Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nafta tagajärjed ja lahendusi (0)

1 Hindamata
Punktid
Nafta tagajärjed ja lahendusi
Paljud riigid sõltuvad naftast ja on selle saamiseks nõus tegema nii mõndagi. Nagu näitab minevik on Ühendriigid on nõus sõdima selle eest, et saada ligipääs tasuta naftale. Tõenäoliselt jätkavad Ühendriigid samamoodi kuni leitakse ökonoomilisem ressurss või maal saab nafta otsa. Üks probleemidest on nafta tootmisest ja kasutamisest tingitud äärmuslikult kahjulikud mõjud keskonnale . Peale selle võivad konfliktid ja õnnetused mõjutada nafta tootmist või selle allikat.
Vaatamata sellele, et suur osa maailmast sõltub nafta tootmisest ja selle vahetamisest, et toita oma majandust, võivad sellised teod kas tahtlikult või ettekavatsematult tõsiselt kahjustada keskkonda. Nafta tootmine ja selle transportimine võib vähendada inimeste ja sellel alal elevate loomade ja kalade arvukust.
Nafta mõjud mereelustikule on põhjustatud, kas nafta füüsiliste omaduste tõttu nagu näiteks nafta reostus ja selle lämmatav toime mereelustikule või nafta keemiliste keemiliste omaduste tõttu, mis reostavad veekogusid. Kõige enam on ohustatud need loomad ja taimed, kes võivad sattuda otsesesse kontakti reostatud merepinnaga.
Äravoolud nafta töötlemisel ja muud tehase jäätmed on kõrvale heitnud tonne mürgiseid jäätmeid ligidal asuvatesse vetesse. Gaasi-ja naftatorud on peatanud paljusid ojasid ja järvi, üleujutanud karjamaid ja kasvandusi. Peale selle, terved lahed ja laguunid piki rannikuid on solgitud lekkinud naftast ja tööstuslikest jäätmetest.
Keskkonna kahjustused, mis on põhjustatud nafta tootmisel võivad ka otseselt mõjutada selles piirkonnas elavaid inimesi. Kahjustusteks on näiteks vee reostus ja muldade saastumine . Inimesed on mõjutatud keskkonna hävitustööst, sest see kahjustab taimestikku, kariloomasid ja inimeste tervist.
Paljude nafta õnnetuste tõttu ja suurte naftalekete tõttu, mis on juhtunud viimastel aastatel on hakanud maailm aru saama tagajärgedest, mis on tekkinud majanduslikust sõltuvusest nafta järele. Ometi, isegi praeguste tingimuste juures, ei saa me palju teha. Tehased ei saa täielikult vältida õnnetusi nagu näiteks nafta lekkimine järvedesse ja ookeanidesse.
Kuid on välja toodud teooriaid, mis vähendaksid nafta tootmist. Üheks selliseks võimaluseks on pakutud kehtestada nafta maksud . Maksud suurendaksid nafta hindu ja oletatakse, et see vähendaks maailma vajadust naftast suurel hulgal. Vähemal nafta tootmisel väheneks ka keskkonna kahjude hulk mis tulenevad nafta tootmisest.
Kõige parem lahendus oleks leida alternatiivne viis energia tootmiseks uuest energia ressurssist, mis asendaks õli. Leida uus energia ressurss, mis oleks keskkonnahoidlik- ohutu ja odavalt kättesaadav. Sellisele uuele leiule võime me jõuda ainult siis, kui Ameerika valitsus pingutab selle nimel, et hankida uus energa ressurss. Hetke seisuga ei oleks ükski ettevõte huvitatud püüdelda mingi teise ressurssi poole peale nafta.
Nafta tagajärjed ja lahendusi #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor richardb Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

Loodusest üldistatud tootmiseks võetud tooraine, toodangu valmistamisel tekkivad jäätmed ja tarbitud või kasutatud toodang koormavad loodust ja muudavad seda. Kas üldistatud tootmise tulemustel muutub inimese elukeskkond halvemaks või paremaks, see sõltub üldistatud tootmise tulemustest. 2. Õhu seirest Eesti sadamates Seirejaamad peavad olema suuremate kaubasadamate suuremate terminalide juures ja jaamad mõõdavad seda liiki saasteparameetreid mida nõuab terminali spetsiifika nt nafta käitlemise tagajärjel tekkivad saasteliigid,puistlastide käitlemisel tekivad saasteliigid ning üldisi õhuparameetreid.Eesti sadamatest omavad õhuseirejaamu : Muuga sadam omab 5 seirejaama (Muuga1, Muuga2, Maardu1, Maardu2, Coal1, Coal2) mis kontrollivad keskkonda paiskuvat õhku, nafta ja naftasaaduste produktidest, puistelatidest ( kivisüsi) ja teistest ohtlikkest ainetest mis saasatavad õhku. Paldiski Lõunasadam 1 seirejaam mis kontrollib keskkonda paiskuvat õhku, nafta

Tehnoökoloogia
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon
34
doc

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon

Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega – “Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga.  1997 Riigikogus võeti vastu Eesti Keskkonnastrateegia mis määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid aastani 2010.  2004.aasta Võeti vastu “Looduskaitseseadus” 3. Globaalsed keskkonnaprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed a. Rahvastikuprobleemid 10000 eKr maailma rahvaarv 4 miljonit 1930 2 miljardit 2000 6,3 miljardit. aastaks 2050 ca 11,6 miljardini. Eesti probleemiks: liiga palju rahvas koondunud ühte kohta, surevad välja selletõttu väikelinnad, esinevad suure keskkonnaprobleemid (reostus). Eripärane on ka see, et tervelt 1/3 eesti elanikkonnast elab Tallinnas. b. Jäätmeprobleemid

Keskkond
Keskkonnakorraldus vastatud
46
docx

Keskkonnakorraldus vastatud

Reostus on piiriületav. Edasise reostuse vältimiseks on vastu võetud HELCOM, EL asulate reovee direktiiv. Merevett reostavad lämmastik ja fosfor; olme- ja tööstusreoveed; õlireostus; toksilised ained; dioksiinid; naftasaaduste transiitvedu; fenoolne reostus põlevkivikaevandamise piirkonnas. - Jäätmed, jäätmekäitlus, ohtlikud jäätmed Pinnasereostusest ja jäätmetest on peamiseks probleemiks prügilad, ohtlikud jäätmed, kaevandusjäätmed, nafta ja raketikütuse jäägid, taimekaitsevahendite jäägid ja mürkkemikaalid. - Elustiku ja maastike mitmekesisuse, liigilise mitmekesisuse vähenemine, rohelised koridorid- ökovõrgustikud Probleemiks eksootilised liigid, geneetiliselt muundatud liigid. Vajalik on märgalade kaitse, kuna need on elustiku mitmekesisuse jaoks suure tähtsusega. - Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele

Keskkonnakorraldus
Geograafia riigieksami konspekt 2010
0
pdf

Geograafia riigieksami konspekt 2010

......................... 42 38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud riigi majanduse arengu eeldusi ja struktuuri; ....... 42 39. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; ............................................................................................................................. 42 40. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses, teab EL liikmesriike; ............................................................... 43 41. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; .................. 44 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 45 RAHVASTIK JA ASUSTUS ........................

Geograafia
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

......................... 42 38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud riigi majanduse arengu eeldusi ja struktuuri; ....... 42 39. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; ............................................................................................................................. 42 40. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses, teab EL liikmesriike; ............................................................... 43 41. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; .................. 44 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 45 RAHVASTIK JA ASUSTUS ........................

Geograafia
Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

· Aastane bioproduktsioon on ligikaudu võrdne kooslusest väljalangeva biomassiga Tasakaal · Koosluse võime muutustele vastu seista · Püsivus ­ populatsioonide võime püsida teatud suuruses · Taastumine ­ koosluse võime saavutada endine tase pärast mingit kahjustust Eesti ökosüsteemid · Mets ­ 48% · Sood ­ turvast ladestavad ökosüsteemid 23% · Järved magevee ökosüsteemid ­ koos jõgedega 6%. · Läänemeri Keskkonnamuutuste tagajärjed · Kohastumine ja kohanemine · Pärilik kohastumine ­genotüüp · kohanemine ehk aklimatisatsioon­ fenotüüp Mürgiresistentsus · Üks milligramm mürki taimekilos tõuseb jäneses 10, rebases 100 ja kotkas 1000 milligrammi mürgini kehakaalu kilo kohta BIOINDIKATSIOON · Kõikidel organismidel on kindlad nõuded elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid reageerivad muutustele keskkonnas.

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Eriti intensiivseks muutus jaht tulirelva leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning nii algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljude kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt. kasutamise tulemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjeks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub aga hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Ökoloogia konspekt
71
docx

Ökoloogia konspekt

See kutsub esile destruentide populatsioonide kiire kasvu. Järvepõhja elustiku e. bentose organismid kulutavad ära enamuse veekogus olevast hapnikust orgaanilise aine lagundamiseks. See kutsub omakorda esile veekogus elavate loomade huku ­ hapnikupuudus. Ka surnud loomad vajuvad veekogu põhja, põhjustades veelgi suurema destruentide arvukuse tõusu. Niisugune nähtus on igal suvel ka Läänemeres näha. See et kalade arvukus on hetkel väga väike, on näha ka kauplustes. Millised tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutumisel ? Kui ökoloogiline iseregulatsioon lakkab ökosüsteemi reguleerimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusel võib üks kooslus asenduda teisega. Näiteks kuusiku maha raiumisega hakkab raiesmikul kasvama esmalt hall lepp, arukask,jt. Need puud kasvavad kiiremini kui seemnest tõusev kuusk. Üks metsatüüp asendub teisega. kui noored kuused sirguvad, suruvad nad välja

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun