponaatidest. Pearuum on kaheksanurkne. Selle kõrgus on 25,5 m ja võlvi läbimõõt 20,3 m.
Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901). Omapärane neoromaani stiili ja kaasaegsete arhitektuuristiilide õnnestunud segu on ka 1980ndatel püstitatud Sakala keskuse uus korpus (tollal: Poliitharidusmaja). Gooti stiil PUHJA KIRIK, VALJALA KIRIK Eesti Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani
Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901). Omapärane neoromaani stiili ja kaasaegsete arhitektuuristiilide õnnestunud segu oli ka 1980ndatel püstitatud Sakala keskuse uus korpus (tollal: Poliitharidusmaja). Gooti stiil Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. 2.1 Nimetus Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks
Absurdsed kompositsioonid(tugev fotograafia mõju). MONET-loodus; PISSARRO-suurlinn; RENOIR-portree; DEGAS-ballett. 20. Neoimpressionism(19.saj lõpp). Päritolumaa Prantsusmaa. Pintslitehnika on punktitaoline. Maal muutus mosaiigitaoliseks. Huvi optika vastu. SEURAT(rahvas rannas) SIGNAC ja Konrad MÄGI. 21. Historitsism(19.saj lõpp-20.saj). Hist.-mi vormisüsteemid: NEOGOOTI(Londoni parlamen- dihoone, Big Ben, Toweri sild, Sangaste loss) NEOROMAANI(Alatskivi loss, Neusch- wansteini loss, Kaarli kirik) NEOBAROKK(Brüsseli tänavad) NEORENES- SANSS(Vladimiri palee, paljud rahvusteatrid) NEOVANAVENE(Aleksander Nevski katedraal). Raudkonstruktsioonide kasutuselevõtt. Eiffeli torn(1890). EKLEKTIKA erinevate ajalooliste stiilide segamine, miksimine. 22. Postimpressionism(19. ja 20.saj vahetus). VINCENT VAN GOGH(hollandlane) ekspressionismi isa; nagu Mermeergi, vastandas Gogh kollase sinisega
e. püantilism ● Paul Signac - prantsuse kunstnik, neoimpressionismi esindaja ● Georges Seurat - prantsuse kunstnik, neoimpressionist Lahustasid nähtava värvuse põhivärvusteks Maalisid värvipunktidega G. Seurat “Pühapäeva pärastlõuna Grand-Jatte saarel” P. Signac “Place des Lices” Historitsism Ajalooliste ehitusstiilide uuestikasutamine ● Neogootika, neorenesanss, neovene jne ● Neo - vana ● Eestis nt Jaani kirik → neogooti, Kaarli kirik → neoromaani ● Eklektika - erinevate stiilide segu Chateau Frontenac Quebecis Villa am Bernsteinsee Juugendstiil Art noveau, modern art Ühtne stiil arhitektuuris, sisekujunduses, mööblis, tarbekunstis, kujutavas kunstis ja graafikas ● Loodusvorm, väänleva taime motiiv, peen V. Horta, A. Gaudi - “Sagrada familia” Kujutavas kunstis taime motiiv, kujutised tasapinnalised, ümbritsetud musta kontuuriga G. Klimt - “Suudlus” Maalikunst 19. saj lõpp
Kiriku projekteeris baltisaksa arhitekt Otto Pius Hippius (1826–1883). Kiriku projekt valmis juba 1858. aastal, kuid nurgakivi pandi alles 1862. aastal. Kiriku lõplikku valmimist autor ise ei näinudki. Katus jõuti peale 1870. aastaks, mil kirik ka sisse õnnistati. Tornid lõpetati alles 1882. aastal, kuid siseviimistlus ning altarimaalid võtsid veel aega. Kirik ei ole praegugi täielikult lõpetatud: puudu on näiteks projektis ettenähtud raidkujud seinaniššides. Kirikuhoone on neoromaani stiilis. Voldemar Vaga leiab, et "välisarhitektuuri iseloomustavad omavoliliselt käsitletud romaani stiili vormid." Karin Hallase sõnul on aga Kaarli kiriku puhul tegemist stiili sügava teadvustamise ning põhimõttelise käsitlusega. 10 Kaarli kiriku suursugune ja avar interjöör tuleb esile tänu selle erilisele katusekonstruktsioonile, mis võimaldas luua ühtse, piilaritega liigendamata ruumi
Raske oli vanu asju elumajadele eeskujuks võtta. Oli vaja palju inimese mahutada. Välikarp tehti enne ja siis tehti sisse korrused ning korterid. 19saj hoonetel on sees hämarad ja uberikud toad ning hoovid. Neobarokki tellisid eelkõige uusrikkad, kes määrasid Napoleon III ajal maitset. Napoleon III muutis palju välisilmet. Neobaroki parim näide on Pariisi ooperiteater. Paaris sambad, mis meenutasid 17sajandit. Vittorio Emanuele II monument Roomas. Neuschwansteini loss Saksamaal, neoromaani. Kunstistiile hakkas välja tõrjuma eklektika, mis tähendas, et stiile hakati segama ja pandi juurde originaalsemaid detaile. Sacre Coeuri kirik Pariisis Montmartre mäel. Neoromaani stiilis Kaarli kirik Tallinnas. 19saj. Kanuti gildi hoone Tallinnas, neogootika. Vasalemma ja Laitse mõisahooned. 19saj teisel poolel hakatakse kasutama raudkonstruktsioone. Sildade, raudteejaamade ehitamisel, tööstuses. 1781 aastal esimene sild, Coalbrookdale sild. 1851 Joseph Paxtoni Kristallpalee Londonis
Kitsamas mõttes retrospektiivne arhitektuurisuund, mis valitses Euroopas u. 1840 1900, paiguti kauemgi. Lõppjärgus langes historitsism pahatihti erinevate stiilide üksikelementide suvaliselt kokku sobitavasse eklektismi. Historitsism taaselustus paraadarhitektuurina 1930 1955 NSV Liidus ja veelgi hiljem subjektiivsemal kujul nn postmodernismis. Matkib ajalooliste stiilide vorme. Peamised suunad: neogootika, neoromaani (eelkõige sakraalhooned), neobarokk (meelelahutuslikud hooned, ooperiteatrid) , neorenesanss (administratiivhooned, raekojad, avalikud raamatukogud), neopalladionism, neoklassitsism (koolihooned) Iseloomulik elektitsism, kus jäljendati ühe hoone puhul mitut varasemat stiili korraga. Kasutusele tulid klaas, raudbetoon, metallkonstruktsioonid. Historitsism ajaloolistest stiilidest tulenes vorm, insenerlik liin, uued ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid. Henry Labrouste Pariisi raamatukogu
Hispaania maalikunst Baroki ajal loodi Hispaanias peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühakulegendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Vanim ja omapäraseim Hispaania baroki suurmeistrite seas on kreeka päritoluga kunstnik, hüüdnimega El Greco (Kreeklane, õige nimega Domenicos Theotokopoulos; 15411614) järgi. Kuigi võõramaalane, kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlikke jooni oma õppeajast Itaalias, oskas see geniaalne maalija olla hispaanialikum kui hispaanlased ise. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. S...
Maale rajati arvukalt mõisahäärbereid-nt Riisipere, Raikküla, Mäo, Hõreda, Ääsmäe ja Saku jpt. Saj keskel hakkas klassitsismi hoog raugema ja kindlad kaanonid murenema. Arhitektuuris ilmnesid nn historistlikud tendentsid (klassitsismiga hakati segama ka teiste arhitektuurivoolude elemente-barokseid ja renessanslikke). Näiteks sobib Rüütelkonna hoone Tln-s Toompeal. Saj II poolel hakati matkima ka gooti ja romaani stiili (nt Trt Peetri kiriku-negootika- ja Tln Kaarli kiriku-neoromaani stiil- näol. Kirjanduses ja kunstis vahetas klassitsismi välja romantism. Rangete maastikuvaadete ja staatiliste portreede asemele astusid kirest, verest ja võitlusest täidetud, enamasti ajaloolised stseenid. Romantism ei olnud pelgalt kunstivool, vaid ühtlasi ka maailmavaade, mis otsis ja leidis üllaid kangelasi ning väärt ideaale minevikust, iseäranis keskajast, samuti kaugetelt maadelt. Õieti võis romantismi ilminguid täheldada juba 18.saj, kuid 19
Parlamendihoone Londonis. Neuschwansteini loss Charles Garnier. Suur Ooper Neogootika. Baieris, Saksamaal. Pariisis. Eklektiline stiil. Neoromaani stiil. Romantismi maalikunst John Constable. 1776 - 1837. Inglismaa HMS "Victory" Trafalgari lahingus. 1806. Wivenhoe Park. 1816. Salisbury katedraal. 1820. Torm merel Brightoni lähedal. u. Vaade Salisbury katedraalile luhalt.
Kadrioru loss(arhitekt Niccolo Micetti). Tallinna Mustpeade vennaskona hoone fassaad ja portaal(Arent Passeri kavandi järgi) .Tartu Ülikooli peahoone(arhitekt Johann Wilhelm Krause). Klassitsism,Romantism,Realism(18 saj lõpust-19 saj lõpuni)- Riisipere mõisahoone, (aadli)Elamu Tallinnas,kohtu tn8(arhitekt Carl Ludwig Engel,neorenessanss), Rüütelkonna hoone Toompeal(neorenessanss) Inglise keskaegset arhitektuuri jäljendavad 2 lossi-Alatskivi ja Sangaste, Kaarli kirki,Rapla kirk(neoromaani stiil) Juugend-Saksa teater Tallinnas(praegune Draama teater)-soomerahvusromantilisest arhitektuurist mõjustatud juugenstiil(arhitektid Aleksei Bubõr,Nikolai Vassiljev). Juugendstiilis,Soome mõjudega on ka Otto Wildau projekteeritud mõisaloss Taageperas Valgamaal Estonia teatri-ja kontserdihoone,mis valmis 1913 esinav uusklassitsitlike joontega hilisjuugendit(Armas Lindgren,Wivi Lönn) C.Lutheri villa,praegune Õnnepalee(Aleksei Bubõr,Nikolai Vassiljev)
Kõige olulisema jälje jättis varaklassitsism aga mõisaehitusse mõisaarhitektuur. Eesti klassitsistlik arhitektuur on tõsine, asjalik ja otstarbekas. 1. Põltsamaa lossi sisevaade (rokokoo) 2. Viitna kõrts 3. Saue mõis 4. Riisipere mõis 5. Tartu ülikool (Johann Wilhelm Krause; Ülikooli hoonete kompleks ehitati 1803-1827) 6. Tartu ülikooli aula 11. Nimeta Eesti olulisimad historitsistlikud neoromaani ja neogooti kirikud. Millal valmisid? Neogootika tulekule Eesti sakraalarhitektuuri sai suundaandvaks keskajal gooti stiilis ehitatud Tallinna Oleviste kiriku põlemine ja taastamise alustamine 1820. a. Tartu Toomkirik, Tallinna Kaarli kirik 1870, Tallinna Jaani kirik, 1884 Aleksandri kirik, Rapla kirik, (1864 Saaremaal Jämaja kirik, 1863 Saaremaal Mustjala kirik), Viljandi Pauluse kirik 1863-66, Tori
loorberi- ja roosivanikud. Ümarservadega lael pilt 15 domineerivad risetimotiivid. Kogu stukkdektoor, mis kohati on kaunis rohmakas, pärineva alteri stukitöökojast. Urniga ampiirstiilis valge kahhelahi ehitati 1835. 1974 sai hoone uue kivikatuse ning remontiti tprn. 1979 restaureeriti peauks ning 1980 taastati raesaali polükroomia. (Raam, Eesti arhitektuur (Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa), 1999) lk 45-46 Historitsism Tallinna Kaarli kirik Neoromaani stiilis kaarli kiriku ehitamist alustati 1862.aastal ja kuigi kirik õnnistati sisse juba 1870.aastal lõpetati kaksiktornide ehitus alles 1882. Kiriku projekteeris peterburi baltisakslasest arhitekt Otto Pius Hippius, kes kavandas ka pühakoja interjööri. Uus pühakoda oli juba neljas sakraalehitis tõnismäel. Sellest 1670.aastal rootsi kuninga Karl XI rahadega ehitatud kirikust, mis 1710.aastal maha põletati, pärineb Kaarli kiriku tornikell
historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901). Omapärane neoromaani stiili ja kaasaegsete arhitektuuristiilide õnnestunud segu on ka 1980ndatel püstitatud Sakala keskuse uus korpus (tollal: Poliitharidusmaja). Pasted from
annaabi.ee 
