Spektraalaparaadid ja spekter (1)

Spektraalaparaadid ja spektrid
1.Spektreid uuritakse, sest see annab meile infot aatomite ja ka aine ehituse kohta.
2.Spektreid uuritakse ja saadakse spektraalaparaatidega.
3.Spektraalaparaadi põhiosa on prisma või difraktsioonivõre. Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest. Uuritav valgus suunatakse kollimaatorisse. See on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises koondav lääts. Kollimootor on vajalik valgusvihu saamiseks; ehitus: sisenemispilu, kollimaatori lääts,prisma, koondav lääts, fotoplaat.
4.Spektromeeter – aparaat , millega registreeritakse spekter , spektroskoop – aparaat, millega vaadatakse spektrit
5.Valgusenergia mõõtmiseks oleks ideaalne variant absoluutselt must keha, kuid paraku seda reaalsuses ei esine. Rohkem kasutatakse teistsuguseid vastuvõtjaid nagu fotoelement , fotoelektronkordisti, fototakisti, fotodiood jt.
6.Pidevspekter – koosneb kõikidest lainepikkustest, mida annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid (päikese või hõõglambi valgusel); joonspekter – koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal, mis on ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonte kogum, mida annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul (Hg aurudega täidetud kvartslamp); kiirgusspekter – näitab milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab, mis võib olla nii joon- kui pidevspekter .
7.Neeldumisspekter – näitab milliste lainepikkustega valguslaine antud aine neelab, mis võib olla nii joon- kui pidevspekter, nt külm gaas neelab selliste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult kiirgab.
8.Spektraalanalüüs – nim aine keemilise koostise kindlaks tegemist selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi, (saab kindlaks teha üliväikesi ainekogusi mingi teise aine koostises, selleks tuleb uuritava aine aur helenduma panna ja spekter ära mõõta).