Virginia Woolf (1882 – 1941, sündinud Stephen) Tema isa oli kirjanik ja kriitik Leslie Stephen. Väike Virginia hakkas juba lapsena jutte kirjutama, koostas vennaga kodus omatehtud ajalehte. Järjest surid Virginia ema (1895), poolõde, isa (1904) ja vend Toby (1906). Selle mõjul kujunes Virginial närvihaigus. 1912 abielu kirjanik Leonard Woolfiga (1880 – 1969). Aastal 1917 rajasid nad koos kirjastuse Hogarth Press. Woolfide ümber koondus kirjandus- ja kunstiinimeste seltskond, „Bloomsbury grupp“. Teosed: 1922 romaan „Jacobi tuba“ 1925 esimene modernistlik romaan „Proua Dalloway“. See on erinevate inimeste mõtete läbipõimunud võrgustik ühelainsal päeval. Paralleelselt esinevad rikas daam proua Dalloway, kes tegeleb õhtuse peo ettevalmistamisega ja 1.
jaanuaril 1942. aastal Suurbritannias Oxfordis. Ta on Briti teoreetiline füüsik ja matemaatik. Hawkingist sai vaid 32- aastasena Londoni Kuningliku Seltsi, 1660. aastal asutatud teadusühingu liige. 1979. aastal sai ta juba Cambridge'i ülikooli matemaatikaprofessoriks. Ta on tuntuim ja enim tähelepanu pälvinud teadlane. Pale seda kui Stephen 21-aastasena Cambridge'is füüsikadoktorantuuri alustas, diagnoositi tal amüotroofiline lateroskleroos motoorne närvihaigus, mis ründab tahtlikke liigutusi kontrollivaid närve. Arstid arvasid, et ta sureb paari aastaga. Ma arvan, et eriliseks teebki ta see, et kõige saavutamisel on ta suutnud üle olla tõsiasjast, et suure osa oma karjäärist on ta olnud aheldatud ratastooli. Ise on ta öelnud, et põhjus miks teda nii hästi tuntakse on see, et ,,Inimesi lummab, millise kontrasti moodustavad minu väga piiratud kehaline jõud ja selle universumi määratu olemus, millega ma tegelen."
Ta muutus sel alal väga edukakas ja suutis vapustava täpsusega diagnoosida piklikaju kahjustuse koha. Arstid tulid isegi Ameerikast tema meetodeid õppima.Peale mitmeid manöövreid, mille hulka kuulus ka Viini ülikooli närvihaiguste lektori ametikohale määramine, võitis Freud sellega Charcotiga koos töötamiseks rahalise stipendiumi. Charcot kliinikus saadud haridus oli veel üheks suureks pöördeks tema elus. Charcot erialaks oli hüsteeria, närvihaigus, millel puudus ilmne neuroloogiline põhjus, kuid millel oli mitmeid psühholoogilisi dimensioone. Freud õppis Charcot käest palju asju hüsteeria ja selle ravimise kohta, samuti õppis ta ka hüpnoosi. Need olid Viinis tundmatud. Kui Freud naasis Viini, et avada närvihaiguste spetsialistina oma erapraksis, oli ta seal üks vähestest arstidest, kes võttis vastu ka hüsteerilisi ja neurootilisi patsiente. Kui Freud lõpuks oma ametit aktsepteeris, toimus temas tohutu loova aktiivsuse
(12.detsember 1821 - 8. mai 1880) Gustave Flaubert sündis Rouenis, Prantsusmaal, arstiperekonda, viienda lapsena kuuest. Kirjutama hakkas ta juba kooliaastail Flaubert sai hariduse kodulinnas (Collége Royal de Rouen) ja ei lahkunud sealt 1840. aastani, mil ta läks Pariisi õigusteadust õppima 1944 aastal tabas teda närvihaigus, mille tulemusena põrus õigusteaduse eksamitel-hakkas keskenduma kirjandusele. 1846 hülgas Flaubert Pariisi ning õpingud ja asus Roueni lädedale Croisset 'sse, kus ta elas koos emaga Napoleon III andis talle aukirja, pärast 1848 aasta Revolutsiooni. Flaubert vananes kiiresti ja ta ta suri 8. mail 1880. Kirjanik maeti pere hauaplatsile Roueni surnuaeda. Kuulub 19.sajandi (prantsuse) realistide hulka, kuid tema loomingus on tunda ka naturalismi elemente.
1865 Gustave Flaubert Koostanud E.Valdma Gustave Flaubert´i elu · Gustave Flaubert sündis Roueni arstiperekonda. · Noormees alustas kirjutamisega juba kooliajal, inspireerituna suures osas armastusest temast kümme aastat vanema abielunaise Elisa Sclesingeri vastu. · 1843. a. õppis Pariisis juurat. · 1844. a. ilmnes tal närvihaigus, peale mida pühendus kirjanik täielikult raamatute loomisele. · 1857. a. toimus teose üle kohtuprotsess, sest seda süüdistati ebamoraalsuses. · Samal aastal tutvus Falubert oma õetütre õpetajanna Juliet Herbertiga. Nad pidasid vahekorda hoolega salajas, ka veel siis, kui Herbert naasis oma kodulinna Londonisse. Suhe püsis arvatavasti kuni kirjaniku surmani. · 1858. a. Reisis Falubert PõhjaAafrikas, et koguda ainest oma Rooma ja
Ta on tuntud kui postimpressionist. Ta maalis oma lühikese kunstniku perioodi ajal kokku 2196 tööd. Nendes maalid 864 ja graafilisi töid 1039. Üksildase elu lõpp 1888. aasta lõpus satub ta haiglasse oma halvenema tervise tõttu. Ta vabaneb haiglast alles 1889. aasta 7 jaanuaril. Kuid tema vaimne tervis muutub sama aasta esimesel poolel väga palju. Alguses on ta täiesti rahulik ja arusaadav, samal ajal näeb ta hallutsinatsioone ja ajab segast juttu. Tal on päritud närvihaigus. Haigus hood hakkav Vincenti aina hullemini ja tihedamini külastama. Maalimine muutub võimatuks. 1890. aasta 27. juulil tundis Vincent van Gogh uue haigushoo lähenemist ning lasi ennast püssist ja suri kaks päeva hiljem haiglas olles ise 37 aastane. 6 Kasutatud kirjandus 1. Väike kunstiraamat ,,Van Gogh" koolibri 2006 lk 7-12; lk 62-63; lk 88-89. 2. http://et.wikipedia
kogu Euroopa kunstile. Traagilise saatusega hollandlane Vincent van Gogh (pr. vänsan fan gog) ( hollandi päraselt vinsent fan hoh)(1853-1890) jõudis kunsti juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna-Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta üle lühikese, vaid paar aastat kestnud loomingu tõusu. Kuid seal lõi välja ka ta ammu peidus olnud närvihaigus. Edasi järgnesid käigud ühest haiglast teise, nädalatepikkused haigushood, mille vahel selgetel hetkedel on maalitud van Goghi parimad teosed - maastikud, portreed, pildid kunstnikku ümbritsevatest lihtsatest esemetest. Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide kaudu. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli van Goghi
suhtes; 3) laps ei kohanegi uues olukorras. Normaalseks peetaks vaid esimest võimalust, s.t lapse harjumist koolieluga nii, et säilib koolirõõm. Vaevalise kohanemise või mittekohanemise tagajärjel hakkab laps kooli kartma ja õppimine muutub vastumeelseks. Õpiedukus langeb. Hirmust ja murest tekib pidev ülemäärane närvipinge, nn. koolistress. Koolistressi kestev jätkumine võib halvemal juhul lõpped koolineuroosiga, mis on juba närvihaigus. Kohanemine kulgeb edukalt, kui uus olukord: 1) rahuldab lapse vajadusi; 2) on võimetekohane; 3) vastab lapse tahtejõule; 4) saabub sujuvalt (antakse aega sellega harjumiseks). ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk. 49) Kõige vahetumalt on kohanemine seotud vajadustega. On täiesti võimatu kohaneda olukorraga, mis jätab mingi olulise vajaduse rahuldamata. Teisest küljest kutsub just vajaduste rahuldamine esile positiivsed emotsioonid
Oma huvi uurimistööde vastu säilitas ta töötades Tserebraalanatoomia Instituudis, kus ta uuris piklikaju kulgemisteid. Peale mitmeid manöövreid, mille hulka kuulus ka Viini ülikooli närvihaiguste lektori ametikohale määramine, võitis Freud sellega Charcotiga koos töötamiseks rahalise stipendiumi. See oli 1885 a ja Freud oli siis 29 aastane. Charcot kliinikus saadud haridus oli veel üheks suureks pöördeks tema elus. Charcot erialaks oli hüsteeria, närvihaigus, millel puudus ilmne neuroloogiline põhjus, kuid millel oli mitmeid psühholoogilisi dimensioone. Freud õppis Charcot käest palju asju hüsteeria ja selle ravimise kohta, samuti õppis ta ka hüpnoosi. Kui Freud naasis Viini, et avada närvihaiguste spetsialistina oma erapraksis, oli ta seal üks vähestest arstidest, kes võttis vastu ka hüsteerilisi ja neurootilisi patsiente, kuid siiski nägi vaeva nende puhul edu saavutamisega. Alguses püüdis ta teenida elatist ravides orgaanilise
Ka ei vedanud tal armastusega. Teda on iseloomustatud kui ,,kõige eestilikum luuletaja" või ,,eesti kaasaegse luule algataja". Tema vanem vend Jakob Liiv oli omal ajal tuntud ja tunnustatud eepiline luuletaja. Pärast skisofreeniasse sattumist kadus Juhan Liiv avalikkuse eest umbes kümneks aastaks, alles 1903. aastal hakati uuesti tema luuletusi avaldama. Juhan Liiv oli suureandeline kirjanik, kuid lühike oli see aeg, mil ta sai täies vaimutervises töötada. Närvihaigus vaheldus esialgu selgemate hetkedega. Inimesed meenutavad teda mehena, kes oli ka rõõmus olles kurb. Juhan Liivi elulugu Juhan Liivi lapsepõlv Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1964. aastal Alatskivis vaesesse ja lapserikkasse perre. Oma peres oli ta kuues laps, poegadest neljas. Esialgu elasid nad Riidmal, kus oli elujärg väga kehv, ning Juhan Liivi isa Benjamin nõudis mõisnikult, et teda raharendile lastaks. Et mõisnik
Postimpressionism oli puhtprantsuslik nähtus, kuid mõju avaldas ta hiljem kogu Euroopa kunstile. Traagilise saatusega hollandlane Vincent van Gogh (1853-1890) jõudis kunsti juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna-Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta üle lühikese, vaid paar aastat kestnud loomingu tõusu. Kuid seal lõi välja ka ta ammu peidus olnud närvihaigus. Edasi järgnesid käigud ühest haiglast teise, nädalatepikkused haigushood, mille vahel selgetel hetkedel on maalitud van Goghi parimad teosed - maastikud, portreed, pildid kunstnikku ümbritsevatest lihtsatest esemetest. Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide kaudu. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli van Goghi lemmikvärviks kollane kuldse
4 kingituseks Aleksander Puskinilt. Puskinist olulisel määral mõjustatuna arenes välja Gogoli stilistiline talent, mis tegi temast järgmise vene kirjanike põlvkonna eeskuju. Kummalisel kombel distantseerus Gogol viimastel eluaastatel oma loomingust. Kirjanduslike teekaaslaste Puskini ja Lermontovi surm lõi psüühiliselt ja füüsiliselt labiilse autori rivist välja. Lisandus närvihaigus. Gogolist sai korraga religioosne müstik ja konservatiiv, ta taganes kõigi üllatuseks oma senistest humanistlikest põhimõtetest, kaitstes tsaarivõimu ja pärisorjust. Kirjaniku vaenlased kahjurõõmutsesid, sõbrad tõmbusid tagasi. Keegi fanaatiline preester õhutas ta hullumeelsele teole: 1852. aasta veebruaris põletas Gogol pidulikult "Surnud hingede" juba lõpetatud teise osa. Mõni päev hiljem järgnes täielik kokkuvarisemine. Gogol suri sügavas masenduses. Ja sõna otseses
Beethoven on surnud ja ainult Berlioz võib teda elusse hüüda ja ma arvan endal pärast Teie helisünnituse kuulmist, mis täiesti Teie vääriline, õiguse olevat Teid paluda, et Teie minu austuse täheks 20 tuhat franki vastu võtaksite, mis Teie juurde pandud tunnistuse ettenäitamise järele baron von Rotschildi käest kätte saate." 6 Närvihaigus ja surm: Juba lapsepõlvest saadik kannatas suur maestro närvihaigust, mis tema õrna ja üleliiga ärksat loomust ussi kombel näris. Ta käis kõik Euroopa kliimad läbi, et niiviisi oma haigust kudagi kaotada, aga ei ühtigi aidanud. Tiisikus, mis teda ju ammust saadik vaevas, läks Nizzas väga ägedaks. Hääl kadus, jõud lõppis otsa. Viimsel õhtul näis ta rahulikum olevat kui muidu. Ta oli veidi maganud. Kui ta üles ärkas, laskis ta sängi eesriide kõrvale tõmmata, et kuud
aastal Suurbritannias Oxfordis. Ta on Briti teoreetiline füüsik ja matemaatik ja teda peetakse üheks kõige hiilgavamaks füüsikateoreetikuks pärast Einsteini. Stephen on saanud Oxfordi ülikoolist Bakalauruse kraadi ja peale Oxfordi läks ta edasi õppima Cambridge'i ülikooli teoreetilist astronoomiat ja kosmoloogiat. Peale seda kui Stephen 21-aastasena Cambridge’is füüsikadoktorantuuri alustas, diagnoositi tal amüotroofiline lateroskleroos – motoorne närvihaigus, mis ründab tahtlikke liigutusi kontrollivaid närve. See on ravimatu haigus ja arstide arvates jäi tal elada veel paar aastat. Hawking jäi ellu - paljude arvates tänu oma vaimsele maailmale. Haigestumise momendiks oli ta parasjagu relatiivsusteooria selgeks saanud ja see pööraselt huvitav valdkond ei andnud aega suremiseks. Kolmekümneselt kaotas ta lõplikult liikumisvõime(suudab tahtlikult liigutada vaid vasaku käe paari sõrme), neljakümneselt kõnevõime.
Lev Tolstoi naine Sofja kirjutas ühtlasi tema teoseid ümber ja avaldas oma arvamust nendest. Nende abielu esimesel poolel oli Sofja ka igati nõus Levi vaadetega. Kui aga Lev Tolstoi oma vaateid muutis, ei suutnud ta naine enam temaga sammu pidada. Sealt tekkis nende vahele ka lõhed. Kuigi oli ka õnnelikke perioode, kus nad jälle kord ära leppisid. Erimeelsuste põhjuseks oli samuti Sofja närvihaigus, mis talle juba noorena diagnoositi. See tekitas naisele hüsteeriat ja halba fantaasiat. Tatjana kirjutab ka oma isa ja ema iseloomude erinevusest. Tolstoi oli iseloomult optimist, Sofja aga pessimist. Tatjana kirjutab, kuidas Tolstoi oli kindlustanud oma perele maja, teenijad, toidu ja vara, ning nii kuidas Tolstoi oma mõttemaailma muutis, tahtis ta, et ta pere sellest varast nüüd loobuks. Kuid mõistes et see on võimatu, jagas oma vara talupoegade. laste
VINCENT van GOGH (Päevalilled, Tähisöö, Saapad) (Traagilise saatusega hollandlane Vincent van Gogh (1853-1890) jõudis kunsti juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna-Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta üle lühikese, vaid paar aastat kestnud loomingu tõusu. Kuid seal lõi välja ka ta ammu peidus olnud närvihaigus. Edasi järgnesid käigud ühest haiglast teise, nädalatepikkused haigushood, mille vahel selgetel hetkedel on maalitud van Goghi parimad teosed - maastikud, portreed, pildid kunstnikku ümbritsevatest lihtsatest esemetest. Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide kaudu. Punase, sinise ja rohelise
Hakkan uurima epilepsiat ,kuna tahan teada mis see haigus endast kujutab ja kuidas seda ravida? Kas seda on võimalik ravida? Mida pean teadma epilepsia haigete kohta ja kuidas saan mina neid abistada. MIS ON EPILEPSIA Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on iseenesest tekkivad ning korduvaltesinevad epileptilised hood. Epilepsia teine eestikeelne nimi on langetõbi, mis on aga vana, ebatäpne ja eksitav termin. Epilepsia on närvihaigus, mitte vaimuhaigus. Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse tekib epileptiline hoog. Epileptilise kolde tekkimise põhjused võivad olla: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, ajukasvajad, peatraumad, ainevahetushäired, mürgitused jms. Enamasti aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha .Epileptilised hood avalduvad mitut
tõepärane kujutamine ja esteetilise harmoonia saavutamine. Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. 2) Vincent van Gogh elu ja looming (§ 4) Jõudis kunsti juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna- Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta üle lühikese, vaid paar aastat kestnud loomingu tõusu. Kuid seal lõi välja ka ta ammu peidus olnud närvihaigus. Edasi järgnesid käigud ühest haiglast teise, nädalatepikkused haigushood, mille vahel selgetel hetkedel on maalitud van Goghi parimad teosed - maastikud, portreed, pildid kunstnikku ümbritsevatest lihtsatest esemetest. Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide kaudu. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli van Goghi lemmikvärviks kollane kuldse viljapõllu, päevalillede,
Esimeseks oli ,,Rasvapall". Aastatel 80-90 ilmus talt 6 romaani (16 novellikogu). Oli ka reisikirju. Guy läks moodi, talle maksti kõrget honorari. Ta soetas omale purjeka/jahi, millele pani nimeks Bel-Ami, millega ta reisis igal pool (Vahemeres, Inglismaal). Teda peeti uhkeks, teisalt oli ta häbelik ja kohmetu. Soovis, et temast järele jäänud dokumendid hävitataks pärast tema surma. Mida aeg edasi, seda rohkem tuli tema teostes välja pessimism. Teda vaevas närvihaigus. Tema silmanägemine halvenes. Teda vaevas mõte surmast ning kirjanduslikust pankrotist. Kartis, et ta ei suuda enam kirjutada. Üritas enesetappu failis. Pärast seda paigutati ta närvihaiglasse, kus ta ka suri. Ka tema üritas kirjutada erapooletult, nagu Flaubert. Ning teiseks oluliseks seisukohaks oli tal tahtmine kirjutada inimest tema loomulikus, tavalises seisundis. Igapäevane elu on teemaks. Novellidest: teda tuntakse novellikirjanikuna
Esimeseks oli ,,Rasvapall". Aastatel 80-90 ilmus talt 6 romaani (16 novellikogu). Oli ka reisikirju. Guy läks moodi, talle maksti kõrget honorari. Ta soetas omale purjeka/jahi, millele pani nimeks Bel-Ami, millega ta reisis igal pool (Vahemeres, Inglismaal). Teda peeti uhkeks, teisalt oli ta häbelik ja kohmetu. Soovis, et temast järele jäänud dokumendid hävitataks pärast tema surma. Mida aeg edasi, seda rohkem tuli tema teostes välja pessimism. Teda vaevas närvihaigus. Tema silmanägemine halvenes. Teda vaevas mõte surmast ning kirjanduslikust pankrotist. Kartis, et ta ei suuda enam kirjutada. Üritas enesetappu failis. Pärast seda paigutati ta närvihaiglasse, kus ta ka suri. Ka tema üritas kirjutada erapooletult, nagu Flaubert. Ning teiseks oluliseks seisukohaks oli tal tahtmine kirjutada inimest tema loomulikus, tavalises seisundis. Igapäevane elu on teemaks. Novellidest: teda tuntakse novellikirjanikuna
aastal avaldas ta oma esimese novelli ,,Rasvapall" ning seejärel sai temast produktiivne kirjanik. Avaldas 6 romaani, 16 novellikogu, reisikirju ja artikleid. Temast sai menukas kirjamees ning talle maksti kõrget honorari. Loomuselt oli mees aga kinnine ja tagasihoidlik. Soetas endale purjeka, millele andis nime Bel-Ami ja reisis erinevates paikades, nii Vahemeres, Inglismaal kui ka mujal. Meest häiris rumalus ning mida aeg edasi, seda rohkem tuli tema loomingus esile pessimism. Teda vaevas närvihaigus, tema silmanägemine halvenes ning teda vaevasid mõtted surmast ja kirjanduslikust pankrotist. Üritas lausa enesetappu, kuid see nurjus. Ta pandi närvihaiglasse, kus peagi ka suri. Maupassant üritas kirjutada erapooletult ja objektiivselt ning ta proovis inimest kujutada loomulikult. Teemaks oli igapäevane elu. Eelkõige tuntakse teda kui novellikirjanikku. Tema novellides oli 4 peamist teemat: sõda mees võttis ise Prantsusmaa-Preisi sõjast osa ning tema loomingus tuleb sisse
Looming- ,,Metspart'' ,,Peer Gynt,,(teeb alati seda mis on mugav ning mis talle meeldib) ,,Nukumaja,, 18)G.Flaubert'i elu ja looming. (1821-1880) Prantuses proosakirjanik. Sündis põhja-Prantsusmaal Rouen'I külas. Isa oli tal arst. Kirjutama hakkas ta kooliajal ning teda inspireeris 10 aastat vanem naine kellesse ta oli armunud.(Eliza Schleisinger). Flaubert luges palju ja teostes inspireerisid teda Hugo ja Goethe. Õppis Pariisi ülikoolis õigusteadust kuid varsti diagnoositi tal närvihaigus ning peale seda pühendus ta vaid kirjutamisele. Järgnevad aastad olid talle traagilised, sest surid tema õde ja isa ning kirjanik kolis ema ja õetütre juurde. G.Flaubert oli elulõpuni vaba mees. Ta reisis ringi(Egiptus, Lähis-Ida jne). 1856(1857 valmis) asus kirjutama peateost ,,Madam Bovary'', rahva hulgas teost saatis suur menu, aga autorile tõis kaasa see suure pahanduse. Sellepärast oli kohtuprotsess, kui autorit kinni ei pandud.
inspiratsiooniallikas. Kogumik ,,Kirjad Liisale". Mõnda aega töötas Liiv ,,Virulane" toimetuses. Samal ajal oli seal tööl Eduard Vilde. Kahe kirjaniku vahelised suhted olid teravad. Mõnda aega õppis Liiv Treffneri Gümnaasiumis, aga tervise tõttu katkestas õpingud. Ta tegi kaastööd ka ,,Sakalale" ja ,,Olevikule". See muutus keeruliseks, kuna haigushood süvenevad. Ühelt poolt füüsilised probleemid (raske tuberkuloos), peavaludest areneb välja väga tugev närvihaigus. Tõsiselt vaevavad skisofreeniahood: tagakiusamismaaniad; kardab, et teda jälitatakse. Põeb ka suurushullustust: peab end kellekski teiseks. Sõprade abiga kohtub arst Juhan Luigega. Mees teeb kõik, et haigust kergendada. Siiski peab Luik tõdema, et tegemist on parandamatu vaimuhaigega. Selgus hetkedel teadvustab Liiv oma haigust. Märatsemishood on tihedalt seotus loominguga: suur osa isamaaluulet loodud haiguse ajal, põletab ka hulga
Esimeseks oli ,,Rasvapall" Aastatel 80-90 ilmus talt 6 romaani (16 novellikogu). Oli ka reisikirju. Guy läks moodi, talle maksti kõrget honorari. Ta soetas omale purjeka/jahi, millele pani nimeks Bel-Ami, millega ta reisis igal pool (Vahemeres, Inglismaal). Teda peeti uhkeks, teisalt oli ta häbelik ja kohmetu. Soovis, et temast järele jäänud dokumendid hävitataks pärast tema surma. Mida aeg edasi, seda rohkem tuli tema teostes välja pessimism. Teda vaevas närvihaigus. Tema silmanägemine halvenes. Teda vaevas mõte surmast ning kirjanduslikust pankrotist. Kartis, et ta ei suuda enam kirjutada. Üritas enesetappu failis. Pärast seda paigutati ta närvihaiglasse, kus ta ka suri. Ka tema üritas kirjutada erapooletult, nagu Flaubert. Ning teiseks oluliseks seisukohaks oli tal tahtmine kirjutada inimest tema loomulikus, tavalises seisundis. Igapäevane elu on teemaks. Novellidest teda tuntakse novellikirjanikuna
Samal ajal oli seal tööl Eduard Vilde. Kahe kirjaniku vahelised suhted olid teravad. Eriti pärast Vilde följetoni ,,Suguvend Johannes", mis on Liivi suhtes sarkastiline. Ta tegi kaastööd ka ,,Sakalale" ja ,,Olevikule" · Mõnda aega õppis Liiv Treffneri Gümnaasiumis, aga tervise tõttu katkestas õpingud. · Juhanil tekivad haigushood. Ühelt poolt füüsilised probleemid (raske tuberkuloos), peavaludest areneb välja väga tugev närvihaigus. Tõsiselt vaevavad skisofreeniahood: tagakiusamismaaniad; kardab, et teda jälitatakse. · Ta isoleeritakse Tartu närvihaiglasse. · Märatsemishood on tihedalt seotus loominguga: suur osa isamaaluulet loodud haiguse ajal, põletab ka hulga sellest; eluhädad on sisse kirjutatud autobiograafilisesse luulesse. · Sureb esmaspäeval 18. november 1913. · Liiviga seotud: 1. 1996 ndast antakse välja Liivi luulepreemiat (kriteeriumiks kõige
Püüdis endas ja maailmas selgusele jõuda, see aga ei läinud kergesti. Teeb reisi Indiasse, aga see ei pakkunud hingelist rahulolu, samas sai uusi kogemusi. I MS on talle patsifistina vastumeelt, avaldab oma arvamust sõja teemal ja pälvib, nagu HH-gi kriitikat enda aadressil. Kuulutati isamaareeturiks. Lisaks avalikule negatiivsele tähelepanule on üleelamised ka isiklikus elus: isa sureb sõja ajal, poeg on haige, naisega probleemid. Kooselu ei olnud õnnelik, naisel oli ka närvihaigus. See kõik mõjub tundlikule loomusele, sellest sai üle tänu psühhoanalüüsile. Hingelisi üleelamisi on ka loomingus ohtralt. 1946 sai Nobeli preemia eelkõige ,,Klaaspärlimängu" eest. Sureb leukeemiasse 1962. LOOMING: Alustab uusromantikuna, impressionistina. Alguses luuletab, aga tuntuse toob talle romaan ,,Peter Camenzind" (,,Mägede poeg"). Peategelane ei suuda kohaneda keskkonnaga ja asub otsima enda tõelist olemust.
annaabi.ee 
