Freizeitgestaltung/Hobbys/ Interessen In meiner Freizeit höre ich gern Musik. Ich höre am meinstens Rock und Popmusik. Aber ich habe keine Lieblingsband. Ich habe in einem Chor gesungen, als ich jünger war. Ich habe auch die Klarinette gelernt, aber ich kann es nicht mehr spielen. Ich gehe ein paar Mal im Jahr mit meiner Familie ins Theater, manchmal gehen wir ins Museum. Ich gehe gern ins Kino mit meinen Freundinnen. Ich mag Komödien und Actionfilme am besten. Aber ich mag auch Dokumentarfilme. Mein Lieblingsschauspieler ist Andy Samberg. Er ist sehr lustig und talentiert. Am Wochenende gehe ich joggen mit meinem Hund. Er heisst Jacky und er ist fünf Jahre alt. Ich kann auch Tennis und ein bisschen Volleyball spielen. Manchmal, wenn ich Zeit habe, male ich. In meiner Freizeit koche ich auch gern. Ich backe Kuchen mit meiner kleinen Schwester. Sie mag Schokoladenkuchen am besten. Aber mein Lieblingsessen i...
lp=true http://www.chronik-der-mauer.de/180098/ursachen-fuer-den-bau-der-berliner-mauer?type=galerie&show=image&i=176597 Fall der Berliner Mauer Bruch des Eisernen Vorhangs Eines Reiserechts 9. November 1989 Fall der Berliner Mauer https://www.zdf.de/kinder/logo/berliner-mauer-104.html https://www.mdr.de/nachrichten/vermischtes/achtundzwanzig-jahre-nach-dem-mauerfall-100.html https://www.kunst-fuer-alle.de/deutsch/kunst/kuenstler/kunstdruck/norbert-michalke-(f1- online)/25328/1/453177/fall-der-berliner-mauer:-menschen-aus-ost--und-west-berlin-sind-auf-
Meine Lieblingssendung ist Allo Allo. Ich habe kein Lieblingsmoderator. Ich denke, dass sie alle schrecklich sind. Ich sehe niemals "Õnnesärgis sündinud" an, Kirill Deiter, ist am schlechtesten Moderator in Estland. Die Werbungen sind alle lästig. Deshalb ist ETV in Estland am besten. Es gibt keine Werbungen. Ich sehe häufig mit meinen Eltern das Fernsehen an. Ich mag Allo Allo und meine Eltern auch. So sehen wir es zusammen. Manchmal sehen wir Nachrichten zusammen. Kleine Kinder sollten Fernsehen mit ihren Eltern ansehen, weil es zu viel Gewalt gibt. Ich gehe zum Theater gern. Aber ich gehe nicht so gern ins Kino. Ich kann der Film auf DVD auch sehen.
näheren Umfeld. Als Journalistin setze ich mich jeden Tag mit neuen Themen auseinander, die ich recherchieren muss und über die ich dann einen hoffentlich guten Artikel schreibe. Ich bin außerdem der festen Überzeugung, dass ich unter Konkurrenzdruck besser arbeiten kann, was eine Voraussetzung für das „Überleben“ im hektischen Redaktionsalltag ist. Schließlich muss ein Journalist schneller als alle anderen arbeiten, damit seine Nachrichten nicht überholt sind und die Konkurrenz sie schon berichtet hat. Zusammenfassend bleibt mir nur zu sagen: Ich möchte Journalistin werden
koguma hakkanud. Kiikingus on eesmärk panna kiik järjest suurema amplituudiga võnkuma kuni see hakkab üle võlli käima. Kiiking algab siis kui jalad on kõrgemal kui pea. Enne seda toimuvat võnkumist nimetatakse lihtsalt kiikumiseks. Esmakordselt tutvustati Eestis kiikingu kiike 1993-dal aastal Pärnus Ado Koski poolt. Kuigi on seda mainiutud ka August Wilhelm Hupeli neljaköitelisest teosest "Topographische Nachrichten von Lief und Ehstland", mis käsitleb Eesti ja Liivimaa eluolu 18. sajandi lõpust. Kiikingul on vaja head füüsilist vormi (eriti tugevaid jalalihaseid) ja julgust. Mida pikemad on aga kiikingu kiige aasad seda raskem on saada üle võlli. Kiikingu võistluste eesmärgiks on suurima aisapikkuse välja selgitamine, millega inimene on suuteline täistiiru (360°) ümber kiige võlli kiikuma. Hetkel omab meeste rekordit Eestis Kaspar Taimsoo tulemusega 7.08 ja naiste
hinnaga, viina tootmisest hangiti ka l õviosa kapitalist esinduslike härrastemajade püstitamiseks ning parkide rajamiseks. (O. Ibius. Ühe tööstusharu ajaloost. 6 Tallinn 1979.a) Charlotte Baron v. UngernSternbergi poeg esitas 1858. aastal Eestimaa kubermangu valitsusele taotluse anda Pikvale r üütlimõisa õigused, milline palve ka rahuldati ("Revalsche W öchentliche Nachrichten" 24.07.1858.a) Niisiis on sellest ajast meil põhjust hakata tõsisemalt kõnelema ka mõisa hoonetest. UngernSternbergide valdusse j äi Pikva veel kahekümne kolmeks aastaks. 29. juunil 1875. aastal müüs Constantin August Baron v. UngernSternberg mõisa Wolther Baron v. Stackelbergile, kusjuures ostuhinnaks oli ilma inventarita (kariloomad, põllutööriistad jne) määratud 55000 hõberubla ("Revalsche Wöchentliche Nachrichten. 12. veebr 1876.) 1887
Ich mag nicht Pflichtliteratur. Pflichtliteratur ist lang weilig. Manchmal besuche ich die Bibliotheken. In Kanepi gibt es zwei Bibliotheken- in der Schule und die große Bibliothek. Ich mag Bücher. Ich lese und Schreibe gern. Mir gefallen dicke Bücher. Ich lese häufig. In der Regel lese ich Romane. Ich mag Gedichte und Kuvzgeschichten. Mein Lieblingsbuch ist ,,Twilight" saga. Mein Lieblingsschriftsteller ist Stephan Mayer. Ich habe viele Bücher zu Hause. Ich lese Zeitungen, Zeitschriften, Nachrichten. Mir gefällt es Cosmopolitan , Stiil, SL Õhtuleht, Kroonika usw zu lesen. Ich habe nicht viel zeit zum Lesen. Ich muss lernen. Die Leute hören viele Musik. Die Musik ist eine gutes Hobby. Musik ist beruhigend. Ich höre viel Musik. Ich höre Musik aus meinen Computer Jeden Tag. Ich habe viele Musik-CDs. Ich höre alle Arten von Musik. Mir gefällen Rockmusik, Popmusik, Tanzmusik und Rap-Musik. Ich habe viele Lieblings-Sänger
pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta (1760. aastate lõpust kuni 1799. aastani). Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4- köitelises teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" (17721785) ja jätkväljaannetes "Nordische Miscellaneen" ning "Neue nordische Miscellaneen". Kõigil neil väljaannetel oli rohkelt kaastöölisi kõikjal üle Liivi- ja Eestimaa kubermangude. Tema põhjalikku tööd väärtustasid nii kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved, eriti olulised on need aga toonaste olude tundmaõppimiseks ajaloolastele.Koos kohaliku arsti Peter Ernst
· Keeldus rahust, uskudes oma jumalalt saadud võimetesse · Värvas eesti talupoegi moodustades maamiilitsa üksusi (15 000) · Jäi türki paariks aastaks vangi · Sõda lõppes tema surmaga, sest rootsi valitsus ei suutnud jätkata. Rahu oli vaid vormistamise küsimus August Wilhelm Hupel · Pastor 1737- 1819 · Pikemalt kirikuõpetaja Põltsamaal · Avaldas ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" (Liivi- ja Eestimaa haldusest, rahvastikust, seisusekorraldusest jne) · 1781. a. Hakkas välja andma Nordische Miscellaneen'i · Avaldas 1780 eesti keele õpiku: ,, Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" · Ratsionalist · Avaldas ,,Põhjamaa kirjutisi" ja ,,Lühike öppetus" Johann Georg Eisen von Schwarzenberg · Torma pastor 1717- 1779 · Sündinud Baieris , kuid kolis 40 ndatel Torma
KV 35: 17611765).Põltsamaa talurahva 18. ja 19. sajandil kantud rõivaste kohta leiameväärtuslikku teavet mitmelt tolleaegselt jooniselt, mis on trükitud väljaannetes või säilitatud kunstivaramutes. Näiteks 1763. aastal Põltsamaalpastori ametisse asunud August Wilhelm Hupel pidas kirjavahetustkorrespondentidega üle Eesti- ja Liivimaa, kogudes andmeid Eestimaa ja rahva kohta. Kogutud materjal ilmus trükituna mitmes väljaandes: Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland, NordischeMiscellaneen ja Neue Nordische Miscellaneen. Hupeli töödes ilmus kaesimene joonistus rahvarõivais eestlastest Eesti perekond Põltsamaaltavalises rõivastuses. Meeste ja naiste põhiliseks ülerõivaks, kuni19. sajandi keskpaigani samuti kõige pidulikumaks rõivaks oli villasest riidest händadega pikk-kuub. Kuuel olid kaarjalt seljale ulatuvad küljeõmblused, mille kohalt vööjoonelt algavad voldid jäid taha
Kerkis esile hulk estofiile, peamiselt kirikuõpetajaid, kelle arvates talupoegade vaimsel ja kõlbelisel arendamisel, nende maailmapildi avardamisel on eluline tähtsus. Kehtiva seadustiku ühiskonna tingimustes leidsid nad, et olukorra muutmine on ühtviisi kasulik nii talupoegadele kui ka mõisnikele. Estofiilide ideed ja teod August Wilhem Hupel Oma teosed kirjutas ta suuremas osas saksa keeles: ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" IIII (Riia 17741782) ajaloolis-geograafilis-majanduslik koguteos, mis annab ülevaate Liivi- ja Eestimaa geograafilistest andmetest ja rahvastikust. Põltsamaal andis ta välja koos arstiteaduse doktori Ernst Peter Wildega välja esimest eestikeelset ajakirja ,,Lühhike õppetus" mis ilmus aastatel 17661767 (41 numbrit). Elu 14 lõpuaastat (1805-1819) tegutses Hupel Paides, kus asutas linna tütarlaste kooli, kellele pärandas oma majad.
gesellschaftlich-politischen Lebens weltweit. Seit einigen Jahren wird sie bereits als mächtigste Frau der Welt und nach Barack Obama als zweitmächtigster Mensch der Welt in der Liste der ,,World`s Most Powerful People" der Zeitschrift Forbes geführt. Quelle: 1. Stiftung Haus der Geschichte der Bundesrepublik Deutschland 2. World's Most Powerful People [WWW] http://www.forbes.com/powerful-people/, 3. Wahlen Deutschland Angela Merkel CDU http://www.tagesschau.sf.tv/Nachrichten/Archiv/2009/09/02/International/Wahlen- Deutschland/Angela-Merkel-CDU
Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta. Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4-köitelises teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" ja jätkväljaannetes "Nordische Miscellaneen" ning "Neue nordische Miscellaneen". Kõigil neil väljaannetel oli rohkelt kaastöölisi kõikjal üle Liivi- ja Eestimaa kubermangude. Tema põhjalikku tööd väärtustasid nii kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved, eriti olulised on need aga toonaste olude tundmaõppimiseks ajaloolastele. Koos kohaliku arsti Peter Ernst Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest
rahvalaulu Baltimaade valgustus: A.W. Hupel ja G. Merkel; August Wilhelm Hupel, kes kuulus Baltimaade valgustuse nn vanemasse põlvkonda, töötas pärast õpinguid Jena ülikoolis esmalt koduõpetana Põhja-Liivimaal, hiljem pastorina Põltsamaal Äksi kihelkonnas. Kirjamehena sai ta tuntuks ajakirja "Lühhike öppetus" saksakeelse käsikirja tõlkimisega eesti keelde, tema peamiseks uurimisvaldkonnaks kujunes kohalik balti temaatika, peateoseks ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" (,,Topograafilisi teateid Liivi- ja Eestimaalt"), milles kirjeldatakse Liivi- ja Eestimaa loodust, haldust ja seisuslikku struktuuri ning eesti ja läti talupoegade elu. 1781. aastal hakkas Hupel välja andma üldteaduslikku ajakirja ,,Nordische Miscellaneen". Tegeles ka eesti keelega, andis välja "Eesti keeleõpetuse" mis sisaldab põhja- ja lõunaeesti grammatikat ja sõnaraamatut.
pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta (1760. aastate lõpust kuni 1799. aastani). Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4- köitelises teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" (17721785) ja jätkväljaannetes "Nordische Miscellaneen" ning "Neue nordische Miscellaneen". Kõigil neil väljaannetel oli rohkelt kaastöölisi kõikjal üle Liivi- ja Eestimaa kubermangude. Tema põhjalikku tööd väärtustasid nii kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved, eriti olulised on need aga toonaste olude tundmaõppimiseks ajaloolastele. Koos kohaliku arsti Peter Ernst Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja
Enamik külapillimehi olid tuttavad pillivalmistamise kunstiga. Püsiekspositsioonis võib näha klavereid ja klavessiini, koduoreleid, keelpille, puhkpille, mehaanilisi muusikainstrumente ja rahvapille. Samuti on võimalik kuulata klahvpillide ja rahvapillide helinäiteid. Klaverid Kuna Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikainstrumentide kogusse lisandub alaliselt uusi pille, on ka muuseumi püsiekspositsioon pidevas arengus. 1779.a. ilmus nädalalehes ,,Revalische Wöchentliche Nachrichten" teade, et Breemenist saabus Tallinna pillimeister Johann Friedrich Gräbner, kes valmistab klavikorde, klavessiine, haamerklavereid, püstklavereid, positiive, harfe ja lautosid. Alates sellest ajast tänaseni on Eestis tegutsenud ligi 40 väiksemat ja suuremat klaveritöökoda ning vabrikut. Tuntuks on saanud klaveriehitajad Erich, Lorenz, Falck, Hasse, Meyer, Mirsalis, Wiesner, Sopha, Goldorff, Rathke, Priske, Moritz, Oss, Saarmann, Tusty, Saar, Rässa, Romm, Salong, Jurak,
Kui aga tõsta sõrm klahvilt, siis klahv tõuseb ja summuti vajub keelele tagasi, summutades selle helina. Seega sooritab klaverimehhanism klahvile vajutamisel kaks asja. Summuti vabastab keele ja haamrike lööb vastu keelt. Klaveriklahve on 88, klaveri heliulatus on üle 7 oktavi. Klaveriteoseid on kirjutanud kõik tähtsamaid heliloojad, sealhulgas Mozart, Beethoven ja Chopin. 1799.a. ilmus nädalalehes ,,Revalische Wöchentliche Nachrichten" teade, et Breemenist saabus Tallinna pillimeister Johann Friedrich Gräbner, kes valmistab klavikorde, klavessiine, haamerklavereid, püstklavereid, positiive, harfe ja lautosid. Alates sellest ajast tänaseni on Eestis tegutsenud ligi 40 väiksemat ja suuremat klaveritöökoda ning vabrikut. Tuntuks on saanud klaveriehitajad Erich, Lorenz, Falck, Hasse, Meyer, Mirsalis, Wiesner, Sopha, Goldorff, Rathke,
rõugepanemist -- variolatsiooni). Ulatuslikuma tööstuse puudumine jättis kohalikule teaduselule siiski oma jälje -- kuni kahekümnenda sajandini olid tehnikateadused tänapäeva Eesti alal tagasihoidlikult esindatud. 18. sajandil lõpul ja 19. sajandi alguses sai tõsiseltvõetava alguse kohaliku looduse ja elanikkonna teaduslik kirjeldamine. August Wilhelm Hupel (17371819) hakkas Põltsamaal avaldama teaduslikke kogumikke (esimene neist Topographische Nachrichten von Lief- und Estland, 17741782), milles leidsid käsitlemist teemad ajaloost etnograafiani. 17941798 aastast pärineb Ludwig August Mellini (1754-1735) atlas. Kõnesoleva sajandi lõpust pärinevad esimesed ülevaated taimestikust, loomastikust ja linnuriigist. 1776. aastal kirjeldati 7 esmakordselt eestlast antropoloogilisest vaatevinklist. Maarahva tervislikku seisundist püüdis
• August Wilhelm Hupel - rahvavalgustust pooldav pastor, kes mistõttu aitas kaasa koolihariduse ja majanduselu edendamisel. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta (1760) Oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4-köitelises teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" (1772–1785). Koos kohaliku arsti Peter Ernst Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühhike öppetus (ta tõlkis Wilde saksakeelsed tekstid eesti keelde). Lisaks andis Hupel välja veel kaheköitelise põllumajandusõpetuse ning tegutses ka eesti keele uurija ning uuendajana. Lisaks oli Hupel ka mitmete teiste väljaannete kaastööline nii Baltikumis kui ka Saksamaal.
kogukonna identiteeti, andis tunnistust isiklikust pühitsetusest ja jumalikust ettehooldusest, pakkusid abi vagaduslaadi kujundamisel ning väljendasid kirjutajate kodanikuteadvust.36 Hernhuutlased mitte ainult ei avardanud eestlaste maailmapilti vaid tutvustati siinse rahva elujärge ja usulist tegevust paljude maade kogudustele. Nimelt kasutati Eesti aladelt saadetuid aastapäevikute ja aruannete materjali ka vennastekoguduste üldajakirja ,,Geimen- Nachrichten" koostamisel, mille vahendusel Eestist tulnud teated said rahvusvahelise lugemismaterjali osaks. Baltimaadest saabunud materjal võis välismaa lugejatele tunduda põneva ja huvipakkuvana, siinne omapärane sotsiaalne olustik, rahva primitiivne hingelaad ja hoogne usuline innustus võisid mujal tunduda tavapäratuna.37 Vennastekoguduste laulud Vennastekogude palvemajades lauldi palju. Vennastekoguduste üheks omapäraseks
1870-71 aset leidnud ,,suur sulesõda" (haridusteemaline vaidlus) näitas, et baltisaksa ajakirjandus näeb eesti väljaannetes koostööpartnerit. Samuti alustas nii mõnigi eesti ajakirjandustegelane baltisaksa väljaande kaasautorina (Jakobson ja Neue Dörptsche Zeitung) Baltisaksa ajalehed: Revalsche Post-Zeitung 1699, C.P. Grubbe (eestlaste ala esimene ajaleht!) Revalsche Wöchentliche Nachrichten 1772, gümnaasiumiõpetaja E.A. Hörschelmann Dörptsche Zeitung 1789, F.G. Findeisen Inlandische Blätter 1813, K.G. Sonntag Ostsee-Provinzen-Blatt 1823, Sonntag, Merkel. Kajastas Balti provintside siseelu. Estofiilidest kaastöölised! Neue Dörptsche Zeitung 1866, Mattiesen Ajakirjad: Der Landarzt 1765, P.E. Wilde, ilmus Riias, oli I eestikeelse ajakirja aluseks! Wochenblatt ohne Titel 1786, A. Kotzebue Beiträge... 1813, Rosenplänter Das Inland 1836, F.G
Valgustusajastu vaimsed otsingud Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (Gustav Adolf II algatatud kogumisaktsioon 1630. aastatel) Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja eksootiliste esemete kogud; Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine. August Wilhelm Hupel (1737-1819) õppis Jena ülikoolis 1754-1757 1760-1763 Äksi pastor 1763-1804 Põltsamaa pastor Rahvaluule alane peateos ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" I-IV (1774- 1789) Hupelist: Jürjo, Indrek 2004. Liivimaa valgustaja A. W. Hupel 1737-1819. Tallinn: Eesti Riigiarhiiv. 18. sajandi ajaloofilosoofia Nt Giambattista Vico (1668-1744) ideed: o muinaskultuuri (paganarahvaste peoeesia ja mütoloogia) väärtustamine; o arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest; o soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida;
Autentsuse ehk eheduse mõistet on folkloristikas vaja, sest seda kasutatakse allikakriitilises töös, aga see ei aita määratleda, mis on rahvaluule. Essentsialistlik vs konstruktivistlik autentsuse käsitlus: Monumenta Estoniae Antiqua vanasõnade väljaande tekstide "autentsuskontroll" (kõrvale jäeti ligi pooled rahvaluulearhiivi kogutud tekstid) Regina Bendixi monograafia "In Search of Authenticity" (1997): kes vajab autentsust ja miks? Hupel- ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" Hurt- rahvaluule väljaandmisele (`Liivi- ja Eestimaa topograaflised teated', IIV, 17741783) A. O. Väisänen 1912-1914, 1914. a. eestlased C. Kreek ja J. Muda EÜSi kogumisaktsiooni käigus.
Eelnimetatud teadustest saab nüüdisaja mõistes rääkida alles pärast Karl Linné teose "Species plantarum" 1753 ilmumist. Eesti taimestiku teaduslik uurimine algab 18. sajandi esimesel poolel. 1727. aastal saadeti Peterburi Teaduste akadeemia poolt "Narvasse, Tallinna ja teistesse Liivimaa kohtadesse" kohalikke taimi korjama ja uurima õpetlane Johann (Ivan) Christian Buxbaum. Esimene põhjalikum Eestis kasvavate soontaimede nimistu leidub August Wilhelm Hupeli teose "Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" 2. köites 1777. Selles loetletakse alfabeetiliselt Eesti- ja Liivimaa kultuurtaimed ning siit leitud looduslikud liigid. Viimaseid on märgitud ligikaudu 310 nimetust, neist 260 liiki loetakse tänapäeva loodusliku ja poolloodusliku floora koosseisu. Tõenäoliselt kasutas Hupel oma raamatu kirjutamisel Kopenhaageni ülikooli kasvandiku Jakob Benjamin Fischeri koostatud Liivimaa soontaimede nimekirja, lisades sinna oma kommentaarid ja taimede eestikeelsed nimetused. J
Eesti vahetusse lähedusse Peterburi ja Pihkva kubermangu, Peipsi järvest idas ja kagus, tekkis ajapikku veel mitu eesti asundust. Ajaloolase Viktor Maamäe andmeil lõid Põhjasõja ajal eesti põgenikud Pihkvamaale Luuküla, mille lähikonda hiljem tekkisid teised eesti külad, nagu Jersovo, Tsudskie Zahhodõ, Janovõ Zahhodõ ja Griva 22. Arvatavasti on tegemist sellesama 21 talust koosneva asundusega, millest kõneleb juba August Wilhelm Hupel oma teose "Topographiche Nachrichten von Lief- und Ehstland" kolmandas köites. Hupel paigutab küll küla mitte Pihkvamaale, vaid Oudova (Gdovi) maakonda (1782: 284), mis oli hoopis Peterburi kubermangu osa. Hilisemate, "Eesti Postimehes" avaldatud andmete kohaselt, mida refereerib Oskar Kallas, olevat tegemist koguni viie eesti külaga: Solnja, Luuküla, Kamenika, Ersova/=Jersovo/, Kasakova. Esimene asunik Peeter Luu olevat põgenenud sinna Ida-Tartumaal asuvast Meeksi mõisast23.
ehk ideoloogiline teogism. Johann Gottfried Herder- Sai kuulsaks oma tegevusega saksa aladel, nooremas põlves on ta lühikest aega tegutsenud Riias kiriku ja kooliõpetajana. August Wilhelm Hupel (1737-1819)- Põltsamaa pastor. Valgustus ajastu kõige viljakam kirjanik. Ta on mitmeid erinevaid sariväljaandeid väljaandnud. Tal olid omad korrespodendid ja abilised, kes jagasid materjali ja informatsiooni eriteemade kohta. Oluline väljaanne on "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" Topograafilised väljaanded Liivimaa ja Eestimaa kohta. Annab ülevaate baltiprovintside eluolu üle. Baltimaades mitmed autorid hakkasid avaldama mõtteid, mis nõudsid talurahva olukorra parandamist. Talurahva olukorra kritiseerijaid oli mitmeid, kuid kõige välja paistvam oli Garlieb Helwig Merkel (1769-1850). Esimene, kes käsitles Eesti ja Läti talupoegi mitte kui pärisorju vaid rahvust, kellelt võeti vabadus vägivaldselt ära.
läänepoolseima linna Kuressaare meridiaan, 1745 akadeemiline Venemaa atlas, eesti alalt 245 nimetust. 1770 - J. F. Schmidti Eestimaa asehaldurkonna kaart, J. Truscotti Saaremaa kaart 1772 J. F. Schmidti Riia kubermangu kaart. Eesti alalt umbes 2800 geogr nimetust. 1765-1798 maade reguleerimine Saaremaal koos kaardistamisega 1798 L. A. Mellini atlas, valmis 1798, oli mõeldud täienduseks Hupeli teosele "Topographische Nachrichten von Lief und Estland 1774-1782. Mõõtkavas 1:200000 ning sisaldas 7100 geograafilist nimetust. Aluseks eelnevad kaardid ja mõisaplaanid. Puudus triangulatsioon. Triangulatsiooonil rajaneva kartograafia algus Eestis. 1803-04 Sõjaväetopograafia mensuli, vahel ka astrolaabi abil. 1809 triangulatsioon Peterburist piki Soome lahe rannikut Tallinnani, teostaja Karl Tenner. 1810 jõuti Narva, 1811 Tallinna ja Tartuni 1812 anti ka Prantsusmaal välja prantsuskeelne sõjakaart Venemaa kohta
Uurijale on küll olulised mõlemad, aga rahvasuust kogutud nimed on autentsemad. Esimesena hakkas kohanimesid koguma Õpetatud Eesti Selts (nt M. Veske). Kõige põhjalikum on Eiseni kogu (Eesti Kirjandusmuuseumis), aga kohanimed on teiste nimedega läbisegi. Akadeemilise Emakeele seltsi stipendiaadid kogusid 1920ndatel palju kohanimesid 1930ndate lõpuks: ühtse metoodika alusel korjatud. Kogumist jätkati pärast II MS. August Wilhelm Hupel „Topografische Nachrichten“ – kohanimeetümoloogia. Õpetatud Eesti Selts ajaleht „das Inland“ – baltisaksa kohalikku kultuurilugu kajastav nädalaleht, kus aeg- ajalt kommenteeriti kohanimesid (Otepää, Karuse). 19.saj uurisidki põhiliselt baltisakslased, kes uurisid tegelikult oma sugulust, aga puutusid kokku ka kohanimedega. Nad püüdsid ka vere-lõpulisi kohanimesid seletada. Mihkel Veske uuris vere-lõpulisi kohanimesid ja Jakob Hurt uuris ne-lõpulisi sõnu (sh kohanimed).
müsse Gauß unbedingt sagen, dass er jetzt besser verstehe." Und ohne dass Gauß über diesen Gedanken per Post informiert sein könnte, setzt dieser 1800 Kilometer weiter westlich im direkt folgenden Absatz fort: ,,Ich weiß, daß Sie verstehen." In dieser fiktiven Doppelbiografie haben die Lebensläufe der beiden Hauptfiguren keine weiteren Berührungspunkte als die nur gelegentlichen Bezugnahmen des fast lebenslänglich daheim bleibenden Gauß auf Nachrichten von Humboldts Amerikareise lange vor ihrer Bekanntschaft und den späteren Kontakt in der Rahmenhandlung. Ihre nur punktuellen Interaktionen lassen sie mehr zu Repräsentanten von Einstellungen als zu Trägern einer gemeinsamen Handlung werden. Das Gemeinsame ist ihre auf meist unterschiedlichen Gebieten sich entwickelnde frühe wissenschaftliche Kompetenz, die aber der Lesbarkeit wegen immer nur romanhaft angedeutet wird.
Pastor Põltsamaa kihelkonnas. Väga viljakas kirjamees, kes lähtus valgustuse vaimust. On kirjutanud palju erinevatel teemadel. Paljud tema kirjatööd tuginesid abilistele, korrespondentidele, kelle kaudu kogus materjali, mida hiljem trükis avaldada. Kõige olulisem on neljaköiteline väljaanne tollaste Balti provintside kodulooline materjal, mis kirjeldas talupoegade olukorda, kirikute olukorda. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland I-IV, 1774-1789. Põhiosas on tegemist usaldusväärse allikana. Hupel on üks pakjudest baltisaksa valgustajatest. Baltisaksa valgustajad lõid uuelaadse institutsioonide võrgustiku, kuhu kuulusid eelkõige mitmesugused seltsid, klubid, lugemisühingud ja nende seltside juures oli oluliseks komponendiks ajalehtede ja ajakirjade lugemine, Euroopast tellitud ajalehed, aga samuti ka kohapealsed ajalehed. Baltisaksa ühiskonnas eriti 18.saj lõpupoolest
Four came directly under Kettler; the other four were combined into two supergroups, Gruppen II and III into Hauptgruppe A for cryptography, Gruppen IV and V into Hauptgruppe B for cryptanalysis, each with its own head who reported to Kettler. This was the organization: Gruppe Z (Zentralgruppe): personnel; pay, administration; office space and furnishings; Nazi ideological supervision. Gruppe I: Organization and Control. Referat la: di- *The term "Nachrichten" reflects this, since it means not only "communications" or "signals" but also "intelligence." In nonmilitary contexts, it means "news" or "information." rection of the international monitoring service (Chi had intercept posts in Madrid and Seville as well as Lorrach and Tennenlohe, with main posts in Lauf and Treuenbrietzen). Referat Ib: study of foreign communications systems. Referat Ic: provision of teletype communications for Chi and R.S.H.A./VI/MH (former Abwehr).
Just at the beginning a question by the heavy brass (F-E-D-E-F-E) is shouted. As an unanswered question, it appears, but vanishes soon without remarkable results. The work is rich in aleatory technique. The three last works of Sumera are introvert and sensitive contemplations and might be called tone poems, sound canvases, musical landscapes. What has been retained from symphony genre principles are the polarities: activity and meditation. 2 In 1 Ulrich Hartmann, Badische Neueste Nachrichten 13 Apr. 1992. 2 Mark Aranovsky. Symphonic Quest: Essays of research. (Leningrad: Soviet Composers Publishers, 1979) 34-35. some sense it seems that Sumera as a real symphonist (think, for example, of the second movement of his First Symphony) directed his abilities towards sound imagery. Is not the condition of our world the reason why pure-conceptual compositions are so rare? The Fifth Symphony of Sumera is a full-measured conceptual work, having exceptional charm and
annaabi.ee 
