Selles kaitsesüsteemis, mida nimetatakse immuunsüsteemiks, etendavad olulist osa kaks komponenti: B-lümfotsüütide poolt toodetavad antikehad ja tsütotoksilised ehk rakke lagundavad T-lümfotsüüdid. Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele. Juhul kui võõrvalkudeks on viiruse ümbrise või kapsiidi koosseisu kuuluvad viirusvalgud, siis soodustavad antikehad viirusosakeste lagundamist organismis, vähendades sellega nakkuse levikut. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. Viirusnakkuse puhul hävitavad T-lümfotsüüdid nakatunud rakke ning sellega peatatakse organismi immuunsüsteemi poolt viiruse paljunemine. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiakse organismi (süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud
Väga ebameeldiv ja häiriv haigus. Kas sügelised lähevad ära ka ilma ravita? Roospõletik Roos ehk erüsiipel (erysipelas) on naha ja subkutaankoe pindmise osa äge bakterpõletik. Tekitajaks on kõige sagedamini A-grupi streptokokid. Tavaliselt haigestuvad vanemad inimesed. Soodusteguriteks on ülekaalulisus, alajäsemete venoosne puudulikkus ja lümfödeem ning korduvad sääreoperatsioonid. Kõige tavalisemad lööbe kohad on põsed või sääred. Tüüpiliseks tunnuseks on kuumav valulik punetuv ja turseline ala, mis kiiresti laieneb, kuid on alati tervest nahast teravalt piirdunud. Nahaalune lümfipais põhjustab naha pinguloleku tunnet, sügelemist ja valu, kaasub ka kõrge palavikkülmavärinate, peavalu ja iiveldusega. Sageli kaasub lümfisõlmepõletik. Mõnikord tekivad nahale ka villid, mille sisu on sageli verine. Langenud immuunsusega,
Haiged inimesed (asümptoomsed) 4.Terved mikroobikandjad (S.typhi) Infektsiooni levik inimeselt inimesele Respiratoorsete sekreetide ja süljega - herpesviirused, respiratoorsed viirused, paljud bakterid. Vere- ja tema produktide ülekannetel - HIV, CMV, HepB. Genitaalsekreetidega - Sugulisel teel levivad haigused (STD) Naha kontaktide kaudu - GABHS infektsioon, HPV, Opportunistlikud hospitaalinfektsioonid Fekaal-oraalselt - salmonelloos, shigelloos, koolera Vektorite abil - malaaria, puukentsefaliit, borrellioos, zoonoosid Transplatsentaarselt - HIV, HepB, CMV Infektsioonhaiguse patogeneesi astmed 1. Mikroobi kohtumine peremeesorganismiga 2.Kinnitumine peremeesorganismi rakkudele 2.Invasioon (lokaalne ja generaliseerunud levik organismis) 3.Kudede ja rakkude kahjustamine 4.Organismi kaitsemehhanismide vältimine 5.Eraldumine makroorganismist Patogeensus ja virulentsus Patogeensus/patogeen mikroorganism, mis
Tonsilliit on kurgumandli põletik. Sümptomid: ● kurgu-neelu valulikkus ● tonsillide hüpertoroofia, turse, punetus ● palavik ● halb enesetunne ● põletikuline eksudaat tonsillides Ravi: Kurgumandlite kirurgiline eemaldamine. Millised on kõripõletikule iseloomulikud tunnused? Larüngiit ● häälekähedus ehk düsfoonia, ● kõri on valulik, ● valulik rääkimine ja köhimine, ● Palavik ● Haukuv-paukuv – kuiv köha ● Inspiratoorne düspnoe ● Larüngostenoos - Hingamispuudulikkuse tunnused Miks on kõriturse eluohtlik seisund Lämbumisoht Milline on esmaabi kõriturse korral? inhalatsioon (nt aur) Vabastada laps pitsitavatest riietest, avada võimalusel aken, helistada kiirabisse.
....48 9. Molekulaarsed meetodid mikroorganismide samastamiseks ja iseloomustamiseks.............63 10. Elektroforees. Viroloogiline diagnostika.................................................................................71 2 Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem 1 A. Uuritav materjal Materjali valik toimub vastavalt haiguse patogeneesile, s.o. haigustekitaja võimalikule lokalisatsioonile organismis. B. Mikrobioloogiline diagnoosimine 1. Algmaterjali mikroskoopiline uurimine. Eesmärk: mikroorganismi morfoloogia kindlaksmääramine ja organismipoolse põletikulise reaktsiooni olemasolu määramine. Klinitsistile antakse orienteeriv vastus. Algma- terjal kantakse esemeklaasile, fikseeritakse leegil või alkoholiga, värvitakse vastavalt otsitavatele mikroorgani-
kui lapsed mängivad kassi või koera väljaheidetega saastunud liivakastis. Ohustatud on ka jahimehed, kes puutuvad otseselt kokku metsloomadega. Pilt ja alltekst: Parasiitussidega võib nakatuda lemmikloomadega mängides, kui sellele pole tehtud ussitõrjet. * Miks nakatuvad väikesed lapsed parasiitidega sagedamini kui täiskasvanud? Kuidas hoiduda nakatumisest? Nakatumiseks peab parasiitussi muna või vastne sattuma inimese organismi. Munadega nakatumine toimub pesemata kätega. Nakkuse võib saada ka saastunud joogivee või toiduga, näiteks pesemata salatite, puuviljade või marjadega. Vastsetega nakatutakse tavaliselt toorest või väheküpsetatud kala või liha süües. Seepärast peab kala ja liha (eriti metsloomade liha) korralikult küpsetama, et võimalikud parasiitusside vastsed kuumuses häviksid. Nagu ka paljude teiste haigustekitajate vältimiseks on tähtis järgida hügieenireegleid: hoida puhtust, pesta korralikult käsi
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................
............................................................ 396 30. Taaselustamine kliinilisest surmast .......................................................................................... 412 30.1. Vastsündinute ja laste reanimatsiooni eripärad ................................................................. 432 5 31. Sissejuhatus hügieeni ja nakkusõpetusse ................................................................................. 437 31.1. Levinumad nakkused......................................................................................................... 439 31.2. Nakkushaigete transportimine ........................................................................................... 444 31.3. Kaitsemeetmed kiirabitöötajatetele ................................................................................... 445 31.4. Saastumine nakkusohtlike ainetega .............................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
