Garantiikiri Käesolev garantiikiri (edaspidi: Garantii) on väljastatud [01.01.2016], [Tallinn, Metsa tee, 2] (1) [OÜ XXX], registrikoodiga [111111], asukohaga [Tallinn, Metsa tee 2, 10101], mida esindab juhatuse liige [Mari Tamm] (edaspidi: Garantii andja), (2) [OÜ ZZZi], registrikoodiga [222222], asukohaga [Jüri Alevik, Tamme tee1], mida esindab juhatuse liige [Juhan Tamm] (edaspidi: Garantii saaja) ja 1. Garantii eesmärk ja summa 1.1. Käesolevaga garanteerib Garantii andja Garantii saajale Lepingu alusel maksmisele kuuluvate summade tasumise Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise puhuks. 1.2. Garantii andja poolt Garantii saajale väljamakstava summa suurus on piiratud [2000] euroga (edaspidi: Garantiisumma). 2. Garantiisumma väljamaksmine 2.1. Garantii saaja peab Garantiisumma väljamaksmiseks esitama Garantii andjale järgmised dokumendid: 2.1.1
Garantiileping Tallinnas, "_____"__________________ 200__a. ______________________________________ (Juriidilise isiku ärinimi), registrikoodiga ______________, aadressiga _______________________________, mida esindab __________________________ (Ametikoht, nimi, vajadusel esindusõigust tõendava volikirja väljastamise kuupäev ja nr) (edaspidi nimetatud Garantii andja) ja ______________________________________ (Juriidilise isiku ärinimi või füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi), registrikoodiga/isikukoodiga ______________, aadressiga ____________________, mida esindab __________________________ (Ametikoht, nimi, vajadusel esindusõigust tõendava volikirja väljastamise kuupäev ja nr) (edaspidi nimetatud Võlgnik), keda nimetatakse edaspidi Pool või koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Inge Antell VIIVIS, LEPPETRAHV, KÄENDUS, KÄSIRAHA, GARANTII Referaat Õppejõud: Uno Feldschmidt Tallinn 2014 SISUKORD 1VIIVIS............................................................................................ 3 2LEPPETRAHV..................................................................................4 3KÄENDUS....................................................................................... 5 1.1Käenduse lõppemine............................
Uuele võlgnikule läheb üle kohustus tasuda kokkulepitud intress ja leppetrahv ka siis, kui need muutusid sissenõutavaks pärast kohustuse ülevõtmist. · Kohustuse ülevõtmisel lõpevad kohustuse täitmise tagamiseks antud kohustusega seotud tagatised. Kui kohustuse täitmise tagamiseks on antud tagatis, mis ei ole kohustusega seotud, tuleb tagatis vastavalt tagatise andmise aluseks olnud kokkuleppele tagatise andjale tagasi anda. · Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui tagatise andja nõustub vastutama ka uue võlgniku kohustuse täitmise eest. ETTEVÕTTE ÜLEMINEK Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites. Ettevõtte omandaja peab võlausaldajatele viivitamata teatama kohustuste omandamisest, ettevõtte üleandja aga teatama
(i) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; (ii) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; 1.2 Tarnija tagab: (i) Kauba kvaliteedi vastavuse valmistaja spetsifikatsioonile ja Kaupade keskmisele kvaliteeditasemele; (ii) Kaupade juurde kuuluva dokumentatsiooni üleandmise Ostjale, [s.h. kasutusjuhendi/Kaupade kvaliteeti ja vastavust tõendavad dokumendid, hooldusjuhendid (mittevajalik kustutada)]; (iii) Kaupade pakkimise vastavalt veoviisile, kui kaupade vedu korraldab Tarnija. 1.3 Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuteks osadeks. 2. Tarne tingimused ja Kaupade üleandmine 2.1 Ostja avaldab, et soovib osta Tarnijalt Kaupa vähemalt [Kauba kogus ja ajaühik,
järgmisi kaupu (edaspidi: Kaubad): (i) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; (ii) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; 1.2 Tarnija tagab: (i) Kauba kvaliteedi vastavuse valmistaja spetsifikatsioonile ja Kaupade keskmisele kvaliteeditasemele; (ii) Kaupade juurde kuuluva dokumentatsiooni üleandmise Ostjale, [s.h. kasutusjuhendi/Kaupade kvaliteeti ja vastavust tõendavad dokumendid, hooldusjuhendid (mittevajalik kustutada)]; (iii) Kaupade pakkimise vastavalt veoviisile, kui kaupade vedu korraldab Tarnija. 1.3 Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuteks osadeks. 2. Tarne tingimused ja Kaupade üleandmine 2.1 Ostja avaldab, et soovib osta Tarnijalt Kaupa vähemalt [Kauba kogus ja ajaühik, näiteks 100 ühikut kalendrikuus] ning Tarnija tagab vähemalt
ettevõtte üleandja aga teatama võlgnikele nõuete loovutamisest omandajale. Nõude loovutamine ja lepingu ülevõtmine Lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud. 17. Käendus ja garantii. Tuua välja käenduse ja garantii erinevused (vähemalt neli). Käenduse lõppemine. Käenduse mõiste Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.
mille tagamiseks on kinnisasjale seatud hüpoteek, peab võõrandaja pärast uue omaniku kinnistusraamatusse kandmist teatama sellest kirjalikult võlausaldajale. Kui võlausaldaja ei ole teate saamisest kolme kuu jooksul keeldunud kohustuse ülevõtmise nõusoleku andmisest, loetakse nõusolek antuks. Kui võlausaldaja on kohustuse ülevõtmiseks nõusoleku andnud või selle andmisest keeldunud, peab kinnisasja võõrandaja sellest omandajale teatama. Käendus ja garantii. Tuua välja käenduse ja garantii erinevused (vähemalt neli). Käenduse lõppemine. 35. Käenduse mõiste (1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. (2) Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. (3) Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu
erisused, kontrollida käenduse ja garantiilepingu kehivust 2) kontrollida käendaja vastu esitatavaid nõudeid ja lubatud vastuväiteid, tunneb RK kohast käendaja vastuväidete lubatavuse tõlgendamispraktikat 3) kirjeldada RK praktikat garandile ja võlgnikule lubatud vastuväidetest võlausaldaja vastu ning eristada garantiilepingut põhivõlast ning garantii andmise aluseks olevast lepingust. 4) eristada leppetrahvikokkulepet ning kokkuleppeid, millele kohaldatakse leppetrahvi sätteid. 5) kontrollida leppetrahvi sissenõutavust, ulatust, seost kahjuga ning vähendamise eeldusi. 6) kohaldada käsiraha sätteid ning mõistab selle tagatise liigi eesmärke NB laenu-, käendus- ja garantiilepingu teksti leiate moodlest seminari lisamaterjalide hulgast. Asjaolud
ka kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel. Kestuslepingu võib üles öelda. Taganemisega vabanevad mõlemad pooled oma lep.kohustuste täitmisest tagasiulatuvalt. 22. Tagatised ja kõrvalkohustused Kohustuse lõppemisel lõppevad ka sellega seotud tagatised ja kõrvalkohustused. Kohustuse lõppemise korral tuleb nõude tagamiseks antud tagatis vastavalt kokkuleppele tagastada tagatise andjale. Tagatis on vara kohustuse tagamiseks. Kõrvalkohustuseks on: 1) käendamisest ja garantiist tulenevad kohustused (kohustus võlausaldaja ees vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest); 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused (ühelt lep.poolelt teisele poolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma); 3) leppetrahvi kokkuleppimine (lepingut rikkunud lep.pool peab maksma kahjustatud lep
arvestamine alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Sama kehtib vastavalt õigusvastase kahju tekitamise korral. Võlaõiguslikud tagatised ehk kõrvalkohustused Lepinguid võib tagada asjaõiguslike või võlaõiguslike tagatistega. Asjaõiguslikud tagatised on: 1) pant 2) kinnipidamisõigus Võlaõiguslikeks tagatisteks on: 1. käendus 2. garantii 3. käsiraha 4. leppetrahv Käendus Käenduslepingu kohaselt kohustub käendaja vastutama võlgniku kohustuse eest juhul, kui võlgnik oma kohustust osaliselt või täielikult ei täida. Käendusega tagatakse eelkõige aktsessoorseid nõudeid st, kui lõpeb kohustus, siis lõpeb ka käendus. Käendajaks võib olla iga teovõimeline isik. Tavaliselt esitab võlausaldaja nõude, et ta oleks ka maksevõimeline. Käendaja vastutab samas mahus, kui võlgnik v.a
Kohustusliku pensionifondi osak ei kuulu abikaasada ühisvarasse Investeerimisfondi eelised: o Diversifitseerimine - riskid on hajutatud mitme aktsia vahel, sobilik algajale investorile o Madalad opratsioonikulud o Likviidsus osakud on likviidsemad kui aktsiad o Professionaalne juhtimine fonde juhivad väljaõppinud ja kogemustega professionaalid. Krediid võlgu antud (võetud) raha või kaup, mis saajal (debitooril) tuleb andjale (kreditoorile) kokkulepitud kujul ja tähtajaks tagastada, makstes enamasti ka intresse. Krediidi ülesanded: 1. Vahendite tagastuv ümberjaotus 2. Krediidiringlusvahendite loomine 3. Rahaliste tulu ümberjaotamine 4. Kontrolli ülesanne Pankade roll hoiste muunadajana krediitideks Pangad peavad tegutsema selliselt, et saadud hoiused oleksid võimalikult tootlikult vastavalt aktsionäride soovidele, samas aga ka minimaalse võimaliku riskiga. Riskide allikad on mitmeid ning
Lähtudes investeerimisobjektist (strateegiast) eristatakse: · rahaturufonde, mis paigutavad vahendeid rahaturuinstrumentidesse · intressifonde, mis paigutavad raha lisaks rahaturuinstrumentidele ka pikema tähtajaga võlainstrumentidesse · aktsiafonde, mis investeerivad peamiselt aktsiatesse · eksisteerib ka segafonde, mis investeerivad nii võlakirjadesse kui ka aktsiatesse. 22. Krediteerimine Krediit võlgu antud (võetud) raha või kaup, mis saajal (deebitoril) tuleb andjale (kreeditorile) kokkulepitud kujul ja tähtjaks tagastada, makstes enamasti intressi. Pankades antakse seda reeglina raha kujul. Krediidi ülesanded: 9 · vahendite tagastuv ümberjaotus · krediidiringlusvahendite loomine · rahaliste tulude ümberjaotamine · kontrolli ülesanne Pankade roll hoiuste muundajana krediitideks: pangad peavad tegutsema selliselt, et saadud
kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. (7) Kui kahju tekkimine tulevikus on kindlaks tehtud, kuid kahju suurust ei saa kindlaks teha, võib kohus hüvitise suuruse otsustada hiljem. Käendus ja garantii KÄENDUS: (1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. (2) Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. (3) Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. (4) Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest.
andmeid ehk elemente: • aeg ja koht, kus leping sõlmiti • lepingupoolte nimed • lepingu objekt (nt ostetav asi, laenatav summa) • materiaalne väärtus (nt hind, palga suurus) ning arvelduskontode numbrid • poolte kohustused (nt kvaliteedi tagamine ja vastuvõtmine, tasumine) • tähtaeg (kohustuste täitmiseks, lepingu kestuseks) • sanktsioonid kohustuse rikkumise korral • lõppsätted, muud tingimused (nt lepingu jõustumine, lisatud dokumendid, kohaldatavad seadused, muutmise ja vaidlustamise kord) • poolte allkirjad Juhatuse liikme leping • Juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks tuleb nõukogul või osanikel esmalt vastu võtta otsus, milles määratakse kindlaks sõlmitava lepingu tingimused, eelkõige tasu ja selle maksmise kord, juhatuse liikmele makstavad hüvitised ja võimaldatavad hüved (nt ametiauto, mobiiltelefon, sülearvuti), puhkuse kestus, tegevusvaldkondade jaotus.
999 Tallinn, edaspidi nimetatud "käsundiandja", juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja osaühing BCD, registrikood 1000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud "agent", juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn, isikus teiselt poolt, koos nimetatud "lepingupooled" või "pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid. 11. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist. 12. Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad: 1.21. Agendi poolt reklaamitavate ja pakutavate kaupade nimekiri ja hinnad - lisa nr.1. 1.22. Agendi tegutsemise territooriumide nimekiri - lisa nr.2. 1.23. Agenditasu arvestus ja maksmise kord - lisa nr.3. 1.24
Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Liigid: lepingujärgsed (ost-müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. 2. Lepinguvabadus on põhiseadusega tagatud põhimõte. Kõik isikud on vabad otsustama kas
tulenevast alusest. 2. Dispositiivsus, hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte Seaduse dispositiivsus tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Hea usu põhimõte tähendab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Mõistlikkuse põhimõte tähendab võlasuhtes seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. 3
Käsundita asjaajamisega on tegemist siis kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õigust tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Selline tegu toob kaasa VÕSi §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, sõltuvalt sellest, kuidas käitub soodustatu. Käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks (VÕS § 1018 lg 1 ja 2). Kohustus võib olla ka mittetäielik, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Mittetäielik kohustus on eelkõige selline, mis on: 1) tekkinud hasartmängust (välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus); 2) kõlbeline kohustus (mille täitmine vastab üldisele arusaamale); 3) mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus; 4) kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud. Mittetäieliku kohustuse
Koolis tuleb teisel päeval konts alt ära ja tüdruk ei tea, mida teha. Kui tahame kelleltki midagi nõuda, siis kõigepealt tuleb kontrollida õigussuhte olemasolu ja kas on nõudealus. Ostutsekk on olemas ehk leping on olemas. Kõigepealt vaatan VÕS-i eriosa ja eriosast tulenevaid müügilepingu regulatsioone. Müüja vastutab kõikide puuduste eest, mis olid asjal selle andmise ajal ( 2 aastat). Poes nõuan puuduste kõrvaldamist ja kui ei saa asendada, siis nõuan uusi. Garantii ei ole samaväärne kohustusliku vastustusega. Müügigarantii on müüja vabatahtlik lubadus. Kõigepealt vaatan lepingut, kui sellest kasu pole, siis eriosa ja kui eriosast ka kasu pole, siis vaatan üldosa norme. Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus, on võlaõigussuhteid käsitlev õigus. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel. Õiguste ja kohustuste täitmist tagab riik oma sunnijõuga. Võlasuhe loob isikutele õigussuhte, millest tulenevad ühele poolelel
täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega. Garantii:Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe
võivad kasutada. (Eesti E-kaubanduse Liit, 2016) Enne müügitingimuste koostamist sai käidud tutvumas erinevate tegutsevate e- kaupluste müügitingimustega, et saada inspiratsiooni ja visiooni. Järgnevalt olen välja toonud punktid, mis on kohustuslikud, kuid nende vastu kiputakse kõige enam eksima. Eriti, mis puudutab lepingu sõlmimist, kauba tagastamise või vahetusega seonduvat ning suurimat komistuskivi garantii ja müügigarantii. Vähemalt kodulehel peavad olema: ärinimi, registrikood, teenuse osutaja aadress ja muud kontaktandmed, sh elektronposti aadress (VÕS § 54 lg 1) (Riigi Teataja, 2001) (Eesti E-kaubanduse Liit, 2016) 9 Oluline on nähtavalt ja arusaadavalt välja tuua tarbijale sõnadega ,,Tellimus koos maksekohustusega" või mõne muu sarnase sõnastusega näitamaks, et tellimuse esitamine toob kaasa kohustuse maksta
(mittevajalik kustutada)] asukohaga [kinnistu või ruumide asukoht], üldpinnaga [ruutmeetrite arv] m2 [vajadusel lisada muud kinnistu või ruumide määratlemiseks vajalikud andmed, näiteks korrus, kinnistusregistri registriosa nr vms] (edaspidi: Kasutusobjekt). 1.2 Kasutusse andja annab koos Kasutusobjektiga Kasutaja kasutusse ka Kasutusobjekti olulisteks osadeks olevad esemed ja dokumendid, milliste nimekiri on toodud Lepingu lisas 1. 1.3 Kasutaja kasutab Kasutusobjekti ainult Lepingus ettenähtud viisil ja selle olemusest tulenevatel eesmärkidel. 1.4 Kasutaja kannab täielikku varalist vastutust tema loal Kasutusobjekti kasutavate isikute eest. 1.5 Pooled on kokku leppinud, et Lepingule ei kohaldata ühelgi juhul võlaõigusseaduses üürilepingu kohta sätestatut. 2. Lepingu tähtaeg 2
Näiteks kaitsekohustus, mis võib tekkida valvelepingu puhul. Samuti informatsiooni andmise kohustus, millega tuleb lepingupooltel arvestada igas lepingu faasis. 3 Mõistlikkuse põhimõte VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Viidet mõistlikkuse põhimõttele on VÕS'is kasutatud võrdlemisi palju, nt VÕS § 114 lg 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja see aga, milline on mõistlik tähtaeg, sõltub juba konkreetsest olukorrast ja võlasuhte sisust; nt kergestiriknevate kaupade tarne korral on see mõistlik tähtaeg kindlasti oluliselt väiksem kui sukkade- sokkide puhul. Abstraktsiooniprintsiip Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) järgib abstraktsiooniprintsiipi (TsÜS § 6). See
Näiteks kaitsekohustus, mis võib tekkida valvelepingu puhul. Samuti informatsiooni andmise kohustus, millega tuleb lepingupooltel arvestada igas lepingu faasis. 3 Mõistlikkuse põhimõte VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Viidet mõistlikkuse põhimõttele on VÕS’is kasutatud võrdlemisi palju, nt VÕS § 114 lg 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja – see aga, milline on mõistlik tähtaeg, sõltub juba konkreetsest olukorrast ja võlasuhte sisust; nt kergestiriknevate kaupade tarne korral on see mõistlik tähtaeg kindlasti oluliselt väiksem kui sukkade- sokkide puhul. Abstraktsiooniprintsiip Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) järgib abstraktsiooniprintsiipi (TsÜS § 6). See
tekkivatest võlasuhetest selle tahteline iseloom (lepinguga tekib eriline õigussuhe, mille olemuslikke erisusi on võrreldest teiste võlasuhete tekkimise alustega arvestatud võlasuhteid reguleerivates normides ja mille arvestamist võimaldavad ka eraõiguse ning võlaõiguse üldtunnustatud põhimõtted, eelkõige eraautonoomiat väljendav lepinguvabaduse põhimõte) - muutumist - lõppemist - Võlgnik = deebitor, Võlausaldaja = kreeditor - Dispositiivsus - tähendab, et võlaõigusseaduses sätestatut võivad pooled lepinguga muuta, kui seaduses endas pole selget sellekohast keeldu. - Relatiivsus- iseloomustab võlasuhteid, mis tähendab, et võlasuhe saab tekkida vaid poolte vahel (inter partes) ning kolmandad isikud, kes lepingut täidavad või osalevad mõne muu õigusliku seose kaudu lepingulises suhtes, ei omanda lepingust, mille pooleks nad ise ei ole mingeid õigusi
eesmärkidel. 1.4 Pooled on kokku leppinud, et Lepingule ei kohaldata ühelgi juhul võlaõigusseaduses üürilepingu kohta sätestatut. 2. Lepingu tähtaeg 2.1 Kasutusobjekt antakse Kasutaja kasutusse alates [kuupäev] kuni [kuupäev]. 3. Kasutusobjektiga seotud kulud 3.1 Kasutaja ei maksa Kasutusobjekti kasutamise eest Lepingu kehtivuse ajal Kasutusse andjale tasu. 3.2 Kasutaja kannab Kasutusobjekti Kasutaja valduses olemise ajal kõik Kasutusobjekti sihtotstarbelise kasutamisega ja Kasutusobjekti säilitamisega seotud kulud. 4 Poolte õigused ja kohustused 4.1 Kasutusse andjal on õigus: 4.1.1 kontrollida Kasutusobjekti sihipärast kasutamist ja hooldamist ning teha Kasutajale ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks; 4.1
vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta. Põhinõuded avaldatavale informatsioonile: a) peab olema tõene b) võimaldama teadliku valiku tegemist c) avama võimalikud kaubaga/teenusega seotud riskid Teadliku valiku tegemiseks on kaupleja ja tootja kohustatud andma tarbijale enne lepingu sõlmimist üksikasjalikku teavet kauba või teenuse omaduste, kasutamistingimuste ja garantii kohta, hinna ja tasumise tingimuste ning lepingu täitmise ja selles tulenevate õiguste, kohustuste ning vastutuse kohta. Üldreeglina tuleb tarbijat informeerida kõigist asjaoludest, mis mõjutavad tarbija otsustust lepingu sõlmimiseks või lepinguliste kohustuste täitmist. Teavituskohustuse ulatus sõltub tarbija poolt sõlmitava lepingu tüübist ning seda on täpsustatud vastava lepingutüübi kohta kehtestatud erinormideks. Rohkem informatsiooni tuleb edastada teenuse osutamisel, sest
Majandustegevuse registrisse kantakse erinõuetega ettevõtjad. 11 Tavamenetluse vajalikud toimingud: Asutamise uksikasjade (milleks asutatakse, ärinimi, kapital jt) läbimõtlemine JA nõuete kohase põhikirja projekti koostamine. Asutamislepingu sõlmimine (uhe asutaja puhul asutamisotsuse koostamine) notari juures Sissemaksete uleandmine asutamisel olevale uhingule Enne kandeavalduse esitamist avama väärtpaberikonto(d) juhul kui osauhingu osad otsustatakse registreerida Eesti väärtpaberite keskregistrisse ning esitama osade registreerimise taotluse koos lisadokumentidega Eesti Väärtpaberikeskusele Kui eelnevad etapid on läbitud, peab juhatus esitama kandeavalduse äriregistrile. Äriregistris vaadatakse avaldus läbi ja tehakse kandemäärus 5 tööpäeva jooksul, erijuhtudel kauem, kuni 3 kuud nt. Põhikiri on asutamislepingu lisa
(kostja) vastu 72 000 krooni ja viivise saamiseks. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, millega hageja kohustus kostjale tegema plaatimistöid, Kostja oli maksmata tasu ja viivitusintressid hagejale võlgu. Pooled sõlmisid töövõtulepingu, lepingus ei lepitud kokku viivise määra Õiguslik küsimus ja RK seisukoht: 1 Kas intressimäär muudeti ära? VÕS § 101 lg 1 p 6 Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist – Hageja võib kostjalt nõuda viivist VÕS § 113 Lepinguga ei ole ettenähtud kõrgemat intressimäära – viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja välja kirjutatud arves kostjale oli uus intressi määr Rasdovski võttis selle
juhul nõuaks ta notariaalselt tõestatud müügilepingu sõlmida. Ehk antud müügileping on kehtiv. 2. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Käesoleval juhul rikkus A oma kohustust sellega, et jättis oma kohustust täitmata ehk ei sõlminud kehtiva asjaõiguslepingu, nagu kokkulepitud oli. VÕS § 103 lg-st 3 tuleneb, et võlgnik vastutab oma kohustuse rikkumise eest, v.a. kui rikkumine on vabandatav ehk põhjustatud vääramatu jõu ilmumisega. Praeguses situatsioonis polnud tegevust vääramatu jõuga. 3. VÕS § 15 lg 1 aga sätestab, et kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ettevalmistamiseks või teise lepingupoole teavitamiseks lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu on tühine,
reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega. Lepingu siduvuse põhimõte Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul. Hea usu põhimõte Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud. Mõistlikkuse põhimõte Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust
kohtumäärusega sundlõpetamise kohta muul seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ettenähtud alusel. 59. Juriidilise isiku pankrot Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 60. Pankrotimenetlus Pankrotimenetlust alustatakse siis, kui likvideeritava isiku varast ei jätku võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks, mille tagajärjel juriidiline isik lakkab olemast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
