Närvisüsteemi üldine jaotus
siseelundeid ja veresooni. Naha tundlikkust juhitakse vastavates seljaaju segmentides. Selle
järgi saab kindlaks teha kahjustatud piirkonna (tundlikkuse kontrollimise kaudu)
Peaaju seljaajuga vahetus kontaktis, osad piklikaju (medulla oblongata), sild (pons), mis
koos väikeajuga (cerebellum) moodustab tagaaju. Järgmine on keskaju, mis koos piklikaju ja
sillaga moodustab ajutüve, milles on mitmeid elutähtsaid keskusi.
Vaheaju hüpotalamus ja taalamus ( e nägemiskühm)
Ostaju suurem osa peaaju kor (kortex), mille alla jäävad aju põhimiku tuumad e
basaalganglionid närvirakukogumikud, igal tuumal iseloomulik funktsioon; otsajus on
ajuvatsakesed tühimikud ajus, kus paikneb ajuvedelik liikvor. Ajuvatsakesi on 4 (ajutüves,
vaheajus ja külgmised e lateraalsed vatsakesed) 4.vatsake on ühenduses seljaajukanaliga.
Vegetatiivse ns keskused on ka kns-is, aga sealt väljuvad närvid ei lähevad teistmoodi