Spektraalaparaadid ja spekter (1)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Valguse murdumine

suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. · Ainete suhtelised murdumisnäitajad õhu suhtes on praktiliselt võrdsed nende absoluutsete murdumisnäitajatega( sest valguse kiirus õhus erineb väga vähe valguse kiirusest vaakumis. *VALGUSE DISPERSIOON 1. murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest: · Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest) nim. dispersiooniks. · Valguse spekter näitab millstest koostisosadest valgus koosneb. · Prisma ei muuda valget valgust vaid lahutab selle koostisosadeks. · Aine murdumisnäitaja on seda suurem mida väiksem on valguse lainepikkus. · Peaaegu kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. 2. vikerkaar: · Vikerkaar tekib siis kui kusagil sajab vihma ja Päike paistab. · Vikerkaar tekib, kuna valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades.

Füüsika

8

docx

Spekter, -liigid, spektraalaparaadid, spektraalanalüüs

Häädemeeste Keskkool Spekter, -liigid, spektraalaparaadid, spektraalanalüüs Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2010 Sisukord 1. Spekter, spektraalaparaadid, spektrite liigid 3 2. Spektraalanalüüs 6 3. Kasutatud kirjandus 9  Spekter, spektraalaparaadid, spektrite liigid. 17. sajandil hakati sõna "spekter" (inglise keeles spectrum) kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud

Füüsika

2

docx

Dispersioon, spekter, spektraalanalüüs

DISPERSIOON, SPEKTER, SPEKTRAALANALÜÜS Valguse dispersioon ­ nim. aine abs. murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest). ·Valge valguse läbiminekul läbi kolmnurkse klaasprisma lahutub valge valgus koostisosadeks ja tekib spekter. ·Aine abs. murdumisnäitaja on seda suurem, mida väikesem on valguse lainepikkus. Spekter ­ näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. ·Spektreid saadakse ja uuritakse spektraalaparaatidega: 1. Spektroskoop valgus realiseeritakse visuaalselt (silmaga). 2. Spektrograaf valgus realiseeritakse fotograafiliselt. 3. Spektromeeter valgus realiseeritakse elektriliselt. ··Spektreid jaotatakse oma tekkepõhjuse järgi kiirgus ja neeldumisspektriteks.

Füüsika

2

docx

KONTROLLTÖÖ VALGUSE DISPERSIOON

KONTROLLTÖÖ VALGUSE DISPERSIOON 1. Mis on dispersioon? Dispersiooniks nimetatakse valguse lahutumist spektriks 2. Milliseid uurimisi saab läbi viia tänu dispersioonile? Tänu dispersioonile saab uurida aine muutumisnäitajat ja valguse lainepikkust. 3. Kas dispersioon on füüs. suurus/nähtus/ühik? Dispersioon on füüsikaline nähtus. 4. Mis on spekter? Spekteriks nim. valge valguse lahutamisel saadud spektrivärvuseid. vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel 5. Kes uuris esimesena spektrit? Esimesena uuris spektrit Newton. 6. Nimeta spektraalaparaadi põhiosad. Spektraalaparaadi põhiosa on prisma või difraktsioonivõre 7. Milleks kas. spektraalaparaate? spektraalaparaate kasutatakse spektrite saamiseks ja uurimiseks. 8. Mis on kollimaator? Kuidas see töötab?

Füüsika

2

doc

Valguse peegeldumine/dispersioon

Dispersioonikõver- tüüpiline murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. 11. Vikerkaare tekkimine, joonis valguskiire murdumise ja täieliku peegelduse kohta vihmapiisas? Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiisas.Päikesevalgus murdub piisas, peegeldub selle tagaküljelt ja väljub siis vihmapiisast. Tänu dispersioonile väljuvad erineva lainepikkusega valguslained piisast erinevais suundades. 12. Mida iseloomustab spekter ja millised on spektrite liigid? Valguse spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Aine kiirgusspekter iseloomustab aine kiirgust. Spektrite liigid: pidevspekter, joonspekter, neeldumisspekter 13. Pidev-, joon- ja neeldumisspektri mõiste ja mis tingimustel nad tekivad? Pidevspekter on selline, kus on esindatud kõik lainepikkused, selles pole tühje kohti ja spektrograafi mattklaasile tekib vikerkaare värviline riba

Füüsika

3

docx

Valgus

2. Mida teeb prisma valge valgusega? Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks, mille liitmisel saab taas valge värvuse. 3. Kuidas väheneb peaaegu kõigi ainete murdumisnäitaja? Peaaegu kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. 4. Miks tekib vikerkaar? Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 5. Mida näitab valguse spekter? Valguse spekter näitab, millistest komponentidest liitvalgus koosneb. 6. Kuidas saab infot aine aatomite kohta? Uurides aatomitest kiirguva valguse spektrit, saame infot ka aine aatomite kohta. 7. Mis on spektraalaparaadi põhiosaks? Spektriaalaparaadi põhiosaks on prisma või difraktsioonivõre. 8. Mis spektrid iseloomustavad ainete kiirgust? Ainete kiirgust iseloomustavad kiirgusspektrid. 9. Mis on pidevspekter ja selle allikad

Füüsika

12

doc

FÜÜSIKA - OPTIKA

suhteliseks murdumisnäitajaks ehk teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese suhtes sinα/sinγ=ns  Keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks nim selle murdumisnäitajat vaakumi suhtes.  Keskkonna absoluutne murdumisnäitaja oleneb valguse lainepikkusest. Lk 71  Disperisooniks nim absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest.  Valguse spekter näitab, millistest komponentidest valgus koosneb.  Väiksema lainepikkusesga valgus kaldub prismast läbi minnes oma esialgsest suunast rohkem kõrvale kui suurema lainepikkusega valgus. Lk 81.  Spektraalaaparaat on riist spektrite saamiseks.  Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused.  Joonspekter on ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonetekogum.  Kiirgusspekter näitab, milliste lainepikkustega valguslained aine kiirgab

Füüsika

12

docx

Geomeetrilise optika põhiseadused

gaasilised ained madalal rõhul. Joonspektri annab näiteks päevavalguslamp, mis on täidetud elavhõbeda auruga. Selle lambi spektris on tegelikult lisaks spektrijoontele ka pideva spektriga taust ehk foon. Spektris olev kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab just selle aine aatomeid. See lubab aineid kiirgusspektrite järgi üksteisest eristada. Selgub, et kõikide tahkete ainete soojuskiirguse spektrid on ühel temperatuuril täiesti sarnased pidevspektrid. Aga kuidas tekib pidev spekter? Miks nüüd iga aatom ei kiirga ainult kindlate lainepikkustega valgust? Kiirgab küll, ainult nüüd pole aatomid isoleeritud, st pole üksteisest sõltumatud. Mida see tähendab? See tähendab, et elektronide energiatasemed ei ole igas aatomis täpselt sellised nagu üksikus, "normaalses" aatomis.. See on kursuses Füüsikalise looduskäsitluse alused õpitud tõrjutusprintsiibi üks avaldumisvorme ­ lähestikku paiknevad aatomid ei saa olla täpselt ühesugustel energiatasemetel. Nii

Füüsika

Kommentaarid (1)