Nato North Atlantic Treaty Organization Tallinn 2008 Sisukord 2 1. Riigikaitse struktuur ja juhtimine 3 2. Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus.
1991 NATO Rooma tippkohtumine ja PõhjaAtlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council, NACC) loomine. NACCist saab struktuur, mille kaudu saab alustada koostööd Kesk ja IdaEuroopa riikidega uuenenud poliitilises situatsioonis. Eesti on NACCi asutajaliige. 1994 jaanuar Brüsseli tippkohtumisel tutvustatakse NATO rahupartnerlusprogrammi (Partnership for Peace, PfP), Eestile esitatakse kutse programmiga liitumiseks ning 3. veebruaril 1994 ühineb Eesti rahupartnerlusprogrammiga. 1995 jaanuar NATO käivitab PfP egiidi all Planeerimis ja Ülevaatusprotsessi (Planning and Review Process, PARP), millesse lülitub ka Eesti. 1996 Eesti alustab NATOga 16+1 läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks, mis saab nimeks Intensiivne
Lisaks Horvaatiale on Eesti osalenud ÜRO rahumissioonidel BosniaHertsegoviinas, Liibanonis ja Lähis Idas. Seni suurim, 136 kaitseväelasest koosnev rahuvalvekompanii ESTCOY osales 19961997 ÜRO UNIFIL missioonil LõunaLiibanonis. ÜRO relvarahu järelvalve organisatsiooni UNTSO (UN Truce Supervision Organization) missioonil Lähis Idas osaleb Eesti aastast 1997. Praegu on missioonil Eestist kaks sõjalist vaatlejat. Eesti osaleb ka ÜRO mandaadiga NATO juhitavates rahvusvahelistes jõududes Kosovos (KFOR) ja Afganistanis ISAFi (International Security Assistance Force) koosseisus, samuti koalitsioonivägede koosseisus Iraagis ning Euroopa Liidu juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Eesti on alates 1996. aastast üle 30 politseinikuga osalenud ÜRO Rahuvalveosakonna koosseisus politseimissioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas ning Kosovos.
(edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle;
nüüd oodati seda riigilit. · Kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, kujunes kodanikuühiskond. Heaoluriik hakkas kujunema 19. saj lõpus 20. sajani alguses. Riik püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi, sekkub sel eesmärgil majandusse, tulude jaotamisse. Riik pakub teenuseid (haridus, tervishoid, toetused). Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele nagu seadusloome, õiguskord ja riigikaitse ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Majanduspoliitika abil jagatakse ümber tulusid, korraldatakse haridus, tervihoiu ja perepoliitikat. Heaoluriigi eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Heaoluriigil on 2 põhilist tunnust: 1. Ülekandeühiskond, ressursside ülekandmine. 2. Umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi põhimudelid: · konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on
Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, rahvusvaheline terrorism, rassism, sallimatus, immigratsioon vaesematest riikidest 13. Heaoluriik ja heaoluühiskond (lk.13-16) Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide vähendamiseks (tururisk, bioloogiline risk jmt) kujunes 19.saj. II poolel eriline ühiskonnakorralduse tüüp - heaoluriik. Loojaks on Otto von Bismarck. Iseloomustab sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses. S.t., et lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, riigikaitse, õiguskord), on riik võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandust reguleerivaid funktsioone. Majandusliku efektiivsuse kõrvale seatakse siin alati sotsiaalne õiglus. Heaoluriigi kaks peamist tunnust: - Ressursse (rahalisi) võib kanda ühest valdkonnast teise (näit. tervishoidu ja haridusse) ja rikkamatelt vaesematele nn ülekandeühiskond - 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: - õpik lk.54-56
ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikainekava asub Kaitseministeeriumi koduleheküljel www.kmin.ee © Kaitseministeerium ISBN 9985-9339-9-0 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1 Sisukord Saateks ....................................................................................................... 7 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
