Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski nii ohtlikud kui "päris" narkootikumid. Mis on sõltuvus? Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus. Vaimne sõltuvus tähendab ka seda, et ilma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda. Kui muidu on peol lõbus ka lihtsalt
Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski nii ohtlikud kui "päris" narkootikumid. Mis on sõltuvus? Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus. Vaimne sõltuvus tähendab ka seda, et ilma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda
Alkaloidid referaat 11A 2011 Sisukord 1) Mis on alkaloid? 2) Milleks inimesed kasutavad alkaloide 3) Mis on narko? 4) Uimastid 5) Sõltuvus 6) Üledoos 7) Ebapuhtad narkootikumid 8) Amfetamiin 9) Ecstasy 10) Kokkuvõte Mis on alkaloid? Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained.Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena.Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner
Narkomaania ja selle ravi GAG Narkomaania • Uimastid on kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist; • Psüühiline või füüsiline sõltuvus, tekkinud narkootikumide tarvitamise tagajärjel; • Samuti alkohol, nikotiin. Narkomaania alaliigid • Alkoholism; • Morfinism; • Kokainism; • Nikotinism; • Toksikomaania; • Erinevad sõltuvused. Põhjused • Probleemidega toimetulek; • Meelelahutus; • Katsetamine; • Kaaslaste heakskiit; • Mõned on ühiskonnas aktsepteeritud. Tunnused • Soov ainet tarvitada; • Ärrituvus; • Unehäired; • Valud; • Alkoholismi puhul psühhoos. võõrutusseisund Kuidas algab?
on ka mitmel pool lubatud, näiteks teadusasutustele ja muudele asutustele eriotstarbeks kasutuseks erilitsentsi alusel. Näiteks botaanikaaias on lubatud kasvatada kanepit, et bioloogidel oleks võimalik selle taimega tutvuda ja seda ära tunda. Eriseadusega reguleeritud juhtudel võib narkootilisi aineid kasutada ravimites, eriti palju on selliseid ravimeid Hollandis, ent ka Euroopa Liit on heaks kiitnud mitmeid selliseid ravimeid. Mis on sõltuvus? Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit aina uuesti ja uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus. ( Mida suurem kogus deda ohtlikum). Vaimne sõltuvus tähendab ka seda, et ilma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda.
kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt
Alati ei saa panna kavva, et ta lõpetab silmapilkselt mängimise. Võimalik on teha plaan, et ta mängib edasi, aga kontrollib seda ja vähendab mängimist järk-järgult. Rohtudest on abiks kaks erinevat liiki, ühed, mis blokeerivad osalise mõnutunde, või teised, mis pinget ja ärevust. See on väga individuaalne, kuidas inimest ravida. Igale inimesele on erinev meetod, mis on kõige tõhusam just talle. 6 NARKOMAANIA JA SELLE RAVI Narkomani on psüühiline või füüsiline sõltuvusm, mis on tekkinud narkootikumide tarvitamise tagajärjel. Narkootiliste ainete all on mõistetud lisaks legaalsetele uimastitele, nagu ennist mainitud alkohol ja nikotiin, ka illegaalsed uimastid. Narkomaaniat põdev inimene ei saa normaalselt hakkama igapäevaelus ilma sõltuvusainet kasutamata. Laias laastus võttes tuleb narkomaaniana käsitleda ka suitsetamist, sest ka nikotiini-
Tallinna Nõmme Gümnaasium Narkootikumid Referaat Koostaja: Jüri Pranstibel Tallinn 2009 Tänapäeva noorte üks suurimaid probleeme on narkomaania. Nagu Eestiski on narkomaania laialt levinud probleem ka mujal maailmas. Kõige rohkem on narkootikumid just levinud koolinoorte seas, kes arvatavasti ei tea narkootikumidest pea midagi. Mõned inimesed arvavad, et mis see üks kord ikka ära teeb, ega ma siis kohe narkootikumidest sõltuvusse ei jää. Tegelikult võib aga ainult üks kord saatuslikuks osutuda. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et
Vastsündinutel võivad tekkida võõrutusnähud. Amfetamiinitüüpi stimulantide pikaajaline toime Pikaajalise tarvitamise tulemusena võib inimene kõhnuda, tema hambad hakkavad lagunema. Tekivad emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, võivad tekkida mäluhäired. Suureneb risk haigestuda südame-ja veresoonkonnahaigustesse. Võivad tekkida psüühilised, neuroloogilised ja/või seedekulgla talitluse häired. ATS-ainetest tekib kergesti tugev sõltuvus, tarvitamise lõpetamisel tekivad võõrutusnähud – ängistus, ärrituvus, masendus ja väsimus. Metamfetamiini tarvitajatel on leitud ajutegevuse häireid veel kuni aasta pärast tarvitamise lõpetamist. Amfetamiini tänavadoosi segatud ained võivad kahjustada veresooni ja kopse. Amfetamiini veenisisese tarvitamisega käivad sageli kaasas mitmesugused nakkused ja lokaalsed põletikud, mõnikord ka veremürgistus. Vere kaudu levivad viirusnakkused (B- ja C-hepatiit, HIV)
sõltumuse tekkimine. Üha rohkem osutatakse tähelepanu sõltumusainetega seotud meditsiinilistele, sotsiaalsetele ja finantsprobleemidele. Üleannustamine. Üleannustamise oht on igal sõltumusainete kasutajal. Paljusid sõltumusaineid võib kergesti üle annustada, näiteks heroiini ja teisi opiaate, kokaiini, barbituraate, alkoholi, lhusteid, alkoholi kombineeritult rahustitega. Paljud teised sõltumusained ei ole nii mürgised, näiteks LSD. Sõltumus ja narkomaania. Termin "sõltumus narkootikumidest" võeti kasutusele 1964. aastal. See on "vaimne ja mõnikord ka füüsiline seisund, mis tekib sõltumusaine ja elava organismi vastastikuse mõju tulemusena, kus iseloomu ja teiste omaduste põhjal tekib vajadus manustada sõltumusainet pidevalt või perioodiliselt, et läbi elada vaimseid mõnusid ja mõnikord vältida ebatundeid". Füüsiline sõltumus võib tekkida sõltumusaine korduva tarvitamise tulemusena organismi harjumisel sellega
nohune ja kinnine nina ja magab rahutult ja näeb halbu unenägusid. Olen näinud televiisorist dokumentaalsarja, kus räägib inimestest, kellel on narkootikumitega probleeme ja seal on rääkinud nende mõjust tervisele. Need inimesed on rahutud, alakaalulised, haavanditega ja katkiste hammastega, seda oli väga jube vaadata. Endale ja lähedastele ei sooviks ma küll sellist saatust. SÕLTUVUS Sõltuvus jaguneb kahte liiki: PSÜHHOLOOGILINE SÕLTUVUS - kontrollimatu ja tugev soov korrata narkootikumi tarbimist, ilma, et organism seda normaalseks elutalituseks vajaks. lma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda. Kui muidu on peol lõbus ka lihtsalt muusika ja sõpradega, siis sõltlasel enam ilma tore ei ole. Edasi võib juhtuda, et ka väljaspool pidusid ei ole võimalik ilma narkootikumideta hakkama saada.
Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski nii ohtlikud kui "päris" narkootikumid. Mis on sõltuvus? Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus. Vaimne sõltuvus tähendab ka seda, et ilma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda.
.....................................................................................................13 KOKKUVÕTE................................................................................................................14 KASUTATUD ALLIKAD..............................................................................................15 3 SISSEJUHATUS Narkomaania on ülemaailmselt levinud väga suur ühiskondlik probleem. Narkomaania teema algas juba sadu aastaid tagasi ning seda probleemi ei ole suutnud keegi siiamaani lahendada. Leidub ikka suurel hulgal inimesi, kes narkootikume tarbivad ja tootmisega tegelevad ning kahjuks neid inimesi tuleb meie ühiskonda aina juurde ja juurde. On paratamatu, et inimestes tekib huvi ja uudishimu proovida mõnuaineid, see siiski ei kehti kõikide inimeste kohta kuid enamik noorukeid moodustavad selle suure osa protsendist, kes on huvitunud narkootikumidest
nuusutamisel ohtlik, anaalse või vaginaalse osutada surmavaks. NARKOOTIKUMINE KURITARVITAMINE EHK VÄÄRKASUTAMINE (Kui mis tahes narkootikumi, näiteks heroiini, kasutatakse selleks mitte ettenähtud moel või ilma, et see oleks arsti poolt välja kirjutatud) Kui narkootikumi pidevalt tarvitada tekib taluvus. Taluvus on organismi harjumine narkootikumiga nii, et sama efekti saavutamiseks tuleb seda rohkem ja rohkem tarbida. Samuti tekib ka sõltuvus, kui inimene on narkootikumiga vaimselt ja füüsiliselt nii ära harjunud, et normaalsekt eksisteerimiseks peab seda pidevalt tarvitama ja ta ei suuda lõpetada, ilma et vaevleks ebameeldivate võõrutusnähtude käes. Sõltuvuses olevat inimest nimetatakse narkomaaniks, kes vaevleb narkomaania käes. Narkomaania on kui inimene ei suuda narkootikumi tarvitamist lõpetada, kuigi ta seda soovib. Inimese tervist kahjustavad ka võõrutusnähud
2. Kesknärvisüsteemi stimulandid ehk ergutavad ained on kokaiin, amfetamiin, metaamfetamiin,, kofeiin, nikotiin ja teised. 3. Hallutsinogeenide ehk psühhedeelikumide alla kuuluvad LSD, psilotsübiin, fentsüklidiin ehk PCP jne. 4. Sissehingatavad ained ehk inhalandid on keemilised lahustid, bensiin, liim ja teiste olmekemikaalide aurud, gaasid, aerosoolid jne. (1) Sõltuvus Kõik uimastid võivad tekitada soovi tarvitada uimastit üha uuesti. Sõltuvus on krooniline haigus, mille puhul inimene on uimastiga vaimselt ja füüsiliselt nii ära harjunud, et normaalseks olemiseks ja enesetundeks peab ta seda pidevalt tarvitama. Samuti ei suuda inimene ise enam tarvitamist lõpetada: uimastita tundub elu nüri ja rõõmutu, teda vaevab suur iha järgmise annuse järele ja lisaks tekivad ebameeldivad võõrutusnähud. (1) Uimastid on keemilised ained, mis sissevõetuna mõjutavad inimese kõiki tervise osasid - nii
Tartu Kommertsgümnaasium Alkaloidid Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Alkaloide 3. Narkootikume 4. Sõltuvus 5. Üledoos 6. Heroiin,kokaiin 7. Nikotiin 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained. Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena. Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner.
üleannustamine ja sõltumuse tekkimine. Üha rohkem osutatakse tähelepanu sõltumusainetega seotud meditsiinilistele, sotsiaalsetele ja finantsprobleemidele. Üleannustamine. Üleannustamise oht on igal sõltumusainete kasutajal. Paljusid sõltumusaineid võib kergesti üle annustada, näiteks heroiini ja teisi opiaate, kokaiini, barbituraate, alkoholi, lhusteid, alkoholi kombineeritult rahustitega. Paljud teised sõltumusained ei ole nii mürgised, näiteks LSD. Sõltumus ja narkomaania. Termin "sõltumus narkootikumidest" võeti kasutusele 1964. aastal. See on "vaimne ja mõnikord ka füüsiline seisund, mis tekib sõltumusaine ja elava organismi vastastikuse mõju tulemusena, kus iseloomu ja teiste omaduste põhjal tekib vajadus manustada sõltumusainet pidevalt või perioodiliselt, et läbi elada vaimseid mõnusid ja mõnikord vältida ebatundeid". Füüsiline sõltumus võib tekkida sõltumusaine korduva tarvitamise tulemusena organismi harjumisel sellega
........................................... 6 SÕLTUVUSE TEKE..................................................................................................................................... 6 SÕLTUVUSE MÄRGID................................................................................................................................ 6 ALKOHOLISÕLTUVUS EHK ALKOHOLISM............................................................................................... 7 UIMASTISÕLTUVUS EHK NARKOMAANIA............................................................................................... 8 INTERNETISÕLTUVUS.............................................................................................................................. 8 HASARTMÄNGUSÕLTUVUS..................................................................................................................... 8
tarvitamine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse. Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused: · Tugev tung tarvitada ainet. · Võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarvitamise kestvust. · Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes. · Tolerantsuse teke tarvitatava aine suhtes. · Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele. Eristatakse: · Psüühiline sõltuvus - tugev soov sõltuvusainet tarvitada. · Füüsiline sõltuvus - sõltuvusaine puudumisel tekivad tunduvad tervisehäired ehk võõrutusnähud. Sõltuvus ei teki üle öö, tekib etapiviisiliselt: proovimine tarvitamine liigtarvitamine sõltuvus (Sõltuvus (narkoloogia), 22.12.2010) 1.1 Tagajärjed Süstimine: tekivad armid, veenipõletikud, mustad süstlad levitavad mitmesuguseid haiguseid nt. AIDS. Nuusutamine: nina limaskestade kahjustused, tekivad verejooksud
käitumises kõige suurema tähenduse. Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused: · Tugev tung tarvitada ainet · Võimetus kontrollida tarvitava aine koguseid ja tarvitamise kestvust · Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes · Tolerantsuse teke tarvitatava aine suhtes · Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele Eristatakse: · Psüühiline sõltuvus tugev soov sõltuvusainet tarvitada · Füüsiline sõltuvus sõltuvusaine puudumisel tekivad tunduvad tervisehäired ehk võõrutusnähud Slaid 4: ALKOHOL Alkohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi tarbimine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Alkohol on seega narkootoline aine, mis on siiski enamikes riikides legaalne täisealistele.
Klass: 10 C Juhendaja: Anti Liiv Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Uimastid ehk mõnuained...................................................................................................................4 1.1 Sõltuvus.....................................................................................................................................4 1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid:...............................................................................................5 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele........................................................................................5 1.3 Uimastikahjustused ühiskonnale..........................................................
elukeskkonna. Meditsiini- ning politseistatistika andmetest selgub, et viimastel aastatel on Eestis narkootikumide tarvitamine järsult kasvanud ennekõike laste ja noorte seas. Heroiini, amfetamiini ning teiste uimastite tarvitamise tagajärjeks pole ainult nende ainete tarbimise käigus isikule tekitatud tervislikud ja sotsiaalsed kahjud, vaid ka kasvav kriminaalsuse tase ning B-, C-hepatiidi ja HI-viiruse levik ühiskonnas, mis on otseses seoses narkomaania probleemiga. Narkootikumide kontrolli strateegia toimimiseks on oluline vähendada kahjusid, mida tekitab inimesele ning ühiskonnale narkootikumide tarvitamine. Selleks, et uimastisõltuvuse kui haiguse korral oleks võimalus pikaajaliseks remissiooniks ja sotsiaalseks integratsiooniks, on oluline raviteenuse osutamise struktuuride väljaarendamine. Arvestades rahvusvahelist kogemust, on uimastisõltuvuse ennetamine
............................................... 4. BIPOLAARNE HÄIRE....................................................................................... 5. SÖÖMISHÄIRED............................................................................................. 5.1. Söömishäirete liigitamine........................................................................ 6. ALKOHOLISM................................................................................................. 7. NARKOMAANIA.............................................................................................. 8. UURIMUSLIK OSA........................................................................................... KOKKUVÕTE.......................................................................................................... KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ SISSEJUHATUS
(Uimastite tunnusmärgid) Uimasti on ravim, sest: ravimitel on kõrvaltoimed; mõjustavad psüühikat, inimesed tarvitavad omal algatusel, ilma arsti soovituseta. Uinutav ja uimastav toime on aluseks narkomaania mõistele. Uimastid kas pärsivad, ergutavad või hälvitavad. Uimastid,mis kesknärvisüsteemi pigem pärsivad kui ergutavad on sedatiivsed ained (närvilõõgastid, rahustav toime). Närvilõõgastite hulka kuuluvad valusid vaigistavad opiaadid ja meditsiinis kasutatavad uinutid-rahustid. Opiaadid on morfiin, heroiin,....Uinutite ja rahustite hulka kuuluvad eelkõige barbituraadid. Ja bensodiasepiinid. Närvilõõgastite rühma võib paigutada ka sellise tuntud rahusti nagu etüülalkohol
...................28 10) SOTSIALSED TULEKUSOSKUSED............................................................................31 11) KOKKUVÕTTE.........................................................................................34 12) KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................35 SISSEJUHATUS Töö teema on ,,Uimastid ja sõltuvused". Minu arvates ma pean alustama oma töö selle teema mõistega: Mis on uimastid ja mis on sõltuvus? Mis on narkotikumid? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks
seas: 2004 -2,3 % ; 2006 - 6,8% (Laansoo, 2006) o internetisõltuvuse levik (teoreetiline sõltuvus) o Mürasõltuvus 2. Uimasti psühhoaktiivne aine, mida kasutatakse mittemeditsiinilistel eesmärkidel oma psüühika mõjutamiseks. Suur osa uimastitest on ka ravimid oma spetsiifiliste kõrvaltoimetega. Pikaaegsel kasutamisel võimalik sõltuvuse teke uimastist Narkootikum osa uimastitest , mis on illegaalsed e. keelatud Psüühiline sõltuvus vastupandamatu tung iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada. Iha teke on tavaliselt seaotud uimasti ning subjektiivselt meeldiva toimega mida isik tahab teadlikult, sagedamini alateadlikult korduvalt läbi elada. Iha võib olla äärmiselt tugev. Füüsiline sõltuvus organismi kohanemine uimasti olemasoluga. Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud.
tervisega riskeerimist marihuaana/hasisi proovimise puhul ("suurt riski" nende 1-2 korda proovimises nägi 44% respondentidest). Ülejäänud narkootikume, mida vähem tunti, ei osatud niigi palju karta (kokaiini 1-2 korda proovimist pidas ohtlikuks ainult 39%, LSDd 36%, ecstasyd 29%) Selles osas nii poiste kui tüdrukute arvamused ühtisid. Kaks aastat hiljem - tänavu maikuus - korraldas Emor ajakirja «Luup» tellimusel Eesti keskkooliõpilastele telefoniküsitluse. Selle tulemus näitab narkomaania leviku ilmset suurenemist noorte seas. Enam kui pool üldhariduskoolide lõpuklasside õpilastest on oma igapäevases elus kas otseselt või kaudselt narkootikumidega kokku puutunud. Juba 12% vastanutest (10.-12. klassi õpilased) ütles, et on kasutanud narkoaineid, kuigi neist pooltel jäi esimene proovimine ka ainsaks kogemuseks. 28% õpilastest proovis esimest korda narkootikumi 15-, 34% 16- ja 20% 17-aastaselt. 18-aastaste puhul on see protsent juba 8
12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma. · Sõltuvus (dependence) teaduslik termin. · Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline
Nende asjaolude tõttu hakati juba üsna ammu tegema katseid riigivõimu vahenditega tõkestada või kaotada uimastusainete kuritarvitamine. Kuivõrd enamik mõnuaineid on oma iseloomult narkoosi esilekutsuvad, hakati neid meditsiinis nimetama narkootilisteks aineteks. Isikud, kellel kujunes haiguslik tung mõne niisuguse aine reeglipäraseks kasutamiseks, hakati nimetama narkomaanideks. Narkoloogia on psühhiaatriaerialasse kuuluv arstiteaduse haru, mis käsitleb alkoholismi, narkomaania, toksikomaania ja psühhotoksiliste ainete kuritarvitamise etioloogiat, patogeneesi, profülaktikat, ravi, rehabilitatsiooni, epidemioloogiat ning nendega seostuvaid probleeme. Mis on narkootikum? Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kui mitte võimatu. Meditsiinilises mõttes on narkootikum aina, mille mõju kesknärvisüsteemile
o soodustada seltskondlikku suhtlemist (ka klubinarkootikumid) o väsimuse peletamiseks o igavusest, elus pole väljakutseid o usutakse, et saadakse abi kui nendega midagi juhtub Uimastipruukimise erinevad vormid: · Proovimine - üksikud kogemused · Juhutarvitamine - aine pruukimine mingis kindlas kohas või situatsioonis · Kuritarvitamine - aine tarvitamine ohustab tervist või halvendab elus toimetulekut, ilma doosita ei suudeta elada · Sõltuvus - aine pruukimine on elus esmatähtis, teised suhted ja tegevused on ebaolulised Sõltuvus 1. Psüühiline (hingeline) sõltuvus - vastupandamatu iha uimastit tarbida 2. Füüsiline sõltuvus - kehaline vajadus saada uimastit üha uuesti ja uuesti, vastasel juhul esinevad võõrutusnähud 3.Sotsiaalne sõltuvus - sõltuvus dikteerib kogu elu ja käitumist. Sõltlase ümbert kaovad ta sõbrad ja tuttavad, narkomaanide ringist on raske välja murda, ühised saladused ja rahalised suhted.
Sissejuhatus Võitlemisel uimastushulluse vastu on vägagi olulisel kohal täpse, nüüdisaegse ja selge info levitamine. Sest ohtlik on just see, et narkootikume müüakse kontrollimatult käest kätte ning keegi ei tea täpselt, millist ainet ja millises annuses ta tegelikult saab. Sageli pakutakse vähemohtlike LSD ja kanepisaaduste nime all heroiini ja inimene võib muutuda vastu tahtmist sõltuvaks ning edaspidi seega heaks ja püsivaks oopiumitoodete ostjaks. Kui aastaid tagasi oli narkomaania koolilaste hulgas erandlik, siis nüüd on mõnuaineid kasutavate noorte hulk kiiresti kasvanud. Arstid nimetavad praegust perioodi narkomaanide mesinädalateks, mis mõne aja pärast mööduvad, asemele tuleb sõltuvusse sattunud narkomaani vaevaline ja raske argipäev Nojah, kas olete kuulnud, et laps jätaks endale herned ninna toppimata, kui ema seda neil enne poodi minekut teha keelab? Kahtlane, kas see ecstasy-buum või narkotrend vaibub, kui koolides
THC on taime kõige aktiivsem koostisosa ning arvatakse, et see kutsubki esile hallutsinogeenseid efekte. THC-d kasutatakse meditsiinis glaukoomi (rohekae) raviks, kasvajavastastest ravimitest põhjustatud iivelduse ja oksendamise pärssimiseks ning harva ka langetõve ravis. Tal on mõningane valuvaigistav toime. Aine annuse mõju kestab tavaliselt 2 - 4 tundi. Pidevad kasutajad võivad tunda rahutust ja depressiooni. Areneb välja psüühiline sõltuvus ja pikaajaline kasutamine võib tekitada hingamisega seotud probleeme. 2.4 Opiaadid Oopium, heroiin ja morfiin - neid kõiki valmistatakse oopiumimoonist. On välja töötatud mitu sünteetilist opiaati, mida kasutatakse valuvaigistina. Kaks uuemat neist on dihüdrokodeiin ja buprenofriin. Dihüdrokodeiini kasutatakse meditsiinis keskmise ja mõõduka valu puhul ja buprenofiinil on tüüpiline morfiini mõju, aga pikem toimeaeg. Narkomaania tekke seisukohalt on
Ettevaatlikud peavad kofeiinirikka kohvi liigtarbimisega olema närvisüsteemi häiretega inimesed, neil võib oodatud kasu asemel ilmneda vastupidine efekt. Suurtest kofeiiniannustest tuleks hoiduda kurnatuse ja stressiseisundi korral. Arvatakse, et rohkem kui pooltel igapäevastel kohvijoojatel on kofeiinisõltuvus. Sõltuvuse aste on otseses seoses päevas tarbitud kohvi hulgaga. Kuni 4 tassi kohvi päevas mõjub üldjuhul toniseerivalt, virgutavalt, osadel tarbijatel nõrk sõltuvus. 6-8 tassi kohvi päevas: tugevam sõltuvusreaktsioon, mõju psüühikale, võimendatakse olemasolevaid häireid. Üle 10 tassi päevas: riskivad sellega, et liigne kofeiin võib osadel põhjustada otseseid KNS-i talitluse häireid ebastabiilsust, ülierutuvust jne. Kofeiin on tugev mao ja seedekulgla ärriti kõrvetised ja valu seedekulglas. Suured kofeiinikogused 0,5g ja rohkem võivad põhjustada mürgituslaadseid seisundeid. Kohvi kasulik mõju tervisele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
