Varakeskaegne Euroopa - ühiskonna langus või areng? Varakeskaeg algab aastal 476 Rooma riigi lagunemisega. Suur Rooma on jaotatud kaheks - Lääne-Rooma ja Bütsants. Lagunemine oli see põhitõuge, mis pani aluse ühiskonna languseks. Varakeskajal toimus muutus majanduses. Mindi üle naturaalmajandusele, mis tähendas, et puudus piisav võim, kes korraldaks rahaasju, mis tähendab, et majandus oli languses. Majandus mõjutab ühiskonda tugevalt, sest rahaasjad puudutavad kõiki. Kirikuriik loodi aastal 756 ja oli minu arvates ühiskonna languse märk, sest usk ja võim peaksid olema eraldi. Usk on küll inimestele vajalik ja kasulik, sest see ühendab, aga juhtides riiki usu põhimõtete järgi, võib tekkida olukord, kus ei toimita mitte parema
valitsejate ajal suurendasid feodaalid oma võimu ja volitusi ning ajapikku loobusid üleüldse kuningate sõna kuulamast. Lõpuks jõuti seisukorrani, kus kuningas oli ainult "esimene võrdsete seas". Seega feodaalid kasutasid oma võimu ära ning kõikidel talupoegadel polnud võrdseid tingimusi. Selleks, et vasallid oma maalt ei lahkuks, muudeti nad sunnismaiseks. See on üks märk ühiskonna langusest. Varakeskajal mindi üle naturaalmajandusele kuna puudus keskne võim, mis majandust korraldaks. Kõik vajalik toodeti ise või saadi vahetuskaubanduse teel. Raha kasutati üha vähem. Sidemed rikaste idamaadega ning Euroopa teiste riikidega nõrgenesid. Kaubeldi vaid feodaalide jaoks vajalike luksusesemetga. Kuna suurt kaubandust ei toimunud, oli majandus languses. Varakeskajal hakkas domineerima katoliiklus. Kirikuvõim tahtis ka ilmalikku võimu ning sellset tekkisid tülid keisriga. Ristiusk levitas küll kultuuri, moraali ning
Kõige tähtsam inimene-keiser (absoluutne võim) Keisri kõrval eksisteeris edasi ka senat, kuid nad kaotasid poliitilise võimu ja olid pigem Rooma linna nõukoguna ametis.Riigi juhtimises nad enam rolli ei mänginud. Keiser määrab ametikohtadele ametnikud, kellest tähtsamad on asevalitsejad. Kujuneb välja kaks inimrühma: *auväärsed *madalad Rooma majanduses toimub põllumajanduse ning käsitöö ja kaubanduse allkäik tänu orjade vähedusele.Üleminek naturaalmajandusele. Ristiusk. Kristus-apostlid-apologeedid. Nende tegevuse tulemusel kujuneb välja õigeusk ehk dogma, millest areneb dogmaatika. Dogmaatika klassikaline ävljund on Uus- Testament. Hereesia-kõrvalekalle (ketserlus) 1. ariaanlus-,,Kristus on ainult inimene" 2. monofüsiitlus-,,Kristus on ainult Jumal" Dogmaatika pannakse paika kirikukogude-, kuhu kogunevad kristlased üle maailma. Kristlus jaguneb kaheks: Rooma katoliku õigeusk (katoliiklus) ja Kreeka katoliku õigeusk
Ümberkaudsete külade talupojad, viisid sinna toiduaineid müügiks ja ostsid endale vajalikke esemeid. Nendes kohtades võisid käsitöölised oma tooteid müüa ja tööks vajalikke materjale osta. Siia tulid sageli ka sissesõitnud kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, sest käsitöö tõi rohkem raha sisse kui põllumajandus. Oluliseks muutus nii kohalik kaubandus, linna ja maa vahel kui ka eri piirkondade kaugkaubandus. Tekkis vajadus ühtsete kauplemistingimuste järele, et kaugkaubandus hõlpsamaks ja lihtsamaks muuta.Mujal euroopas anti suurematele käsitöö ja kaubanduspiirkondadele linnaõigus, mis määras ära kauplemis tingimused ja tegi kaupmeestele kaupade viimise, teistesse piirkondadesse, lihtsamaks
kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid. Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiirem Vahemere äärsetel aladel-linnaelu polnud hääbunud veel. Linnastunumad piirkonnad. Põhja- Itaalia ja Madalmaad. Linnade teke- kiirendad elurütmi, tugev mõjutus majandusele, riigivalitsemisele. Linnade areng- lõpp naturaalmajandusele, kohalik kaubandus ja kaugkaubandus tähtsaks.. Vahemerekaubandus- eksport. Luksuskaubad, siid, vürtsid.(araabia kaupmehed, idamaad) P-E eksport- riided, lina, vill.(mööda jõgesid, suurlinnad nende ääres) Usumeeste ja riigimeeste võitlused Püha-rooma keisririik tekkis-paavstid nõrgad. Pope valiti vaenutsevate Rooma ülikuperekondade hulast, vajas keisri kaitset. 11 saj. Pepeid, kes tahtsid muuta usuelu olid võimekad, tõstsid euroopas popide autoriteeti
Kunstiajalugu Renessanss 1. Kus sündis renessanss ja mis oli selle eelduseks? Renesanss sündis Itaalias, Frienzes. Selle eelduseks olid rikkad riigikesed Itaalias, mille elulaad erines ülejäänud Euroopa kultuurist, mis tugines veel peamiselt külaelule ja naturaalmajandusele (seal arenes kaubandus ja rahamajandus, pandi alus uusaegsele pangandusele) 2. Nimeta viis renessansi tunnust. Kirjelda neist kolme! 1. Vastandumine keskajale 2. Antiigist eeskuju vätmine suure õhinaga õpiti tundma antiigi kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Siiski polnud eesmärk korrata ja jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või paremat. 3. Humanism Suurim väärtus on isiksuse vaba areng
Feodaalsuhete kujunemine Keskaja inimene elas ühiskonnas, mis koosnes paljudes väikestest kollektiividest ja põhines isiklikel lepingutel. Valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Naturaalmajandus on majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. Naturaalmajandusele vastandub kaubamajandus. Kuna keskajal valitses naturaalmajandus, olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed praktiliselt puudusid. Keskaja inimene tajus maailma ebakindlana ja kuulumine mingisse kollektiivi kas siis külaühiskonda, kogudusse, seisusesse või siis ametialasesse ühendusse pakkus turvalisust. Killustatuse, pidevate konfliktide ja ebakindluse olukorras kujunesid ühiskonnas uued suhted,
kaitsja, suhtus vaenulikult kaubandusse ja rahasse, ent samal ajal kaitses spekulatsiooni ja rikastumist; Platon - Filosoof-idealist, kes töötas välja oma riigiteooria. P.arvates koosneb inimese hing kolmest osast: 1) mõistuslikkusest 2)kärsitusest ja 3) ihalusest ; Ideaalriigi teoreetiliseks aluseks on õpetus tööjaotusest. P. Väidab, et iga inimene on võimeline tegema ainult üht liiki tööd ; Aristoteles - ei tunnistanud Platoni ideaalriiki, tema ideaaliks oli naturaalmajandusele lähedane majandussüsteem 12. Mis on olemuselt monopol? - turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid; tähistab samas ka turul üksi olevat ettevõtet, kellel puuduvad konkurendid (*oligopol turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel) 13. Mis juhtub Kartelli situatsioonis
Milline roll oli linnal kõrgkeskajal. Kõrgkeskajal(11.saj-14.saj lõpp) suurenesid juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. Linna asukoha valikut tingisid varasemad asulad ja linnad, sadamapaigad,põllumajanduslikud piirkonnad, mis rahvast toitsid, kaubateede sõlmpunktid, jõgedesuudmed, jõgede sillad ja koolmekohad.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja majandus muutus kapitalistlikumaks. Kõrgkeskajal arenes kaubandus, mille tõttu kasvas elankkond eelkõige linnas. Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia). Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja inimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks
rent) Loonusrent. Mõisad hakkasid tootma müügitarbeks. Loonurendi asemel hakkasid maksma raharenti, sest see vabastas isanda talupoegade toodangu turustamisest. Talupojad pidid ise linnas oma toodangu maha müüma. Talupoegadel oli nüüd võimalus rikastuda. Talupoegade liikuvus, linnadesse põgenemine. Said ennast raha eest vabaks osta. Jõukamad talupojad ostsid talu päriseks. LINNAD:Teke: Põhja-Itaalia, Madalmaad, kiirendas elurütmi,mõjutas riigivalitsemistja majanduselu, tegi lõpu naturaalmajandusele(12. Saj) Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö ja kaubanduskeskused, linnad moodustasid üleeuroopalise kaubandus ja tootmisvõrgustiku. Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres. (Rooma, Marseilles, Veneetsia).Araabias Toscana ja Lombardia. Kesk ja lääne Euroopas said linnad alguse muitsetes kauplemiskohtades, see oli linna tekkimise puhul oluline. Tekkisid sadamapaikadesse. Vajalik oli ka talupoegade olemasolu, kelle
Perestroika käigus avalikustati riigi tegelik seisund ja suurenes rahvusteadvuse kasv. Peagi Nõukogude Liit lagunes, milles moodustas oma osa ka majanduslik olukord. (ibid) Sarnaselt Nõukogude Liidule kehtestati ka Kuubas 20. sajandi esimesel poolel käsumajandus. Kuuba iseseisvumisest 1902. aastal kuni 1940. aastani, oli riigis segu traditsioonilisest ja käsumajandusest: majandus oli Kuuba ja USA riikliku kontrolli all, samas baseerus majandus enamjaolt vaid naturaalmajandusele. 1940. aastal kehtestas riiki valitsema asunud diktaator Fulgencio Batista Kuubas käsu- ja plaanimajanduse, mille järgi toimis riigi majandus väga ebaühtlaselt: kogu rõhk suunati suhkru tootmisele ning selle müügile välisriikidesse. Tootmisest tulenev raha voolas suures osas USA-sse ning ülejäänud jaotati Erle Maido
Renessanss Rinascita (It.k), renaissance (pr.k) taassünd. Maalikunst ja arhitektuur Itaalia 15. saj toimusid Utaalia arengus võrreldes ülejäänud Euroopaga suured muutused. Erinevalt teiste riikide küla elule ja naturaalmajandusele toetuvast ühiskonnakorraldusest tekkisid Itaalias mitmed väikesed aga rikkad linnriigid (Veneetsia, Genova, Firenze). Rikkuse allikaks oli: 1. kaubandussoodne asukoht ja idaluksuskaupade vahendamine Euroopasse. 2. Tööstuse arengmanufaktuurid, villa töötlemine. 3. võtsid kasutusele rahamajanduse, Maailma esimesed pangad Firenzes. Medicid Pangandusega rikasutunud suguvõsa, kes valitses Firenzet ligikaudu 300 aastat. Andsid laene Euroopa kuningakodadele
Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust. Linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ka majanduselu. Poliitiliselt taotlesid linnad sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid valmis selle nimel ka sõdima. Nii kujunes linnaelanikkonnastarvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele. Oluliseks muutus nii kohalik kaubandus linna ja maa vahel kui ka eri piirkondade kaugkaubandus. Tähtsamad keskaegsed kaubateed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega, kulgedes Vahemere idaranikult merd mööda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk- ning Lääne-Euroopasse. Püha Rooma keisririik Kuningavõim hakkas tugevnema kõige varem Ida-Frangi ehk Saksa kuningriigis. Saksa kuningas Otte I lõi 955
Rattad tagasid ühtlasema vao, hõlm pööras künniviilu kummuli. Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli kiirem. · Üha rohkem kasutati vesiveskeid ja tuulikuid Poliitiliselt taotlesid linnad sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid selle nimel valmis ka sõdima. Nii kujunes linnaelanikkonnast arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia, mis piiras oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinduskogud. Saksamaa valitseja Otto I lasi end 962. aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millest sai X- XII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik Lääne- Euroopas. XI- XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg
RAHA AJALUGU Referaat Sissejuhatus Raha tekkimise eelduseks on olnud kaubavahetuse sünd ja areng. Minevikus, mil ühiskond oli üles ehitatud naturaalmajandusele põhinevalt, tekitas ühtede väärtuste ülejääk ja teiste puudujääk vajaduse vahetuse järele. Esialgu toimunud vahetus kaup kauba vastu tekitas probleeme, kui konkreetse vahetuspartneri pakutav ostu-müügi objekt ei sobinud. Tekkis eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha, mille kasutuselevõtuga saavutatud eesmärgiks oli kiirema vahetusprotsessi võimalus, misjuures kadus vajadus leida vahetuspartner
.…………………………………………………………9 Kasutatud kirjandus………………….……………………………………………………….10 2 SISSEJUHATUS Raha tekkimise eelduseks on olnud kaubavahetuse sünd ja areng. Minevikus, mil ühiskond oli üles ehitatud naturaalmajandusele põhinevalt, tekitas ühtede väärtuste ülejääk ja teiste puudujääk vajaduse vahetuse järele. Esialgu toimunud vahetus kaup kauba vastu tekitas probleeme, kui konkreetse vahetuspartneri pakutav ostu-müügi objekt ei sobinud. Tekkis
Senatil polnud enam õigust riigiasjade otsustamisel kaasa rääkida. Keiser toetus ametnikkonnale ja senat oli sisuliselt Rooma linna nõukogu. Linnade omavalitsused allutati jäigalt keskvõimu kontrollile. Igale piirkonnale kehtestati maksumäär. Toimus linnaelu püsiv allakäik. Nõrgenesid piirkondadevahelised sidemed. Vallutussõdade lõpuga vähenes ka orjade arv. Maamõisate maavaldused läksid üle naturaalmajandusele. Ühikkond oli rangel seisuslik. Kõik impeeriumi elanikud jagunesid auväärseteks, kes pidid tagama maksude laekumise ja finantseerima ehitustöid ja etendusi ja madalateks, kes olid maksukohustuslikud. Kõrgeim seisus oli senaatoriseisus, kes olid kohustustes vabastatud. Kogu vanaaja vältel domineerinud polüteistlik religioon tõrjuti välja monoteistliku religiooni- kristluse poolt. 6. Rooma ühiskkond Roomas valitses patriitside aristokraatia
Maaisandad olid üha enam huvitatud, et talupojad tasuksid oma koormised rahas. See vabastas isanda tarvidusest talupoegade toodangut turustada, need pidid oma toodangu ise linnaturul maha müüma. Jõukamad talupojad ostsid end isanda käest vabaks. Kõrgkeskajal suurenesid Euroopas juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. (tekkepõhjused: kaubanduse ja käsitöö areng, vajadus turvalise koha järgi, soodne asukoht) Linnaelu areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja sillutas teed kapitalistlikule majandusviisile. Toonased linnad olid omavalitsuslikud käsitöö- ja kaubanduskeskused. Euroopa kaubandusvõrgustikus etendasid olulisemat rolli Põhja-Itaalia ja Flandria kaubalinnad ning Põhja-Euroopa Hansa liit. Üha suurenev metallraharinglus tingis tarviduse rahavahetajate järele ja aitas kaasa panganduse kujunemisele. Majanduslik edukus suurendas linlaste eneseteadvust ja paljud jõukad linnad tõstsid mässu maaisanda võimu alt vabanemiseks.
tekkimine ja kiire areng. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades, kus linnaelu polnud varakeskajalgi päriselt hääbunud. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia (Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad (tänapäeva Holland ja Belgia). Linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ka majanduselu. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele. Tähtsamad keskaegsed kaubateed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega, kulgedes Vahemere idarannikult merd mööda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk-ning Lääne-Euroopasse. Hansa kaubatee (Tallinn, Pärnu, Riia, Novgorod, Bergen, Edinburgh, Lübeck jne) Gascogne kaubatee (Dublin, Chester, Bayonne jne) Genova kaubatee (Almeria, Palermo, Foca jne) Veneetsia kaubatee (Lissabon, Cadiz, Southampton jne)
areng. Euroopa linnastuimad piirkonnad on Põhja-Itaalia (Lombardia, Toscana), Madalmaad (Holland, Belgia) · Linnade tekkimine kiirendas elurütmi, mõjutas riigivalitsemist ja majanduselu. Linnad taotlevad poliitilist sõltumatust feodaalidest, valmisolek sõdimiseks. Linnaelanikkkonnast kujuneb arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Linnade areng teeb lõpu naturaalmajandusele, oluliseks kaubandus linna ja maa vahel, eri piirkondade kaug-kaubandus. · Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. (Ametisse määramine investituur investituuritüli.) Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst saksa vasalle mässule, vabastades keisrivastasest truudusevandest
2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii kohalikku kui kaugkaubandust. c. Tähtsamad kaubateed: · Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse. · Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. 3. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. a. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I · Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe.
· Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu kuulumine Hansa Liitu · Maismaa kaubanduse püsimine · Tähtsaim kaubaartikkel ole teravili · Lisaks veel sool, heeringas, luksuskaubad · "Tallinn on ehitatud soola peale" · Üldiselt väga lai kaubavalik · 16. Sajandil hakati ka talurahvalaatasid korraldama · Kaupmeeste organisatsioone nimetati gildideks · Suurgild · Jõukaim kaupmeeste organisatsioon · Mustpeade vennaskond · Vallalised Käsitöö: · Tänu naturaalmajandusele õitsenud valdkond · Ligi pääsesid ka eestlased · Olid nn väljaöppeta töömeeste tsunftides · Tähtsamad otsad olid ikkagi sakslaste käes · Organisatsiooni nimetati reeglina tsunftiks · Elu-olu reguleeris põhikiri ehk skraa · Tallinna näitel 3 suuremat gildi · Kanuti Gild- sakslased · Oleviste Gild- eestlased · Toomgild- Toompea käsitöölised · Üldiselt väga keeruline amet · Dogmade maailm · Vussermeistrid
Hiliskeskajal kiire areng pidurdus mõneks ajaks. Suur katkuepideemia, nn must surm. Rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord hakkas järk-järgult murenema. Rahvastiku hulk Lääne-Euroopas peaaegu kahekordistus, tõustes 13. saj lõpuks 40 miljonilt 70 miljonini. Rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng. Kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele, kaubandus muutus oluliseks. Tähtsamad kaubateed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega, põhja pool oli tähtsam Läänemeri. Kuningavõim hakkas tugevnema Ida-Frangi ehk Saksa Kuningriigis kui Otto I Suur allutas kõik Saksa feodaalid oma võimule. Ta lõi Püha Rooma ehk Saksa-Rooma Keisririigi ja lasi paavstil end keisriks kroonida. 11. saj: Riigi algusaegadel oli paavstivõim nõrk. Gregorius VII tugevdas paavstivõimu,
Mitmetes linnades tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikkust tõsta Kaugkaubandusega arenes rahamajandus, eriti Firenzes, kus pandi alus uuele pangandusele Kujunesid linnriigid, kes kasutasid piiride kaitseks lisaks kodanikeväele ka palgasõdureid Selliste linnriikide elu ja kultuur hakkasid järk-järgult erinema ülejäänud Euroopa kultuurist (tugines peamiselt külaelule ja naturaalmajandusele) Tähendab tagasipöördumist antiikkultuuri Kõrgumine taeva poole Renessanss võtab uuesti kasutusele sambad, pilastrid Kaovad keskaja piilarid RINASCIMENO ehk renessanss 15. Sajandi alguses tekkisid Itaalias ka pangad Itaalias tekivad uuesti suured linnad Suurimaks linnaks kujuneb 15.sajandil Milano (100 000 - 200 000 el) Suuruselt teine Veneetsia Itaalias on säilinud ka tugevaid linna vabariike, arvukalt väikseid linnriike (eriti Kesk- Itaalias)
Negatiivne oli aga see, et hukkus palju inimesi ja hävitatid kultuuriväärtusi (näiteks 1204. aasta Konstantinoopoli rüüstamine). 15. Feodaalsuhete kujunemine; õp (II osa) lk 33-37. Keskaja inimene elas ühiskonnas, mis koosnes paljudes väikestest kollektiividest ja põhines isiklikel lepingutel. Valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Naturaalmajandus on majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. Naturaalmajandusele vastandub kaubamajandus. Sellest tingitult olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed praktiliselt puudusid. Feodalism- kitsas tähenduses feodaali- vasalli suhted e. vasalliteet; laiemas mõistes tähistab see keskaegset feodaalühiskonda (vasallisuhted, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik hierarhia ja katoliku usk); 18. ja 19. saj. tingimustes aga agraarseisuslikku ühiskonda. (Üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla)
Negatiivne oli aga see, et hukkus palju inimesi ja hävitatid kultuuriväärtusi (näiteks 1204. aasta Konstantinoopoli rüüstamine). 15. Feodaalsuhete kujunemine; õp (II osa) lk 33-37. Keskaja inimene elas ühiskonnas, mis koosnes paljudes väikestest kollektiividest ja põhines isiklikel lepingutel. Valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Naturaalmajandus on majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. Naturaalmajandusele vastandub kaubamajandus. Sellest tingitult olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed praktiliselt puudusid. Feodalism- kitsas tähenduses feodaali- vasalli suhted e. vasalliteet; laiemas mõistes tähistab see keskaegset feodaalühiskonda (vasallisuhted, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik hierarhia ja katoliku usk); 18. ja 19. saj. tingimustes aga agraarseisuslikku ühiskonda. (Üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla)
Rahvastiku kahekordistus: X saj. 40 milj. XIII saj. lõpul 70 milj. Linnade teke ja kaubanduse areng. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade mõju ühiskonnale: Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii kohalikku kui kaugkaubandust. Tähtsamad kaubateed: Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. Allutas Saksa feodaalid oma võimule.
Rahvastiku kahekordistus: X saj. 40 milj. XIII saj. lõpul 70 milj. Linnade teke ja kaubanduse areng. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade mõju ühiskonnale: Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii kohalikku kui kaugkaubandust. Tähtsamad kaubateed: Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. Allutas Saksa feodaalid oma võimule.
Rahvastiku kahekordistus: X saj. 40 milj. XIII saj. lõpul 70 milj. Linnade teke ja kaubanduse areng. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade mõju ühiskonnale: Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii kohalikku kui kaugkaubandust. Tähtsamad kaubateed: Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse – sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. Allutas Saksa feodaalid oma võimule.
üha vähema ga eraorjade ja majapidamistes pole orjade arv langenud. Ei saa rääkida, et orjad oleksid põllumajandusest ära kadunud. Casari- orjad keda kasut taludes, karolingide ajal ka servicasati. Seisuselt olid siiski jätkuvalt vallasvara osa nagu orjad seda varasemal ajal olid. Võisid olla oma tootmisvahenditega ja ennast ise üleval pidada nagu eelpool mainitud. 4-5 saj hakkas langema maj ja rahlise osa osatähtsus, maaomanikel oli tulusam minna üle naturaalmajandusele ja lasta orjadel endale niiviisi maksta. 2-3 saj hakkab tõusma ka vabatp osakaal, kus sõltlastest vabatp on talu saanud ja renti maksnud. Nende osatähtsus on kasvanud. Varasemal ajal murranguline, et Ita ja mujal põllumaj orje nii palju ei kasut, siis tp on tendets natuke teine. Lisaks casaridele olid koloonid. Koloon tuleb sõnast colonus , lad k asunik/talunik. Algselt koloonid, kes allikatesse on tulnud , on olnud vabad tp mitte maaomanikud vaid renditp. Seda kuni 3 saj
15. sajandil oli Itaalia jagatud erinevate valitsejate vahel, keisrite ja paavstide vaheline võimuvõitlus oli aidanud Põhja-Itaalia rikastel linnadel saavutada autonoomiat või iseseisvust. Veneetsia ja Genova rikastusid idamaisete luksuskaupade vahendamisega Euroopasse. Tänu manufaktuuridele käsitöölised spetsialiseerusid ja tõstsid tootlikkust. Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Kujunesid linnriigid, mis erinesid ülejäänud Euroopast, kus kultuur tugines külaelule ja naturaalmajandusele. Vastandumine keskajale. Gootika ja renessanssi vahel pole teravat piiri. Ka siis uuriti teaduslikult loodust, jäljendati meelelist maailma kunstis. Kuid renessansile on iseloomulik eneseteadvus. Levis veendumus, et algas uus ajastu. Taasavastati antiikaja kultuuripärandid, keskaega hakati iseloomustama, kui pimedat ja barbaarset seisakuaega. Usuti, et elatakse ärkamise ja uue tõusu ajastul. Hakati tundma õppima antiikaja kunsti ja kirjandust. Kuid ei
annaabi.ee 
