asjade maalija kui paremuselt teine kõrgemas kunstis." Juba 20 aasta vanusena oli noor geniaalne meister iseseisvalt leidnud oma stiili Selle peamine iseärasus on kõige otsekohesem ja kõige võltsimatum loomutruudus ja naturalism Eriti iseloomulikud Velazquezi noorpõlve perioodile on nn. Bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega. Nende tugev, selge maalimisviis ja tumedad varjud meenutavad itaalia naturalistide (Michelangelo Caravaggio ja José Ribera) laadi Otsustava tähtsusega meistri kunstiarengule oli tutvumine Veneetsia maalikunstiga, eriti Tintoretto loominguga Velázqueze maalimisviisis tekib nüüd muutus; ta loobub üksikvorme teravalt modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi poole, mis tunneb ainult pinda ja hülgab detailse sisejoonistuse ning lihtsustab kõike viimse võimaluseni ja sulatab kokku üksikasju
naturalism. Eriti iseloomulikud on Velázqueze noorpõlveperioodile nn. Bodegone maalid, kus kujutatakse igapäevaseid joomise ja söömise tseene. Ta maalis argielu teemadel, kuid võttis paljude maalide jaoks ainet antiikmütoloogiast. Tugev ja selge maalimisviis ning tumedad varjud Sevilla veemüüja meenutavad itaalia naturalistide (Michelangelo u 1620 Caravaggio ja José Ribera) laadi. 1618. aastal abiellus oma õpetaja tütre Juana Pachecoga. Velázqueze naine Juana Pacheco u 1631 1623 asub Velazquez Madriidi, kus võidab peaministri Olivarese ja kuningas Felipe poolehoiu. Järgnevatel aastatel maalis Velázquez kuninga, tema pereliikmete ja peaministri portreesid. Ta lõi mütoloogilisi pilte, millest tuntuim on "Veenus
realismis oli Eduard Vilde. Oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga. Eesti realismi esimene tippteos oli Vilde ,,Külmale maale" (1896). tema kõrval oli teine realist Ernst Peterson- Särgava. 20. saj algusaastatil tõusis juurde rida noori kirjanikke Tammsaare, Tuglas, Metsanurk. Naturalism Naturalsm on äärmuslik suund, sai alguse 1860 70ndatel Prantsusmaal, levis üle Euroopa ja USA- sse. Realismi ja naturalismi kirjanikud kujutavad tegelikust ilustamata ja vahetult. Naturalistide sõnakasutus oli väga detailirikas ja täpne. Nad ei süüdista ühtegi ühiskonna klassi. Kõigil klassidel on vaja rahuldada oma nõudmisi. Inimene on isekas ja julm. Instinktid, mis panevad inimene tegutsema: hirm, sugutung, nälg, omandikirg, viha. Naturalismi eristab realismist see, et vahendati elu kiretu fotograafilise täpsuseta, valimata üksikasju. Nad olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mille ilu. Lemmikzanrid olid novell ja romaan. Modernism Uudne, nüüdisaegne. 19
Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümoblism alguse. Sümboliste huvitasid igavikulised probleemid- sünd, surm, saatus, armastus, patt. Kirjutasid/joonistasid seda kasutades mitmetähenduslikke sümboleid. Sümbolistid Arthur Rimbaud, Aleksandr Blok, Friedebert Tuglas. Naturalism Kunsti- ja kirjandusvool. Sai alguse Prantsusmaal. 19.s. Naturalistid tulid tagasi argielu probleemide juurde. Naturalistide sõnastus oli detailirikas. Tegelikust ei illustreerutud. Kujutati elu mustemat poolt julmus, alatus, kuritegevus. Naturalistid arvasid, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Eelistati proosat draamale ja luulele. Lemmikzanrid olid romaan ja novell. Naturalistid Eduard Vilde, Emile Zola. Ekspressionism Sündis Esimese maailmasõja aegsel Saksamaal. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma.
kunstnikuisiksuse väljakujunemisel ei mänginud vist kumbki mingit osa. Juba 20 aasta vanusena oli noor geniaalne meister iseseisvalt leidnud oma stiili. Selle peamine iseärasus on kõige otsekohesem ja kõige võltsimatum loomutruudus ja naturalism. Eriti iseloomulikud Velazquezi noorpõlve perioodile on nn. Bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega. Nende tugev, selge maalimisviis ja tumedad varjud meenutavad itaalia naturalistide laadi. See teos meeldib mulle väga ,sest sellel on väga hästi kujutatud rahutused ja
haridustee omandamisel. Kõrgharidus jäigi kirjanikul saamata, sest juba gümnaasiumi lõpetamisel tekkis probleeme. Émile Zola on eelkõige tuntud kirja ,,Ma süüdistan" poolest, mis on kirjutatud Prantusmaa presidendile Félix Faure´ile ning millega kirjanik sekkus tolle aja skandaalseimasse kohtuasja. 29. septembril 1902. aastal Zola suri vingumürgituse tagajärjel, olnud selleks ajaks kirjutanud juba üsna palju teoseid. Kirjanikuna liigitatakse Émile Zola naturalistide hulka. Üle poole Zola teostest kuuluvad kogumikku ,,Les Rougon-Macquart", mille peamisteks teemadeks on alkohol ning muud ühiskonna pahed, vaesus ja üleüldine õnnetus. Kollektsiooni alapealkiri ,,Naturalistlik ja sotsialistlik pere ajalugu Teise Prantsuse Impeeriumi ajal" peakski viitama Zola elutruudele kirjeldustele. Selline süsteem, mis seob pea kõik Zola teosed üheks tervikuks, on inspireeritud Balzacist.
Koikawa Harumachi). 21)Shizenshugi- naturalism Jaapani kirjanikud pöördusid naturalismi poole osaliselt vastureaktsioonina Ken`ysha`le, aga osalt ka Euroopas olnud kirjandusvoolu autoriteetsuse tõttu. Kõige silmatorkavamaks omaduseks oli individualismi otsingud. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Nad kirjeldasid elu inetut ja triviaalset poolt, ilma ideaalide ja väärarvamusteta. Tüüpilised naturalistide teosed portreteerisid autoreid endeid, nende pere ja sõpru. Tõe jutustamise tähtsuse tõttu muutus lugu kohati ekstreemseks. 22)Shishsetsu (watakushi-shsetsu), mina-romaan, Väljend shishsetsu tuli käibele 1920ndate lõpus, määramaks eelkõige autobiograafilisi tekste. 23)Shinkankaku-ha Uussensualism, liikumisele, millele pandi alus a1924. Sündmuste moraalse sisu eitamine, olulisem pigem vorm kui sisu. Kolmandas isikus jutustamine (nagu tähtsusetu kõrvalseisja).
liidus puudus sellel ajal tööõpetus ja laulmine siis pidi haridusminister Ojal Moskvas pidama väitlust nende säilitamise üle. Laulmine jäi aga tööõpetus ei . ( Priedenthal-Manavald 2003: 127-132 ) Koolis hakati korraldama kultuurihommikuid ja poliitinformatsioone. Puudumiste eest pidi maksma rahatrahve. Asutati ka õpilaskomitee kuhu kuulusid J. Kalev , V. Kalmus ja Ü. Strandberg. Bioloogia ja keemia õpetaja Linda Kase eestvedamisel loodi ka Noorte Naturalistide ring. Kõik õpetajad ja õpilased olid kohustatud tegema 50 tundi ühiskondliku kasulikku tööd. Keskkoolide arenemine sai suure hoo sisse aastal 1954 kui kaotati õppemaks, õpilaste arv kiirelt kasvas ja suur tähelepanu pöörati õppebaaside laienemisele. Õppevahendite-katseriistade varud laienesid , saadi juurde geograafilisi kaarte ja ajaloo õpikuid kui need oli vene keelsed. Ainukesed eesti autorite tehtud õpikud olid Eesti ajaloo omad. ( Priedenthal-Manavald 2003: 133-135 )
mingit osa. Juba 20 aasta vanusena oli noor geniaalne meister iseseisvalt leidnud oma stiili. Selle peamine iseärasus on kõige otsekohesem ja kõige võltsimatum loomutruudus ja naturalism. Eriti iseloomulikud Velazquezi noorpõlve perioodile on nn. Bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega. Nende tugev, selge maalimisviis ja tumedad varjud meenutavad itaalia naturalistide (Michelangelo Caravaggio ja José Ribera) laadi. Aastal 1623 asub Velazquez Madriidi, kus võidab kõikvõimsa peaministri Olivarese ja kuningas Felipe poolehoiu. Järgnevatel aastatel maalib Velazquez rea kuninga, tema perekonnaliikmete ja peaministri portreesid. Need on teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja äärmiselt veenvas laadis. Figuurid neis on tumedad ja esinevad lihtsalm heledal ja siledal tagaplaanil.
Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Uuendus Darwini evolutsioonile ehk moderne süntees Geneetikute, naturalistide ja paleontoloogide vaadete süntees pani aluse evolutsiooni uurimisele läbi loodusliku valiku, mis sai alguse pärast teist maailmasõda. Tähtsamad kokkulepitud punktid: 1. Populatsiooni ja Mendeli geneetika printsiibid sobivad evolutsiooni. 2. Evolutsioon juhtub läbi väikeste geneetiliste muutuste; see on astmeline ja aeglane protsess, kuigi võib olukorrati varieeruda. 3. Looduslik valik on domineeriv evolutsiooni jõud, mis funktsioneerib indiviidi suhtes varieeruvalt. 4
Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Uuendus Darwini evolutsioonile ehk moderne süntees Geneetikute, naturalistide ja paleontoloogide vaadete süntees pani aluse evolutsiooni uurimisele läbi loodusliku valiku, mis sai alguse pärast teist maailmasõda. Tähtsamad kokkulepitud punktid: 1. Populatsiooni ja Mendeli geneetika printsiibid sobivad evolutsiooni. 2. Evolutsioon juhtub läbi väikeste geneetiliste muutuste; see on astmeline ja aeglane protsess, kuigi võib olukorrati varieeruda. 3. Looduslik valik on domineeriv evolutsiooni jõud, mis funktsioneerib indiviidi suhtes varieeruvalt. 4
Kaasaegsete hinnangud tema loomingule olid paiguti lausa kontrastsed. Talle sai oskas tohutu menu, ent tema vastased süüdistasid teda loomemeetodi üheülbalisuses, tarbetute ja tüütute pisiasjade pealesurumises, pärilikkuseteguri ületähtsustamises, inetute ja ning tülgastavate nähtuste ja olukordade naudisklevas kujutamises, koguni pornograafias. Ta etendas naturalismi arengus olulist rolli- nii selle ainevaldkonna laiendajana kui ka elutruuduse süvendajana. Naturalistide lähtumine eeskätt faktist pani aluse dokumentaalromaanile. Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele
mänginud vist kumbki mingit osa. Juba 20 aasta vanusena oli noor geniaalne meister iseseisvalt leidnud oma stiili. Selle peamine iseärasus on kõige otsekohesem ja kõige võltsimatum loomutruudus ja naturalism. Eriti iseloomulikud Velazquezi noorpõlve perioodile on nn. Bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega. Nende tugev, selge maalimisviis ja tumedad varjud meenutavad itaalia naturalistide (Michelangelo Caravaggio ja José Ribera) laadi. 9 Sevilla veemüüja " Pildil "Sevilla veemüüja" kujutab Velazquez räbaldunud ürbiga vanameest tänaval vett müümas. Mehe ilme on väsinud, näkku on aeg ja raske töö vajutanud sügavad kortsud.Veemüüja ulatab poisile küll läbipaistvat klaasi, aga ei vaata ostjale otsa. Hetkeks on
ta on maetud metsakalmistule. Naturalism Naturalism on realismi äärmuslik suund. sai alguse 1860-70 Prantsusmaal. levis sealt euroopasse ja USA-sse. realismi ja naturalismi kirjanikud kujutavad tegelikkust, ilustamata ja vahetult. naturalstide sõnakasutus muutus detalirikkaks ja täpseks. nad ei süüdista ühtelgi ühiskonna klassi. neil kõikidel on üks eesmärk rahuldada oma ihasid ja soove. naturalismi järgi on inimene isekas ja julm . naturalistide arvates on inimese algelised instinktid seksuaaltung, nälg, omandikirg, hirm ja viha. naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. nad olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde mitte ilu. lemmikzanrid olid novell ja romaan. Edgar Allan Poe (1809 -1849) Poe on ameerika poeet, novellist, kirjanduskriitik ja toimetaja. ta on sündiud Bostonis. ta
Andsid välja kirjandusajakirja Bungei jidai. Seda liikumist seostatakse eelkõige Yokomitsu Riichi`ga. Uussensualistid ei seisnud mitte ideoloogiliste ideede, vaid kirjanduslike printsiipide ja uute tehnikatega eksperimenteerimise eest. Nende autorite ühisnimetajaks on kirjeldavate sündmuste moraalse sisu eitamine. Neile oli olulisem pigem vorm, kui sisu. Vormiliselt oli nende tekstidele tüüpiline kolmandas isikus jutustamine, seda vast eelkõige vastandumaks naturalistide ja mina-romaanide mina-kangelasele. Selle asemel, et kirjeldada, mis toimus peategelase mõtetes, kirjeldati sageli hoopis tähtsusetuid kõrvalseiku.) 19)Mida iseloomustab sõjajärgne proosa? Sengo bungaku (sõjajärge kirjandus). Kohe pärast sõda toimus kiire kirjanduse tõus, sest sõjaaegne tsensor ja piirangud võeti maha. Bundani`d elavnesid taas ning avalikkuse ette ilmusid mitmed kirjandusajakirjad nagu Kindai bungaku ja Shin nihon bungaku
Sageli kasutusel ka ühisnimetusena 19. sajandi lõpu 20. sajandi alguse kunsti- ja kirjandusvoolude kohta. naivism vt primitivism. naturalism 19. sajandi lõpu prantsuse kirjandusest lähtunud kunstimeetod, mis taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalismi tekkepõhjused on seotud Charles Darwini (1809 1882) teooriaga olelusvõitlusest ja Auguste Comte'i (17891857) positivistliku filosoofiaga, mis tunnistas ainult faktitõde. Naturalistide ideeline õpetaja oli filosoof ja esteetik Hippolyte Taine (18281893), kes seletas kõiki ühiskondlikke nähtusi rassi, keskkonna ja momendi mõjudest lähtudes. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, pahelisust, kuritegusid, julmust, vägivalda. Nad vaatasid inimestele kui olude ohvritele. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu
eksisteerinud juba üle poole sajandi ning ei kujuta veel ohtu sealsetele elanikele, näitas TTÜ’s tehtud põhjalik uuring. Siiski nende hoonete elamistingimused ei vasta tänapäeva nõuetele ja inimeste vajadusele. Lähitulevikuks plaanitakse kas korterite renoveerimist või uute ehitamist. Orgaaniline arhitektuur Tartu loodusmaja Esimest korda avati sarnane hoone Tartus 1953. aastal, kui loodi uus kooliväline lasteasutus – Tartu Linna Noorte Naturalistide Jaam. 1968. aastal nimetati hoone ümber Tartu Noorte Loodussõprade majaks ja 1988 Tartu Noorte loodusmajaks. Hoone asukoht ja funktsioon on alati olnud sama, Lille tn 10, muutunud on hoone maht ja arhitektoonika. 2010. aastal kuulutati välja arhitektuurikonkurss. Konkursi eesmärk oli leida parim arhitektuurne lahendus keskkonda sobivale, energiatõhusale, passiivmaja elementidega ühiskondlikule hoonele. Maja projekteerimisel ja tubade paigutusel arvestati ilmakaartega
· Emotivism : "Hea" ei osuta üldse mitte millelegi ja seepärast on eetika vaid illusioon. Võimalik, et moraalilaused väljendavad emotsioone. Moore'i intuitsionism · Kuna head ei saa määratleda mitte-eetiliste, naturaalsete terminite kaudu, on tegu kas lihtsa, defineerimatu omadusega või ei osuta see sõna üldse mitte millelegi. · Moore: hea on lihtne, määratlematu, analüüsimatu mõtteobjekt. · Tunnetame seda intuitiivselt. Naturalistide vastuväide lahtise küsimuse argumendile · Analüütiline tõde ei lisa uusi teadmisi, definitsiooni küsimus, nt vanapoiss tähendabki abiellumata jäänud meest, need on sünonüümid. · Sünteetiline tõde lisab uusi teadmisi, nt empiiriliselt kindlakstehtav tõde, et Hommikutäht ja Õhtutäht on tegelikult planeet Veenus. · `Hea' ja `soovitav' võivad küll tähendada erinevaid asju, mistõttu küsimus ei muutu
tihti peale on sunnitud põimima sinna teostesse armastuslugusid - romantismi tunnuseid me aga sellisel määra ei leia ja üks suur asi on keskkond (romantikute jaoks on keskkond teisejärguline asi, Balzaci jaoks on see aga tähtis, järelikult pole tegemist romantismiga, ta soovib kujutada oma kaasaega, ajaloolisus jne). Siin on oluline vahe ja selline on Balzaci realism, ta pärandas seda edasi - me tunneme seda naturalistide juures - ka nemad räägivad teaduslikkusest, aga teadus on juba muutunud - teadus tähendab siis eksperimenti.
2 Sõnateatris domineeris bulvariteater kergesisuliste ja skemaatiliste tükkidega. Selle kõrval tegutsesid aga ka traditsiooniderikas draamateater Comédie Française (Prantsuse Komöödia) ja eksperimentaalteatrid. Eksperimentaalsest suunast tuleks kõigepealt nimetada naturalistlikku teatrit (1880ndad aastad), mis järgis prantsuse naturalistide-kirjanike põhimõtteid (Zola jt.) – negatiivsete elu- ja ühiskonnanähtuste ilustamata kujutamine. Seda suunda esindas André Antoine’i “Vaba Teater” (Théâtre Libre). (Tema oli esimene Prantsuse teatri ajaloos, kes loobus rambivalgusest ning kustutas etenduse ajal täielikult saalituled. Võitles intiimse näitlemislaadi eest) 1890. aastatel tõusis esikohale sümbolistlik teater. 1890. aastal rajatud “Kunstiteatris”
Ta ka pöördub lugeja poole, tuletades meelde tuttavaid asju. Balzaci jaoks võis see olla rohkem nagu koolikirjandi kirjutamine. Kui vaadata Balzaci ja romantilist romaani siis romantismi tunnuseid sel määral enam ei leia. Suur vahe on siin ka keskkonnas. Ei taheta kujutada kaugeid sündmusi vaid oma kaasaega. Samas ei tahtnud romantikud teha asju teaduslikult vaid ilmutuslikult teha. Oma realismi pärandas ta edasi. Tema taotlust tunneme mingil määral hiljem naturalistide juures kes siia midagi lisasid. Ka nemad rääkisid teaduslikkusest, kuid see oli siis muutunud. Uus loeng 21.05 Stendhal ei olnud romantik nagu Scott ei olnud realist. Tema esimene ,,Sajandi lapse" romaan sai suure kriitika osaliseks. Hiljem jäi ta Balzaci varju. Kui realism oli kirjanduses nõudeks, tuli kirjutada asjadest millest kirjanik ise teadis. Ja Balzac sai kritiseerida sellepärast et ta kirjutas asjadest millest ta ei teadnud.
Dumas nihutas lubatavuse piiri kuid sellega muutus piir veel teravamaks. Dumas kirjutas elu lõpul, et lavalisi tinglikkusi tuleb austada, et tema jõudis nende kujutamises viimase võimaliku piirini. Naturalistid ei kavatsenudki seal pidama jääda, piire tuli ignoreerida ja edasi minna. Naturalistid lõhkusid neid piire, ignoreerisid neid. Teater peab mingis mõttes asuma uurija rolli. Teater peab olema analüütiline keskus. Naturalistide arvates segas seda protsessi romantism (kõik see, millel pole pistmist reaalsusega). Dumas ,,Vallaspoeg" sai teatrisündmuseks mitte elusündmuseks, elus ei puudutanud kedagi. Reaalsuse mõjutamiseks jäi sellel jõudu väheseks. Dumas räägib: romantilised lavategelased on liiga üheplaanilised; elus on inimesed vastuolulised, ambivalentsed. St lavakunsti uuendamiseks oli vaja loobuda vanast tegelaskujude loomise meetodist tuli loobuda tüübisüsteemist. Teatri jaoks tähendanuks see
tihtipeale armunud, võitleb oma ideaalide nimel. Romantism väärtustas ka rahvaloomingut. REALISM: tegelik,esemeline kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast objektiivset kujutamist,elunähtuste esiletoomist. Eesti realism on hilistekeline,tema kõrval esineb ka naturalismi mõjud,realism naturalismsit avaram,19 saj realismi küpsemine eestis kriitiline realism. EKSPRESSIONISM: SÜMBOLISM: NATURALISM: Naturalismis muutub keskkonnas mõiste. Naturalistide teostes amandab sotsiaalne keskkond pigem bioloogilise elukeskkonna jooned, see mõjutab tegelasi kasvatuse ja ühiskonna valitsevate seaduste kaudu. Naturalismi kirjanduses naaseb inimene loodusesse, taas näakse temas looduse orgaanilist osa. Termini naturalism pakkus välja E.Zola, tema määratles ka uue esteetika olemuse. Kirjanik-naturalist õpib oma objekti tundma dokumendite järgi, jälgib hoolikalt seda, mida kavatseb kirjeldada
Järgmisena lavastati ,,Rahupidu" 1890 ja ,,Üksildased inimesed" 1891. Käsitles kodanliku perekonna kokkuvarisemist; patriarhaalse korra kriis. ,,Üksildasi inimesi" võrreldakse Tsehhovi ,,Kajakaga". Peategelase majja satub haritud tütarlaps, kel tekib side majaperemehega. Kujutatakse mehe ja naise vahelise suhtlemise uut tasandit. Tütarlaps saadetakse ära, peremees tapab end. ,,Kangrud" on huvitavaim ja skandaalseim näidend ja lavastus. Tekitas konflikti naturalistide ja võimu vahel. Sotsiaalse dramaturgia tipp. Kujutas sileesia kangrute ülestõusu pool sajandit varem. Kangrute sotsiaalne viletsus on suur; nälgivad inimesed astuvad vastu oma kurnajale. Lõpus saab surma mässus mitteosalenud mees. Trükist ilmus 1892, esietendus Berliinis 1893 Freie Bühne korraldatuna. Esimene avalik etendus 1894 Deutches Theater Berlin'is. Berlin Esmalavastus oli skandaal saksa teatri ajaloos. 1892. aasta kevadel oli direktsioon esitanud
Eks see olnud hea. Kui hakkasin kitse liha keetma, tuba läks põlema. Eks see olnud paha. Kus ta paha oli ... (Rahvaluule.) naturalism 19. sajandi lõpu prantsuse kirjandusest lähtunud kunstimeetod, mis taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalismi tekkepõhjused on seotud Charles Darwini (18091882) teooriaga olelusvõitlusest ja Auguste Comte'i (17891857) positivistliku filosoofiaga, mis tunnistas ainult faktitõde. Naturalistide ideeline õpetaja oli filosoof ja esteetik Hippolyte Taine (18281893), kes seletas kõiki ühiskondlikke nähtusi rassi, keskkonna ja momendi mõjudest lähtudes. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, pahelisust, kuritegusid, julmust, vägivalda. Nad vaatasid inimestele kui olude ohvritele. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi
paljunevaid ja selgesti eristatavaid "alamiike" taimedel, millel on samaaegselt ka suguliselt paljunevaid variante. Mida teha süstemaatikaga? Pole praktiline anda igaühele neist oma liiginime. Rooside puhul seda armastatakse siiski teha, kuid siin pole nimetuste andmise mõte enam sedavõrd tingitud bioloogiast. Geograafiliselt eraldatud lähedaste populatsioonide puhul oli eelnevaks praktikaks anda igale variandile oma liiginimi (eks siin olnud tegemist ka naturalistide sooviga end jäädvustada); nüüd on sellest valdavalt loobutud ja kasutatakse palju enam alamliigi mõistet. Samas muidugi - taas nõuete ähmastumine, sest ruumilise lahusoleku juures ei saa ju rääkida tüüpiliselt esinevast ristumisest looduslikes tingimustes. Segasem on siis, kui alamliik on ajaliselt lahutatud. Võtame näitena Homo sapiens’i. On viimase aja tavaks kutsuda neandertaali inimest H. s’iks - samuti nagu meid. Meie puhul lisatakse H. s. sapiens
end segada. Inimest ja ühiskonda vaadeldi seega kui loodusnähtust, pöörates erilist tähelepanu füsioloogilistele protsessidele, pärilikkusele, instinktidele. Naturalismi tekkepõhjusi tuleb otsida loodusteadlaste suurtest edusammudest 19.saj-l. Eeskätt loomulikult Darwini teooria olelusvõistlusest ja liikide tekkimisest. Pärilikkusseaduste avastamine, eksperimentaalse meetodi võidukäik jne. Naturalistide otseseks õpetajaks oli Hippolyte Taine (kunsti- ja kirjandusajaloolane), kes seletas kõiki ühiskondlikke nähtusi 3 põhilise teguri abil: 1) rass pärilikud eeldused, biol. faktorid. 2) miljöö ehk keskkond grogr. asend, kliima. 3) moment periood ühiskonna ajaloos, inimese elus. Tema arvates on inimene, ükskõik kui arenenud ühiskonnas ta ka ei ela, oma olemuselt samasugune nagu koopaelanik omal ajal oli. 3
annaabi.ee 
