Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Naljalugu: Mart". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jooksis, astub, omaette, hämmingus, koolimaja, pidin, naljalugu, viskas, klassist, jalutama, otsides, halloo, kristjan, koridoris, naerab, naerad, hommikul, pannud, jookseb, küsib, õppinudvastamise on tal 5-d. antakse talle viimane võimalus, " siis lendab vastasmajasse õppima (õhtukool)"- ütleb direktor. Karmo kutsub teda kuhugi aula taha pimedasse ruumi ja üritab seksuaalselt ära kasutada. J lööb talle jalaga kõhtu ja põgeneb koolist. Kõik on perses-kool,kodu, õppimine, närvid. Ta tahaks auto alla viskuda, aga mõte, et Kreete läheb seda teda saades täitsa hulluks hoiab teda tagasi. -1. Ema ei räägi endiselt J-ga ja ta otsustab linna jalutama minna, seal kohtab ta Jansat- kes talle laenatud raha tagasi ei anna, vaid kutsub õhtul peole ja annad ühe sinise tableti. ,,Mida ma küll sellega peaksin tegema? Aitähh tõesti!" Kuid J läheb ikkagi õhtul Jansa juurde, kus on mõned tuttavad, mõningad dressid, keda Lasnamäe vahelt teab, mõndasid ei tea üldse ja Zaiib- kes on tumedat verd- ta isa on kohalik katuse pakkuja, peksja, võlanõudja. Zaiibi kaitse all on hea olla, aga tema vaenlaseks ei tasuks kohe kindlasi saada.
püüdsin teda äratada. Kuid ta ei ärganud . Siis jooksin ruttu klassijuhutaja kabinetti. Kõik vaatasid mind väga imelikult sest ma olin verine. Kui ma klassijuhataja kabinetti jõudsin siis ta algul ei märkanudgi mind. "Ah..oi Angela mis juhtus? Miks sa verine oled ? Kukkusid jh ..oota ma kohe teen su puhtaks!" Ta hakkas mulle lähenema kuni ma karjusin. "Õpetaja Kaire..ta on vetsus ..põrandal maas ja ei liiguta..ta lõikas enal veeni !!" Alles nüüd õps taipas ning jooksis kohe minu juhendusel vetsu. Kui ta Kairet nägi jooksis ta tagasi oma kabinetti ning helistas kiirabisse.Ma hakkasin nutma , Kaire oli ju mulle nii hea sõps! Ei ta ei tohi surra. Kiirabi jõudis kohale alles 15 minuti pärast. Neil olevat kõik autod sõidus olnud. Kaire viidi haiglasse tilkudite alla ning mina võisin koju minna , sokist rahunema. Marko oli sellest teada saanud ning õpetaja käskis tal mind koju saata. Terve tee ma lihtsalt vahtisin jalade ette, kuid ei nutnud
Tagasi tulekul rivistust ei olnud, kui olid söönud, võisid tagasi minna. Koolis oli üsna vähe ruumi, vahetunni veetmisruumid olid väga väikesed. Ühes ruumis olid plekkahjud, mida köeti puudega. Korrapidajad pidid puid tassima ja ka koolikella helistama. Puude vedamiseks olid mustad kitlid. Ka riieteruumid olid väga väikesed. Üks poiss leidis kord riieteruumist vana halli soki, mis oli tolmune ja ämblikevõrke täis. Poiss viskas selle tüdrukutepundi sekka. Tüdrukud mõtlesid, et see sokk on rott ning pistsid kiljuma. Siis läks sokisõjaks, sokki hakati loopima. Kisa oli taevani. Kellelgi polnud meeles, et tegelikult ei tohtinud nii käituda. Kisa kostus loomulikult ka õpetajate tuppa. Direktor, kes oli tore naisterahvas, tõeline daam, tuli riieteruumi ukse peale. Ta seisis ja vaatas vaikides lapsi, omapäraselt. Kõik rahunesid kohe maha ning sokk jäi keset põrandat
Kuna kahjuks vanaema kohta palju lisamaterjali säilinud pole, lisasin ma uurimustöösse kaks pilti. Üks oli tehtud siis, kui mu vanaema oli umbes 25 aastane. Teine pilt oli tehtud minu vanaema 75. aasta juubelil. Minu vanaemal oli ainult neli klassi kooliharidust, sest algas II maailmasõda. Ta tuli Eestisse elama, kui ta oli 14. aastane. See oli 1943. aasta sügisel. Vanaema isa tapeti ja ta hakkas oma õdedega tööl käima. Koolis käimiseks tal enam aega ei jätkunud. Kolmandast klassist hakkasid pihta eksamid, mille läbimiseks pidi hinne olema vähemalt rahuldav. Tunnistused olid venekeelsed ja hindeid kirjutati nii:"hea", "rahuldav" jne. Koolivormi tollel ajal veel polnud. Kuna pered olid vaesed ja riideid ei jõutud osta, tehti need ise. Tüdrukud kandsid tavaliselt seelikut, pluusi ja kingi. Poisid kandsid tavaliselt pükse, triiksärki ja pastlaid. Talvel oli seljas veel kampsun. Õpikuid kanti räti sees. Kuna kindlat ümbrispaberit polnud, ümbritseti need
seda veelgi, Indrek armus neiusse - pärast seda tegi poiss kõike, et uuesti ikka Molliga kokku saada, igal vabal hetkel püüdis tema juurde saada, isegi paariks minutiks - tema õppimine halvenes, Molotov hõõrus talle seda kord nina alla, sai aru et poiss on armunud ja käskis naistest eemale hoida - Indreku ja Molli sebimine kestis varakevadeni, kui siis enam Molli eriti aega ei leidnud, et poisiga jalutama minna või polnud teda enam kodus, Indrek tundis hingevalu XXVIII - tuli viimase klassi kevadine lõpupidu, seda korraldasid lõpetajad ise, vaidlesid ja arutasid, kes mida kõneleb, vaidluste peamiseks teemaks oli see, kas kõnedes avaldada direktorile ja õpetajatele tõtt või jääda valede juurde - lõpuks mindi Koovi juurde nõu küsima, kuid see arvas, et mis sellest tõest nii väga taga kiusata, kui poisid on siiani temata läbi saanud, siis saavad ka lõpupeol
siin ruumis oli ainult tema keha. Ta mõtles kuidas võis foto Helenast satuda tema juurde,poiss võttis pildi oma koolikotist välja, kuid seal polnud enam seda naeratavat tüdrukut, vaid oli ainult tema ema, kes sammuti naeratas, ent kellel olid pruunid juuksed ja rohelised silmad nagu poisilgi. Aga kuupäev jäi ikkagi samaks. õpetja rääkis ikka veel midagi, millele Ethan oma tähelepanu ei pööranud. Peale klassijuhatajat Ethan jooksis otseteed koju. Poiss isegi ei peatunud, et osta endale midagi juua. Koju jõudes karjus poiss üle terve maja:"Marian!" Naine jooksis trepist alla uniste silmadega, kuna oli just maganud. (Pealae oma õe surma pole ta peaegu kunagi hästi magada saanud.) Unise, kuid mureliku häälega esitas Marian küsimuse:"Kas midagi on juhtunud?" "Mäletad ma näitasin sulle hommikul fotot, kus oli üks blond tüdruk?" "Mis blond tüdruk? Seal oli ainult su ema
" "Ta on ... " Lena kergitas kulmu. "Hämmastav," teatas Effie ( lehekülg 61 ) Lena ei pidanud Kostoses pettuma. Ta oli tõesti ilus. Mamma tutvustas Lenat Kostosele. Mamma kiitis Kostost kuni taevani. Lena sikutas Effie enda kõrvale ja tutvustas teda Kostosele ja hiilis ise vaikselt minema kui Effie ja Kostos muljeid vahetasid. Hiljem kui Lena üksi verandal istus kutsus poiss teda jalutama, ta keeldus. Ta ei tahtnud tunnistada , kuid mingil määral Kostos talle meeldis. Bee oli juba armunud. Laagris oli üks kutt nimega Eric kellelt ta pilku ära ei saanud, ta oli treener. Eric aga pidas laagri kõvast mitte- vennastumise poliitikas kinni. Connie palus kõigil koguneda ja tüdrukud jagati võiskondadesse mis jääb püsima kaheks kuuks, laagri lõpuni. Bee lootis , et ta saab meeskonda nr4 , Ericu meeskonda. "Vreeland, Briget, meeskond nr3!" hüüdis Connie. Pagan! Carma
Margus Karu "Nullpunkt" Raamatu "Nullpunkt" autor Margus Karu sündis 1984. aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezii erialal töötas ta peamiselt reklaami-ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis ta oma asjad ning rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Samal ajal valmis tema esimene romaan "Nullpunkt." Romaan jutustab probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub pääseda Tallinna eliitkooli. Peagi avastab poiss, et klassikaaslased on ta heidikustaatusesse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku kodu, sõbrad ja kool kokku varisevad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Johannes on noor poiss, kes elab Lasnamäel koos ema ja isaga. Ta vahetas kooli ning läks Roostalt üle Tallinna eliitkooli. N
juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus tütar ja saab nii Rootsis rikkaks. Ühel päeval tuleb õpetaja Piilman Joonase juurde ning ütleb, et Joonas ei saagi sõitu minna, kuna Joonas ei osale muusikalis näitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis üks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tõlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale ülivihaseks. Ta karjus õpetaja peale, et see on pettus, lõpuks jooksis Joonas klassist minema. Väljas rääkis ta Markole sellest. Lõpuks tuli välja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile kätte. Marko lubas Joonasele, et hoolitseb kättemaksu eest ise. Järgmine päev olidki kaks vanemat poissi, keda kutsuti Klinkeriks ja Kangiks, kooli juures. Nad olid nõus Piilmanile ja ta pojale natuke nalja tegema, kuid ainult tasu eest. Joonasel polnud poistele muud anda kui vanaisa kingitud makk.
hakkas teda solvama ja Indrek virutas talle , kuid surem kaklus jäi ära kuna teised sekkusid. Hiljem öösel hakkasid poisid kahe uue õppejõu kulul nalja tegema ja laulsid toas ja tegid lärmi. Kui aga õpetaja tuppa jõudsid, siis oli seal vaikus ja keegi ei teadnud midagi. Siis vahetasid õpetajate viinapudeli veepudeli vastu, mis ajas õpetajad omavahel sõimama, kui ka see rahunes, siis koputasid poisid poole ööni õpetaja ukse peale, kuni ühel õpetajal üle viskas ja läks tõmbas poisse voodist põrandale, kuid ta tõmbas ka ühe sellise poisi põrandale, kes tõesti ka magas ega saanud asjale pihta. See aga hakkas vastu võitlema õpetajaga, mille tulemusel lõhkusid kapi otsas seisvad Goethe ja Shilleri kipskujud ja lae all rippuva luige. Selle peale tuli korrapidajaks määratud Tigapuu ja koristas puru ja killud kokku. Õpetajad läksid oma tuppa tagasi ja läksid magama.
Koolis ei suutnud Pille- Riin kuidagi oma nuttu tagasi hoida ja hakkas nutma ning ta sõbranna Merili küsis siis õpetaja käest, et kas too lubaks Pille- Riinil minna kooli arsti juurde, sest Pille-Riinil olevat väga halb olla.Tegelikult ta sinna muidugi ei läinud, vaid suundus hoopis koju.Merili lubas Pille-Riinile kooliasjad pärast koju järgi tuua.Koju jõudes avastas ta, et vanemaid pole kodus ja üllatuseks vaatas ta, et nagis ei ripu enam ema riided.Pille-Riin jooksis kähku üles ema tuppa ja kabineti vaatama, kuid ka sealt olid asjad kadunud.Pille-Riin oli segaduses.Siis suundus ta magama.Ärgates märkas ta, et keegi on talle pleedi peale pannud ja ta asjad ära toonud.Ta vaatas oma telefoni ja märkas, et tal on 9 vastamata kõnet üks ka Sergolt (kes oli nende klassi lõuapoolik)..Sõpradele ta tagasi ei helistanud, küll aga helistas ta emale, kelle telefon oli välja lülitatud.Isaga oli sama lugu nagu emagagi.Õhtul tõusis torm
" Kõlas kõmisev vastus: "Jah, muidugi, aga enne makske mu taksoarve 670 krooni ja tooge mu kohvrid autost. Kas teie mees ei võiks seda teha? Takso ootab!" kõlas väljast üks "piip-piip". Ütlesin vaikselt susistades Stiiv-Maikelile: "Maksa ta arve ja too ta kohvrid!" tuli tasane vastus "Kust ma selle raha võtan?" Vastasin talle: "Minu rahakotist!!" Stiiv-Maikel asus kiirelt otsima mu rahakotist viiesajast ja sajast ja siis veel seitset kümnelist ka. Ta jooksis välja takso juurde. Ma küsisin oma boss Johnilt: "Miks te ise oma arvet ei maksa?" "Mul pole raha ära vahetatud ja kindlasti tahad sa ka küsida, miks maksis sõit nii palju. Noh ma siis vastan, ma pidin veel korra Läti piiri ääres ära käima ja ...." "Sellest pole midagi peaasi, et te tulla saite!" ütlesin kähku ja närviliselt. "Nüüd aga asume lauda!" ütlesin kõigile. Stiiv-Maikel tuli sisse, suurte kohvrite sisse mattunud. Tema hääl kostis summutatult: "Aidake mind, palun!"
(Sõtkub voki jälle vurama. Margus on selle aja sees vokiratta külge tulise söe kinnitanud, tuline rõngas lööb helendama.) MANN (kilgates ja savikult maha karates). Oh, kui ilus! Näin, vaata, kui ilus! PERENAINE (pahaselt). Oi sina vallatu, kas ei ole käest ara! No oota, kui isa 2 koju tuleb! VANAEMA (60-70-aastane poolpime eideke, vana paljas kasukas seljas, kobab kõndides enese ette, - astub tagakambrist sisse ja jääb kuulatama). Kellega sa tõreled? PERENAINE. Margusega! Tulise söepanivokiratta vahele! VANAEMA. Ara tee pojake - süsi kargab kaugele, Laurits lendab lakke. (Kobab oma voodi ääre peale?) Mis sa's ka pühapäeva õhtul selle vokiga jahid! PERENAINE. Ei ole enam pühapäev; tähed juba taevas. Mure ka, inimesed alles väljas! Leiavad nad selle tuisuga teed või ei leia ja eksivad metsa ära. VANAEMA. Tea jah, kuhu nad nõnda hilja peale jäävad
teda hammustanud. Kuna ta käia ei suutnud, istus ta kivi peal emaha ja hakkas nutma. Äkitselt kerkis tema ette punase krooniga suur uss, kes päris, miks tüdruk nutab. Tüdruk ütles, et uss nõelas teda. Punase krooniga uss uuris, et mis värvi, see uss oli ja hakkas siristama ning usse kokku kutsuma... 3.Hiir, vähk ja sitikas- Sulane teenis insat peremeest ja sai aastas kopika palka. Iga aasta läks ta allika juude ja viskas kopika vette ise öeldes:“kui olen see aasta hästi tööd teinud tulgu mõlemad rahad tagasi, kui halvasti, 5 mingu seegi põhja“. Esimesel kahel aastal läksid kopikad põhja, aga kolmandal aastal tõusid kõik kolm raha pinnale.Selle rahaga läks sulane rändama... 4.Kust sai rebane Reinuvaderi nime- Saunamehe naisele sündis laps ja talle hakati nime andma. Selleks aga oli vaja vadereid
läbi ja lõhub pilve. Ema tuli koju. Ema uuris, kes on jalgupidi diivanil trampinud ja selle padjad pahupidi pööranud, voodipadjad ka välja tirinud. Kessu ütles, et ei tea, et käis pilvega sõitmas.Tagurpidi vihm, kui hea oleks, et sajaks maast üles. Kleepisid postkaardi, kus kujutas vihma, tagurpidi. Siis hakkaski tagurpidi sadama. Pärast kleepisid õiget pidi tagasi, nii on õigem. Tegid paadiga lõbusõitu, tahtsid jõuda muinasjutusaarele. Püüdsid kala ja meri jooksis veest tühjaks. Kõndisid jala paadisadamasse. Ema imestas pärast, kes on vanni korki niimoodi sikutanud, et rõngas pikerguseks moondunud ja laevad olid laiali. Kessu seletas, et käis Tripiga reisil jne. Koristas laevad ära. Uuel päeval võtsid paadi ja põrutasid uuesti muinasjutusaarele, sest eelmine kord sinna ei jõudnud. Nägid seal Hunti, saabastega kassi jt. Saabastega kass saatis oma õukondlasi neid ära ajama. Põgenesid ruttu tagasi. Ema käskis
Siiski võis ta kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. · Tegelikult ei olnud Pukspuu üksi huligaansuses süüdi, vaid terve klass. Otsustati usuõpetuse tunnis paberkorvi magneesiumi visata ja see põlema panna, et tekiks plahvatus. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel, kes uuris, mis oli juhtunud. Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku korvi, aga ainult selleks ,et korvi sisu valgustada
"Medaljon" Ene sepp Heidi nutab tüdrukute wc-s. Sisse astub tema sõbranna Diana ja uurib, miks tüdruk oli tunnist välja jooksnud ning nutab. Heidi räägib talle, et ta poiss Reimo oli talle äsja SMS-i saatnud ja tüdruku maha jätnud. Diana lohutab Heidit ja nad lähevad koos tundi tagasi. Kui tüdrukud tundi tagasi jõudsid, teadis muidugi juba terve klass, mis oli juhtunud. Pärast tunde garderoobis hõikas Avely pidevalt üle rahvamasside, kui kahju tal Heidist on.
Holdeni ühikakaaslane oli Stradler. Stradler polnud eriti nutikas, kuid see eest oli ta hea kehaehitusega ning väga ahvatlev tüdrukute jaoks. Hetkel polnud Stradlerit oma toas, kuid see-eest astus sisse Ackley. Ta astus alati peale dussi all käiku ,,kogematta" teiste tuppa sisse. Peale selle oli Ackley väga rõve tüüp. Ta ei pesnud kunagi oma hambaid ning ta nägu oli alati vinne täis. Ackley oli väga pealetükkiv. Ta näppis kõiki asju mis teiste toas olid ja viskas need voodi peale. Holden vihkas neid mõlemaid poisse. Nüüd astus sisse Stradler. Ta palus, nagu ikka, Holdenil talle suure teene teha. Holden polnud sugugi üllatunud, sest Stradler palub alati teiste käest ,,suuri" teeneid. Sellel korral palus ta Holdenil kirjutada üks kirjeldus mingist asjast, kas toast, majast või peaasi, et millestki mida oleksvõimalik kirjeldada. Tal oli jälle mingi kohting. Holden tundis huvi, et kellega Stadler nüüd kohtama läheb.
Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel (direktorit polnud nimelt majas), kes tahtis teada, mis oli sündinud. Sirkel
Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel (direktorit polnud nimelt majas), kes tahtis teada, mis oli sündinud
Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel (direktorit polnud nimelt majas), kes tahtis teada, mis oli sündinud. Sirkel hakkas
Kirjutan riime nagu hull. Nüüd jälle siin üksi loodan. Homme jälle kohtame. 2.16. Sõdurid Meie oleme sõdurid. Oma elusid päästame. Maade nimel võitleme. Kallite eest kakleme. Oma maakonna eest sõdime. Elusi me päästame. Oma sõdureid aitame. Kui peale sõda koju saame. Oma kalleid tervitame. 8 2.17. Naine ja rott Naine kord kuulis rotti. Jooksis karjudes läbi oma maja. Peale saatis kassi, et see tappaks rotti. Aga sai teada, et see oli ta nõbu. 2.18. Luuletus armastusele Ma toon sulle oma harras kätega raamatud oma unistustest. Valgest naisest kelle kirg on kadund. Nagu rannad kannavad tuvihallid liivad, ja süda rohkem vana kui sarv. See on äärega kahvatu tule aeg. Valge naine paljude unistustega. Ma toon sulle oma mõeldud riimi. 2.19. Õnnelikus
Tahtsid ka rammu katsuda, kuid ei õnnestunud, sest Pearul polnud kuube. Pearu oli külas tuntud nägu. IV Tagapere rahva pereelu. Naine ootas meest kõrtsist juba mitu päeva koju ning kui tuli, siis oli vihane ja tahtis naisele kallale minna. Naine (sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Naine jooksis eest ära aita. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Söödi perega ühiselt saia ja joodi. Pearu tahtis veel naabriperele külla minna, kuid naine ikka hoidis tagasi, et tulevad ise kui tahavad. Perenaine lasi sulasel aia korda teha.
Tunniski ei õpitud edasi vaid räägiti poliitilisi jutte. Õhtul toimus ka koosolek, et värvata vabatahtlike sõdima. Ahas ei plaaninud algul minna aga kuna Käämer talle järgi tuli läks ta ikka koosolekult. Kohale jõudes märkasid nad saalis tohutut elevust. Koosolekul arutati et valitsusel pole raha ja kaitset on vaja. Kuperjanovgi oli kohal ja tahtis mehi väkke. Hiljem kooliski käis kibe vaidlus selle üle, kas minna sõdima või mitte. Kohati läks ka kakluseks ning Tääker viskas Käämeri klassist välja. Ahasele see ei meeldinud ja ka tema lahkus sealt, sest klass ei palunud vabandust Käämerilt. Hiljem kuulis Ahas et väga vähesed oli tema klassist omakaitsesse astunud. Edaspidi oli Ahasel ja Käämeril päris igav, sest kool pandi kinni ja sõbrad sõitsid maale. Mõni õhtu käis Ahas Käämeri juures kaarti vaatamas. ( Käämer oli seal punaste sissetungid ära märgistanud). Ühel hommikul kui Ahas välja läks oli linnatänav nii tühi
Tunniski ei õpitud edasi vaid räägiti poliitilisi jutte. Õhtul toimus ka koosolek, et värvata vabatahtlike sõdima. Ahas ei plaaninud algul minna aga kuna Käämer talle järgi tuli läks ta ikka koosolekult. Kohale jõudes märkasid nad saalis tohutut elevust. Koosolekul arutati et valitsusel pole raha ja kaitset on vaja. Kuperjanovgi oli kohal ja tahtis mehi väkke. Hiljem kooliski käis kibe vaidlus selle üle, kas minna sõdima või mitte. Kohati läks ka kakluseks ning Tääker viskas Käämeri klassist välja. Ahasele see ei meeldinud ja ka tema lahkus sealt, sest klass ei palunud vabandust Käämerilt. Hiljem kuulis Ahas et väga vähesed oli tema klassist omakaitsesse astunud. Edaspidi oli Ahasel ja Käämeril päris igav, sest kool pandi kinni ja sõbrad sõitsid maale. Mõni õhtu käis Ahas Käämeri juures kaarti vaatamas. ( Käämer oli seal punaste sissetungid ära märgistanud). Ühel hommikul kui Ahas välja läks oli linnatänav nii tühi
mees hobuse ja vankri pealekauba lubanud Toomas Üüvele. Kui Ekke Moor piisavalt tüdinenud oli vaatlemisest läks ta oma ema otsima, et äkki on tal õnnestunud loom maha müüa. Jõudes ema juurde nägi ta, et too magab muru peal, rahakott käes. Ekke vaatas, et ema magab nii sügavasti, et kui mõni varas oleks raha võtnud, poleks ta arugi saanud. Ta siis võttis kotist kümme krooni, pani selle tasku, läks veidi eemale, viskas ema poole mullakamaka ja karjus, et vargad teevad su paljaks. Neenu ärkas ehmunult üles, vaatas, et raha on alles, pani selle tasku ja sammus laada poole. Nii tegi ka Ekke. Korraga märkas ta Enekeni ühe kaubaleti ääres. Ta oli teda terve päev otsinud. Eneken vaatab pilte ja raamatuid, aga tal pole raha , et midagi osta, sest isa ei anna ja emal on kiire. Nüüd läheb Ekke Enekeni juurde ja küsib, et kas
mustlased on küll väga vastu, et miks nii odavalt, aga juba oli mees hobuse ja vankri pealekauba lubanud Toomas Üüvele. Kui Ekke Moor piisavalt tüdinenud oli vaatlemisest läks ta oma ema otsima, et äkki on tal õnnestunud loom maha müüa. Jõudes ema juurde nägi ta, et too magab muru peal, rahakott käes. Ekke vaatas, et ema magab nii sügavasti, et kui mõni varas oleks raha võtnud, poleks ta arugi saanud. Ta siis võttis kotist kümme krooni, pani selle tasku, läks veidi eemale, viskas ema poole mullakamaka ja karjus, et vargad teevad su paljaks. Neenu ärkas ehmunult üles, vaatas, et raha on alles, pani selle tasku ja sammus laada poole. Nii tegi ka Ekke. Korraga märkas ta Enekeni ühe kaubaleti ääres. Ta oli teda terve päev otsinud. Eneken vaatab pilte ja raamatuid, aga tal pole raha , et midagi osta, sest isa ei anna ja emal on kiire. Nüüd läheb Ekke Enekeni juurde
Jäime üha rohkem kaugemaks. Miks ta seda telefoni juba vastu võtta. Ja siis avastasin, et ta kuulas seal muusikat. Käksin närvi,sest ei suutnud seda enam kuulata. Tõusin püsti ning palusin järgmises peatuses peatust. Läksin kaks peatust varem maha. Vaatasin bussiaegu, et buss tuleb kah nii hilja, läksin jalgsi koju. Jõudsin maja ette ja vaatasin et kedagi pole kodus. Otsisin taskust võtme ja tegin välisukse lahti. Kõssi jooksis koheselt mulle uksele vastu. Võtsin jalanõud jalast, jope seljast ja koti jätsin väikesele toolile ning läksin kööki ja panin Kõssile süüa. Kui Kõssi oli oma söögi ette saanud, kiirustasin oma tuppa, et arvutisse minna. Sain arvuti käima, tuli ekraanile teade, et mulle on saabunud 17 lugemata sõnumit. Ma kõige ei viitsinud lugeda, avasin ainult klassijuhataja kirja: ,, kolmapäeval 11. septembril on meil klassiga ekskursioon Jumindale. Raha tuua hiljemalt teisipäevaks 29
tegema. Peremees nagu ei maganudki millalgi- kui kõik vaatasid et ta silma oli kinni pannud loodeti et ta magab kuid hetk hiljem tõusis ta juba üles ja ruttas tööd tegema. Juss oli juba eelmine aasta väsinud kuid nüüd kui uus tüdruk Mari tuli püüdis ta rohkem tööd teha. Tihti lõõpisid nad kuskil ja narrisid teineteist. Mari ütles talle et too ei suudaks üle jõe ujuda- Juss läks seda aga kohe tõestama. Õnnetuseks tuli tal kramp kui hakkas tagasi ujuma- peremees viskas rõivad maha ja läks talle järgi. Noori ühendas see aga 4 nüüd rohkem, sest nad olid silmitsi seisnud surmaga. Juss nägi Mari silmis esimest korda lapselikku hirmu. Peremehe arvamus poisist muutus ka sest ta nägi et Juss püüab rohkem tööd teha, ta pidas seda loomulikuks kuna too läks ju vanemaks ja arukamaks. Igapäevane töö edenes väga hästi. Kraav saadi ka
jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada)
juurde minema. See käis Jaanile kõvasti au pihta, sest oli ta nii vaene kui tahes, oli talle peamiseks au ja teiste vara ta ei puudutanud. Anni jäi pärast tema isa lahkumist sinna, Jaan istus ja Anni kükitas tema ees, hoides Jaanil käest kinni, Jaan ütles, et midagi viisid need mehed ära, kui mitte au, siis midagi, mida Jaan veel ei teadnud. Anni lahkus natukese aja pärast. Kui Jaan kuulis, et Andres oli Annit karistanud selle eest, et Anni Jaani kaitses, läks Jaan välja jalutama. Ta jalutas kaua, peagi sattus Jaan kõrtsis kokku Kohi-Kaarli ja Kõverkaela-Jukuga ning Hansuga. Koos visati kärakat ning jällegi pakuti Jaanile kerget raha teenimise viisi, et Jaan enda juures varastatud kraami varjaks. Kuna Jaan oli parajalt joonud, hakkas ta teistele meestele sõprust pakkuma ja need nõudsid, et Jaan nendega ühineks, makstes talle isegi kolm rubla käsiraha. Jaan tuias läbi lume kodu poole, kui äkki märkas inimesi ühe talu poole suunduvat
" ,,Kooli?" ,,Selleks sai ikka tuldud." ,,Vana Mauruse juurde muidugi? Mujale ei pääse enam sisse." ,,Kes teab, kas sinnagi pääseb," arvas Indrek, keda juba punahabeme jutt hakkas pisut huvitama. ,,Sinna pääseb, kui aga raha on. Rahatagi pääseb. Mauruse juurde pääseb igat kanti ja igal ajal, tule sügisel, jõulus või lihavõttes, ole kaheksane, kaheksateistkümnene või kaheksakümnene. Ilma naljata! Seal õpivad ka paljad pealaed ja hallid habemed. Mõni aasta tagasi minagi pidin sinna minema. Mõtlesin, et müün terve oma krempli maha, teen rahaks ja hakkan õppima. Sest miks ei või siis mina õppida, kui teised õpivad. Olen rahvale kasulikku toitu ja jooki küllalt and, sest õlu ja viin on kasulikud joogid, kui neid mõistlikult tarvitada, aga mitte see karskus; nii et mina olen tänini rahva kasu taga ajand ja nüüd hakkan iseenda eest muretsema, lähen vana Mauruse juure õppima. Käisingi juba kord tema jutul, aga tema tahtis kõige pealt minu habeme
Must Surm Esimene Päev Tere! Minu nimi on Sandra Loik. Minu venna nimi on Sander Loik. Me oleme kaksikud ja üksteisele väga armsad. Me ei ole mitte kunagi lahus, tülisid meil ei ole! Ka meie ema ja isa on väga head, saame päris palju asju, kuna meie pere on väga rikas ;) Oleme vennaga 7.aastased ja läheme homme esimest korda kooli !Olen rõõmus kuid ka väga elevil! ;) Teine Päev Ongi hommik! jooksen alla joon oma kakao ära ja pakin vajalikud asjad kotti, ning teen issile- emmele musi. Sõidame koos vennaga kooli poole, et mitte hiljaks jääda võtsime me oma rattad. Jõuame kooli ette. Kool on suur ja ilus ning korras. Aed on lilli täis ja seal on ka kena väike mänguplats. Just sellest ma unistasingi. Jookseme siis garderoobi ja ütlen oma vennale tzau! Kurb, et me samas klassis ei käi, ma tean küll, et me peaks aga tema käib 1b ja mina 1 a vot nii ;( Minu õpetaja on väga lahke, kõik on ime tore mulle meeldib kool!!!
annaabi.ee 
