Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nahka kriipivad nädalad , Reeli Reinaus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
renee, triinu, fredi, kolisid, ammuse, sõbranna, ootamatult, koguaeg, vähemaks, üksiku, käies, kohtas, armus, nuga, tapma, viskab, selgub, sõrmejäljed, tapetud, põgenema, lepib, hüvastivärvikad. Kui Kleeri pere otsustab pealinna Tallinnasse kolida, hakkab Kleer oma kodulinna Tartut väga igatsema ning otsustab pärast pikki kuid ebaõnnestunud läbirääkimisi vanematega iseseisvalt Tartusse põgeneda. Ta on isegi oma pinginaabri Triinuga kokku leppinud, et Kleer võib suvevaheajal tema juures elada. Sügisest pidi Kleer niikuinii Tartus endale korteri üürima ja gümnaasiumi viimast klassi alustama. Tuli aga välja, et Triinu peab isa ja vennaga kolmeks nädalaks Soome sõitma ning Kleer jääb oma loodetud uluasemest ilma. Ta otsustab paar ööd kusagil odavas hostelis peatuda kuni tal tuleb plaan, kus Triinu tagasitulekuni elada. Tal on kaasas arvuti ja fotoaparaat, millega talle väga meeldib pilte teha. Ühes fotograafiast huvitunute foorumis kohtus Kleer Frediga, kes oli temavanune Tartus elav poiss. Nad tutvuvad ja hakkavad kokku saama
oleks ta kaotanud on seisuse. Seal ta rääkis endamast endast vanemate daamidega ja kirjanikkudega. Nad filosofeerisid igasugustest teemades, nii ilust, surematusest, meestest, kirjanikest ja nende motivatsioonidest. Kui nad olid oma jutud ära ajanud, siis tõusid püsti ja lahkusid. VII Karin ja tema seltskond rääkisid veel kohviku ees. Kui nad olid laiali läinud, siis tahtis Karin oma advokaadi Paralepa juurde minna, kui teda ei olnud sellel tunnil. Karin sai linnas oma ammuse tuttava Idaga kokku , kes Karinile ei olnud tema loomu poolest kunagi meeldinud. Ida oli hambaarst linnas ja kutsus Karinit enda juurde. Ühel päeval Karin ka läks, sest tal oli jälle paha tuju. Idaga juttu rääkides läks teema üsna kiiresti mehe ja laste peale.Idaga juttu rääkides oli Karin arusaanud et tema jutt ja arusaam sarnanes paljugi Indreku omaga. Karin sai Idalt soovituse rohkem oma mehe läheduses töötada ja ütles, et ta ei tea kui õnnelik ta on et tal sellinne mees on
peole. J vihastab ja tormab välja. -11.Õnneks on Marileenuga järgmisel päeval koolis sellest telefonikõnest rääkides lihtsam kui ta arvas- tüdrukul on suurem huumori  ja rõvedusetaluvus kui tema välimusest võis oodata. Peep, kes on lühike ja naljakas posiss saadab J-le tunni ajal kirja kus käsib J- l tuua aastaraamatu jaoks pilt ja kelleltki klassis küsida enda iseloomustus. -10.J juurde peaole ei tulegi kedagi rohkem kui Reelika paari sõbranna ja sõbraga. Reelika teab , et Liisa on helistanud teistele ja käskinud neil mitte tulla- miks?- Reelika ei tea ja, et Kristiina keda J tead eelmisest koolist on ka tema kohta mingeid jutte rääkinud- et uus poiss on tropp ja Marileenule oli J ka migdagi roppu öelnud. J muutub ärevaks, sest üks jama teise otsa. Tulevad veel Eeva ja Raimo. Pidu saab vaikne, Reelika jääb ühe sõbrannaga ööseks ja hommikune pannkoogitegu on vahva. -9
õppimas. Rebeca ja Pietro armastusega isegi lepiti ja nad kihlusid aga Amaranta oli tasse ka armunud ja oli väga kibestunud ning ütles, et laseb neil abielluda vaid üle tema laiba. Siis viis Ursula ta puhkama eemale. Vahepeal suri vana mustlane , keda polnud vahepeal keegi märganudki.. Ta uppus. Siis maeti Rebeca vanemad, kelle kondid töömeeste poolt olid seina pandud. Aga Jose läks hulluks ütles, et ajamasin on katki, et koguaeg on esmaspäev ning laamendas kogu labori sassi , et läks ligi 20 meest , et teda rahustada. Ta pandi puu külge. Hiljem ehitati talle palmikkatus ka vihma ja päikse varjuks. Aureliano Buendia ja Remedios Moscote... Nad laulatati. Remedios oli väga küps selle kohta, et ta nii noor olivanemad õpetasid talle kuuga kõik vajaliku selgeks, ning ta oli väga mõistlik, ja armastas oma meest väga. Laulatusel veeres küll sõrmus minema, kuid muidu sujus kõik hästi. Paater Nicanor Reyna, kes
perekonnaliikmed. Härra Weasley käskis Harryl, Ronil, Hermionel, Fredil, Georgil ja Ginnyl metsa varjule minna ning kokku hoida. Ta lubas neile järele tulla, kui telkimisplatsil jälle kord majas on. Metsa all kohtusid nad Malfoyga, kes mõnitas neid ja kutsus Hermionet sopavereliseks (sopavereline on võlur või nõid, kelle vanem(ad) on mugu(d); see oli ülimalt solvav väljend). Nad jätsid Malfoy selja taha ja läksid edasi. Vahepeal olid nad Fredi, Georgi ja Ginny silmist lasknud, kuid jätkasid teed metsasügavusse. Järsku avastas Harry, et ta võlukepp on kadunud! Seda polnud jakitaskus, aga see võis olla ka telgis. Hetk hiljem kuulsid nad põõsaste sahinat ja sealt tuli välja majahaldjas Winky, keda nad olid üleval loozis näinud ja kes nüüd kartlikult ringi vaatas ja imelikult, suurte raskustega edasi üle tee jooksis, ise piiksudes: "Siin on kurjad võlurid, Winky läheb eest ära. Inimesed kõrgel-kõrgel õhus
- Slopašev lubas lõhutud asjad enda peale võtta ja Maurusele midagi kokku rääkida, teised ei pidanud muretsema, hiljem jutustasid veel 2 sõpra omavahel ja siis jäid ka nemad magama X - hommikul märkas Ollino luige, Goethe ja Schilleri kadumist, ka Maurus sai sellest teada - kõik poisid plaanisid kokku mängida ja leppisid kokku mida direktorile rääkida, kui see neid küsitlema hakkab, kuid Maurus suhtus asjasse ootamatult: ta oli kujude suhtes ükskõikne, ütles, et tema poolest oleksid need võinud juba ammu sealt ära koristada, kapil olid sakslaste kujud, tema oli hinges venemeelne ja asjas vene keisri võimu all eesti asja - Slopašev võttis siiski süü enda kaela, kuid Maurus ei pahandanud ka temaga, rääkis sama juttu, Slopašev lubas midagi uut sinna kohale asemele otsida - Voitinski ja Slopašev jälle istusid koos ja vestlesid, seekord hariduse vajalikkuse üle,
laiba. Karina käskis nüüd Pärdil minna nii koti kui ka abi järele. Pärt läks. Pärt leidis kraavi äärest Karina koti üles ja läks nüüd abi järele. Ta silmas üht väga uhket maja, mis oli üksikult metsa sees. Pärt koputas uksele ning üks pikka kasvu mees kutsus ta sisse, seal olid veel kaks meest. Pärt kahetses kohe, et oli majja tulnud, kuna siin tundus kõik kahtlane. Mehed tahtsid teada mis mustas kotis on, Pärt ütles, et siin on vaid tema sõbranna asjad. Mehed ei uskunud. Nad lukustasid Pärdi kööki ja läksid ise aru pidama. Pärt toppis kõik taskud toitu täis, et viia seda ka Karinale ja 9 Aabule ja põgenes akna kaudu. Ta oli teel juba Karina juurde, kui tuli must auto kust väjusid kolm meest, peksid ta läbi ja võtsid musta koti kaasa. Samal ajal arvas Karina, et Pärt on lihtsalt põgenenud ja ei tulegi enam tagasi.
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid J
J. D. Salinger "Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer  ajalooõpetaja; D. B.  Holdeni vanem vend Robert Ackley  koolikaaslane Stradlater  Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe  Holdeni noorem õde Antolini  Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju.
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer  ajalooõpetaja; D. B.  Holdeni vanem vend Robert Ackley  koolikaaslane Stradlater  Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe  Holdeni noorem õde Antolini  Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer  ajalooõpetaja; D. B.  Holdeni vanem vend Robert Ackley  koolikaaslane Stradlater  Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe  Holdeni noorem õde Antolini  Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. S
Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öe
Kuritöö ja karistus analüüs I TEOSE IDEE Dostojevski üheks eesmärgiks oli kirjeldada kõik väga tõepäraselt ja päriselule sarnaselt. Teiseks oli ta eesmärk oma romaanis lahata alkoholisõltuvust ja kuritöö psühholoogilisi tagajärgi, mis saidki romaani peamisteks joonteks. Teoses võitleb peategelane parema ja õiglasema elu nimel: ta tapab liigaksuvõtja, sest ta arvab, et see oleks teene kogu ühiskonnale. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et sellises olukorras on võimatu elada, kui pidevalt peab elama liigkasuvõtja tähtaegade järgi, vaesuses ja haigustes. Vaesuse nimel võidab kurjus. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid vaesusest tulenevaid probleeme: alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ja kuritegevus. Tegevus toimub vaeses keskonnas. Raskolnikov on äärmiselt vaene, tal puudub töö, ta ei suuda maksta üüri ning on pantinud oma ainsad väärtasjad. Ta on võlgu ka perekonna ees: ema annab oma k
Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus Hiie Ignas - vallavanem, Taavi äi, põgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga) Roosi Marta - oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud Roosi August - joodik, Marta isa, Hiie talu naaber Selma - Taavi parim sõbranna Inga - naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle Soome lahe, vastupanuliikuja Manivald Pihu - kombinaadi-kamba eesotsas (seal asub sõjakooli meeste peastaap) Riks - Taavi endine sõjakaaslane, tapab enese kokk Lompus - Taavi endine sõjakaaslane, lubab inimesi üle lahe aidata, tegelikult varastab paljaks Vello - üritab Taavi perega koos üle lahe minna Kokkuvõte: Taavi Raudoja oli noormees, kes võitles Soomes venelaste vastu. Koju jõudes sai ta teada, et
Talvi Soomest külla. Zara mõtles et saab koos temaga autoga Tallinna ja pärast leiab ise tee edasi Soome. Aliide ja Zara sõid seakõrvu, kurke ja tomateid. Zara kukutas hapukoorega kausi maha ja ehmus. Ta käed värisesid kontrollimatult. Aliide küsis jälle mehest- palju mehel raha on? Zara vastas, et palju. Zara oli jälle paanikas ja ei osanud enam valet välja mõtelda ning rääkis ausalt ära, et ta pole ettekandja. Ta rääkis et käis koos Pasaga Kanadas puhkusel ja sõitsid seal koguaeg musta autoga ja Zara kandis koguaeg erinevaid kasukaid. Aliide jättis nüüdseks Zara rahule. 1991 Berliin Zara ärkas ukse kõrval madratsil. Teiselpool ust oli Pasa ja Lavrenti. Vartsi pidi saabuma esimene klient. Lavrenti vestis puust tüdrukutele harjutamise vahendeid. Zara ei saanud eelmisel õhtul hästi hakkama Autobahni ääres, besniinijaams oli palju veokeid ja mehi aga Zara ei suutnud kedagi endaga meelitada. Pasa tiris Zara autosse ja pahandas
süüa, aga Juss seepeale ütles, et tema ei lähe sealt ennem kui Mari, Juss tahtis tüdrukut hirmutada ja läks end metsa üles pooma, Mari katkestas selle, Juss oli Mari lõõpimisest ja raskest tööst kurnatud, hakkas nutma, tüdruk lohutas, pakkus end Jussile naiseks, plaanisid saunamajja elama minna XIII - Sügiseks uued kambrid valmis, kuhu koliti sisse - Krõõdal sündis teine tütar, ootas poissi, kellest saaks kohapärija - Sünnitus tuli ootamatult ja kiirelt, Krõõt pidi üksi hakkama saama, sest kedagi polnud, pesi ise vannis last ja talitas temaga, see oli väga raske ja kurnav - Krõõt kartis Andrese reaktsiooni, kui mees näeb, et sündis taas tüdruk mitte poiss, nuttis - Krõõdale ei tulnud enam rasketel hetkedel isakodu meelde, vaid Vargamäel läbielatud sündmused, meenutab kuidas Andres temaga esimest korda kurjustas, kui ta rukist pidi enne
et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, ilma isegi talle kirja jätmata ja Hiie talus talitas nüüd tema ema, kes varem elas pisikeses popsionnis. Venelased tulid tallu viina otsima, kuid Taavi varjas end lakas ja Marta, kes juhuslikult seal oli, viis nad minema. Mehed käisid saunas, Marta tuli tallu ja proovis Taavile ligi ajada, kui Taavi vedu ei võtnud, kinkis talle hunniku vanu Nõukogude aja passe. Järgmisel õhtul saabus Hiie pere koos Ilme ja Lembituga ootamatult koju. Neil ei olnud õnnestunud Saksamaale põgeneda ja nad olid pahurad. Linda ütles, et Taavi oli seal, aga läks samal hommikul minema, et oma perele järgi minna. Ilme läks ülejärgmisel hommikul Taavile järele. Taavi nägi raudteejaamas tuttavaid, keda viidi rongiga vangilaagritesse. Kui nende rong sõitma hakkas, laulsid vangid Eestile ülistuslaulu. Taavi käis Keilas, ütles sõbra vanematele, et nende poeg on surnud ja tuli järgmisel
avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, ilma isegi talle kirja jätmata ja Hiie talus talitas nüüd tema ema, kes varem elas pisikeses popsionnis. Venelased tulid tallu viina otsima, kuid Taavi varjas end lakas ja Marta, kes juhuslikult seal oli, viis nad minema. Mehed käisid saunas, Marta tuli tallu ja proovis Taavile ligi ajada, kui Taavi vedu ei võtnud, kinkis talle hunniku vanu Nõukogude aja passe. Järgmisel õhtul saabus Hiie pere koos Ilme ja Lembituga ootamatult koju. Neil ei olnud õnnestunud Saksamaale põgeneda ja nad olid pahurad. Linda ütles, et Taavi oli seal, aga läks samal hommikul minema, et oma perele järgi minna. Ilme läks ülejärgmisel hommikul Taavile järele. Taavi nägi raudteejaamas tuttavaid, keda viidi rongiga vangilaagritesse. Kui nende rong sõitma hakkas, laulsid vangid Eestile ülistuslaulu. Taavi käis Keilas, ütles sõbra vanematele, et nende poeg on surnud ja tuli
Mis sinuga juhtus, Ann? Ann on saanud 16 aastaseks ja istub vaimuhaiglas ja mõtiskleb toimunud sündmuste üle. Ann lõpetas 9. klassi ja valmistus gümnaasiumi minekuks. Ometigi tundus kõik nüüd hoopis teisiti, sest polnud ju enam kõiki vanu klassikaaslasi kellega ta oli koos 9 aastat koolis läbinud. Oli siiski ka palju vanu sõpru, kuid siiski ei olnud see enam tema klass. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis veeta palju vaba aega oma sõprade seltsis ning ei öelnud ka ära napsist. Tihti olid tema vanad tuttavad reede õhtuti kokku tulnud ja rääkisid maast ja ilmast. Koolis läks Annil väga hästi, kuigi et matemaatikaga oli probleeme nagu enamusel. Annil oli ema, Kärt. Kärt oli mõistlik naine kellel oli suitsetamis probleeme. Isa oli tööse uppunud edukas ärimees, Ants. Kuigi Ants ei olnud Anni pärisisa arvas Ann ikkagi et ta on ta Isa, kuigi ta teadis seda isegi et ta polnud. Kui kasuisa on sinuga ter
Selle peale Ackley vihastas ja ütles, et team üle võib nalja heita, kuid tema use üle küll ei tohi. Varsti läks Holden Ackley juurest ära. Ta märkas, et koridorid olid surmvaiksed, kõik olid kas nädalavahetuseks koju sõitnud või magavad. Holden mõtles, et ta läheb nüüd, pühapäeval, siit juba ära, kuigi ta muidu oleks pidanud minema alles kolmapäeval. Ta läks oma tuppa. Stradler magas juba sügavalt. Holden pani tule põlema ning hakkas pakkima. Ta oli oma asjad mõne üksiku minutiga ära pakkinud. Ta luges veel need üle ning hakkas minema. Ta karjus veel enne minekut: ,,Head ööd, kretiinid!" Ta oli kindel, et iga viimane kui idioot sellel korrusel ärkas üles. Nüüd kadus ta kus kurat. Keegi oli visanud trepi peale hiina pähkli koore ning selle pärast oleks Holden peaaegu kaelaluu murdnud. Oli liiga hilja, et taksot kutsuda, seega pidi minema ta terve tee jala kuni jaamani. Ta huul valutas, just see koht kuhu Stradler oli virutanud
J.D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Romaani ,,Kuristik rukkis" minategelaseks on seitsmeteistkümneaastane nooruk Holden Caulfield, kes parandab parajasti oma tervist ühes raviasutuses ning jutustab loo, mis toimus temaga eelmiste jõulude paiku. Ta ei kavatse rääkida, milline oli ta lapsepõlv, ,,üldse kogu seda david copperfieldlikku jama". Ometi annab J. D. Salinger selle eituse kaudu vihje teemale, mis läbib kogu romaani. Nii on lapsepõlv üheks võtmeks, mille abil tõlgendada loos toimuvat, samuti võib arvata, et nimi Caulfield on tuletatud Charles Dickensi romaani peategelase David Copperfieldi nimest. Holden on halva õppeedukuse pärast välja visatud Pencey erakeskkoolist (ainuke positiivne hinne on tal kirjanduses, ta on kirjanduslikult andekas nagu paljud teised Salingeri tegelased). Kuna Holden ei julge aga enne ametlikku koolivaheaja algust koju minna, elab ta hotellis ja seikleb kolm päeva ta
Esimesest peatükist sain ma teada, missugust elu Mende elas Nuubias, et tal on kaks vanemat õde Shokan ning Kunyant ja kaks vanemat venda Babo ning Kwandsharan. Leheküljel 23 sain ma teada nende küla traditsioonidest, et lapsi kaunistati, lõigates igasuguseid kujundeid naha peale. Ning poisse lõigati ümber. Siis kui Mende laps oli, siis enam kujundeid nahka ei lõigatud ning poiste ümberlõikamine toimus ka tunduvalt varem. Ning siis kui oli põua periood, siis valged tõid neile Ameerikast süüa. Kõik hakkasid president Bush'i ülistama, mõeldi isegi laul tema auks ning poistele pandi Bush nimeks. Teises peatükis jutustab Mende, kuidas ta isaga hirsipõllul põlluvalvuriks käis. Kuna külas ei olnud sobivat kohta kus hirsipõldu harida, siis pidi seda tegema kaugemal ning Mende läks oma isale appi, et valvata et ükski lind hirsi teri nahka ei pistaks. Ta pidi seal üksi olema ning ta kartis vaime ning metsloomi, kõige hirmsam oli tema jaoks see, kui ta hüääni nägi,
"KIRSIAED" A. Tsehhov 1) Kus ja millal? Venemaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Mõisaproua Ranevskaja on kergeusklik naine, kes on kaotanud nii oma abikaasa kui ka poja. Ta elas mõnda aega Pariisis, et kaotusvalust üle saada, kuid seal sai ta ühelt mehelt tüssata, sest too röövis ta peaaegu paljaks. Ranevskaja, nagu ka kõik teised raamatutegelased, usub, et mõisaprobleem laheneb iseenesest. 3) Tsitaadid · "Kui lubada teil kätt suudelda, siis te tahate pärast ka käsivart, ja siis õlga." (Sarlotta) · "Õieti öelda, muid asju riivamata, pean enda kohta väljendama, muuseas, et saatus suhtub minusse ilma kaastundeta, nagu torm väikesesse laevukesse." (Jepihhodov) · "Sellest väiklasest ja viirastuslikust üle astuda, mis takistab meid olemast vaba ja õnnelik, selles on meie elu siht." (Tro
"KIRSIAED" A. Tsehhov 1) Kus ja millal? Venemaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Mõisaproua Ranevskaja on kergeusklik naine, kes on kaotanud nii oma abikaasa kui ka poja. Ta elas mõnda aega Pariisis, et kaotusvalust üle saada, kuid seal sai ta ühelt mehelt tüssata, sest too röövis ta peaaegu paljaks. Ranevskaja, nagu ka kõik teised raamatutegelased, usub, et mõisaprobleem laheneb iseenesest. 3) Tsitaadid "Kui lubada teil kätt suudelda, siis te tahate pärast ka käsivart, ja siis õlga." (Sarlotta) "Õieti öelda, muid asju riivamata, pean enda kohta väljendama, muuseas, et saatus suhtub minusse ilma kaastundeta, nagu torm väikesesse laevukesse." (Jepihhodov) "Sellest väiklasest ja viirastuslikust üle astuda, mis takistab meid olemast vaba ja õnnelik, selles on meie elu siht." (Trofimov)
Nad jõudsid õpetajat 2 korda lollitada kuni õpetaja aru sai ja Lible poole tormas, kuid Lible puges laua alla peitu ja klassis poisid paugutasid ja lärmasid, mis levis järjest ka teistesse klassidesse. Kui härra Slopasev oli alla andnud Lible tagaajamise, siis läks ta ette kateedrile ja hakkas nutma. Ta küsi klassilt, et miks nad nii teevad, kui aga keegi ei vastanud, siis pöördus ta Indreku poole sama küsimusega ja ta vastas, et õpetaja on sagedasti purjus. See vastus tuli ootamatult kõigile, ja õpetaja tunnistas oma viga. Peale seda suurt lärmi saabus klassi Direktor, kes küsis, et mis siin toimub. Kuid õpilased kaitsesid õpetajat öeldes, et nad ainult naersid Puskini surma üle. Direktori lahkudes lahkus ka õpetaja. Pärast küsis Direktor Indrekukäest nelja silma all, et kas ta tõesti ütles õpetajale, et ta on purjus. Ja direktor kiitis teda selle eest, et keegi pidi seda talle ütlema. Peale seda kadus kõigil õpi huvi ja suveks läks igaüks oma teed
temaga hiljem ehk abielluda. (Muide Nastasja ei ütelnud vürstile ära, mitte sellepärast, et ta teda ei armastaks, vaid seetõttu, et ta leidis, et ta on liiga rüvetatud selleks, et siduda end nii hea ja puhta inimesega). II osa Paar päeva pärast sündmusi Nastasja Filippovna juures sõitis vürst Mõskin Moskvasse oma tädilt ootamatult saadava pärandi asjus. Ta viibis seal täpselt kuus kuud. Tema äraolek tekitas palju poleemikat ja halvakspanu Jepatsinite poolt, kellele ei meeldinud, et neid ärasõidust ei teavitatud. Peterburis levis vürsti kiire lahkumise tõttu palju kuulujutte, mis ajapikku hääbusid. Muide Moskvas otsis vürsti üles ka Nastasja Filippovna, kes oli Rogozini juurest põgenenud sooviga end Mõskiniga
AUTOR TEOS SISU Goethe ,,Faust" Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Faust kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial ja maise maailma asjad on end tema jaoks ammendanud.
Teda oli lastud haavli püssist aga Timo ei kasutanud selliseid. Algul arvati, et sai surma püstolit laadides või tappis end. 14.aprillil, hommikupoole ööd Kohtunik käis siin ja kirjutati, et Timo hukkus püstolit laadides, kuigi, miks pidi ta püstolit vahetama haavli oma vastu, aga ta oli ju hull...Jokob käis toas ringi ja ei uskunud, et Timo surm oli õnnetus või enesetapp. Ta arvas, et ametkond tahtis tema pabereid ja hr. Laming hiilis aknast sisse ja arvas, et kedagi pole aga ootamatult tuli sisse timo ja ta pidi ta tapma. Jakob sai aru, et tõe väljatoomine Timo tagasi ellu ei ärataks aga tõe peab selgeks tegema tõe enda pärast. Põltsamaal, 23.aprillil 36 Eeva tuli tagasi ja oli täiesti löödud. Matused olid õhtul kell 8. Matusel olid ainult pere ja teenijad. Ei mingit külarahvast.Väikesed ja suured- aja varingus kaome me kõik ja saame põrmuks, millel pole ei rõõme, ei hirmu. 25-ndal aprillil Eeva kolis meie juurde. 26-ndal mail 1837
Viimast eriti ei sallita, aga sellestki pole midagi. Too jääb vahepeal haigeks ja umbes sellel ajal hakkab ka tõeliselt Sonjat armastama - tulevik tundub helgem ja mõlemad on valmis veel 7 aastat ära kannatama. Kõik tundub armastuse mõjul kergem - ka võimalus veel kunagi tõeliselt õnnelik olla. ,,Therese Raquin" Peategelased: Therese, Camille, Laurent, proua Raquin Tegevuskoht: Prantsusmaa. Algul väikeses külas nimega Vernon, hiljem kolisid elama Pariisi. Põhiliselt toimus tegevus nende Pariisi kodus, mis oli ühtlasi ka pood. Sündmustik: Therese on proua Raquini vennatütar, kelle mees toob õele, kuna tüdruku ema on hukkunud ning mees ei oska lapsega ise midagi peale hakata. Proua Raquin hakkab Therese'i armastama nagu oma laps. Peres on ka poiss, camille, kes on noorena pidevalt haige ning surmasuus. Ema hoolitseb ta eest väga, ravib teda rohtude ning armastusega. Juba väikesest peale on Camille ja Therese sunnitud
ta uskus, sest teda mainitakse palju, kuid ema lükkas selle väite ümber, sõna on, ehkki kole ja ropp, kuid kuradit end mitte, vaidlus ema ja poja vahel kuradi olemasolu üle - Kõik elasid Mustamäel, uuslinnaosa (linnaosa nime tekkimine lk 20), sisimas üksikud inimesed ÄIKE - Varem elas Eero oma naisega äärelinnas, naine tahtis oma korterit seega hakkas Eero tegelema korteriotsimisega, jälgis oma kortermaja valmimist hoolega, kolisid sisse, naine sisustas korterit, uues korteris palju puitkappe - Eero korraldas soolaleivapeo, u 20 külalist, joodi viina, tantsiti, 12 aeg hakati lahkuma, naine läks sõpru saatma, kella 3 ajal lahkusid viimased, naine polnud ikka koju tagasi jõudnud, jõudis alles hommikul kurvana, tunnistades Eerole et ei armasta teda enam vaid tema sõpra, kellega ta ka magas, Eero lõi naist, mida naine ka ise
Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob. Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi. Kuna oli hingedepäev, kütab Räägu Liina surnud emale ja teistele esivanematele sauna ja katab laua. Samuti läheb ta Luisega kaupa tegema - saab Luise käest ilusa kleidi (mis te
RAHVAJUTUD Folkloori põhitunnused: Traditsioonilised Rahvaluule muutlik 2 ühesugust lugu pole olemas Vastavad kindlatele reeglitele Autor on teadmata Oluline, sest näitab, kuidas rahvas sai aru üksteisest ja ka nende mõtetest Rahvaluule zanrid: Muinasjutu puhul ei eelda keegi, et sa seda usuks. Ta on ajatu. Erineb väga suuresti teistest, süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti Hakkas looma kunstmuistendeid
Kui venelased jõuavad tagasi on väe esirindel Aleksander I. Elu ei lähe hästi, Aleksander on loomult kiuslik. Müstitsism. Ülikoolis keelatakse filosoofia ja nõutakse, et loodusteadused tuleb viia vastavusse piibliga. Ohvitserid hakkasid looma Salaühinguid, 1816 Päästeliit. Ühingud ei tahtnud muuta Venemaad revolutsiooniga vaid reformiga.Ohvitserid pillutatakse mööda Venemaad laiali. Valmistutakse sõjaväeliseks pöördeks, Aleksander I sureb ootamatult. Võimule saab Nikolai I-truudusevanne 14. dets. 1825 Väga paljud dekabristid vangistati. Kirjanduslik programm-kirjandus peab väljendama patriootilisi tundeid, ood. 5 dekabristi poodi üles.Väga paljud saadeti Siberisse sunnitööle. Pilet nr. 3 Aleksander Puskini (1799-1837) elu ja looming. Sündis Moskvas, aadliku perekonda. Puskini vanemad pole küll väga rikkad, kuid selle-eest väga armastatud. Aleksandrisse suhtutakse mõistetamatu külmusega. Koheldi nagu väikest täiskasvanut
annaabi.ee 
