Holokaust -> juutide väärkohtlemine - tapeti -> massimõrv vähemuste kallal. Okupatsioonitsoonid -> liitlasriikide okupeeritud alad + Saksamaa, Austria. F.D. Roosevelt -> USA president; kirjutas alla Atlandi hartale Winston Churchill -> Peaminister (Suurbritannia) - lükkas tagasi Hitleri rahaettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata; kirjutas alla Atlandi hartale Nürnbergi protsess ->1945 a novembris alustas rahvusvaheline tribunal Nümbergis kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. V-1 ja V-2 -> pommid, nendega rünnati Inglismaad Jossif Stalin->oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht Aaria rass
Wehrmacht b) taastatakse lennuvägi (Luftwaffe) c) mereväeleping Inglismaaga taastatakse merevägi (Kriegsmarine) 1936 liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga Põhivaenlased Prantsusmaa ja Poola, võimalik liitlane Suurbritannia (miks?) Millega see kõik lõppes? Kevadeks 1945 oli Saksamaa II maailmasõja kaotanud - 30. aprillil sooritas Hitler enesetapu - 8. mail Saksamaa alistus 1945-1946 toimus Nürnbergi kohtuprotsess natslike sõjakurjategijate üle (24 isikut mõisteti süüdi, sh. 12 surma) Algas Saksamaa denatsifitseerimine ja demokratiseerimine 1949 sündis tänane Saksamaa Liitvabariik
Hitleri üle ja läänemaailm oli inimest sai sõja käigus sunnitud läbi sõrmede surma Kristin ütleb: vaatama kommunistliku et saksamaalt hakati jälle diktatuuri mõju kasvu. nõudma reparatsioone äkki 10. Mis toimus peale II maailmasõja lõppu Nürnbergis? Kas Nürnbergi protsess oli õiglane? Nürnbergis toimus kohtumõistmine natslike partei- riigi- ja sõjaväejuhtide üle. Ei olnud, kuna seal ei arvestatud kohtualuste väidetega, et nad täitsid kõrgemalseisvate organite või isikute käske ja sõja vallapäästmise vastutus pandi ka Saksa juhtkonnale. 11. Töö kaartidega. · Millest on tingitud Saksamaa piiride muudatused vastaval kaardil? · Ajaline määrang? KAART nr 1 KAART nr 2 KAART nr 3 KAART nr 4 12
armee. Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud. Kokku hukkus ligi 60 miljonit inimest, neist kõige rohkem NSV Liidus(20), suurel osal olid hukkunud tsiviilisikud. 1945 aasta novembris alustas rahvusvaheline tribunal Nürnbergis kohtumõistmist natslike partei, riigi ja sõjaväejuhtide üle. Neid süüdistati kuritegudes inimsuse vastu.
Nõukogude Venemaa Gulagi vahel. SARNASUSED: Gulag ja Hitleri Saksamaa koonduslaagrid rajati teineteisest sõltumatult. Hitleri Saksamaa ja Nõukogude Liit saatsid koonduslaagritesse inimesi, lähtudes samadest kriteeriumitest- rass, vaimupuue jne. Laagrid olid osaks riiklikust poliitikast. Enamikel vangistatutest õnnestus Natsi- Saksamaa ja Gulagi koonduslaagrites ära kanda oma karistus ja naasta tagasi igapäevaellu. ERINEVUSED: Natslike laagrite ajalugu on lühem ja ühetaolisem, GULAG pidas vastu kauem ja see oli perioodil julmem, mingil perioodil jälle humaansem 4. Mis eesmärki taotles Nõukogude Liit erilaagrite asutamisega sõjajärgsel Saksamaal? Nõukogude Liidu eesmärk oli neisse laagritesse paigutada sõja- ja natsikurjategijad, isikud, kes võiksid takistada Saksamaa demilitariseerimist 5. Nimeta sõjaaegseid koonduslaagreid Eesti territooriumil ja keda seal hukati.
mai Saksamaa täieliku kapituleerumise akt. Teise maailmasõja lõpp Euroopas. · 17.07-2.08 Potsdami võitjariikide konverents, Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamise heakskiit NSVLile ning saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumitelt. Saksamaa jaotati Briti, Pr, USA ja NSVLi vahel neljaks okupatsioonitsooniks. Sealse võimu teostas Liitlaste Sõjaline Administratsioon. · November rahvusvaheline tribunal alustas Nürnbergis kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. P-AAFRIKA: 1940: · sept Itaalia alustas rünnakut Liibüast britlasteEgiptusevastu, edu ei saavutanud. · 7.09 Br. Alustas vastupealetungi Aafrikas ning lõi It. Üksused puruks, vallutas suure osa Liibüast. 1941: · märts Pr väed ründasid Briti üksusi ning surusid need tagasi. 1942: · nov Br väed tungivad El-Alameini all pealetungile, paiskavad Pr. Väed tagasi, surudes IT väed Tuneesiasse
10 veebruar 1947 kirjutati rahulepingutele alla. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll aga hakati sisse nõudma reparatsioone. Saksamaalt võeti kogu Ida-Preisimaa ja teisi alasid. Jaapaniga sõlmisid võitjariigid, välja arvatud NSV Liit, Poola ja Tsehhoslovakkia rahu 8. Septembril 1951. 1945 aasta novembris alustas rahvusvaheline tribunal Nürnbergis kohtumõistmist natslike sõjaväejuhtide üle. Neid süüdistati kuritegudes inimsuse vastu. Kohtualuste väiteid ei arvestatud. Vastutus sõja vallapäästmise eest pandi Saksamaa juhtkonnale Teine maailmasõda põhjustas suuri purustusi ja kaotusi. Euroopas oli umbes 60 miljonit hukkunut. Balti riigid jäid NSV Liidu võimu alla, tema kontrolli alla läks Kesk ja Ida eruoopa, See omakorda tõi kaasa teise maailma tekke. Lagunema hakkasid koloniaalimpeeriumid. Tagajärjeks oli ka kogu maailma lõhestumine ja
h 3 mlj sudeedisakslast) GER tulevik ühtne demokraatlik riik Selle tagamiseks nn 4-de-poliitika Demonteerimine reparatsioonimaksud tööstusettevõtetele demonteerimise näol suurem osa NSVL-le Demilitariseerimine armee laialisaatmine, sõjatööstuse demonteerimine, sõjalaevastik jaotati NSVL ja GB vahel Denatsifitseerimine NSDAP tegevuse keelustamine, natsipropaganda keelustamine, natslike kurjategijate karistamine Demokratiseerimine inimõiguste tagamine, vabade valimiste läbiviimine, mitmeparteisüsteem, demokraatliku valitsuse loomine II maailmasõja tagajärjed Kokku hukkus ligi 60 mlj inimese Oli suurenenud tsiviilisikute hukkumise hulk võrreldes I maailmasõjaga Balti riigid jäid NSVL võimu alla NSVL kontrolli alla läksid ka Kesk- ja Ida-Euroopa (kommunistlik blokaad e Teine Maailm)
Pariisi konverents 1945-1946 Pariisis toimunud rahukonverents arutas läbi rahuleingure projektid. 10. veebruaril kirjutati rahulepingule alla. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll aga hakati sisse nõudma reparatsioone. Jaapaniga sõlmisid võitjariigid, välja arvatud NSVL, Poola ja Tsehhoslovakkia, rahu 8.septembril 1951 San Fransiscos. Nürnbergi protsess 1945.aasta novembris alustas rahvusvaheline tribunal Nürnbergis kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. 1946.aasta oktoobris kuulutati välja kohuotsus. II ms tagajärg II ms põhjustas seninägematuid purustusi ning kaotusi. Suurenes järsutl hukkunute arv tsiviilelanike seas. Balti riigid jäid NSVL võimu alla, tema kontrolli alla läks Kesk- ja Ida-Euroopa, see omakorda tõi kaasa kommunistliku bloki ehk Teise Maailma tekke. II ms tagajärjeks oli esialgu Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine ja külma sõja algus.
kasutada. Ardenni mägedes peetud lahingutes suutsid LR siiski sakslased peatada. 19) ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, mis loodi 1945 kevadel San Fransiscos. Tegutseb tänapäevani- eesmärgiks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine 20) Nümbergi kohtuprotsess- 1945 nov alustas rahvusvaheline tribunal kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle süüdistades neid kuritegudes inimsuse vastu, arvestamata kohtualuste väiteid, et nad täitsid käske. Vastutus pandi eranditult Saksamaa peale. 21) holokaust- juutide massiline mõrvamine 22) kapitulatsioon- allaandmine, teise riigi paremuse tunnistamine ning sellega sõjast välja astumine 23) Hiroshima ja Nagasaki tuumakatastroof I rääkisid sellisest pommist inglased 1939 a, juulis 1945 katsetati pommi New Mexico osariigi kõrbes, katse
rahuläbirääkimisi, 2.september okupatsioonitsoonideks 1945.a allkirjastati Jaapani -Preisimaa jagamine tingimusteta kapitulatsiooni akt -Austria jagamine okupatsioonitsoonideks -sõjakurjategijad antakse rahvusvahelise kohtu · novembris Nürnbergi protsess alla kohtumõistmine natslike partei-, riigi- -Saksamaa territooriumi vähendamine Poola ja sõjaväejuhtide üle arvel -Jaapanile ultimaatium tingimusteta kapituleerumiseks 4 TEISE MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED: -hukkus 60 miljonit inimest, nende seas väga palju tsiviilisikuid
sealhulgas 3 milj. sudeedisakslast 7.Saksamaa tulevik ühtne demokraatlik riik, selle tagamiseks on nn 4-de-poliitika - demonteerimine reparatsioonimaksud tööstusettevõtete demonteerimise näol - demilitariseerimine armee laialisaatmine; saksa sõjatööstuse demonteerimine; sõjalaevastiku jagamine NSVLiidu ja Suurbritannia vahel - denatsifitseerimine NSDAP tegevuse keelustamine; natsipropaganda keelustamine; natslike kurjategijate karistamine - demokratiseerimine inimõiguste tagamine; vabade valimiste läbiviimine; demokraatliku valitsuse loomine
·06.08.1945a Hiroshima (,,Little Boy``) ja 09.08.1945 a. Nagasakile (,,Fat Man``) ·Hukkus 300 000 inimest , suurem osa radioaktiivse kiirguse tagajärjel ·Tuumapommi kasutuselevõtt murdis Jaapani vastupanu ·10.08.1945 a. alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 02.09.1945 allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. Nürnbergi protsess ·1945 a. novembris alustas rahvusvaheline tribunal Nürnbergi kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle ·süüdistati kuritegudes inimsuse vastu ·vastutus sõja vallapäästmise eest pandi seejuures erandlikult Saksamaa juhtkonnale ·1946 a. oktoobris välja kuulutatud kohtuotsuses mõisteti 12 kohtualust (Ribbentrop, Keitel, Rosenberg, Göring, Borman, Hess) surma, 3 said eluaegse, 4 määrati tähtajaline, 2 mõisteti õigeks ·Toimusid Saksamaal Nürnburgi linnas Õigluse Palees 1945-1949 a. II MS tagajärjed: ·Kestis 6 aastat ja 1 päev
ülejäänute tegevus lõpetati järgmisel kuul - Saksamaal kehtestus ühe partei diktatuur. Partei poliitilisi vastaseid terroriseeris SA. Hitler oli aga oma võimus ebakindel ning SA juhtkond ja Hitleri konkurendid ja palju natsidele ebameeldivaid isikuid hukati. Kui suri senine president, sai Hitlerist riigipea. 7.1 Riigikord Kõik peamised parteilised ja riiklikud ametis koondusid Hitleri kätte. Kuna ta ise asjaajamise vastu huvi ei tundnud, siis jättis ta selle teiste natslike juhtide hooleks, kui vaja, siis sekkus. SS (kaitsemalev) kontrollis kogu riigi- ja parteiaparaati ning oli natsliku terrori peamine elluviija. Tekkis Gestapo. Tekkisid koonduslaagrid. Suurenes riigi sekkumine majandusse. Hakati relvastuma. Ainult natsid said olla õpetajad, riigiametnikud. Haridus allutati natslikule ideoloogiale 7.2 Terrori juurdumine Gestapo Koonduslaagrid 7.3 Holokaust
3.6 Pariisi rahukonverents Pärast Teist maailmasõda üldist rahulepingut ei sõlmitud. 1945- 1946 Pariisis toimunud rahukonverents arutas rahulepingute projekte võitjariikide ja Saksamaa Euroopa liitlaste vahel Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome vahel, mis 10 veebruaril 1947 alla kirjutati. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, hakati sisse nõudma reparatsioone. 3.7 Nürnbergi protsess 1945.a. novembris alustas rahvusvaheline tribunal Nürnbergis kohtumõistmist natslike kurjategijate üle, arvestamata väiteid, et nad täitsid kõrgemalseisvaid käske. Kohtuotsus kuulutati välja 1946.a. oktoobris. 3.8 Teise maailmasõja tagajärjed Sõda põhjustas seninägematuid kaotusi, hukkus ligi 60 miljonit inimest, võrreldes eelmiste sõdadega, suurenes järsult hukkunud tsiviilisikute arv. Sõda ei toonud ka õiglast maailamakorda, liberaalne lääne demokraatia saavutas küll võidu Hitleri üle, kuid ei saanud vastu kommunistliku diktatuuri kasvule
Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania. Tekkis uus jõudude vahekord maailmas kapitalistlik maailm vastandus sotsialismileerile USAst ja NSV Liidust kujunesid üliriigid Sõjas laastatud riikide majandus oli segipaisatud Langes inimeste usaldus demokraatliku korra ja selle institutsioonide vastu kadus usk inimkonna progressi. 13. Kas Nümbergi protsessil võidutses õiglus ? Põhjenda seisukohta . Nürnbergi protsessi ülesandeks oli seadusandlikus korras natslike sõjakurjategijate karistamine, kes hävitasid miljoneid süütuid inimesi. Nõukogude Liidu esindajad kinnitasid, et Nürnbergi protsess korraldati selleks, et seadusandlikus korras karistada sõjakurjategijaid, kes hävitasid miljoneid süütuid inimesi. Teisisõnu - Stalin taotles õiglust. Kuid seda ilusat tõde varjutab üks tume vari - miks pidi kurjategijaid karistama Stalin, kes ise oli suurem kurjategija ja hävitanud kümneid miljoneid, s.t kordi rohkem inimesi juba ammu
võitjariikide ja Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega ❧ kaotajad pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume ❧ Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, kuid hakati sisse nõudma reparatsioone ning võeti ära Ida-Preisimaa ja teised alad ❧ 8. september 1951 kirjutati alla rahulepingud võitjariikide ja Jaapani vahel (välja arvatud NSV Liit) Nürnbergi protsess 1945–1946 ❧ Rahvusvaheline tribunal natslike partei-, riigi ja sõjaväejuhtide üle kohtumõistmiseks ❧ kuriteod inimsuse vastu ❧ vastutus sõja vallapäästmise eest ❧ 12 kohtualust mõisteti surma, kolm said eluaegse vanglakaristuse ja kaks mõisteti õigeks Teise maailmasõja tagajärjed ❧ 60 miljonit hukkunut ❧ Tsiviilohvrite hulk peaaegu sama suur kui hukkunud sõdurite oma ❧ Sõda ei toonud kaasa õiglast maailmakorda
kahtlemata Josif Stalin, kes koos Saksamaaga oli jaganud ära mõjusfäärid Ida-Euroopas, vallutanud Poola, tunginud seejärel kallale Soomele, okupeerinud Balti riigid ning valmistunud kallaletungiks Rumeeniale ja Saksamaale, olles seega ise üks Teise maailmasõja initsiaatoreid. Just seepärast kaitsti Nõukogude huvisid protsessil sama raevukalt, kui seda oli tehtud sõja ajal Stalingradi varemeil. Nürnbergi protsessi ülesandeks oli seadusandlikus korras natslike sõjakurjategijate karistamine, kes hävitasid miljoneid süütuid inimesi. Teisisõnu Nürnbergis taotleti õiglust. Kuid seda ilusat tõde varjutab üks tume vari - miks pidi natsikurjategijate üle kohut mõistma ja karistama Stalin, kes ise oli samasugune kurjategija ja hävitanud kordi rohkem inimesi veel ammu enne Hitleri võimuletulekut, nii et Hitler võinuks teda vaid kadestada. Kummaline on ka see, et Stalin karistas hitlerlasi, kelle ta ise oli võimule aidanud,
sealhulgas 3 milj. sudeedisakslast Saksamaa tulevik – ühtne demokraatlik riik, selle tagamiseks nn. 4 de- poliitika: 1) demonteerimine – reparatsioonimaksud tööstusettevõtete demonteerimise näol 2) demilitariseerimine: - armee laialisaatmine - saksa sõjatööstuse demonteerimine - sõjalaevastiku jagamine NSVLiidu ja Suurbritannia vahel 3) denatsifitseerimine: - NSDAP tegevuse keelustamine - natsipropaganda keelustamine - natslike kurjategijate karistamine 4) demokratiseerimine: - inimõiguste tagamine - vabade valimiste läbiviimine - demokraatliku valitsuse loomine Tagajärjed 1945 nov. - 1946.a. okt. Nürnbergi protsess – moodustati 4 võitjariigi juristidest Rahvusvaheline sõjatribunal, vastutusele 24 süüalust https://www.youtube.com/watch?v=kWR2I5Q9d9U Pariisi rahukonverents – 1945-1946, lepingud allkirjastati 1947 Saksamaa Euroopa
reparatsioone. Saksamaalt võeti kogu Ida-Preisimaa (pool sellest läks NSV Liidule, pool Poolale) ning arvukalt teisi alasid. Jaapaniga sõlmisid võitjariigid, välja arvatud NSV Liit, Poola ja Tśehhoslovakkia, rahu 8. septembril 1951 San Fanciscos. Nürnberg Esimese maailmasõja järel oli sõja vallapäästjaid karistatud vaid sümboolselt, nüüd võeti asi tõsiselt ette. 1945. aasta novembris alustas rahvusvaheline tribunal Nürmbergis kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. Neid süüdistati kuritegudes inimsuse vastu, kohtualuste väiteid, et nad täitsid kõrgemalseisvate organite või isikute käske, ei arvestatud.Vastutus sõja vallapäästmise eest pandi seejuures eranditult Saksamaa juhtkonnale. Protsessil esitatud dokumendid MRP salaprotokolli ning Stalini rolli kohta Teise maailmasõja puhkemises lükati kõrvale. 1946. aasta oktoobris välja kuulutatud kohtuotsuses mõisteti 12 kohtualust
Potsdami konverents 1945 juuli-aug (Churchill, Stalin, Truman) võitjariikide konverents >määratu kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted peale sõda (Saksamaa jaotati neljaks) >saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumidelt >arutati ka Jaapani küsimust =>ultimaatum 6.august 1956 Hiroshima, 9.august Nagasaki >Jaapani vastupanu murdus, 2.sept 1945 Jaapani tingimusteta alistumine 1945-1946 Nürnbergi protsess- natslike sõjakurjategijate üle Sõda tõi kaasa: >60 mljn inimese hukkumise >tuumapommid >külma sõja >ÜRO loomise >NSVLi okupatsiooni >muutused riigipiirides >Euroopa lõhestumine 12
Franciscos. 6.6 Pariisi rahukonverents Pärast Teist maailmasõda üldist rahulepingut ei sõlmitud. 1945- 1946 Pariisis toimunud rahukonverents arutas rahulepingute projekte võitjariikide ja Saksamaa Euroopa liitlaste vahel Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome vahel, mis 10 veebruaril 1947 alla kirjutati. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, hakati sisse nõudma reparatsioone. 6.7 Nürnbergi protsess 1945.a. novembris alustas rahvusvaheline tribunal Nürnbergis kohtumõistmist natslike kurjategijate üle, arvestamata väiteid, et nad täitsid kõrgemalseisvaid käske. Kohtuotsus kuulutati välja 1946.a. oktoobris. 6.8 Teise maailmasõja tagajärjed Sõda põhjustas seninägematuid kaotusi, hukkus ligi 60 miljonit inimest, võrreldes eelmiste sõdadega, suurenes järsult hukkunud tsiviilisikute arv. Sõda ei toonud ka õiglast maailamakorda, liberaalne lääne demokraatia saavutas küll võidu Hitleri üle, kuid ei saanud vastu kommunistliku diktatuuri kasvule.
• NSV Liit lubas asuda sõtta Jaapani vastu. 6. augustil ja 9. augustil 1945 heideti USA poolt aatompommid Hiroshimale kui ka Nagasakile. Siis alistus ka Jaapan. 2. septembril 1945 allkirjastas Jaapan tingimusteta kapitulatsiooni akti – sellega lõppes II maailmasõda. 1945-1946 toimus Pariisis rahukonverents. 10. veebruaril 1947 kirjutati rahulepingud alla võitjariikide ja Saksamaa Euroopa-liitlaste vahel. Nürnbergi protsess – süüdistati natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhte. II maailmasõda tõi kaasa ligi 60 miljoni inimese surma (kõige enam NSV Liidus ja Hiinas). Surid ka tavainimesed, sest metsik sõjapidamine, diktatuuride vägivallapoliitika, holokaust (juutide hävitamine) ja genotsiid (rassilistel/usulistel põhjustel rahva hävitamine). Balti riigid jäid NSV Liidu võimu alla koos Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Teise Maailma ehk kommunistliku bloki teke. Euroopa ja seejärel kogu maailma lõhestumine
Pestamo 3. Sm-ga rahulepingut ei sõlmitud, aga hakati nõudma reparatsioone: võeti kogu Ida-Preisimaa (pool NSVL-le, pool Poolale) ja teisi alasid 4. Jpn-iga sõlmisid võitjariigid, va NSVL, Poola, Tsehhoslov rahu 8. sept 1951 San Franciscos Nürnbergi protsess: · I ms järel karistatud vaid sümboolselt, nüüd võeti asi tõsiselt ette · 1945 nov rahvusvaheline tribunal alustas kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle · süüdistati kuritegudes inimsuse vastu · vastutus sõja vallapäästmise eest pandi Sm juhtkonnale · MRP salaprotokolli ja Stalini rolli kota II ms puhkemises lükati kõrvale · 1946 12 mõisteti surma, 3 eluaegse, 4 tähtajalist ja 2 õigeks II ms tagajärjed: · hukkus ligi 60 mln, kõige enam NSVL-s ja Hiinas · suurenes hukkunud tsiviilelanike arv · ei toonud õiglast maailmakorda
Pestamo 3. Sm-ga rahulepingut ei sõlmitud, aga hakati nõudma reparatsioone: võeti kogu Ida-Preisimaa (pool NSVL-le, pool Poolale) ja teisi alasid 4. Jpn-iga sõlmisid võitjariigid, va NSVL, Poola, Tšehhoslov rahu 8. sept 1951 San Franciscos Nürnbergi protsess: I ms järel karistatud vaid sümboolselt, nüüd võeti asi tõsiselt ette 1945 nov – rahvusvaheline tribunal alustas kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle süüdistati kuritegudes inimsuse vastu vastutus sõja vallapäästmise eest pandi Sm juhtkonnale MRP salaprotokolli ja Stalini rolli kota II ms puhkemises lükati kõrvale 1946 – 12 mõisteti surma, 3 eluaegse, 4 tähtajalist ja 2 õigeks II ms tagajärjed: hukkus ligi 60 mln, kõige enam NSVL-s ja Hiinas suurenes hukkunud tsiviilelanike arv ei toonud õiglast maailmakorda
o lihthäälteenamus (pigem absoluutne enamus); 50%+1 hääl osavõtnutest Otsused tehakse resolutsioonide näol, need on kõik soovituslikud. PA käib koos istungjärkudel: o korralised – ligikaudu septembri keskpaigast jõuludeni, pole täpselt fikseeritud, lõppevad ettekannetega, kuhu tulevad ka riigipead o eriistungjärgud – toimunud kokku 28 juhul, viimane nendest oli 2005. aastal (natslike koonduslaagrite sulgemise 60. aastapäev), esimene 1947. aastal (Lähis-Ida) o erakorralised – Uniting for Peace (võeti vastu 1950. aastal); istungjärku on võimalik kokku kutsuda väga kiiresti, kui midagi väga tõsist on lahti (esimesed Suessi kriis ja Ungari revolutsioon 1956. aastal 3-päevaste vahedega). 10. erakorraline istungjärk tuli kokku 1997. aastal ja on koos siiamaani, selles sees
1944 S. Wachsman avastab streptomütsiini, esimese antibiootikumi, mis on efektiivne tbc vastu 1945-1985 TERAPEUTILINE REVOLUTSIOON uute efektiivsete ravimite kasutuselevõtt (antibiootikumid; antihistamiinid; antikoagulandid; vererõhu alandajad; anesteetikumid; depressioone, maaniaid, skisofreeniat kontrolli all hoidvad vahendid; rahustid; kemoteraapilised vahendid pahaloomuliste kasvajate, maohaavandite, Parkinsonismi, viirusnakkuste vastu; e-pill) 1946-1947 Natslike arstide protsess Nürnbergis 1947 Nürnbergi Koodeks, mis reguleerib inimkatseid 1948 World Health Organisation asutatakse ÜRO juurde 1950. a-d Puusaliigese proteesimise algus (J. Charnley) 1953 Heart-lung machine, oluline instrument südameoperatsioonide arenguks 1953 J. D. Watson ja F. Crick kirjeldavad DNA struktuuri 1961 Tõsisemad diskussioonid ravimite ohutuse üle (rasedate poolt kasutatud Thalidomide tekitas lastel massiliselt väärarenguid) 1964 Helsingi deklaratsioon
tsivilistidele) 1944 S. Waksman avastab streptomütsiini, esimese antibiootikumi, mis on efektiivne TBC vastu 1945-1985 TERAPEUTILINE REVOLUTSIOON uute efektiivsete ravimite kasutuselevõtt (antibiootikumid; antihistamiinid; antikoagulandid; vererõhu alandajad; anesteetikumid; depressioone, maaniaid, skisofreeniat kontrolli all hoidvad vahendid; rahustid; kemoteraapilised vahendid pahaloomuliste kasvajate, maohaavandite, Parkinsonismi, viirusnakkuste vastu; e-pill) 1946-1947 Natslike arstide protsess Nürnbergis 1947 Nürnbergi Koodeks, mis reguleerib inimkatseid 1948 World Health Organisation asutatakse ÜRO juurde 1950. a-d Puusaliigese proteesimise algus (J. Charnley) 1953 Heart-lung machine, oluline instrument südameoperatsioonide arenguks 1953 J. D. Watson ja F. Crick kirjeldavad DNA struktuuri 1961 Tõsisemad diskussioonid ravimite ohutuse üle (rasedate poolt kasutatud Thalidomide tekitas lastel massiliselt väärarenguid) 1964 Helsingi deklaratsioon
mis eristab andestust ja leppimist? 6. Koolikaaslaste kiusamise korral jäädakse tihti vaikivaks eemalseisjaks. Mida selline vaikimine teie arvates tähendab? Efraim Zuroff New Yorgi Brooklyni linnaosas üles kasvanud Efraim Zuroff äratas rahvusvahelist tähelepanu 1980. aastate teisel poolel, kui ta siirdus Simon Wiesenthali Keskuse juhiks Iisraelis. Oma kogemustest natslike sõjaroimarite kütina on Efraim Zuroff kirjutanud raamatu „Occupation: Nazi-Hunter“, Hoboken, NY / Los Angeles 1994. Raamatu põhiosa pühendab Zuroff kirjeldusele, kuidas tema ja ta kaastöölised Wiesenthali keskuses otsivad materjale sõjaroimarite
annaabi.ee 
