KREEKA JUMALAD Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna. See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised: 1. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, (tormi-), vihma- ja äikesejumal 2. Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna 3. Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal 4. Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal 5. Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna 6. Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal 7. Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna 8. Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend,
Janus Janus oli vanarooma mütoloogias väravate, uste, alguste, lõppude ja ukseavade jumal. Temalt on nime saanud jaanuarikuu. Tavaliselt kujutati teda kahe vastassuundades vaatava näoga. Üks nägudest vaatas minevikku, teine tulevikku. Janust austati saagikoristuse ja külvi alguses, samuti abiellumise, sünni ja muude alguste puhul. Arvati veel, et ta avab ja suleb kõiki väravaid, põhiliselt sümboolselt. Janus oli kõikide põlluharijate ning kõikide avajate ja sulgejate hoidja ja kaitsja.
Kaksteist olüplast-taevalik perekond.Nende ülessanded,tähtsamad teod ja vasted Rooma mütoloogias. Zeus-(Talle vastab Vana-Rooma mütoloogias jumal Jupiter)Vana-Kreeka mütoloogias oli zeus peajumal ning taeva-ja äikesejumal. Oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma lapsed alla neelata, et nad tema asemel võimule ei saa tulla,kuid Zeusil õnnestus põgeneda. Kui ta vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada ja keetis kokku võlujoogi,mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias
Zeus 1 ÜLESANDED Zeus (Jupiter) oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Zeusil oli 25 last. 2 TÄHTSAMAD TEOD: Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama.
Kronos on titaan, lõikusejumal, Uranose ja Gaia noorim ning vägevaim poeg. Rhea abikaasa. Hestia, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi isa. Vanarooma mütoloogias vastas talle Saturnus. Demeter (Ceres) - Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse, ennustamise ja muusika kaitsja. Herakles- Vana-Kreeka vägilane. Peajumal Zeusi ja sureliku Alkmene poeg. Niobe oli vanakreeka mütoloogias Teeba kuninganna, Amphioni naine. Ta oli Tantalose tütar. Heerosed olid surelikud, kuid peajumalate otsusel võidi neid tõsta Olümposele, jumalate hulka
Kreeka jumalad 12. Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti 1. Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna. hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid 13. Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. muusad
Kimäär-Vastab number 6. Ta on eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu ja keskelt kits. Tihti nimetatakse kimääriks ka mis tahes veidratest komponentidest kokku pandud soerdit sh kujutlust millestki, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Kimääriks nimetatakse ka inimest, kellel on mitme inimese geenid (näiteks lapsel on ema poolt päritud nii ema kui ka ema venna geenid), kusjuures erinevates elundites domineerivad erinevad geenid. Hephaistos-Vastab number 9. Ta on vanakreeka mütoloogias sepatöö, vulkaanilise tegevuse ja tulejumal. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi lõhki Zeusi kolju, et jumalanna Athena saaks sündida. Lüüra- Lüüra on keelpill, mida kasutati juba Antiik-Kreekas. Lüüra erineb harfist selle poolest, et keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. Lüürasid on kahte tüüp.
Zeus pea-, taeva- ja äikesejumal Poseidon merede valitseja Hades allmaailma valitseja Hestia kodukoldejumalanna Hera abielu kaitsja Ares sõjajumal Athena tarkusejumalanna Apollon - valgusejumal Aphrodite - armastus- ja ilujumalanna Hermes jumalate käskjalg Artemis - jahijumalanna Hephaistos tulejumal Dionysus on veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Tema avastas veini tegemise. Eros on vanakreeka mütoloogias armastuse jumal. Teda kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes, mõnikord ka seotud silmadega. Helios on vanakreeka mütoloogias päikesejumal. Paan oli vanakreeka mütoloogias kitsekarjuste ning lamburite jumal. Ta uitas metsades ja mägedes ning mängis karjaseflööti süürinksit. Prometheus oli inimkonna kaitsja. Tema tõi inimestele tule, mille ta oli varastanud jumalatelt.
Olümpose jumalad Katrin Karu Rutt Poolakese 1.KU Viljandi Gümnaasium 2013 Olümpose jumalad Kutsuti mitmetel viisidel, millest tuntumad on: - Olümpose jumaluste ring - Kaksteist jumalat Jumalate sünd Kreeka mütoloogias puudus ainuisikuline jumalik looja. Maa ja Taevas "tekkisid" tühjusest ning tõid koos ilmale maised eluvormid. Alguses oli Kaos, kuju ja valguseta korrapäratus. Kaosest tekkis Gaia (Maa-Ema), tulevane elupaik jumalatele ja inimestele; sügaval tema all keerlesid Tartarose udud Seejärel ilmus Eros, ilma tema jõuta poleks sündinud jumalaid, gigante, loomi ega inimesi. Korratusest tekkisid ka kaks pimedat jõudu:
Zeus Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitar hinduismis).Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama.Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga
Tallinna Reaalkool Zeus Referaat Koostas: Saiaspetspets 2009 Sissejuhatus 1 Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega( Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib olla isegi Dyaus Pitar hinduismis). Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Zeusi järglased Apollon ja Artemis olid kaksikud, kelle emaks oli Leto. Ares, kreeka sõjajumal, oli Zeusi ja Hera poeg.
Alles hilisel Rooma ajal seostati muusadega kindlad alad: Erato kaitses lüürikat e. armastusluulet Euterpe flöödimängu, üldse muusikat Kalliope eepilist luulet Kleio ajaloolist kirjandust, ajalooteadust Melpomene tragöödiat Polyhymnia laulu ja muusikat Terpsichore tantsu Thaleia komöödiat Urania astronoomiat. 3. Nümfid Nümfid on kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad. Nümfid: Drüaadid, Najaadid, Nereiidid, Okeaniidid, Oreaadid, Limoniaadid, Limiaadid, Napaea. 4. Hoorid ilusad, inimesi soosivad aastaaegade jumalannad, atika lilleja viljajumalused: Thallo õitsemis, Auxo kasvu ning Karpo viljajumalanna. Algselt pidid hoorid olema kasvujumalused, hiljem korraldasid nad aastaaegu, kuusid ja isegi tunde. Hesiodose ajast
pani mähkmete sisse kivi ja andis selle Kronosele alla neelata. Kui Zeus oli suuremaks saanud, otsustas ta oma isa kukutada. Ta valmistas võlujoogi, mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Hiljem hakkas Zeus maailma jagama oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva , Poseidon mere ja Hades allmaailma. Zeus armus paljudesse naistesse ja püüdis oma tuudesetust naise eest varjata. Tähtsalt kohal vanakreeka mütoloogias olidki Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes ta väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Kui Zeusi naine Hera oli mõnest armukesest teada saanud, siis veetis ta oma suuremast ajast tema armukeste ja laste taga kiusates. Kord aga sai Zeus nii vihaseks, et riputas oma naise randmeid pidi torni külge ja jalgade külge kinnitas raskused. Peamiselt
Kaksteist olümplast taevalik perekond Kreeka mütoloogias valitsesid maailma pärast titaanide lüüa saamist kaksteist Olümpose jumalat, kellest üksteist pärinesid Kronosest. Enamusest usuti, et nad elasid Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel, mille tippud olid pilvedesse mähkinud ja seetõttu surelike pilkude eest varjatud. Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elas Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia. Hades, Zeusi vend ja allilma
Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused.
Zeus Peajumal ning taeva-ja äikesejumal Zeus oli vanakreeka mütoloogias Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil aga vedas kuna tema ema Rhea pani mähkmete sisse kivi ja andis selle Kronosele alla neelata. Kui Zeus oli suuremaks saanud, otsustas ta oma isa kukutada. Ta valmistas võlujoogi, mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Hiljem hakkas Zeus maailma jagama oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva ,
2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium SISSEJUHATUS Antiikmütoloogia on väga keeruline ja huvitav. Mütoloogia sünnimaaks võib pidada Kreekat. Hiljem kasvas Kreeka mütoloogiast välja ka Rooma mütoloogai. Valisin selle teema kuna ma pole veel kunagi selgusele jõudnud vanakreeka mütoloogia tegelaste elule. Sellest töös võtan vaatluse alla peamiselt 12 peajumalat Kreeka mütoloogias, kes moodustavad jumaliku perekonna. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Sellistena olid nad enam-vähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalate
Neil on küll jumalikud võimed, kuid ka väga kindlad märgid inimlikest omadustest. Kreeka jumalad sünnivad, armastavad, võitlevad ja surevad nagu tavalised inimesedki. Mitte küll täpselt samamoodi nagu surelikud, kuid siiski. Ka viibisid jumalad väga tihti maa peal tavaliste inimeste seas. Kõigil jumalatel on oma teatud seosed surelike maailmaga, Zeusi puhul näiteks armusuhted. Zeus on minu arvates üks vastuolulisemaid jumalaid kogu maailma mütoloogias teda on kujutatud nii õiglase ja targa valitsejana kui ka liiderliku mehena, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Ta on võimas ja kardetav jumal, kes samas kreeklastel ka heatahtlikku naeru põhjustas oma rohkete armusuhete ja pideva vahelejäämisega abikaasale oli ta väga hea tegelane komöödias. Samas rõhutatakse väga paljudes müütides ka tema õiglust ja sallimatust pettuste ja valede vastu.
Zeus (kreeka keeles Z) ehk Dias (kreeka keeles ) ('jumalik kuningas') on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeusi müüt Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai
Nende väejuhina määrati Atlasele karmim karistus - ta pidi igavesti oma õlgadel taevast kandma. See müüt seletas kreeklastele, miks taevas maale ei lange. Üks legend ütleb, et tema nime kandev mäeahelik Põhja-Aafrikas tekkis nii, et Atlas muutus kiviks, pärast seda, kui Perseus talle gorgo Medusa pead näitas. See õnnetus osutus õnnistuseks, kuna Atlas oli pärast seda piisavalt tugev, et taevast toetada. Pegasos (ladina keeles Pegasus) on vanakreeka mütoloogias kangelase Bellerophoni tiivuline ratsu. Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus gorgo pea maha lõi. Ariadne lõng Ariadne oli müütilise kreeka kuninga Minose ja Heliose tütre Pasiphae tütar, Theseuse abikaasa Phaidra õde. Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga
Graiad-ehk hallid naised (kreeka keeles vanaeided) olid Phorkyse ja Keto tütred. Nende nimed olid Deino, Enyo ja Pemphredo. Neil oli kolme peale üks silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised. Silma kandsid nad keset otsaesist nagu kükloobid. Nad elasid Okeanose kaljupangal. Perseus varastas nende silma ega andnud enne tagasi, kui oli neilt saanud abi võitlemiseks Medusa vastu. Kimäär-on vanakreeka mütoloogias olend, kes Hesiodose järgi on "eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits". Kimäär pole tingimata pandud kokku lõvi peast, mao sabast ja kitse kerest. Kimääri kirjeldatakse nt ka kahepealisena, kusjuures eespool on lõvi pea, keskel aga kitsepea, mis sülgab tuld. Kimääri tappis Pegasose abiga müütiline kreeka kangelane Bellerophon. Hydra-ehk Lerna hüdra oli vanakreeka mütoloogias koletis, kes elas Argoses Lerna järve juures (seda järve enam ei ole)
silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised Kimäär Kimäär on vanakreeka Kimääri tappis Pegasose mütoloogias olend abiga müütiline kreeka Kimäär on pandud kokku kangelane Bellerophon lõvi peast, mao sabast ja kitse kerest Kimääri kirjeldatakse nt ka kahepealisena, kusjuures eespool on lõvi pea, keskel aga kitsepea, mis sülgab tuld Hydra Lerna hüdra ehk Hydra oli vanakreeka mütoloogias koletis, kes elas Argoses Lerna järve juures Ta oli Typhoni ja Echidna järglane ning seega Nemea lõvi ja Kerberose lähisugulane Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava Tema tapmine oli Heraklese teine vägitöö Kerberos Kerberos oli vanakreeka mütoloogias Hadese kolmepealine koer Kerberose äratoomine Hadesest oli viimane Heraklese 12 vägiteost Minotaurid Minotaurid olid kreeta kultuuris olend Minotaurid olid koletised
Teda kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes, mõnikord ka seotud silmadega. Hephaistos on tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal.Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa.Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õdeZeusi ja nümf Maia poeg. Hestia oli koldetule- ja kodurahujumalanna, Zeusi õde. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Vana-Rooma analoog oli Vesta. Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikese
Kirjutamise ja teadmise jumal Hathor Hathor (Horuse maja) egiptuse emajumalus, Horuse ema. On ka armastuse jumalanna, tüdrukute looja ja tantsu ja muusika valdaja. Ta on inimese keha ja lehma sarvedega päikese kettaga pea kohal kuninga lähikondlane ja kaitsja. Anubis Anubis on egiptuse jumalus ja Surnute Maja valdaja saakalipeaga ja eluristiga paremas käes. Tema püha on 22. jaanuar ja peakultuskoht oli Lykopolis (Hundilinn). Bastet Bastet ehk Bast on egiptuse mütoloogias kassjumalanna, Ra tütar. Bastet emalõvina Seth Seth on vanaegiptuse mütoloogias kurjuse kehastus, Osirise tapja. Teda kujutati eesli peaga. Atum Atum (mittepaistev) on Vana-Egiptuse ürgjumalus. Atum tekkis ürgveest. Pärast jumalust ühendamist tõusis ta peajumaluseks, jumaluste isaks. Atum kannab kujutistel topeltkrooni ja eluristi. Tema sümbolid on sitasitikas ja madu. Horos Horos ehk Horus on vanaegiptuse mütoloogias
Müütilised koletised/olendid. Gorgo · Olid vanakreeka mütoloogias maapealsed olevused. · Neid oli kolm ja kaks neist olid surematud. · Nende nimed olid Euryale, Sthenno ja Medusa · Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks. · Gorgod peletasid rahva arvates kurja eemale. Kentaur · Kentaurid on vanakreeka mütoloogias hobuinimesed. · Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. · Enamasti olid nad metsikud olevused, rohkem siiski loomad, kui inimesed. · Kuna kentaur on mõistuslik ja oskab rääkida, siis ei tohiks teda rangelt võttes elukaks nimetada, aga Võlukunsti Ministreerium on ta selleks liigitanud tema enda palvel. · Nende oskuste hulka kuuluvad võlujõu abil ravitsemine, ennustamine, vibulaskmine ja astronoomia.
Vanakreeka jumalannad Hestia- Hestia oli vanakreeka mütoloogias koldetule- ja kodurahujumalanna. Kronose ja Rhea tütar, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi õde. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Igal kodusel ohverdamisel ohverdati Hestiale esimesena. Hera- Hera oli Zeusi õde ja naine ning tema oli taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna. Ta kandis alati kuldset peaehet laubal ja ta kaitses abielu ja naisi. Hera kasvas üles hesperiidide maal ja ta oli
Vanakreeka jumalannad Hestia- Hestia oli vanakreeka mütoloogias koldetule- ja kodurahujumalanna. Kronose ja Rhea tütar, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi õde. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Igal kodusel ohverdamisel ohverdati Hestiale esimesena. Hera- Hera oli Zeusi õde ja naine ning tema oli taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna. Ta kandis alati kuldset peaehet laubal ja ta kaitses abielu ja naisi. Hera kasvas üles hesperiidide maal ja ta oli
Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Hephaistose elulugu on üpriski keeruline. Lood temast on andnud ühiskonnale ajaloo jooksul palju mõtlemis- ja kõneainet. Iseloomult oli äkiline, enesekindel ja oma häbematuse tõttu tekitas endale Olümposel tihti probleeme. Hiljem oli populaarne, rahuarmastav jumal nii taevas kui maa peal. Ta oli väga osav ja töökas meistrimees. Rooma mütoloogias on Hephaistose vaste Vulcanus, seal peetakse teda ka vulkaanilise tegevuse jumalaks. Referaat koosneb kahest peatükist, esimene peatükk räägib Hephaistose eluloost ja vastest Rooma mütoloogias, teine peatükk jutustab peamiselt Hephaistose kultusest. Minu referaadi eesmärgiks on anda Hephaistosest lühiülevaade. 2 1. Hephaistose elu 1.1 Sünd ja elulugu Lugusid Hephaistose sünnist on erinevaid
sundis tal teised lapsed välja sülitada. Zeusi kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naise Hera eest varjata. Siiski, juba kõige varasemate müütides on Zeus õilis. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Kreeka vägedele Trooja all öeldakse, et isa Zeus ei abista kunagi valelikke, kes tõotust ei pea. Zeusi lind oli kotkas ning tema puu oli tamm. Rooma mütoloogias on Zeus Jupiter. Tema oli zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Ta oli abielu kaitsja ja abiellunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Poeetide poolt loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ühes varasemas poeemis öeldakse aga tema kohta nõnda:
Gorgod Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised Euryale, Sthenno ja Medusa Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist Kentaurid vanakreeka mütoloogias hobuinimesed Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes Cheiron oli tark, õiglane ja inimsõbralik kentaur. Cheiron oli suurte kangelaste näiteks Achilleuse, Theseus, Aktaioni ja Iasoni kasvataja. Graiad Elasid Okeanose Graiad ehk hallid naised kaljupangal olid Phorkyse ja Keto Perseus varastas nende tütred silma ega andnud enne Deino, tagasi, kui oli neilt saanud Enyo ja Pemphredo abi Neil oli kolme peale üks võitlemiseks Medusa vastu. silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punap...
eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal (Sõjariistad)
üheksa Yggdrasili juurt. [Asgard, Midgard, Niflheim, Muspelheim (tule Maailm, jumal Surtri elupaik) jne.] Idavöllr jumalate kohtumispaik Suurneitsid 3 saatusejumalannat Mootsognir - päkapikk Durinn päkapikk Askri ja Embla 2 esimest inimest Höönir aaside soost jumal, mõtlemisvõime toetaja Loodorr Loki Laufeyjarson on üleannetuse jumal Põhjala mütoloogias, hiiglaste Fárbauti ja Laufey poeg, Odini kasuvend. Teda kirjeldatakse "kõigi pettuste plaanijana". Ta segunes vabalt jumalatega pikka aega, isegi sai Odini verevennaks. Urdr, Verdandi ja Sklud 3 saatusejumalannat. Urdri kaevu juures maailmapuu Yggdrasilli ühe juure all kolmest pidasid jumalad oma igapäevaseid koosolekuid. Miimir arukas jumal, kelle aasid saatsid teise jumalate haru vaanidega vaherahu
[Asgard, Midgard, Niflheim, Muspelheim (tule Maailm, jumal Surtri elupaik) jne.] Idavöllr – jumalate kohtumispaik Suurneitsid – 3 saatusejumalannat Mootsognir - päkapikk Durinn – päkapikk Askri ja Embla – 2 esimest inimest Höönir – aaside soost jumal, mõtlemisvõime toetaja Loodorr – Loki Laufeyjarson on üleannetuse jumal Põhjala mütoloogias, hiiglaste Fárbauti ja Laufey poeg, Odini kasuvend. Teda kirjeldatakse "kõigi pettuste plaanijana". Ta segunes vabalt jumalatega pikka aega, isegi sai Odini verevennaks. Urdr, Verdandi ja Sklud – 3 saatusejumalannat. Urdri kaevu juures maailmapuu Yggdrasilli ühe juure all kolmest pidasid jumalad oma igapäevaseid koosolekuid. Miimir – arukas jumal, kelle aasid saatsid teise jumalate haru vaanidega vaherahu sõlmima, kui need kaks
mazones, without breast) – arvati, et nad lõikasid vibu hõlpsamaks käsitsemiseks maha oma parema rinna. ● Amatsoonid võitlesid Trooja sõjas troojalaste poolel (kreeklaste vastu) ja nende valitseja Penthesileia langes Achilleusega võideldes. Vallutuslikkus, sõjakus (naiste puhul) Ariadne lõng Ariadne lõngaks nimetatakse JUHTNÖÖRI, mille abil leitakse probleemile lahendus või abi(vahendit) väljapääsmatus olukorras. Ariadne oli vanakreeka mütoloogias Kreeta valitseja Minose ja Pasiphae tütar. Ariadne armastatu Theseus otsustas olla üks 14 ohvrist, kes väljapääsmatus labürindis elavale Minotaurusele (koletisele, kes oli pooleldi mees, pooleldi härg) söögiks antakse. Theseus tappis Minotauruse ja pääses labürindist tänu sellele, et oli saanud Ariadnelt LÕNGAKERA (ta oli lõngaotsa kinnitanud sissepääsu külge ja labürindis liikudes lõnga lahti kerinud –
pojale Parisele maailma kõige kaunima naise armastust, kui too teda kolmest jumalannast kõige ilusamaks nimetab. Kui Paris hoopis selleks Sparta kuninga abikaasat Helenat nimetas ning Aphrodite oma tahtmist ei saanud, vihastas armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Aphrodite kõige suurimaks armastuseks peetakse Adonist, keda imetles ka surnute riigi kuninganna. Kahe jumalanna vahel tekkis suur riid, millele tegi lõpu peajumal Zeus. Antheiale sarnaseid viljakusjumalannad on ka foiniikia mütoloogias olev Astarte ning babüloonia mütoloogias Ištar. Aphrodite vasteks vanarooma mütoloogias on jumalanna Venus. Etruskide jumalanna Turani ja roomlaste Venuse kujutised on sarnased Aphrodite kujutistele. Vanimad riigid, kus levis Aphrodite kultus, olid arvatavasti Küpros ja saar Kythera. Korintoses oli Aphrodite kultus seatud templiprostitutsiooniga. Aphrodite kultus levis kõikjale kreeklaste aladele, sealhulgas Sitsiiliasse ning ka Roomasse, kus teda austati eriti Venus Erycinana.
Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga) Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask) Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask) Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga) Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga) Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 3 graatsiat: olümposel elavad 3 õde Aglaia - võluvuse graatsia Euphrosyne - luule graatsia Thaleia - muusika graatsia Adriane lõng - Adriane oli kreeka mütoloogias Kreeta kuninga Minose tütar, kes armus Ateena prints Thesusesse. Thesus läks labürinti koletist Minotaurost tapma, kinnitades lõnga otsa sissepääsu külge ja keris edasi liikudes lõnga lahti. Peale Minotaurose tapmist leidis ta lõnga abil tee labürindist välja. Tänapäeval kasutatakse seda mõistet, kui juhtnööri, mille abil lahendusi leida. Tantalose piin - Tantalos oli Lüüdia riigi kuningas, kes suhtles jumalatega, nagu oleks ta üks nende seast
Pannoonias oli Isise kultus eriti mõjukas. Isist kummardasid ka vanad germaanlased ja tema jumalateenistused toimusid paatidel või laevadel. Caligula ja Caracalla ajal ehitati talle Roomasse templeid. Isise kultus püsis Rooma riigis kuni 5. sajandini. Isist ülistati arvukates hümnides kõiksuse- ja taevajumalannana, kultuurihüvede andjana, saatuse valitsejana ja hädas aitajana. Isisele kirjutati rohkeid aretaloogiaid. Vanakreeka mütoloogias samastati Isist Demeteri (Demeter oli Kreeka mütoloogias Kronose ja Rhea tütar, viljakus- ja põllutööjumalanna.), Io (Io oli vanakreeka mütoloogias jõejumal Inachose tütar) ja mitme teise jumalannaga. Kui Kleopatra VII sünnitas 47 eKr Caesarile poja Caesarioni, kuulutas ta selle jumalkuningaks ja Isise pojaks.
Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Veelgi vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes, kui välgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud veereservuaarid. Kahjustuste vältimiseks kaitstakse ehitisi piksevarrastega. Äike mütoloogias Paljude rahvaste mütoloogias on äikese põhjustajaks usutud jumalaid või jumalusi. Vanakreeka mütoloogias on äikese- (ja peajumalaks) Zeus; Eesti rahvausundis Äike või Pikker või Pikne jne.
1. Zeus ( Jupiter ), peajumal;siis tema kaks venda: 2. Poseidon (Neptunus) 3. Hades (Pluto) 4. Hestia (Vesta), nende õde 5. Hera (Juno), Zeusi naine 6. Ares (Mars), nende poeg Zeusi lapsed: 7. Athena (Minerva) 8. Apollon (Apollo) 9. Aphrodite (Venus) 10. Hermes (Mercurius) ning 11. Artemis (Diana) ja Hera poeg 12. Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. ZEUS Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Ta oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus tänu oma emale pääseda. Vanemaks saades kukutas ta oma isa segades võlujoogi, mis pani ta isa kõik allaneelatud lapsed välja oksendama. Zeus nõudis, inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusi. Ta ei abistanud kunagi valelikke. Tal oli komme olla oma naisele truudusetu. Oma armukestele lähenes ta erinemval viisil
lapsed välja oksendama. Kronos kutsus titaanid omale appi, Zeusile tulid aga appi vennad, õed, Okeanos oma vägedega ning kükloobid. Algas 9 aastat kestnud võitlus. Kui Zeus oli oma meeskonnaga võitnud, märkasid nad, et kogu Maa oli sõja käigus rusuda saanud. Maa-ema ja Tartaros heitsid ühte ja sündis Typhon – jube koletis, kellega Zeus võitlusse astus. Zeus võitis taas. 2. Zeus, tema sünd ja vägiteod Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama.
Kahjustuste vältimiseks kaitstakse ehitisi piksevarrastega. PIKSELÖÖGI MÕJU INIMESE ORGANISMILE Äikesenoolest tabatul on tüüpilistel juhtudel rohked verevalumid ja põletushaavad. Pikselöögi tagajärjel seiskub tihti süda. Uuemate tähelepanekute järgi ei põhjusta inimese või looma surma mitte ainult äikese ajal tekkiv elektrilaeng. Surma põhjuseks võib olla ka pikselöögi ajal tekkiv magnetväli. ÄIKE MÜTOLOOGIAS Paljude rahvaste mütoloogias on äikese põhjustajaks usutud jumalaid või jumalusi. Vanakreeka mütoloogias on äikese- (ja peajumalaks) Zeus, Eesti rahvausundis Äike või Pikker või Pikne jne.
ZEUS'i lapsed Zeus ehk Dias on vanakreega mütoloogias peajumal ning samas ka taeva- ja äikesejumal. Tema tunnusmärkideks on piksenool, kotkas ning valitsuskepp. Rooma mütoloogias vastas Zeusile Jupiter. Antiikaja ettekujutustes seostati teda mitmete teiste jumalatega nt. Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias jne. Zeus oli titaanide Kronose ja Rhea poeg, tavaliselt neelas Kronos kõik oma lapsed alla, kuid Zeusil õnnestus pääseda kuna Rhea andis Zeusi asemel Kronosele mähkmetesse mässitud kivi. Selle tõttu jäi Zeus ellu ning kasvas üles Kreeka saarel ning kui ta vanemaks sai otsustas ta oma isa kukutada troonilt. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõik allaneelatud lapsed välja oksendama. Pärast Kronose kukutamis jagas Zeus maailma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai
Jumalad said aru ning karistuseks pidi ta olema igavesti järves,kust mees juua tahab see kaob ära. peakohal puuviljad lähevad kõrgemale ,kui küünitada. Mees pidi kannatama igavest nälga ja janu. 75. Kentaurid-hobuinimesed.Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes 76. Kükloobid- ühesilmaga elukad. Maa ja Uranose lapsed ,kes elasid mägedes , valitsesid tuld nig käsutasid kõue ja välku. 77. Titaanid- on kreeka mütoloogias Gaia (Maa) ja Uranose (Taeva) liidust sündinud jumalasugu - 6 meest ja 6 naist: Hyperion,Iapetos,Koios,Kreios,Kronos,Mnemosyne,Okeanos,Phoibe,Rhea,Tethys ,Theia,Themis. 78. Niobe- Teeba kuninganna, Tantalose õde,Amphioni naine. Neil oli 14 last ning ta pidas ennast õnnelikuimaks emaks. Leto oli Apolloni ja Artemise ema ,kes oli nö teadatuntud suur ema.Leto karistas teda.Tappis ta lapsed. Niobe oli kurb ja muutus kaljuks
Heraklese vägiteod 1.Nemea lõvi-Nemea lõvi oli vanakreeka mütoloogias haavamatu metsloom, kes elas Argolises Nemea linna lähedal. Mõnes allikas on Nemea lõvi vanemateks nimetatud Typhonit ja Echidnat. Teda on nimetatud ka Orthose ja Kimääri järglaseks.Herakles pidi sooritama Eurystheuse antud 12 vägitööd ja esimeseks käskis Eurystheus just Nemea lõvi hävitada.Nemea lõvi elas kahe väljapääsuga koopas. Ühe ette veeretas Herakles kivimürakaid ja ootas siis, kuni lõvi teisest nähtavale ilmub
selle sõja käigus. Kuigi maailma valitsemine oli loosiga langenud Zeusile ja tema vendadele, pidid nad ülemvõimu tagamiseks võitlema ka hirmuäratavate hiiglastega ning sajapealise koletise Typhoniga. Ka vennad isekeskis jagasid mõjualad omavahel ära loosi teel, nii sai Zeus õigus valitseda taevast, Poseidon merd ja Hades allilma. Zeusist sai kõigi jumalate ja surelike ülemvalitseja. Zeusi armukesed ja järglased Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates. Järglased: Athena, tütar, väljus Zeusi peast pärast seda kui too peavalu leevendamiseks oma kolju avas. Apollon ja Artemis olid kaksikud, kelle emaks oli titaanide Koiose ja Phoibe tütre Leto.
12 Olümplast Ivan Zahharov NEG 2014 Olümpose jumalad. Olümpose jumalad on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase,Olümpose mäel elutseva perekonna . Olümpose perekond koosnes 12 jumalast. 12 Olümplast Zeus Hera Poseidon Hades Hestia Ares Athena Apollon Aphrodite Hermes Artemis Hephaistos Zeus Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata aga Zeusil õnnestus pääseda seeläbi,et Zeusi ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Zeus Zeus oli kasvatatud Kreeta saarel. Kui Zeus vanemaks sai,otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi,mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga.
Minu Jumalad Robert Kasela 10a 2009/2010 Sisukord Zeus 2-3 Aphrodite 4-5 Hera 6-7 Apollon 8-9 Poseidon 10-11 Kasutatud kirjandus 12 Zeus ehk Dias ehk Jupiter Ta oli peajumal, taeva- ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Zeusil oli palju lapsi : Apollon, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Muusad, Persephone, Perseus. Zeus jagas maailma oma vendadega, tema sai taeva, Hera sai allmaailma ja Poseidon sai mere. 2 Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi
Kes valitsesid vanade kreeklaste arvates maailma? Mida hõlmasid jumalatega seotud pidustused jne... Samuti räägin ma lühidalt jumaluste tasanditest mida saab eristada, näiteks ürgjumalateks ja titaanideks. Ning lisaks saab minu referaadist aimu, millised jumalad eksisteerisid ennem seda, kui maailma üldse veel ei eksisteerinud. Lisaks võtan ma „luubi“ alla ühe tuntuima ja tähtsaima jumala, nagu on Zeus. Tema on üks vastuoluliseimaid jumalaid mütoloogias ning see on ka üks põhjus, miks tema referaadis jutuks tuleb. Antud referaadis saab aimu Zeusi iseloomust, natukene tema ajaloost, tema sümbolitest ja tema ühest populaarseimast pühapaigast. Muidugi ei saa üle ega ümber tema rohketest armukestest ja tülidest abikaasa Heraga. Neljandas peatükis on põhiplaanis jumalus Apollon. Peatükis saab teada, millisena seda jumalat kujutatakse, millised on tema iseloomujooned, keda ta kehastab ning kuidas nimetatakse Apollonit ülistavat luulet.
Birgit Vislapuu Hardi Kõlli 10. a klass 2009a. Zeus Zeus on vanakreeka mütoloogias pea-,taeva- ja äikesejumal Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti maaraputaja nime all Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud Zeusi elulugu Zeusi isa oli titaan Kronos ja ema titaanitar Rhea Kronos neelas alla oma lapsi võimu säilitamiseks Ema peitis Zeusi Kreeta saarele koopasse Zeus pagendas Kronose allmaailma- Tartarosesse
loomingust sündis Armastus, mis tõi kaasa korra ja ilu. Gaia sünnitas ka Mäed ja Mere ning lõpuks ka Taeva ehk Uranose, kellest sai maailma kõige vägevam jumal. Uranos mähkis maa sinisesse rüüsse, istus oma kuldsel troonil ja valitses kõiki vanema põlve jumalaid. Uranos võttis Gaia naiseks ja see sünnitas talle palju surematud lapsi. Gaia oli üheaegselt Uranose ema ja abikaasa (see, et selline fakt tegelikult olla ei saa, kreeklasi ei häirinud. Selliseid näiteid kohtab kreeka mütoloogias veelgi). Gaia ja Uranose ühendusest sünnivad Monstrumid need olid hiiglased, kellel on 50 pead ja 100 kätt. Gaiast ja Uranosest sünnivad veel Kükloobid (ühesilmalised koletised) ja Titaanid (tihti kutsutud ka vanema põlve jumalateks, vanal ajal maailma valitsejad).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
