lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem Nafta teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu Nafta leiukohad Peamised leiukohad on Pärsia lahe ümbruses, Ameerika Ühendriikides (California), Kanadas (Alberta), Kesk- Aasias, Itaalias, Kariibi meres, Mehhiko lahes, Venemaal. Pilt järgmisel
Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik Raske nafta ( tihedus alla 20) ; keskmine nafta ( tihedus 20-25) ; kerge nafta ( tihedus üle 25) värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani (enamasti pruuinikas) TEKE Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. KASUTUS Kütusena Bensiin Diislikütus Kütteõli Masuut Keemiatööstuse toorainena LEIUKOHAD Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes; Libra naftamaardla Brasiilias, Rosebanki naftamaardla NAFTAVARUD TABELINA 2004 AASTA SEISUGA RIIK TÕESTATUD JÄTKUB
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Rahvusvaheliste suhete õppetool Kaisa Kamenik A83347 Kaasaegse maailma sõltuvus naftast Uurimustöö Juhendaja: lektor Viljar Veebel Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…......….............3 1. 1973. aasta naftašokk ja selle tagajärjed……………………………….….………....4-5 2. Naftakriis tänapäeval...................................................................................................6-7 3
Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoliigilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need on moodustunud miljonite aastate jooksul. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütus sõnnik, põhk jm jäätmed. Praegu kaustatakse rohkem mittetaastuvaid kütused. Kõige rohkem kaustatakse naftat ja maagaasi. Need on odavad ja kergesti kättesaadavad. Neist valmistatakse erinevaid materjale. Suurem osa naftast tehakse energiat. Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põlemisel. 2. Nafta ja maailm Nafta tootmine müügiks sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USA-s. Algul valmistati lambiõli, kütteõli, määrdeõli ja tõrva. XX sajandi algul, kui tuli peale elekter hakkas välja tõrjuma lambiõli vajadust
Merevee saastatus 8.A Viimsi keskkool Reostuse põhjused Prügi meres Väetised Õli ja naftareostus Reostus kanalisatsioonist Reostuse tunnused Suurenenud toitainete sisaldus võib viia eutrofeerumiseni. (Toitainete rikastumine) Hapnikuvaesus Vee ebameeldiv lõhn Reostuse ennetamine Patrullitakse. Loetakse randa tagsi tulevaid linde, juba aastas 1972. Rahvusvaheleised lepped ja konverentsid. Reostuse likvideerimine Õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks Reostuse tagajärjed Meri on kasutuskõlbmatu osaliselt. Saavad kahjustada loomad, kellest sureb palju (nt:linnud proovivad naftat nokkaga puhastda ning söövad selle sisse). Kui mõni nõrgem reostunud lind sureb sööb nt:valgepeamerikotkas ...
Need ained esinevad Ordoviitsiumi liivakivides, õõnsustes ja lõhedes. Nende olemasolu kõige rohkem kõneleb sellest, et vastavates kivimites on aset leidnud õige vähesel määral süsivesinike rännak ja oksüdatsioon. Neid ei saa ka siduda mingi kindla bituumse kivimiga. Suuremalt jaolt nende leidude algaine on tõenäoliselt pärit samadest kivimitest, millest need asfaltiidid leitakse. Mõned võiksid küll pärit olla ka rändavast naftast niisugust võimalust ei saa eitada, - ei saa aga pidada neid suuremate naftalademete olemasolu kindlaks tunnuseks. Üheks tuntud heaks naftaotsimise juhiseks on maagaasi esinemised. Tuntud on Põhja- Eesti rannikul avanev maagaas (Keri, Ihasalu, Viinistu jt.) oma pideva ja laialdase esinemisega. Geoloogide poolt püstitati selle maagaasi seletuseks kaks oletust. Esiteks Doss arvab, et see gaas on pärit diktüoneemakildast, mis peaks asuma Soome lahe põhjas murrangulises alangus
1 Teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist, näiteks savikildast. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad
Kuna teadlikult püüan võimalikult vähe kasutada kilekotte ja toidupoes käies kasutan alati paberkotte, siis puudutas teema mind isiklikult. Tänapäeval on kilekottide meeletu kasutamine toonud kaasa väga palju erinevaid probleeme, mille mõningaid teemasid käsitlengi oma referaadis. Loodetavasti seda lugedes tekib ka teistel kaaskodanikel olla rohkem keskkonna sõbralikum. Kilekotte tehakse naftatootmise kõrval produktina rafineerimise jääkidest. Kilekottidele kulub 4% kogu maailma naftast. Suurim energiakulu kilekoti juures on elektrienergia, mis kulub tootmisprotsessi käigus. Kilekottide valmistamiseks on vaja naftat kuumutada ligi 400°C juures, et eraldada erinevad komponendid. (Pesti 2013) Plastikkotid on enamasti valmistatud kas madala või kõrge tihedusega polüetüleenist. Polüetüleen on maailma enim kasutatud plastik. Juba 2001. a kulus Lääne-Euroopas sellist plastikut 35kg ühe inimese kohta. (Pesti 2013) Me kõik kasutame kilekotte
...........................................................4 NAFTAREOSTUSE MÕJU LÄÄNEMERELE JA SELLES ELAVATELE ORGANISMIDELE.......................................................................5 NAFTAREOSTUSE VÄLTIMINE JA KÕRVALDAMINE.........................6 KOKKUVÕTE.............................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................8 2 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on tutvuda naftast tulenevate probleemidega Läänemeres. Huvitusin teemast, kuna see on ülemaailmselt aktuaalne juba aastast 1970 ning soovisin ennast sellega rohkem kurssi viia. Referaadis on käsitletud naftareostuse allikaid, mõju Läänemerele, selles elavatele organismidele, taimedele ja naftareostuse vältimise ning likvideerimise võimalusi. 3 MIS ON NAFTAREOSTUS Nafta on looduslik süsinikurohke loodusvara, mis koosneb valdavalt orgaanilistest ühenditest
Millised energiaallikad on keskkonna sõbralikud? Tänapäeval enamus elektrit saadakse tuumadelõhestamisest (Tuumaenergia) ja ka naftast. Vähesel määral kasutatakse ka põlevkivi, mis on eesti peamine energiaallikas. Kõik need energiaallikad tekitavad saastet, kuid kasutatakse neid ,sest need on odavad ja annavad rohkem energiat kui keskkonna sõbralikud. Siiski võimaldab tänapäeva tehnoloogia kasutada tuule, päikese ja veeenergiat. Päikeseenergiat on võimalik kasutada tänu päikesepaneedile. Päikesepaneedil neelavad päikesekiirgust ja muundavad selle elektriks, mida kasutame tänapäeval kodudes.
Tema tihedus on 15C juures 800...845kg/m3. 2)Nafta ja maailm Naftaga kaasnevad looduslikud materjalid on bituumen ja asfalt. Nafta tootmine müügiks sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USA-s. Eekõige toodeti lambiõli (petrooliumi), kütteõli, määrdeõli ja tõrva. XX sajandi algul tekitas autode arvukuse kasv suure nõudluse bensiinile. See tõi kaasa krakkimisprotsessi leiutamise, mis võimaldas tõsta bensiini saagist toor naftast . Naftavarud paiknevad maailmas ebaühtlaselt, samuti ebaühtlaselt ja naftariikidest väljaspool toimub nafta töötlemine ja tarbimine. Pärast Teist maailmasõda hakkas naftat ööstus laienema. Nafta on saanud maailma majandust ja poliitikat väga jõuliselt mõjutavaks teguriks. Tänapäeva ühiskond on täielikult naftast sõltuv. Nafta hinna kõikumised peegelduvad poliitikas, kutsuvad esile kiireid muutusi tööstuse arengus ja ahelreaktsiooni lõpptulemusena
..................................................... lk9 Kasutatud kirjandus .................................................... lk10 Sissejuhatus Valisin selle teema, kuna sellest ma veel eriti ei tea. Loodan uusi teadmisi saada, kuidas naftat kasutatakse, selle valemeid, selle koostisosi jne. Kuna hiljuti oli Eestis ka üks nafta õnnetus, siis tahan rohkem sellest teda, sest see oli jube mida nende lindudega lõpuks tehti. Valisin selle teema ka sellepärast, et ma pole naftast enne uurimust teinud. Kuna nafta on ohtlik ja see võib põlema minna, siis seda enam, paneb see seda teemat põhjalikumalt uurima. . Nafta Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82 kuni 87%), vesinikust (12 kuni 15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid
komponendid kütustes ja õlides. Osa väävliühendeid on küll neutraalsed, kuid nende põlemissaadused on metallide suhtes aktiivsed. Väga aktiivsed ained metallide suhtes on väävelvesinik ja tioolid. Tioolid on väävelvesiniku ja süsivesinike reaktsioonisaadused. Etüültiool on väga ebameeldiva lõhnaga vedelik. Neutraalsetest väävliühenditest on sulfiidid oma omadustelt sobilikud õlide koostisesse. Seega vaba väävel ja enamus väävliühendeid eemaldatakse naftast täielikult. Hapnikuühendid Hapnikuühendeist esineb naftas orgaanilisi happeid ja asfaltvaikaineid. Orgaanilised happed reageerivad aktiivselt värviliste metallidega ja seetõttu tuleb nad kütustest ja õlidest eemaldada. Asfaltvaikained on väga keeruka struktuuri ning suure molekulmassiga süsivesinike, vesiniku ja hapniku ühendid. Oma olekult on asfaltvaikained poolvedelad või tahked ained ning tekkinud süsivesinike oksüdeerumisel ja polümeriseerumisel
keemis- ega sulamistemperatuure. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist, näiteks savikildast. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud
Iseenesestmõistetavalt peab sellel olema ka mõjuv põhjus , miks nafta on tänini väga laialdase kasutusalaga . Naftat kasutatakse suures mahus ning see mõjutab kogu maailma . Kuid kas nafta mõjuvõim on meie õnn või õnnetus? Esimene naftapuur avati 1855 Ameerika Ühendriikides . See oli ajalooline sündmus meile kõigile , kuna peale seda hakkas arenema kogu naftat puudutav tööstus . Seda seetõttu , et nüüd sai seda genereerida juurde suuremahuliselt . Naftast sõltuvad tööstused on enamasti kütuse- ja keemiatööstused , kus seda kasutatakse toorainena . Nafta tooraine töötlemine on aga väga kulukas ettevõtmine ning seetõttu on ka enamuste kaupade hinnad sõltuvad nafta hinnast . Seetõttu mängib see eriline , põhiliselt süsinikust ja vesinikust koosnev, tooraine meie eludes vägagi suurt rolli. Nafta on kõrge väärtusega tooraine ning vajab palju pingutusi ja investeerimist . Kuid alati ei pruugi puhta nafta tooraine
Nafta seos maailmapoliitikaga Tänapäeval on nafta maailmas hädavajalik asi. Nafta on väga ohtlik aine, mis koosneb süsinikust, vesinikust, väävlist, lämmastikust ja hapnikust, ta süttib kergesti ja reostab palju, kuid siiski ilma selleta me ei saa hakkama. Naftast tehakse kütust, millega sõidab tänapäeval palju autosid ja millega töötab veel palju muid masinaid. Peale kütuse saab veel naftast teha masuuti, millest tehakse asfalteid. Nafta toorainet leidub paljudes maades, kuid kõige suuremad naftatootjad on Saudi Araabia, Venemaa ning Ameerika Ühendriigid. Nafta hinnast sõltuvad ka teiste kaupade hinnad. Kuna ainult maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie esivanematele, siis täiustati tehnoloogiat. Esimene puurtorn valmis väidetavalt juba meie ajaarvamise alguseks Hiinas. Nafta kaevandamine on tohutult kallis. Sest nafta asub vahel väga sügaval maa sees ja
mõnda muud õli. Euroopas kasutatakse biodiislikütuse produtseerimiseks valdavalt rapsiõli rapsiseemnete suure õlisisalduse tõttu. Rapsiõli mootorikütusena kasutamise üheks oluliseks argumendiks on juba eeltoodud taimeõlikütuste eeliste kõrval rapsiõli soodne energiabilanss (biokütuse tootmiseks kulutatud energia suhe toodetud biokütuse energiasse). Rapsiõli mootorikütusena Kui biodiislikütuse energiabilanss on 0.4,siis rapsiõlil on see 0.22 ning naftast toodetud diislikütuse energiabilanss on 0.18. Rapsiõli eelised ja puudused tulenevad selle erinevatest omadustest võrreldes diislikütuste omadustega Rapsiõli oluliselt suurema hapnikusisalduse (10.8%) tõttu võrreldes naftast toodetud diislikütusega põleb rapsiõlikütus täielikumalt kui diislikütus, samas väheneb süsinikoksiidi ja süsivesinike ning tahkete osakeste sisaldus heitgaasides. Rapsiõli mootorikütusena
KONTROLLTÖÖ NR1 Teema: Naftasaadusd 1. Nimeta kütuse liigid agregaatoleku järgi - igast vähemalt 2 näidet. 2. Kuidas toodetakse naftast vedelkütuseid ja õlisid? Kaks meetodit. 3. Nimeta naftast eralduvad fraktsioonid. 4. Nimeta autobensiinidele esitatavad nõuded. 5. Nimeta diislikütuse liigid. 6. Reasta kütused kütteväärtuse järgi: · küttepuu · maagaas · autobensiin · diislikütus · kivisüsi · vesinik 7. Nimeta autol kasutatavad õlid. 8. Nimeta autol kasutatavad muud vedelikud. 9. Millest toodetakse biodiislit? 10. Nimeta gaasikütuse eelised ja puudused.
-on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam- vähem tänapäevane nafta puutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. a. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto Ford esimene 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus.
Nafta tagajärjed ja lahendusi Paljud riigid sõltuvad naftast ja on selle saamiseks nõus tegema nii mõndagi. Nagu näitab minevik on Ühendriigid on nõus sõdima selle eest, et saada ligipääs tasuta naftale. Tõenäoliselt jätkavad Ühendriigid samamoodi kuni leitakse ökonoomilisem ressurss või maal saab nafta otsa. Üks probleemidest on nafta tootmisest ja kasutamisest tingitud äärmuslikult kahjulikud mõjud keskonnale. Peale selle võivad konfliktid ja õnnetused mõjutada nafta tootmist või selle allikat.
sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on
Nafta Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa
väga suur. Kuid kas nafta mõjuvõim on meie õnn või õnnetus? Naftat on pumbatud maapõuest alates 1855. aastast saati, peale seda hakkas arenema kogu naftat puudutav tööstus. Seda seetõttu, et nüüd sai seda genereerida juurde suuremahuliselt. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Nafta hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Naftat kasutatakse enamasti kütuse- ja keemiatööstustes. Kütusetööstustes rafineeritakse naftast diislit ja bensiini, keemiatööstustes erinevaid kosmeetika tarbeid ja veel palju erinevaid aineid. Kütet nõuavad nii paljud masinad, alustades väike sõidukitest lõpetades suurte sõjamasinate või lennukitega. Naftat töödeldes saadakse veel erinevaid õlisid. Paljud katlamajad kasutavad kütteõli ning mootoriõli on teine õli sort, mida kulub maailmas suures koguses. Need üksikud asjad ongi põhjused, miks nafta on maailma kunungas. Kuid neid asju on veel väga palju
Kaubandus Peamised ekspordikaubad: põllumajandussaadused, tekstiil, juveelid, arvuti tarkvara, tehnikakaubad, kemikaalid ja nahatooted; imporditakse peamiselt õli, masinaid, kalliskive, väetist ja kemikaale Indias produtseeritakse aastas suurim protsent filme maailmas; suurim ja tuntuim Mumbais asuv ,,Bollywood" Energiamajandus India on maailmas 8. kohal hüdroenergia tootmises- ~75KWh aastas India impordib 78% naftast Kõige enam kasutab sütt Mõtlevad vähendada India sõltuvust naftast ja võtta kasutusele alternatiivseid energialiike Eesti tegi ettepaneku Indiale põlevkivist energiat tootma hakata [Äripäev www.aripaev.ee 12.09.2007, 16:07] Võrdlus Eestiga Eesti India energiamajandus energiamajandus sõltub põlevkivist sõltub söest Eesti tuumaenergiat
veel suures koguses toornaftat juurde, et rahuldada riigi tohutu suurt energiatarvet. Nafta ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane naftapuutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. a. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto Ford esimene 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus. Kuhu me jõuame?
Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on Saudi-Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Miks on nafta oluline? Nafta on maailmas vaieldamatult suurim energiaallikas, mis katab 40 protsenti energiavajadusest, sellele järgneb kivisüsi 26 ja maagaas umbes 24 protsendiga. Ka peamine osa vedelkütustest ja määrdeainetest toodetakse kaasajal naftast. Samuti põllumajandus vajab naftat ja maagaasi igal sammul alates väetisesegamisest kuni saagi transportimiseni. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. 3.Nafta töötlemine Nafta eeltöötlust alustatakse nafta setitamisest, mille tulemusena eraldatakse, temast vesi ja mineraalained - savi, liiv, lubjakivi jm. Järgneb lihtne füüsikaline eraldusprotsess, mida kutsutakse destillatsiooniks. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu
§ Õlid (mootoriõli,vaseliin) § Kütus (bensiin,petrooleum) § Lahusti § Kautsuk § Parafiin § Sünteetilised kiud § Plastmass naftareostus Igal aastal satub Läänemerre ligikaudu 50000-100 000 tonni naftat. Enamast satub merre naftat laevadelt, meres asuvatest naftapuurtornidest ning naftatööstusettevõtete või hoidlate leketest. Suur hulk naftast jõuab Läänemerre reostunud kanalistasioonide ja jõgede kaudu. Naftat levitab enamasti inimene. Naftareostuse levimine juhtub kui mingi hulk naftat on levinud merre, siis hakkab see kiiresti horisontaalselt igas suunas levima. Alguses moodustab nafta vee peale kile, mis hiljem võib õheneda või puruneda tuule mõjul. Kile õhenemist põhjustavad ka see, kui osa naftast vajub põhja ja tekitab emulsiooni. Samuti osa naftast aurab ära ja selletõttu kile õheneb. Toimub ka looduslik
väheneb. Taastumatute energiaressursside hulka peale nafta kuuluvad fossiilkütuse liigid nagu kivi- ja pruunsüsi, maagaas, põlevkivi ja turvas. Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis värvuselt võib olla helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Kuid suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest, sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Nafta on väga tuleohtlik ning tema erikaal on muutlik. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20 loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20 - 25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse kergeks naftaks.
väävli ühendeid. Naftat ja temaga kaasnevaid looduslikke materjale, nagu bituumenit ja asfalti, tunti juba antiikajal, kuid nende ainete kasutamine on juhuslik ja väheoluline. Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Nafta tootmine müügiks sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USA-s. Esimene naftapuurtorn lasti käiku 1859. aastal Pennsylvanias. Primitiivsete destillatsiooniseadmetega toodeti eelkõige lambiõli ehk petrooleumi. Ka kütteõli, määrdeõli ja tõrva õnnestus müüa. Autode arvukuse kasv tekitas suure nõudluse bensiinile. Sõiduauto Ford oli esimene, 1892. aastal
Plastmasside kasutamismahust. Plastikute tootmine. Laura Valk Kaisa-Mai Kallaste Sivert Pomerants Mis on plastmassid ehk plastikud? - Plastikud ehk plastmassid on polümeersed materjalid, mida valdavalt toodetakse naftast saadavatest kemikaalidest. - Koostisaine järgi on eristatavad järgmisi plastikud (nimetatud peamised pakendite tootmisel kasutatavad): kõrge ja madala tihedusega polüetüleen, polüpropüleen, polüstüreen, lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen Ajalugu - Sõna ,,plastik" pärineb kreekakeelsest sõnast (plastikos) mis tähendab ,,plastilist või vormitavat" ning sõnast (plastos), mis tähendab ,,vormitud." - 1863- esimene poolplastik- TSELLULOOSNITRAAT
Kõrge nafta hind sunnib rohkem investeerima alternatiivenergiasse . Kõrges naftahinnas on ka palju positiivset. Naftavarud paiknevad maailmas väga ebaühtlaselt. Suuremad naftatootjad on SaudiAraabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad on EU 18%, USA 25%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Nafta kallinemine tõstab hinda ka paljudel olulistel sünteesitud ravimitel. KEEMIATÖÖSTUS 8 % naftast kasutatakse keemiatööstuses kütteainena. Keemiatööstus konverteerib tooraine teiste tööstuste ja tarbijate jaoks vajalikeks toodeteks. Umbes 85 % keemiatoodetest toodetakse umbes kahekümnest lihtsast, niinimetatud baaskemikaalist. Süsi, nafta ja maagaas on põhilised toorained enamiku mahtlastikemikaalide tootmiseks. Fossiilkütused on samuti äärmiselt olulised energiaallikad, milles esikohal on nafta (u 40 %), seejärel süsi (u 26 %) ja maagaas (u 21 %).
Torudes transportides võivad torud roostetama hakata ja sealt kaudu lekkima, selline lekkimine kahjustab maapinda ja lõpuks jõuab reostus ka põhjavette. Mõne suurema reostuse või konflikti tekkimine võib mõjutada ka nafta hind, mis omakorda viib majanduse languseni. Samuti on reostuste koristamine väga kulukas, mis mõjutab ka majandust. Nafta kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta kasutamiseks tuleb seda ennem töödelda, töötlemise käigus eraldatakse naftast üleliigsed lisandid, mis paisatakse õhku ja sellest tulenevalt tekib õhureostus. Naftast toodetakse ka väga palju kütust, kütuse põlemise tagajärjel tekkivad heitgaasid, mis kahjustavad osoonikihti ja võib viia kasvuhooneefektini. Naftal on väga suur mõjuvõim maailmas. Riigid, kes omavad naftat kasutavad seda ära ning kujundavad selle järgi oma välispoliitikat. Nafta riikidel on teatud võim teiste riikide üle, kes naftat sisse ostavad
NAFTA, MAAGAAS Nafta tekkimine Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunevast orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist (ehk taimhõljum) ning protistidest (eukarüoot). Maagaasi tekkimine Maagaas on tekkinud orgaaniliste ainete biokeemilisel lagunemisel ja sellele järgnenud muundumisel geogmeetiliste tegurite mõjul. Maagaasi ja nafta keemiline koostis Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan.
15. NAFTA JA GAASITÖÖSTUS NAFTA TOOTMINE Naftat tootvaid riike on palju, kuid suurtootjaid vaid paarikümne ringis. Ligi maailma naftavarudest paikneb Lähis-Idas riikides, ülejäänud piirkondade varud on nendega võrreldes suhteliselt tagasihoidlikud. Lähis-Ida riikides toodetakse ligi kolmandik naftast, millest suurem osa veetakse välja teistesse regioonidesse. Omatarbimine on Lähis-Idas suhteliselt väike, kuid viimasel ajal on siiski välja arendatud ka toornafta töötlemine. Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, kiiresti on kasvanud tootmine ka Brasiilias. Oluliselt vähem toodetakse naftat Argentinas, Colombias ja Ecuadoris. Nafta töötlemine pole Ladina-Ameerikas kuigi mahukas ja üle poole toornaftast eksporditakse.
Esimese põlvkonna biokütuste tooraineks on taimsed õlid (rapsiõli, palmiõli) või bioetanool. Neid kasutatakse Lääne Euroopas, Ameerikas ja ka mujal. Eestis hetkel biokütuste kasutamist alles kavandatakse. Tulevikukütuste toorainena saab kasutada muud biomassi nagu hakkepuit, vetikad jms.. Tänaste nafta hindade puhul ei ole nad veel konkurentsivõimelised. Mootorikütustena kasutatakse tänapäeval peamiselt kõrgtehnoloogiliste keemilis-füüsikaliste meetoditega naftast toodetud vedelkütuseid. Naftast saadud kütuseid nimetatakse fossiilseteks kütusteks. Nad koosnevad peamiselt süsiniku, vesiniku ja vähesel määral hapniku aatomitest ning sobivad hästi sisepõlemismootorite kütuseks. Neil kütustel on suur eripõlemissoojus ja seeläbi kõrge energiakontsentratsioon ehk kütteväärtus. Naftapäritoluga vedelkütuste eelised: lihtne doseerimine ja õhuga segamine piisavalt heitmetevaba põlemine väliskeskkonnaga sobitatav kasutusvalmidus
Masuut Nafta tootmine I-st korda 1847a. (Austria- Ungaris) I-st korda Ameerikas 1859a. 19 saj.lõpul 85% toornaftast petrooleumiks,ülejäänud määrdeaineteks. 1909 a. 50% toornaftast kütteõliks 1930 a. enamus toornaftast autobensiiniks Nafta tootmine 1900 a. moodustas 4% tarbitud energiast, 1950a 50%. 1960 2000 a kasvas tootmine 3,5x (1 mld t3,5 mld t) Viimase 110 a-ga kasvanud 200x 1/3 naftast saadakse selfialadelt Nafta tootmine Nõuab palju kapitali, annab suurt kasumit Juhtiv roll rahvusvahelistel firmadel (Exxon Mobil, Royal Dutch Shell jt) Naftavarud maailmas % 30 Saudi Araabia 25 Iraak Araabia ÜE 20 Kuveit 15 Iraan Venezuela 10 Venemaa
1. kütused (bensiin, ligroiin, reaktiivkütus, traktoripetrooleum, diislikütus, kütteõlid, jne.) 2. määrdeõlid ja eriotstarbelised õlid (industriaal-, auto-, avio-, diisli-, silindri-, transformaatoriõlid) 6 3. valgustuspetrooleum 4. bituumenid 5. lahustid 6. parafiin ja konsistentsed määrded (vaseliin) 7. nafteenhapped ja nende soolad 8. naftakeemia tooraine Mootorikütused DIISLIKÜTUS- naftast toodetud diiselmootorikütused on süsivesinike segud, millised eralduvad destilleerimisel temperatuurivahemikus 180...360 oC. Diiselmootoris surutakse õhk kokku sedavõrd, et ta kuumeneb kütuse süttimistemperatuurist kõrgemale. Diislikütus peab olema võimalikult isesüttiv ja ühtlaselt põlev-TSETAANIARV · alkaanid: diislikütuse põhikomponentid · tsükloalkaanidareenid · alkeenid · väävliühendid
Nafta ja kütustega seotud aktuaalsed probleemid Katre Pohlak Nafta ja teiste kütuste tähtsus tänapäeva ühiskonnas tõuseb iga päevaga. Kõik riigid sõltuvad naftast ja on sunnitud seda ostma, olenemata hinnast. Järjest enam võetakse kasutusele ka alternatiivseid energiaallikaid, kuid neist saadavad energiakogused on liialt väikesed, et tagada jätkusuutlikust. OPEC ehk Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon on 1960. aastal loodud ühendus, mille põhiliseks ülesandeks on kaitsta läbi hinnapoliitika oma liikmesriikide huve ning hoida nafta hinda stabiilsena. Hetkel kontrollib OPEC ligikaugu 66% maailma nafta
tänapäevane puurtorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. Tööstuslikult hakati seda tootma USA-s 1860. aastail. 1973. aastani kahekordistus maailma nafta toodang umbes iga 10 aastaga, hiljem kasvas see vähe. Tänapäeval toodetakse naftat enamasti puuraukude kaudu, rohketi ammutatakse naftat ka mandrilaval mere põhjast. Nafta tekkimine Nafta algaineks on arvatavasti olnud elusaine ehk miljoneid aastaid tagasi nii meres kui ka maal elanud loomad ja taimed. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest, sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. 4 Elusaine mittetäielikult lagunenud jääkide põhja sadenemisel tekkisid merepõhja paksud kihid elusainet, mis on naftaks muundunud anaaeroobsetes tingimustes bakterite, kõrge temperatuuri ja rõhu ning mineraalide mõjutusel. Suurenev rõhk ja temperatuur viisid
Kunagi ammu kasutati naftat Hiinas petrooleumi valmistamiseks. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahel sõjapidamiseks. Esimesed nafta puurtornid ehitati juba Hiinas enne meie ajaarvamist. Naftas on kõige rohkem alkaane (kuni 60%), tsükloalkaane (kuni 30%) ja aromaatseid süsivesinikke (üle 10%). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme.
Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Nafta on tõenäoliselt tekkinud mereloomade ja taimede ning alamate organismide milj-te aastate vältel sadestunud jäänuste muundumisel anaeroobsetes tingimustes bakterite, kõrge temperatuuri ja rõhu ning mineraalide katalüütilisel mõjustusel. Naftat tunti Eufrati orus,
Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Naftat töödeldakse soodsa asendiga sadamalinnades, kuhu on toornaftat hea vedada ja suurele tarbijaskonnale laiali vedada. USA'l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad soojusenergia saamiseks, elektri tootmiseks,
Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Naftat töödeldakse soodsa asendiga sadamalinnades, kuhu on toornaftat hea vedada ja suurele tarbijaskonnale laiali vedada. USA'l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad soojusenergia saamiseks, elektri tootmiseks,
Plastmassid Plastmassid on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi. Enamik plastmasse on valmistatud naftast saadud kemikaalidest. Plastmassid on üks polümeeride vormidest. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. Sellest ajast peale on välja töötatud sadu erinevaid plastmasse. Peaaegu kõik nad on toodetud naftast tehtud kemikaalidest. Plastmasside lai kasutusala tuleneb nende omadustest. Nad võivad olla jäigad või painduvad, neid võib värvida, voolida ja vormida. Plastmassid on head elektriisolaatorid ja paljud on keemiliselt sööbekindlad. Kõik plastmassid ei käitu kuumutamisel sarnaselt. Mõned termoplastideks kutsutud plastmassid pehmenevad kuumutades. Polüetüleen on termoplast. Teised plastmassid, mida kutsutakse termoreaktiivseteks, muutuvad kuumutamisel kõvemaks. Kui neile on
· parafiinid ühenditd valemiga CnH2n+2 · nafteenid ühendid valemiga CnH2n · aromaatsed ühendid valemiga CnH2n-6 Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Maagaas Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi veeldada ja suure rõhu all transportida, on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on maagaasi odav ja tõhus transportida. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamasti vaid kõrgelt arenenud riikides. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb
keemistemperatuurid. Näiteks on metaan CH4 tavatingimustel gaasiline aine, pentaan C 5H12 aga vedelik. Alkaanide täieliku põlemisreaktsiooni (ehk reageerimise hapnikuga) saadusteks on ALATI süsihappegaas CO2 ja veeaur H2O: C3H8 + 5 O2 3 CO2 + 4 H2O 2 C4H10 + 13 O2 8 CO2 + 10 H2O Alkaane (ja süsivesinikke üldisemalt) toodetakse peamiselt maagaasist ja naftast. Maagaas koosneb peamiselt metaanist. Nafta on aga mitmete süsivesinike segu. Seda töödeldakse destillatsiooni abil, lahutades niiviisi nafta kui segu koostisosadeks. Tähtsad naftasaadused keemistemperatuuri kasvu ehk molekuli suuruse kasvu järjekorras on: küttegaas < bensiin < petrooleum ja diislikütus < määrdeõlid < masuut < parafiin < bituumen Naftast saame olulisi kütuseid. Bensiin on ka hea lahusti.
Kulla kaevandamine on majanduslikult kasulik, kui seda on pinnases rohkem kui 0,5 mg/kg. Tavalistes avatud kaevandustes on kulla sisaldus maagis 15 mg/kg (15 ppm), maa-alustes kaevandustes on tavaliselt vähemalt 3 mg/kg. Enamasti ei ole kulla kaevandustes kuld palja silmaga nähtav. Silmale nähtavaks muutub kuld, kui seda on pinnases vähemalt 30 g/kg. Raske nafta Raske nafta on nafta, mille API-indeks on väiksem kui 20. Rasked naftad on nn tavalisest naftast suurema tihedusega, viskoossemad, väiksema vesiniku ja süsiniku suhtega, sisaldavad enam raskeid metalle (põhiliselt vanaadiumit ja niklit) ja väävlit ning suhteliselt vähem kergeid süsivesinikke. Raske nafta ammutamine on tema suure viskoossuse tõttu keerukas ning kallis, mis teeb tema kaevandamise vedelama nafta olemasolul majanduslikult mittetasuvaks. Seetõttu on rasked naftad nende levimusega võrreldes vähekasutatud. Rasked naftad on tavalise nafta degradeerumise tulemiks
Hiina on ka kasutatakse enim naftat ja süsi. söe suurim tarbja, sellepärast ka nii suur tootmine, enamus kasutatakse Tuumaelektrijaamades toodetakse 19,6% kogu maailma elektrienegriast. enda tarbeks. Nafta kõigile teada ja tuntud. 34% maailma Kõige rohkem kasutab tuumaenergiat Prantsusmaa (78%). Kildagaas on primaarenergiast toodetakse naftast. Peamised nafta tootjad on Venemaa uus material millest elektrit toota, seda hakati kasutama fossiilsete ja Saudi Araabia. Suurimad eksportijad on Saudi Araabia ja Venemaa, kütuste kallinemise tõttu. Kildagaas on kiltkivi pooridesse ja pragudesse suurimad importijad aga USA ja Hiina. Suurimad naftavarud on Saudi kogunenud maagaas. Kildagaas saadakse maaseest kätte sinna Araabia ja Venezuela. Viimases tõsteti mõned nädalad tagasi esimest
Biodiisel minu autos Nagu me kõik teame, siis maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Nafta on taastumatu kütus, selle hulk looduses on piiratud ning erinevate ennustuste kohaselt erineval ajal saab see otsa. Kuigi naftavarud ei ammendu päevapealt ja reserve veel on, muutub nafta kättesaamine keerulisematest kohtadest majanduslikult ebaotstarbekaks. Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud
koosnev looduslikult esinev aine. Asfalti leidub looduses peamiselt nafta muundumise saadusena. Asfalti kasutatakse teede ehitamisel. Bensiin Bensiin on vedelik, mis koosneb kergete süsivesinike segust. Bensiini kasutatakse enamasti mootorikütusena. Bensiin on kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Diislikütus Diislikütus on peamiselt mootorikütusena kasutatav süsivesinike segu. Diislikütus saadakse nafta töötlemisel. Parafiin Parafiin on naftast eralduv värvitu vahataoline saadus. Parafiinist valmistatakse küünlaid. AITÄH!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
