Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse valguse lainep. väheneb, vastupidisel levikul lainep. suureneb. Suhteline murdumisn . ehk teise keskkonna murumisn. esimese suhtes = ns Absol. murdumisn. nim. keskkonna murdumisn. vaakumi suhtes na= c-valguse kiirus vaakumis ; v-valguse kiirus suvalises keskkonnas. Dispersiooniks ( Newton )nim. abs. murdumisn. sõltuvust valguse lainepikkusest. Valguse spekter näitab, millistest asjadest valgus koosneb. Väiksema lainepikkusega valgus kaldub prismat läbides rohkem kõrvale kui suurema lainepikkusega valgus. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainep. või sageduste järgi. Spektraalaparaat on vahend spektrite saamiseks. Pidevspektris on olemas kõik lainepikkused. Joonspekter on ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonte kogum. Kiirusspekter (joon- või pidevspekter )näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab. Neeldumisspekter (joon- või pidevspekter)näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid neelab. Külm gaas neelab sellise lainepikkusega valgust, mida ta kuumalt kiirgab. Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja paistab päike. See tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades.
Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse valguse lainep. väheneb, vastupidisel levikul lainep. suureneb. Suhteline murdumisn. ehk teise keskkonna murumisn. esimese suhtes = ns Absol. murdumisn. nim. keskkonna murdumisn. vaakumi suhtes na= c-valguse kiirus vaakumis; v-valguse kiirus suvalises keskkonnas. Dispersiooniks (Newton)nim. abs. murdumisn. sõltuvust valguse lainepikkusest. Valguse spekter näitab, millistest asjadest valgus koosneb. Väiksema lainepikkusega valgus kaldub prismat läbides rohkem kõrvale kui suurema lainepikkusega valgus. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainep. või sageduste järgi. Spektraalaparaat on vahend spektrite saamiseks. Pidevspektris on olemas kõik lainepikkused. Joonspekter on ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonte kogum. Kiirusspekter (joon- või pidevspekter)näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab. Neeldumisspekter (joon- või pidevspekter)näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid neelab. Külm gaas neelab sellise lainepikkusega valgust, mida ta kuumalt kiirgab. Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja paistab päike. See tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades.
Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse valguse lainep. väheneb, vastupidisel levikul lainep. suureneb. Suhteline murdumisn. ehk teise keskkonna murumisn. esimese suhtes = ns Absol. murdumisn. nim. keskkonna murdumisn. vaakumi suhtes na= c-valguse kiirus vaakumis; v-valguse kiirus suvalises keskkonnas. Dispersiooniks (Newton)nim. abs. murdumisn. sõltuvust valguse lainepikkusest. Valguse spekter näitab, millistest asjadest valgus koosneb. Väiksema lainepikkusega valgus kaldub prismat läbides rohkem kõrvale kui suurema lainepikkusega valgus. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainep. või sageduste järgi. Spektraalaparaat on vahend spektrite saamiseks. Pidevspektris on olemas kõik lainepikkused. Joonspekter on ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonte kogum. Kiirusspekter (joon- või pidevspekter)näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab. Neeldumisspekter (joon- või pidevspekter)näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid neelab. Külm gaas neelab sellise lainepikkusega valgust, mida ta kuumalt kiirgab. Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja paistab päike. See tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades.
Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse valguse lainep. väheneb, vastupidisel levikul lainep. suureneb. Suhteline murdumisn. ehk teise keskkonna murumisn. esimese suhtes = ns Absol. murdumisn. nim. keskkonna murdumisn. vaakumi suhtes na= c-valguse kiirus vaakumis; v-valguse kiirus suvalises keskkonnas. Dispersiooniks (Newton)nim. abs. murdumisn. sõltuvust valguse lainepikkusest. Valguse spekter näitab, millistest asjadest valgus koosneb. Väiksema lainepikkusega valgus kaldub prismat läbides rohkem kõrvale kui suurema lainepikkusega valgus. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainep. või sageduste järgi. Spektraalaparaat on vahend spektrite saamiseks. Pidevspektris on olemas kõik lainepikkused. Joonspekter on ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonte kogum. Kiirusspekter (joon- või pidevspekter)näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab. Neeldumisspekter (joon- või pidevspekter)näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid neelab. Külm gaas neelab sellise lainepikkusega valgust, mida ta kuumalt kiirgab. Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja paistab päike. See tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades.
Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse valguse lainep. väheneb, vastupidisel levikul lainep. suureneb. Suhteline murdumisn. ehk teise keskkonna murumisn. esimese suhtes = ns Absol. murdumisn. nim. keskkonna murdumisn. vaakumi suhtes na= c-valguse kiirus vaakumis; v-valguse kiirus suvalises keskkonnas. Dispersiooniks (Newton)nim. abs. murdumisn. sõltuvust valguse lainepikkusest. Valguse spekter näitab, millistest asjadest valgus koosneb. Väiksema lainepikkusega valgus kaldub prismat läbides rohkem kõrvale kui suurema lainepikkusega valgus. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainep. või sageduste järgi. Spektraalaparaat on vahend spektrite saamiseks. Pidevspektris on olemas kõik lainepikkused. Joonspekter on ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonte kogum. Kiirusspekter (joon- või pidevspekter)näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab. Neeldumisspekter (joon- või pidevspekter)näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid neelab. Külm gaas neelab sellise lainepikkusega valgust, mida ta kuumalt kiirgab. Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja paistab päike. See tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades.
Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse valguse lainep. väheneb, vastupidisel levikul lainep. suureneb. Suhteline murdumisn. ehk teise keskkonna murumisn. esimese suhtes = ns Absol. murdumisn. nim. keskkonna murdumisn. vaakumi suhtes na= c-valguse kiirus vaakumis; v-valguse kiirus suvalises keskkonnas. Dispersiooniks (Newton)nim. abs. murdumisn. sõltuvust valguse lainepikkusest. Valguse spekter näitab, millistest asjadest valgus koosneb. Väiksema lainepikkusega valgus kaldub prismat läbides rohkem kõrvale kui suurema lainepikkusega valgus. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainep. või sageduste järgi. Spektraalaparaat on vahend spektrite saamiseks. Pidevspektris on olemas kõik lainepikkused. Joonspekter on ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonte kogum. Kiirusspekter (joon- või pidevspekter)näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab. Neeldumisspekter (joon- või pidevspekter)näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid neelab. Külm gaas neelab sellise lainepikkusega valgust, mida ta kuumalt kiirgab. Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja paistab päike. See tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kellik92
Õppematerjali autor
FÜÜSIKA KORDAMINE: *VALGUSE MURDUMINE 1. seaduspärasus ja seadus füüsikas: · Seaduspärasus kirjeldab kahe nähtuse vahelist põhjuslikku seost.(näitab kuidas ühe füüsikalise suuruse muutumine muudab teist suurust.) · Seadus annab täpse, tavaliselt matemaatilise seose muutuvate suuruste vahel. · Valguse murdumise seaduspärasus- valguse levikul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus keskkondade lahutuspinna ristsirge poole. 2. valguse kiiruse ja lainepikkuse muutumine murdumisel: · Murdumisel läheb valgus ühest keskkonnast teise, järelikult muutub ka valguse kiirus. · Murdumisel muutub valguse lainepikkus (v = f ?) · Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suueneb. Aine Valguse kiirus Õhk 300 000 Vesi 225 000 Klaas 200 000 Teemant 124 000 3. murd
FÜÜSIKA OPTIKA LAINEOPTIKA 1. Valgus kui laine. Valguslainet iseloomustavad suurused. Valguslaine koosneb teineteisega risti olevast elektri-ja magnetväljast, mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirgusega. Valguslaine on ristlaine. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus λ (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) – näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. 2. Valguse lainepikkus ja värvus. Erineva lainepikkusega valguslained tek
KONTROLLTÖÖ NR 2 KORDAMINE 1. Mida nim. valguse peegelduseks ja sõnasta valguse peegeldumisseadus? Valguse peegeldumine on nähtus, kus valguskiir muudab oma suunda vsatasmõjus teiste kehadega. Seadus: Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal on ühes tasandis.Langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. 2. Konstrueeri kujutis tasapeeglis ja nimeta selle kujutise omadused? Omadused: näiline, sümmeetriline esemega, kaugused peeglist võrdsed. 3. Mida nim. valguse murdumiseks? Valguse murdumine on nähtus, kus valguskiire suund üleminekul ühest keskkonnast teise muutub. 4. Mida nim.antud keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks, arvutusvalem, selle füüsikaline sisu, milline keskkond on optiliselt tihedam, hõredam (valguse kiiruse ja abs. m. näitaja alusel)? Keskkonna absoluutne murdumisnäitaja- antud keskkonna murdumisnäitaja vaakumi suhtes. n= c / v c-kiirus vaakumis 300 000 km/s , v-kiirus keskkonnas füüsikaline sisu: näitab mitu
Füüsika kordamisküsimused 1.Mis on murdumine? Murdumine on valguse suuna muutumine kahe keskkonna piiril. 2.Murdumisseadus? +valem Ütleb, et lagunemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv sin v1 suurus, mida nimetatakse suhteliseks murdumisnäitajaks. ns = sin = v2 3.Kuidas on seotud absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja? Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna (selle, kuhu laine läheb) absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna (selle, kust laine tuleb) absoluutsesse v1 c n1 n2 murdumisnäitajasse ns = v = = c n2 n1 2 4.Kuidas muutub lainepikkus ja sagedus murdumisel? Valguse sagedus on määratud valgusallikas toimuvate protsessidega ja see ei olene, millise
Valguse peegeldumine Valgusest rääkimisel kasutan valguskiire mõistet. Valguskiired levivad sirgjooneliselt. I peegeldamise seadus - Langemis nurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. II peegeldamise seadus - langemisnurk ja peegeldumisnurk paiknevad ühes tasapinnas. Valguse murdumine Valguse murdumine on valguse levimine ühest keskkonnast teise. Murdumisnurk on nurk mis jääb murdumisnurga ja pinnanormaali vahele. Murdumisseadus - langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus ja seda nim. murdumisnäitajaks. Murdumisnäitajad tähistatakse n - tähega. 1.ül. Valgus langeb ühest keskkonnast teise, langemisnurk on 45 kraadi ja murdumisnurk 30 kraadi. leia murdumisnäitaja. Langemisnurk Murdumisnur Murdumisnäitaja k
FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiired- sirged, mis näitavad laine levimissuundi. Valgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus v
Füüsika referaat 11 H Valguse difreaktsioon Nähtust,kus lained painduvad tõkete taha nimetatatakse difraktsiooniks. Valguse difraktsioon ilmneb ,kui avade (tõkete) mõõtmed pole väga palju suuremad valguse lainepikkusest (d = 2..5) Difraktsioon esineb ka siis, kui veelained läbivad tõketes olevaid avasid. Valguse sattumine varju piirkonda Varju piirkonnaks nimetame seda ruumiosa,kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Joonis : Tasalaine frondi tekkimine Huygensi printsiibi kohaselt. Tasalaine frondiks on elementaarlainete puutepind. Huygensi printsiibi abil saab seletada valguse sattumist varju piirkonda. Difraktsioonipilt ja Hygensi-Fresneli printsiip Huygensi printsiipi täpsustas Prantsuse füüsik A. Fresnel . Selle printsiibi kohaselt võib igat lainepinna punkti vaadelda elementaarlaine allikana,kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tul
Valguse kiirus muutub üleminekul teise keskkonda. Murdumisel muutub valguse lainepikkus. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest ) nim dispersiooniks. Prisma ei muuda valget valgust vaid lahutab selle koostisosadeks. Aine murdumisnäitaja on seda suurem mida väiksem on valguse lainepikkus. Peaaegu kõigi murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Pidevspekter selline kus on esindatud kõik lainepikkused, seal pole tühje kohti ja spektograafi mattklaasile tekib vikerkaare värviline riba (kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ja tihedad gaasid). Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal (kiirgusjooned) kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab vastavat ainet (kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul). Neeldumisspekter see näitab millise lainepikkusega valguslaineid aine neelab, see spekt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid