Kuna enamus majad Pompeijs on kaetud freskodega arvatakse, et kunst oli väga populaarne. Roomlased oli õppinud kasutama perpektiivi ning varjude abil sügavuse illusiooni tekitamist. Suur meisterlikkus maalitud materjalide iseloomu edasiandmisel Roomlased armastasid ruumilisi silmapetteid. Seinale maalitud akendest ja ustest paistsid fanastilisd maastikud ja ehitised. Temaatika oli mitmekesine: mütoloogia, kirjandus, natüürmordid, maastik ja igapäevaelu. Natüürmordid Mosaiik Mosaiik oli äikestest värvilistst kivi -või klaasikildudest moodustatud pilt. Roomlased armastasid kaunistada ruumide põrandaid mosaiigiga. Näited mosaiigist Mosaiikpõrand, Mosaiik, Caracalla termides. Herculaneum. Aitäh vaatamast!
Pierre-Auguste Renoir · Prantsuse maalikunstnik (1841-1919) · Arendas oskusi portselanimaalimis- töökojas. · A. Sisley, F. Bazille'i ja C. Monet'ga koos elades hakkas arenema impressionism. · Renoir' kunst armastab elu, ülistab ilu ja värvide harmooniat. · Mööduvad hetked ja meeleolud. · Maalimislaad pehme, värvid on õrnad, heledad ning säravad, piirjooned väga sulavad · Natüürmordid, lapsed, naiste portreed ja maastikud. "Niidul" "Kiik" · Esimene tunnustus 1874. impressionistide maalide näitusel. · Sealt algas Renoir edu ja tuntus · Sai kuulsaks üle maailma. · Lõuna-Prantsusmaal elades muutus ta värviskaala rikkamaks. · Renoir oli väga viljakas kunstnik. · Tegi elu jooksul mitmeid tuhandeid maale. · Suurim kollektsioon tema töödest, mis sisaldab 181 maali, asub Philadelphia kunstimuuseumis. "Portree endast"
Barokk Hollandis Hollandis tekkis 17.sajandi algul, Hispaania võimu alt vabanedes, kodanlik vabariik. Maalikunst See kunstiliik õitses Hollandis eriti. Üldilmelt tagasihoidlik, väiksemõõtmelised malid kaunistasid jõukate kodanlaste kodusid. Eelistatud anrid olid natüürmordid ja olustikumaalid, mis rõhutasid jõukust või kajastasid maali tellijate igapäevast eluolu. Kuulsaim kunstnik: · Rembrandt Harmensz van Rijn. Väga viljakas kunstnik, loonud erinevates zanrites ligikaudu 700 maali. Oli ka graafik. Rembrandti maalidele on iseloomulik varjundirikas hele-tumedus, soe kuldpruun koloriit ja eriliselt peen psühholoogiline sügavus. Piibli-ainelistes töödes üldinimlik sisu. Rembrandti käekäik
Eset või inimest püüti kujutada samaaegselt eri vaates. Kubismi peamised eeskujud: · Paul Cézanne kunst · Neegriskulptuur · Naivistide ja laste kunst Kubismile on iseloomulik: · Taotletakse konstruktiivset selgust (pildi selget ülesehitust) · Perspektiivi ei rõhutata, pilt on tasapinnaline · Vormid on nurgelised, teravad · Koloriit on tagasihoidlik- eelistatud värvid on roheline, hall, pruun, sinine Teemad: portreed, natüürmordid, maastikud, linnavaated. Palju kujutatakse muusikainstrumente (viiulid, kitarrid, klarnetid). Uudne võte- kollaa. See on maalile ajalehe väljalõigete, tapeeditükkide, kangatükkide jms kleepimine. Kubismi kuulsaim esindaja on Pablo Picasso. Picasso on kuulsamaid moodsa kunsti esindajaid üldse. On mitmekülgne, andekas, väga viljakas. On maalija, graafik, skulptor, keraamik. On kubismi rajaja. Picasso on rahvuselt hispaanlane.
Autor Juan Gris Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Kubismi voolud Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine.
POST- JA NEOIMPRESSIONISMI teke, mõiste ja olemus 1888-1910 – pole stiil, vaid kunstnikud: alustasid impressionismiga, eemaldusid, arendasid– post ja neoimpressionistid. Ekspressionismi eelkäijad. Radikaalne värvikäsitlus ja maalitehnika ning kunsti sisu uuendamine oma tunnete ja ideede väljendamiseks, mitte jäljendamiseks. •Temaatika – mitmekesine: portreed, natüürmordid, maastikud, religioossed ja sümboolsed süźeed. •Stiil ja tehnika –palju uuendusi: vormimoonutused, ebaloomulik koloriit. Vincent van Gogh (1853-1890), hollandlane Postimpressionist Väljendas värvidega, pintsitõmmetega oma tundeid, ideid. Sai ekspressiivse, väljendusliku kunstisuuna rajajaks Tähisöö” 1889; Päevalilled” 1888 Paul Gauguin (1848-1903), prantslane. Postimpressionist Tasapinnaline siluettkujutis tumedate kontuuridega, varjudeta. (Süntetistlik stiil.) Saavutas
9. Millised maalid näitavad, et nii Rubens kui ka Rembrandt armastasid oma naisi väga! Lisa pildid dokumenti! Rembrandt ,,Saskia nelgiga" Rubens ,,Susanne Fourment" 10. Palju lilled meie lillepoest on pärit Hollandist, mida said teada selle perioodi lillelmaalidest, millised need olid, kirjelda Tuntuim hollandi maalikunstnik, kes pühendus lillemaalidele, oli Jan Brueghel (1568- 1625), Pieter Brueghel vanema poeg. Lillemaalid olid vaikelud ehk natüürmordid. Kesksel kohal maalil olid lilled, maalid olid värvilised. 11. Kes oli Hipsaania kulsaim maalikunstnik ?Mida kujutab ta oma maalidel ,,Õuedaamid" ja niks ütles paavst kunstnikule nähes oma portree, ,,sa maalisid mu liiga saranase"-,,Paavst Innocentius X" Diego Velazquez. ,,Õuedaamid" on pilt, mis lubab vaatajal heita pilgu kulisside taha, näha, kuidas kunstnik töötab ja milline on õukondlik seltskond vabamatel hetkedel.
Olav Maran Olav Maran sündis 1933.a 20.oktoobril Tartus teenistujate Elfriide ja Alfred Marani perekonnas teise lapsena Kuna vanemad lahutasid, jäi laste kasvatamine ema kanda Pidid väga tihti elukohta vahetama Koolid 1941.a sügisel astus Tallinna 8. Algkooli esimesse klassi Tallinna 10. Keskkool 3. klass Algkooli kõrvalt käis ka Pioneeride Palee kunstiringis Keskooli kõrvalt tekkis huvi hoopis spordi vastu ja kunstiring jäi kõrvale 1953. keskooli lõpetades Maranil kunsti õppimise ambitsioonid väga valdavad ei olnud, ta kaalus ka võimalust minna Tartusse hoopis inglise keelt õppima Sai sisse graafikat õppima Noorukina oli Maran omal sõnul naljalembeline ja lõbus, püüdis pidevalt teisi naerma ajada Meeldis väga naljapilte joonistada, sellepärast hoolitses ema alati, et kodus leiduks piisavalt paberit Joonistamishuvi leidis rakendust ka koolis, kus Maran joonistas ja tegi karikatuure kooli seina...
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? 1. Maad, kus absolutism oli liidus katoliku vastureformatsiooniga. Esikohal kiriku huvid. Kunstis valitses barokkstiil, kunsti peamiseks tellijaks kirik. Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. 2. Absolutistlikud maad, kus kirik oli ilmalikule võimule allutatud. Kunstis valitses barokilik klassitsism toetuti antiikkunsti eeskujudele, kindlad vormitunnused. Kunsti tellijaks õukonnad. Prantsusmaa, sajandi I poole Inglismaa, Saksamaa väikemonarhiad. 3. Protestantlik Holland ja selle lähiümbrus. Põlati kiriku priiskavat kunsti. Arhitektuuris valitses barokilik klassitsism, muus kunstis barokilik realism kujutati ainult seda, mida nähti, ilma ilustamata. Kunsti tellijaks kodanlus. Põhja-Saksamaa, Holland, revolutsiooniaegne ja järgne Inglismaa, Skandinaavia (Eesti). Kirjelda baro...
Eesmärgiks on maailida seda,mida maalija näeb, mitte seda mis hetkel on. K: A.RENOIR;E.DEGAS(,,Baleriinid");linnavaadetemeister C.PICASSO. K postimpressionistid: V. Van GOGH-hollandlane,"päevalilled""viljapõld küpressidega", teoseid isel. Jõulise ja hoogsad pintslitõmbed,värvid ergsad.;PAUL GAUGUIN-vaimustunud looduslähedasest elust.Inspiratsiooni sai metsukust loodusest, Lõunamere saartelt." Kaks naist Tahitilt", ,,Autoportee paletiga". PAUL CEZANNE-tema looming moodustasid natüürmordid, maastikud ja portreed.Otsis ümbritsevast geomeetriat.Lõi uudse maalimislaadi-tahuline maalimislaad. "Moodne Olympia", "Sainte-Victoire'i mägi"..Juugendstiil:19.saj lõpul Inglismaal.Stiilialgatajaks Inglise kunstnik WilliamMorris(Koondas enda umber rühmituse Prerafaelliidid). Sõna Juugend tuleneb saksa keelsest sõnast nor, nooruslik.Sellele stiilile on isel. See,et lähtuti taimedest- looklevad ja väänlevad ronitaimed, troopilised lilled.Suund levis eelkõige arhitektuuris, kus
1973) ja Georges Braque'i (1882-1963) töödes. Mõiste ,,kuism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles (1870-1943) ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Nad lähtusid Paul Cezanne'i (1839-1906) taotlusest leida igas esemes ideaalset geomeetrilist vormi. Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju nt. muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne geomeetrilistena nagu kuup, silinder jne, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena ehk esemete kujutamine mitmest vaatevinklist ühekorraga. Nad lähtusid asjade ehitusest ega kujutanud neid sellistena, nagu inimene neid näeb, vaid nagu nad tõeliselt on, näiteks me näeme korraga kuubi kolme külge, aga kubistid kujutasid selle kõiki kuut külge. Kubismi jaoks oli määrav eseme vorm ja kuju. Värv jäeti meelega tahaplaanile, vormi rõhutamiseks kasutati
Patriitsid- rooma riigi kodanikud Foorum- turuplats Suburba- foorumi teisel küljel asuvad vaeste roomlaste kvartalid Akveduktid-veejuhtmed Stoola-jõuka rooma naise riietus Pilaster- seinast eelduv nelja tahuline sammas 8.saj e.kr rajati rooma linn, roomlased võtsid kasutusele lubjamõrdi- millest tehti võlve , haare, kupleid. Kasutati põhiliselt korintose stiilis sambaid, komposiitkapirteelid, sambad kaunistuseks, poolsammas- pool seina peal, pool väljas, pilaster- seinast eemalduv 4-tahvline sammas (kaunist, seina tugevdamiseks). Aatrium- laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. Amfiteater- teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. Triumfikaar- algselt võidukaile rooma väejuhtidele püstitatud auvärav. Term- avalik saun vana-roomas Basiilika- kolme või enamlööviline piklik hoone Lööv- tavaliselt piki basiilikat paiknevad, omavahel...
vabam joonistus Pariisi vaateid · A. Modigliani · foovid R. Dufy, A. Derain, M. Vlaminck · peamiselt portreed ja aktid ''Punapäine maastikke naine ripatsiga'', ''Istuv akt'' · G. Rouault pühendus kristlikule · psühhopaadist kunstnik, suhtus temaatikale ''Passioon'' modellidesse sadistlikult · G. Braque natüürmordid · gootilikult väljavenitatud poosid, · F. Leger ilmusid geomeetriseeritud nukravõitu meeleolu inimesed · mõjutas: Touluse-Lautrec, Picasso, neegriplastika · A. Chagall · peamised motiivid: sibulkuplitega kirikud, loomad, juutide eluolu · unenäolisus, poeetiline sidusus, sõltumatu tsentraalperspektiivist · looming sürrealismi moodi, enne MS fantastiline kunst ''Mina ja küla''
kõlavad, eksalteeritud Pintslitehnika Lõtv, korduv, tundlik, Tihedad ja rasked Jõulised,pintslitõmbed. Pikad ja peenikesed pintslilöögid. uuriv pintslitöö, pintslilöögid. äge, rahutu (nägemismulje reaaliseermine) Teema/sisu Maastikud, natüürmordid Eksootiline loodus Maastikud, portreed, Inimesed teatrites ja lõbustusasutustes, Pariisi ja portreed. maastik, pildid kunstnikku elu, kabareed, lõbustusasutused jne külad, talud ümbritsevatest lihtsatest Reklaamplakatid. asjadest
valgusküllast koloriiti. Tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. ( Natüürmort kummutiga. Kaardimängjad V. Suplevad naised. Poiss punase vestiga. Natüürmort õunakorviga.Sinine vaas. Saine-Victoire'i mägi.) Kubism sellest saab rääkida aastast 1907. Algselt oli see pilkeks antud nimetus. Kubismi rajasid Picasso ja Braque. Kubistid säilitasid loodusliku motiivi, kuid nende ainering oli piiratud majad, puud ja natüürmordid nõude, muusikariistade ja muude sääraste esemetega , millel on küllalt kindel geomeetriline vorm. Side loodusega jäi ajaag järjest väiksemaks. Picasso (1881 1973) oli joonistusõpetaja poeg, seega varakult kunstitehnikatega tutvunud.
ja Paul Burman. Ants Laikmaa maalis peamiselt pastelltehnikas. Tema lemmikteemaks oli maastik, mida ta maalis enamasti erksate värvidega. Tuntumad on tema protreed Eesti haritlastest. Olen näinud tema pastellmaali ,,Lääne neiu". Aleksander Vardi koloriidi nüansirikkus ja elegants on köitnud nii kunstikriitikuid kui ka publikut. Kunstniku palett muutus hiljem hõbedasest rohekaks ja roosakaks tooniks. Tema ampluaasse kuulusid maastiku- ja linnavaated, lillemaalid ja natüürmordid. Ma olen näinud Aleksander Vardi maali ,,Pojengid koerakesega". Adamson-Ericu maalide valitsevaks zanriks oli natüürmort, hiljem maalis ka maastikumaale ning akte. Kristjan Raud on tuntud pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris ka ,,Kalevipoja" eepose. Olen näinud tema tööd ,,Leinaja". Paul Burman maalis ja joonistas alguses peamiselt looma- ja looduspilte, maastikuvaateid. Hilisem looming oli rahutum, tööd väljendusjõulised. Tema linna-, lille- ja
Kubism (kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes) nähtava maailma lagundamine algosadeks (teemade ring piiratud: muusika instrumendid, natüürmordid, maastikud jne), objektide kujutamine geomeetrilistena (kuup, silinder), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist), ühte pilti ühendatud objekti erinevad vaated, tagasihoidlikud ja tuhmid värvid (hallid, pruunid, tumerohelised), eeldus eelkäijaks oli Paul Cézanne, järgiti Cezanni loomingut, mindi pidevalt lihtsustamise suunas, eesmärk vabastada teos jutustavast sisust,
Kuid Konradist kunstnikuks saamine ei olnud kerge. Kõige suurem probleem oli raha, nagu seda oli igal teisel inimesel tol- ajal. Kahjuks Konrad ei elanud väga kaua(1878-1925). Konradi tabas tuberkoloos, millesse ta hukkus. Konrad Mägi kunstnikuna olles maalis ta ohtralt maale. Konrad Mäge (18781925) võib pidada eesti kunsti imeks. Talle oli loominguaega antud ligikaudu 18 aastat, mille järel võis tema pärandi hulka arvata vähemalt 400 maali (eelkõige maastikud, aga ka portreed, natüürmordid ja figuraalkompositsioonid). Tuntud on ta ka kui üks kunstiühingu Pallas asutajaid. Kõige enam maalis ta Eesti loodusest maale. Ka meie kunstimuuseumis Kumus on Konrad Mäe maale üleval. Kõige enam meelib mulle maal "Norra maastik". Ta lõi oma erilise maastikukooli, sugereeris hulkadele oma loodustunde, oma värviilma, oma kunstilise ilmamõistmise ja vastuvõtlikkuse.
kujutatava objektide seos on ebaloomulik. Salvador Dali Salvador Dali. Mälestuse püsivus (Pehmed kellad). 1931. Joan Miro Joan Miro. Arlekiini karneval. 19241925. Yves Tanguy Yves Tanguy. Kubism - vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. (kuubilised veidrused). Sai alguse Pariisis 1907aastal. Algset kubismi perioodi, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism. Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. Pablo Ruiz Picasso iseloomustab lõbusam ja rõõmsam stiil roosa- ja oranzitaoliste värvidega. Ka siin domineerib maalidel arlekiinide ja akrobaatide rohkus.
tungis Vabbe linnamiljöö olemusse tabavamalt kui ükski teine meie kunstnik oma samaaegsete teostega. · Sajandi teise aastakümne lõpul valitses Vabbe maalitõlgendustes otsekui mosaiikne värviliste kristallide struktuur. Vorm oli täiel määral killustunud. · Perioodi I maailmasõjast kuni 1920-ndate keskpaigani võiks lugeda Vabbe loomingu kõrgajaks. Kohvikus Arlekiin 1927-... · Temperatehnikas maalitud natüürmordid · Realistlikum tendents · Maastikumaalid Maastik roosaga Mullavere 1952 Linnavaade televisioonimastiga 1960
Kasutas palju punast, sinist ja rohelist, mille kõrval oli ta lemmikvärviks kollane (lõõmav päike, kuldne viljapõld, päevalilled). NT Autoportree kinniseotud kõrvadega, Päevalilled, Tähisöö Paul Gauguin- maalid dekoratiivsed, puhtad, selged ja säravad värvid ning tumedad kontuurid. Maalis Tahiti saarel- eelkõige naisi, mida kujutas salapäraselt. Osad pildid aga religioossed või mütoloogilised NT Tahiti naised rannal, autoportree, Kollane kristus Paul Cezanne- maastikud, natüürmordid, portreed. Looduses nähtavad esemed meenutasid talle geomeetrilisi kujundeid. NT Natüürmort õunakorviga, Natüürmort kummutiga, Sinine vaas, Saine- Victoire' i mägi, Suplevad naised FOVISM eesmärgiks kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele. Henri Matisse- foovide keskseim kuju. Värvid ja jooned ei sõltu loodusest, vaid kunstniku meeleolust
Cezanne on päeir Lõuna-Prantsusmaalt. Isa oli panga kaasasutaja ja omanik. Ta õppis isa meeleheaks Aix'i ülikoolis õigusteadust. 12. Millistele vormidele püüdis Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme? Ta püüdis looduses nähtavaid objekte kujutada stereomeetriliselt (silinder, kuup, koonus jne) 13. Kuidas kasutas Cezanne perspektiivi? Ta maalis erinevast vaatepunktist, et kujutada objekti ilmekalt (lõhkus tsentraalperspektiivi) 14. Milliseid motiive Cezanne enamasti maalis? Natüürmordid, staatilised figuurid 15. Millal ja millega seoses toimus tõsisem Cezanne'i tunnustamine? Pariisi kunstikaupmees korraldas talle soolonäituse. Sellest ajast hakati teda kunstiringkonnas tunnustama. 16. Keda kolmest postimpressionistist peetakse sillaks impressionismi ja kubismi vahel? Sillaks impressionismi ja kubismi vahel peetakse Cezanne'i 17. Kes kolmest postimpressionistist kannatas vaimuhaiguse all? Van Gogh kannatas viimased 10a oma elust psüühikahäirete all.
JOSEF ALBERS Kes oli Josef Albers? · Saksa päritolu ameerika maalikunstnik, kunstiteoreetik, õpetaja, disainer, fotograaf, trükikunstnik, graafik ja luuletaja Elulugu · Josef Albers sündis 1888. aastal Põhja- Saksamaal katoliiikus perekonnas · 1905-1908 õppis algklasside õpetajaks ning hiljem töötas sellel alal · 1913-1915 valmisid esimesed natüürmordid ja linoollõikes teosed · 1918 valmis Albersi kavandatud Bottropi kiriku vitraaz "Rosa mystica ora pro nobis" · 1920 õppis kunsti- ja disainikoolis Bauhaus · 1921 valmib klaaskompositsioon "Rhenish Legend" · 1922 projekteeris ja valmistas vitraazaknaid · 1926 valmis laualamp "Saturn" · Siirdus 1933 USA-sse, kus viljeles graafikat ja klaasimaali ning kujundas esimese masstoodanguks mõeldud lamineeritud puidust tooli · 1943 alustas sarjaga "geomeetria ja värvid"
Suurte usupiltide asemel eelistati raha kulutada maalidele, mis kujutasid tõepäraselt nende endi elu ja millega sai kaunistada oma kodu seinu. Hollandi olustikumaali eripäraks on see, et kunstnikud kujutasid kodanlaste ja talupoegade elu, rahva lõbutsemist, aga mitte ränka töötegemist. NATÜÜRMORT Ka selles zanris olid hollandlased eestvedajateks. Nad leidsid, et maalimisobjektiks ei pea alati olema inimene, vaid võivad olla hoopis teda ümbritsevad asjad. Hollandi natüürmordid on ülitoredad: lopsakad lillebuketid, kristallpokaalid, luksusköites raamatud, eksootilised puuviljad jne. Kunstnikud tahtsid jätta muljet, nagu oleks see kõik laua peal juhuslikult. Selle rõhutamiseks lubati lohakust: kortsus laudlina, kummulikukkunud pokaali. Et pilt oleks veelgi tõepärasem, maaliti kuhugi kärbes või koer seda korralagedust nuusutamas. MAASTIKUMAAL 17.sajandil avastati äkki loodus kui maalimisobjekt. Kunstnik tegi looduses puudest,
(1975) Aastal 2000 ilmus kaante vahel 19551959 toimunud Arvo Mägi ja Arno Vihalemma vaheline kirjavahetus "Kord Vihalemm elas Ystadis" Ta on rootsi keelest tõlkinud Nils Ferlini luulevalimiku "Laule ja luulet" (1984) Vihalemma maalilaad on selge Pallase pitseriga ja kohanenud hiljem Rootsis koos saatusekaaslastest väliseesti kunstnikega. Maastiku ja olustikumaalid näitavad Vihalemma tundlikku looduskäsitlust, natüürmordid ja aktid tutvustavad teda kui ergast poeeti, abstraktsed maalid loovad seose kunstniku graafikaga, mis on üles ehitatud pideva joone kulgemisele. "Södermandlandes vastu kevadet" (1945) "Pettunud emalõvi" (1960) "Ingel lindudega" "Askees" (1954)
edasi anda hoogsat liikumist, eelistasid kunstnikud teose kompositsioonis diagonaalset põhiskeemi (Rubens "Rahu õnnistused", Velazquez "Breda kindluse alistamine"). Paljud kunstnikud (Velazquez, Hals) maalisid esinduslikke ja psühholoogiliselt tõepäraseid portreesid. Mitme barokk-kunstniku (Rembrandti, Poussini) looming on niivõrd omanäoline, et tüüpilisi barokkstiili tunnuseid sealt ei leiagi. Portreede, usu- ja mütoloogiateemaliste maalide kõrvale tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku- ja meremaalidega. Kus asus · Barokk sai alguse Roomast ja levis kiiresti kogu Euroopas. Kuna barokk õitses vastureformatsiooni tõttu peamiselt katoliiklikes maades, oli see rakendatud paavstide teenistusse. Neid huvitas lisaks kiriku maine tõstmisele ja usu tugevdamisele ka enda positsiooniga uhkeldamine. Samavõrd oluliseks sai barokk ka teistes monarhistlikes riikides
Holland. Natüürmort ja grupiportree."Väikesteks hollandlasteks" (Maalisid väikeseid pilte.) Hispaania Diego Velazguez 1599-1660. Kuninglik õukonna kunstnik. Paavst Innocentius X. Flandria maalikunst Peter Paul Rubens 1577-1640 ,,Lukippose tütarde röövimine". Hakati tegema paraadportreed(täispikkuses inimese portree) Hollandi maalikunst. Maalis lõbusa olekus inimesi. Frans Hals von. Jan Vermeer von Delft. Majandusliku rikkust hakkasid näitama ka maalitavad natüürmordid e Vaikelu. Rembrandt(naine suri ära ). Rokokoo 1710-1760 Sünnib Prantsusmaal, rähendab merekarpi. Hõlmab sisekujundust, mööblit, maalikunsti rõivastust. Kunist pidi olema rõõmus, meelelahutuslik. Sisearhitektuur. Heledad toonid, palju peegleid, kristalllühtrid. Ebasümmeetriline õhuline väänlev taimeornament koos merekarbi motiividega. Maalikunst. Väikesed maalid ning kujutati armastust või meelelahutusliku teemasid. Thomas Gainborough ,,Poiss sinises". Canaletto
kunstnikunatuuri iseloomustamisel räägivad kaasa figuuri iseteadlik hoiak, piip ja akordion. Gustav Raua maalijatemperament avaldus spontaansemalt arvukates maastikes ja linnavaadetes. Vabalt, ühtlaste ja sujuvate pintslitõmmetega, sulavas värvigammas, mida kaunistavad erksad valged, kollased ja kahkjasinised laigud, on kunstnikul õnnestunud säilitada lahkuva talve meeleolu raagus puudega pargis ("Pajud" 1937). Teosed Natüürmordid · Natüürmort. Õli, lõuend. 1965 · Naüürmort sirelitega. Õli, lõuend. 1946. Maastiku- ja linnavaated · Aias. Õli, lõuend. 1938 · Pajud. Õli, lõuend. 1937 · Kanepi maastik. Õli, lõuend. 1942 66,8 x 92 signeeritud · Allee. Õli, lõuend. 1938 Portreed · Autoportree. Õli, lõuend. 60 x 50 cm · Jaan Vahtra portree. Õli, lõuend. 1936 · K. Siim-Juse portree. Õli, lõuend. 1934 · Lille Tohveri portree. Õli, lõuend
* Kristjan Raud * Nikolai Triik Juugend 1890 - 1905 * taimemotiivid * voolavad kõverjooned Kunstnikud: * Gustav Klimt * Kristjan Raud * William Morris Fovism 1905-1910 * segamata värvid * lainetavad vormid * väga dekoratiivsed tööd * puudub ruumilisus Kunstnikud: * Henri Matiss`e * Raoul Dufy * Georges Rouault Kubism 1907 - 1914 * geomeetrilised kujundid * tahtlikult moonutatud perspektiiv * püüti üht eset näidata korraga mitmest küljest * levinuimad olid natüürmordid Kunstnikud: * Pablo Ruizi Picasso * Juan Gris * Georges Braque Ekspressionsim 1905-1920 algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke ('sild'), Ernst Ludwig Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter ('sinine ratsanik') ümber koondunud kunstnikud. Der Blaue Reiter (saksa Sinine Ratsanik) oli kunstnike ühendus Saksamaal 20. sajandi algul. Der Blaue Reiter oli Die Brücke kõrval tähtsaim ekspressionistide rühmitus. Rühmitus loodi Münchenis 1909
● Baroksed maalid jätavad rahutu, salapärase ja dünaamilise mulje ● Kuulsaim kunstnik: Peter Paul Rubens Rubens- The Fall of Phaeton Rubens- The Fall of Man Rubens- Venus at the Mirror Rubens- Nymphs filling the horn of plenty Rubens- Venus, Cupid, Baccchus and Ceres Rubens- The Three Graces IV maalikunst ● Hollandi maalikunst oli teistsugune: elulähedane ● Olustikumaalid ehk elu-olu täpselt kujutavad pildid ● Natüürmordid: puuviljade ja esemete kujutamine Rembrandt- Girl with a Pearl Earring Rembrandt- The Prodigal Son in the Tavern Van Dyke- The Arnolfini Wedding IV maalikunst ● Rokokoo maalikunst oli stiilist sama õrn ja mänglev nagu arhitektuurgi ● Kuulsaim kunstnik: Jean-Honoré Fragonard Fragonard- Blind Man’s Buff Fragonard- The Stolen Kiss Fragonard- The Swing Lancret- Mademoiselle De Camargo Dancer IV maalikunst
NAIVISM On harrastajate nn. pühapäeva kunstnike looming. Esimene tuntuim naivist oli Henri Rousseau (1844- 1910). Ta maalis nii igapäevaseid sündmuseid kui ka fantastilisi kujutispilte kaugetest maadest. Ta ei kujutanud perspektiivi, maalis kohmakalt ja vahel naljakalt. Kasutas maalimisel ainult objektide oma värvusi, need on kaunid ja erksad. Niko Pirosmanasvili (1862-1918)- Gruusia kunstnik. Kujutas zanri-stseene, mille hulgas on ka Gruusi pidutsevad laudkonnad, natüürmordid, loomad. Eestis on tuntumad nimed Jaan Oad ja Paul Kondas. Naivismile omaseid tunnuseid on mitmete kuulsate modernistlike kunstike loomingus. Mõned traditsioonilise hariduse saanud kunstnikud on hakanud teadlikult naivismi jäljendama. Ave Nahkur.
Suurepärased olid Katrin Moora maastikumaalid. Tema pildid on õrnad, naiselikud, hästi tundlikud. Tunduvad esmapilgul üsnagi sarnased olevat omavahel, aga nendesse peab veidi süvenema. Tegelikult ei tule puude-põõsaste maalimine kõigil ühtemoodi hästi välja, selle jaoks peab inimesel ikka annet olema. Mooral tundus olevat. Tema töödes on Konrad Mägi looduspildid olemas. Tema värvid ja stiil. Tõstavad tuju ja teevad meele paremaks. Näitusel jäid silma veel päris toredad natüürmordid punase tugitooli ja sinise pudeliga aknalaual, mõni lillevaas ja ... värvid. Kõik oli hästi värviline. Selline värvitunnetus ja-kasutus olla Konrad Mägi ateljeele omane. Ja siis veel see Evi Gailiti maalitud päevalill. Ilus ja lihtne oma klaasvaasis. Netist leidsin veel paar pallaslaste päevalille. Kah ilusad ja lihtsad. Aga raamatukogu eelmise aasta kalendris on Karl August Senffi päevalill, mida vaatad ja jäädki vaatama. Seal on ka tema tulbid ja rüütlilossi varemed ja
valguse tabamist, siis Cezanne huvitas kehade kujutamine ruumis. Ta loobub impressio- nistide virvendavast ja ähmasest ebamäärasusest ning püüab luua kindlaid, rütmiliselt liigendatud kompositsioone, milles valitseb tasakaal ja selge masside ülesehitus. Eluõiguse saavad lokaaltoonid. Ta hakkab kasutama vastandvärve. Looduses leiduvad vormid lihtsustab. Laiem publik suhtus kunstiuuendustesse tõrjuvalt, isegi vaenulikult. Omaette osa Cezanne loomingust moodustavad natüürmordid. Neil on kujutatud majapidamisriistu ja puuvilju. Kunstnik on suutnud panna vaataja tajuma asjade struktuuri. Kõik on antud edasi tõetruult-iga eseme värvi, hele-tumedust ja vorme kujutatkse nii, nagu näeksime seda mitmest erinevast vaatekohast, nagu võiksime seda käega kombata või selle raskust kindlaks määrata. Cezanne püüdis saada enda töid ametlikele näitustele, kuid need lükati alati tagasi. Alles üsna
I periood-impression. Värviline, rõõmus. nt Figuur tooli ja lillega; Viiuldaja-mängija ise kuskil nurgas, figuurmaal, natüürmort, maastik. Loomingusse tuleb ka sõda, saksa okupatsioon. Põlenud linn-varemed; Peale lõunat-natüürmort, figuraalkomposit., maastik, lilled; Kunstnik-hajutatud kontuuridega. II periood- sotsial.realism kaotab värvi, üritab sobituda NSVL kunsti reeglitesse(NSVL kunst väliselt vormilt õige, sisu patriootl.). Teeb neutr, maastikud, portreed, natüürmordid(Natüürmort aedviljadega) Tehnika-õli. Loodus kurb, vihmane. Isel: inimesed istuvad akna ees, sisult nõukogudelik, vormilt kitselik.Tegi koos kahe teise kunstnikuga estonia teatri laemaali ja sai selle eest tunnustatud preemia. Elatab ennast portreedega. III periood-kubistlik ja abstraktne. Võtab kubismilt vormi ja muudab selle abstraktseks. Tal oli 3 näitust. III neist väga moodne, alg.kardetakse, hiljem suur edu. Tema kunst mõeldud eliidile. Viimaseks maaliks on ''Sõit maailma
väljendus. Hiljem huvitusid paljud kunstinikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. Näiteks Paolo Uccello oma lahingupiltides näis pidavat olulisemaks ägedalt liikuvate, keerukas poosides inimeste kujutamist kui pildi teemat. Inimeste nägusid kujutati rahulike ning miimikata, kuid pilgud olid ilmekad ja tähendusrikkad. Hakkasid leivama õlivärvid ning populaarsust koguvad tahvelmaalid. Uuteks lemmikzanriteks saavad ilmalikud pildid-portreed,natüürmordid, loodusvaated. 4. Iseloomusta renessanssmaalikunsti Kesk-Euroopas! Too näiteid! Sealne kunst oli rohkem linnakodanike teenistuses. Seal ei levinud uuestisünni ideoloogia, mis muidu ju renessanssile nime andis. Antiikkunsti eeskujudest ja ,,jumalate proportsioonide" otsinguist ei saa seal üldse rääkida. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Kuid usulised meeleolud olid isegi tugevamad ja siiramad. Kunstnike eesmärgiks oli inimeste hingeelu avamine. Näiteks Jan van Eyeck maali
Kommuuni ajal kunstikaitsetoimkonna juhataja.(Eneke) 1921-1934 aastal oli Koort vaheaegadega Tallinnas( oli 1921-1923 aastal Riigi Kunsttööstuskooli õppejõud.) Lühikest aega on ta olnud ka Pariisis ja Austraalias. Koorti looming tekitas eesti seni akademistlikus skulptuuris murrangu. Varaseis kujudes ilmneb impressionismi mõju ja kallakut sümbolismi. Varased maalid olid postimpressionismi mõjulised linnavaated(näiteks ,,Pariisi eeslinn" 1909) ja dekoratiivsed natüürmordid. Ta oli suurepärase vormitunnetusega skulptor, kes kasutas meisterlikult erinevaid materjale ning huvitus keraamikast, kasutades oma töis erinevaid glasuure. Jaan Koorti töid iseloomustab suurejooneline lihtsus ja suursugusus. Domineerima hakkasid portreed pms. Naise ja laste pead, näiteks ,,Abikaasa portree"puust 1921, ,,Karjapoiss" marmorist 1914, ,,Ra Koort" kipsist 1917.( Eneke) Ta on teinud talupoegade karakterportreesid, näiteks ,,Piibumees"puust 1920.
Barokiajal muutusid meelisteemadeks usumärtrite kannatused ja antiikkangelaste võitlus- ja röövimisstseenid. Püüdes edasi anda hoogsat liikumist, eelistasid kunstnikud teose kompositsioonis diagonaalset põhiskeemi. Paljud kunstnikud maalisid esinduslikke ja psühholoogiliselt tõepäraseid portreesid. Mitme barokk-kunstniku looming on niivõrd omanäoline, et tüüpilisi barokkstiili tunnuseid sealt ei leiagi. Portreede, usu- ja mütoloogiateemaliste maalide kõrvale tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku- ja meremaalidega. Barokk-ajastul pöörasid rikkad oma välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid parukaid ja naistel olid juuksed seatud uhketesse soengutesse. Riided olid kaunistatud peenete mustritega ja valmistatud uhketest kangastest. Olulisimaks pilliks muutus viiul. Kõige kuulsamad viiulimeistrid olid Amati, Guarneri ja Stradivari, kes elasid Itaalias. Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja viooladest.
teatrietendusi. Neis oli meeldivaid mahedaid toone, luulelisi pargivaateid ja valguse sillerdust rõivaste siidil. François Boucher - Üks kuulsamaid Rokokoo ajastu kunstnikke. Tema maalid on kergemeelsed, elurõõmsad ja uhkeldavad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat. Jean Baptiste Simeon Chardin - Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. Kasutatud: http://www.google.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Rokokoo Väike Entsüklopeedia Pildid Jean Baptiste Simeon Chardin Rokokoo ajastu naine
Ta soovitas looduses nähtavaid vorme lähendada-silindrile, kuubile, koonusele jne. Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cezanne vundamendi tsentraalperspektiivilt ja pani alguse konstruktiivsele kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise-pildi loomisel. Ta pidas süseelist lähenemist ebaoluliseks. Pilt oli visuaalne objekt ja selle vaimse tähenduse aluseks maaliline struktuur. Nende teoste motiivid on ülilihtsad- maastikud, natüürmordid, staatilised figuurid. 13. Esialgu oli Paul Gaougin'i looming oli esialgu väga impressionismilähedane. Kolides Bretangei poolsaare rannaküladesse hakkas ta erinevalt van Gogh'st end teadlikult impressionistidele vastandama ning neid looduse passiivses jäljendamise süüdistama. Pärast 1891a. Okeaaniasse kolimist julgustas lõunamaine loodus teda asuma uuele loomingulisele teele. Ta uskus lihtsais arhailistes vormides ja puhta värvi pindades väljenduvat ja püsivat
Ballett ja ratsavõistlused. kiire liikumine ja külmades toonides valgus. Postimpressioon-kui impressionisit olid maalinud väljaspoolt saadud muljeid, siis postimp püüdisd edasi anda eelkõige tundeid ja meeleolusid Vincent van Gogh 1853-1890, hollandlane. Prantsusmaal elades parimad tööd näib nagu leegitseks kõik, kõike mida nägi hakati kõrgelt hidnama alles peale ta surma Paul Cezanne- 1839-1906 kindla vormiga, rütmiliselt liigendatud ülesehitusega maastikud, natüürmordid ja portreed. Püsiv ja jäädav, varjundid, suunanäitaja paljudele Paul Gauguin-1848-1903 omapärase saatusega, tumedad piirjooned, eksootiline, värvikülane loodus. Värvid, (roosa maapind, kollane taevas) Henri de Toulouse-Lautrec-1864-1901invaliid, heledad värvid ja nõtked jooned, kibedus ja trots suur osa tönapäeva reklaamplakati väljakujunemises Kunst Eestis: siin elavad sakslassed. Sündid 19.saj teisel poolel Johann Köler-1.silmapaistvaim kustnik 1826-1899
aga patsiga. Tuntuimad rokokoo kunstnikud Fran ç oi s B ou c h er Üks kuul s a m aid R o ko ko o aj a stu kun stnikk e . Te m a m a alid o lid kergemeelsed ja elurõõmsad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat. Jean Baptiste Simeon Chardin Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavad olid ta natüürmordid. Erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. Antonie Watteau Ta oli Flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi. Neis on meeldivaid mahedaid toone, luulelisi pargivaateid ja valguse sillerdust rõivaste siidil.
4 Kuulsaid rokokookunstnike ja muusikuid Antonie Watteau - Ta oli Flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi. François Boucher - Üks kuulsamaid Rokokoo ajastu kunstnikke. Tema maalid on kergemeelsed, elurõõmsad ja kenitlevad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat. Jean Baptiste Simeon Chardin - Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. Thomas Gainsborough (1727--1788) Joshua Reynolds (1723--1792) William Hogarth (1697--1764) Jean Honoré Fragonard (1732-1806) - Tema maalid on tihti kergemeelsed ja pikantsed, samas mitte vulgaarsed ega toored. Kuulsad muusikud rokokoo stiilis Jean Philippe Rameau Louis-Claude Daquin 5 ROKOKOO Romantiline Inglise park Teemajake Sanssouci lossipargis
seinas aknad, nende vastas peeglid). Lossi juurde kuulus nn prantsuse stiilis park korrapärane planeering, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud-põõsad. Holland Hollandist tekkis 17. sajandi algul, Hispaania võimu alt vabanedes, kodanlik vabariik. Usuelus võitis protestantism. Maalikunst See kunstiliik õitses Hollandis eriti. Üldilmelt tagasihoidlikud, väikesemõõtmelised maalid kaunistasid jõukate kodanlaste kodusid. Eelistatud zanrid olid natüürmordid ja olustikumaalid, mis rõhutasid jõukust või kajastasid maali tellijate igapäevast eluolu. Kuulsaim kunstnik: 26 Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669). Väga viljakas kunstnik, loonud erinevates zanrites ligikaudu 700 maali. On ka graafik. Rembrandti maalidele on iseloomulik varjundirikas hele-tumedus, soe kuldpruun koloriit ja eriliselt peen psühholoogiline sügavus. Piibli-ainelistes töödes üldinimlik sisu. Rembrandti
kujuneb kubismiks hakkab lähendama looduslikke vorme kindlatele geomeetrilistele vormidele. *1907 hakkas maalima figuraalkompositsiooni ,,Avigoni neiud" - aluseks groteskne foto, sellel avaldub kubismi tendents nähtava reaalsuse lagundamine. ISELOOMULIK: *Nähtava maailma lagundamine osadeks. *Kujutati esemeid mitmest küljest. *Jaguneb analüütiliseks ja sünteetiliseks. ANALÜÜTILINE *Teos pannakse kokku tükeldatud esemetest. *Teemade ring piiratud natüürmordid nõude, muusikariistadega, majad, puud jt geom vormid. *Side loodusega väiksem. *Beezid, pruunid, hallid, rohelised toonid. *Väike värvi mõju, tähelepanu vormil. SÜNTEETILINE *Kunstnik kombineerib esialgu pildile vormid ja värvid, seejärel maalib juurde kindla motiivi. *Juan Gris. *Suured geomeetrilised pinnad. *Selged kontuurid. *Erksad, puhtad värvid. LISAKS TEOSED ÕPIKUST
vormib pintsliga maastikke; erksad ja toored värvid, inspireerib 20. saj ekspressioniste: ekspressionismi isa. PAUL GAUGIN(prantslane) fovismi isa; Iseõppija; bürsimaakler; keskklass(rikas); võttis salaja kunstitunde; maalimist alustas kuldses keskeas; looming põhjustas puhta värvi vallandumist 20. saj alguses. Maalid dekoratiivsed; tumedad kontuurid; avaldas mõju fovismile. PAUL CEZANNE(prantslane) kubismi isa; Maastikud, natüürmordid, portreed; klassikalised-moodsad teosed; looduses olevad esemed meenutasid talle geomeetrilisi kujundeid. (Kubismi algmõtted) nt kuusk taandati koonuseks. Tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. Töödes esines palju joonistamise vigu- probleemid nägemisega. HENRI DE TOULOUSE- LAUTREC(pariis-prantslane) kaasaegse reklaamikunsti isa; Lapsest saati vigane; kuulsad
- looming jaguneb ,,siniseks", ,,roosaks" ; Cezanne ja kubismi perioodiks Georges Praque ( 1882 1963 ) - 1911a. Hakkas ta oma maalidele lisama kirjatähti - hiljem kleepis maalidele riidetükke, ajaleheväljalõikeid, tapeeti jm. - tulemuseks olid kollaazid -liimitud pildid Juan Gris ( 1887 1927 ) - tema loomingut nim. ,,sünteetiliseks kubismiks" - ta kombineeris pildile enne värvid ja vormid, siis viis sisse motiivid ( tavaliselt natüürmordid ) Fernand Leger ( 1881 1955 ) - maalis geomeetrilistest kujunditest masinaid - tüüpilised olid mitmesugused tumedat värvi silindrid ja torud - oma loominguga püüdis ta väljendada inimeste ja masinate ühtekuuluvust Rober Delaunay ( 1885 1941 ) - hakkas kasutama väga eredaid ja puhtaid värve - tal tekkis soov väljendada helisid - neid püüdis ta kujutada vikerkaarevärviliste ringide ja kaarte abil, mis ümbritsesid helitekitajat Skulptuur - isel
nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid Jean Baptiste Simeon Chardin - Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. . Tema piltide motiivid on tihti väga lihtsad ja vaesed, kuid see kõik on maalitud suure uskumapanevuse ANTOINE WATTEAU (1684-1721) 18. sajandi kuulsaim maalikunstnik, kelle loomingus on rokokoo elutunne, habras kergus ja sillerdav elurõõm leidnud kõige puhtama ja suursugusema väljenduse. Tema joonistus oli kõrgetasemeline oma piltidel esinevate figuuride ja maastiku
Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendigabizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid-pruunid-tumerohelised ja kahvatusinised kooslused. Siiski, sünteetilist kubismi iseloomustab sageli ka suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine.
Püüdes edasi anda hoogsat liikumist, eelistasid kunstnikud teose kompositsioonis diagonaalset põhiskeemi (Rubens "Rahu õnnistused", Velazquez "Breda kindluse alistamine"). Paljud kunstnikud (Velazquez, Hals) maalisid esinduslikke ja psühholoogiliselt tõepäraseid portreesid. Mitme barokkkunstniku (Rembrandti, Poussini) looming on niivõrd omanäoline, et tüüpilisi barokkstiili tunnuseid sealt ei leiagi. Portreede, usu ja mütoloogiateemaliste maalide kõrvale tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku ja meremaalidega. Kirevaid lahendusi pakkusid uued villa ja pargitüübid. Barokk kujunes lossiarhitektuuri hiilgeajaks. Eeskuju andis Prantsuse kuningate esindusloss Versailles oma rohkete purskkaevude, raidkujude, pargiga. Hakati hindama itaalia ehitusmeistreid. Näiteks kavandas B. Rastrelli Peterburi Talvepalee, Peterhofi, Katariina lossi.Tallinna Kadrioru lossi arhitektiks sai itaallane Niccolò Michetti.
postimpressionismile, fovismile ja kubismile, ning mitmetele koolkonnavälistele, sealhulgas Paul Gauguinile, Vincent van Goghile ja Paul Cézanne'ile. KUBISM Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine.
annaabi.ee 
