sisse sopistunud -tolmendaja, seemnete -roheline klorofüll (pigment) levitaja -lehtede rakkudes -paikneb õites Leukoplast- talletab varuaineid, paikneb juurtes, vartes, mugulates, seemnetes Vakuool (kasvab suureks) membraan -taimeraku veemahuti -suhkru, orgaanilise aine talletamine loomade ligimeelitamiseks -ainevahetuse jääkproduktide kogumine-kaitsekohastumus, sisaldab ka mürkaineid) -sisaldab taime varuaineid -tekitab siserõhu e turgori (tähtsus: et taim õitseda saaks) -võivad sisaldada ka värvaineid, mis loomi ligi meelitavad +kõik, mis on loomarakus SEENED: moodustavad omaette riigi ei fotosünteesi e on heterotroofsed, loomne toitumine hüüf – 1 seeneniit mütseel – seeneniidistik kest-kitiin vakuool (väikesed) – ainevahetuse jääkproduktid, varuained, sisaldab mürkaineid toitumine-osmoosi teel -lagundajad (toituvad surnud organismidest)
Mitme seeneliigi viljakehad sisaldavad psühhotroopseid aineid, mida kasutatakse nii uimastitena kui muudel otstarvetel. Seened suudavad lagundada materjale ja ehitisi ning patogeenidena levitada taimede, loomade ja inimeste haigusi. Seentest põhjustatud viljasaagi vähenemine ja saagi riknemine võib oluliselt mõjutada majandust. Seenemürgitused Paljud seened sisaldavad mürkaineid või toodavad neid oma ainevahetusproduktina. Eestis on teada ligi 200 mürgist või tõsise mürgistuskahtlusega suurseeneliiki. SEENEMÜRGISTUSED: Jäädavalt mürgistes seentes sisalduvad mürkained keetmisel ei lagune. Värskelt mürgistes liikides sisalduvad mürkained lagunevad keetmisel (kuid mitte mikrolaineahjus). Keeta tuleb vähemalt 20 minutit. Keeduvett ei tohi kasutada! Tinglikult söödavad seened sisaldavad mürkaineid, mis mõjuvad vastavalt sööja iseärasustele.
ÜTLE EI SUITSULE JA IGASUGUSTELE MUUDELE MÕNUAINETELE!!! Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. NB ! Narkootikumide tarbimine võib lõppeda surmaga!!! Kas tõesti tahad seda? SUITS SISALDAB VÄGA PALJUSID MÜRKAINEID KOKKU NEID ON LOETUD 4700 AINET. Suitsus olev aine NIKOTIIN tekitab sõltuvuse. Kokkuvõttes siis , tuleb osata öelda ei suitsule ja narkootikumidele, sul võib lõbus olla ka ilma nendeta! Ühesõnaga toitu tervislikult , tegele spordiga jne , kuid hoia igasugustest mürkainetest eemale! Marian Heile, 7 c
Keemiarelvad Esimeses maailmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi. 1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine. Sellegi poolest kasutati keemiarelva laialdaselt I maailmasõjas. 22. aprillil 1915. aastal kasutasid sakslased kloori Flandrias. Kogu sõja jooksul kulutati erinevaid ründemürke kokku 113 000 tonni, kannatada sai ligi 1.3 miljonit inimest ja suri umbes 91 000. Maailmasõdade vahelisel perioodil jätkus keemiarelva arendustegevus ning suurte keemiarelvaarsenalide loomine. Sünteesiti mitmed uued ründemürgid. 1925. aastal
kahjulikud. · Mõningaid hallitusseeni kasvatatakse antibiootikumide tootmiseks. · Pintsellhallikust saadakse penitsiliini, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks. 2 · Mitmete juustusortide valmistamisel kasutatakse hallitusseeni. Näiteks rokofoori juust valmib inimesele ohutu pintselhalliku kaasabil. · Soojas ja niiskes ruumis võivad hallitusseened rikkuda nii toiduaineid kui ka raamatuid, riietus- ja nahkesemeid. · Hallitanud toit sisaldab mürkaineid ega kõlba süüa. 3 · Pärmseened on asendamatud toiduainete- tööstuses. Nende abil valmistatakse pagaritooteid,pruulitakse õllet ja kääritatakse veine. · Pärmseeni kasutatakse ka ravimite valmistamisel. 4 · Kübarseened on hinnatud söögiseened. · Seentes on rohkesti vett (90%), kuid nad sisaldavad ka väärtuslike toitaineid ja vitamiine.
· Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on moodustunud pruun- ja kivisüsi. · Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi). 6 Huvitavaid fakte (1) · Kokku on sõnajalgtaimi ligikaudu 10 000 taimeliiki. · Eestis kasvab neist vaid umbes 50 liiki. · Teadust, mis uurib sõnajalgu, nimetatakse pteridoloogiaks. · Sõnajalad võtavad endasse pinnases olevaid raskemetalle ja mürkaineid, eriti arseeni. Sel põhjusel kasutatakse sõnajalgu pinnase puhastamiseks. 7 Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Sõnajalgtaimed · http://bio.edu.ee/taimed/general/sonajalg.h tml · bio.edu.ee/taimed/general/images/ohtson.j pg 8
Biootilised tegurid: Liigisiseselt eemaldab tugevam isend nõrgema (nt. kannibalism), liikidevaheliselt võitlevad liigid elukoha, toidu ja muude tegurite eest. Vastastikused kohastumised Saakloom *Varjevärvus *Tugevad kaitsevahendid (okkad, kilp, sarved, soomused) *Mürgisus Peremees *Aktiivne rünnak antikehadega parasiitide vastu *Parasiidi kapseldamine lubikapslisse *KK kasutamine (palavik, PH tõstmine) parasiidile sobimatuks Taim *Sisaldavad mürkaineid (eeterlikud õlid, alkaloidid (nikotiin, morfiin, oopium) ) *Astlad, karvad, okkad, ogad *Orgaanilised happed Kiskja *Keelepüük (sisalikel, konnadel, rähnil) *Kajalokatsioon (delfiinil) *Rollijaotus rünnakul Parasiit * Paksud kestad, katted *Jäljendada peremehe keharakku (amööb) *Toksiiniga ründamine Herbivoor *Tundetu toksiinide suhtes *Muutused suuaparaadi ehituses
Viis põhjust, miks olla GMO vastu Teadlaste töö geenitehnoloogia vallas on põllumajandust küll intensiivistanud, kuid samas pole välistatud ohtu ümbritsevale keskkonnale. GMO-dega on võimalik luua hulk uusi kombinatsioone, millega pole loodus varem kokku puutunud. Näiteks kahjurputukatekindlad taimed, mis ise toodavad mürkaineid. Tolmeldajad putukad ei tee vahet GMO ja tavakultuuri vahel. Viimase uurimuse kohaselt on GMO- kultuuridelt geenisiire 30 kilomeetri kaugusel. Siire toimub ka mullaorganismidel. Välja on töötatud umbrohutõrjevahenditele ning putukatele resistentsed liinid. See teeb monokultuurse tootmise lihtsamaks ning on hõlbus kasutada tõrjevahendeid, kuid seejuures umbrohutõrje hävitav toime mulla mikrofloorale ja kasulikele putukatele kasvab.
plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. Tsütoplasmavõrgustik :koosneb kanalikestest ja tsisternikestest. Kareda tsütoplasmavõrgustiku külge kinnituvad ribosoomid (sünteesivad valke), siledapinnalistel aga ensüümid (võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist). Talitlus: Rakusisene ainete transport, Ribosoomides toimub valkude süntees. Ribosoom: ilma membraanita, koosneb kahest osast ( koostises on RNA ja valgud) Talitlus: Sünteesib valke Golgi kompleks:Koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest
Kiveks ehitusplaat KIVEX kivipuruplaat on loodusliku kivipuruga kaetud fassaadiplaat. Alusmaterjalina on kasutatud tsementlaastplaati, mis on koostiselt loodussõbralik ega sisalda mürkaineid ning kahjulikke lisandeid. Plaadid on kaetud erinevas fraktsioonis ja värvitoonis loodusliku kivipuruga. KASUTUSVALDKONNAD KIVEX kivipuruplaadid on mõeldud kasutamiseks eelkõige välistingimustes – fassaadid, soklid, räästakastid jms. • Elamud ja büroohooned • Tööstus- ja laohooned • Koolimajad ja lasteaiad • Haiglad Need on vaid mõned näited, kus KIVEX kivipuruplaati võib seinakatte töödes kasutada. OMADUSED KIVEX kivipuruplaadi eelisteks on:
VEE KASULIKKUS TERVISELE 10.klass Puhas vesi inimene peaks saama iga päev 2-3 liitrit vedelikku Eestis on puhast vett piisavalt Allikavesi on inimeste sõnul kõige puhtam Kust hankida puhast vett? Miks peab vett jooma? Veejoomise graafik Vesi aitab reguleerida keha temperatuuri. Vesi aitab toitainetel jõuda vajalike organiteni. Vesi transpordib rakkudesse hapniku. Vesi aitab viia kehast välja mürkaineid. Vesi kaitseb Sinu liigeseid ja organeid. Vesi hoiab naha niisutatuna Rakk ja vesi Veepuudus Metabolism-ainevahetus Metabolism on kõige laiemas mõttes organismi elutegevus Ainevahetust mõjutavad aga väga paljud tegurid: toitumine, liikumine ja ümbritsev keskkond. Ainevahetussündroom Hea teada vee kohta Keha vajab enam vett: Külma ilmaga või kuuma ilmaga, et asendada higistatud vedelik.
ühendite pääsemist keskkonda. Me elame loodusega siiski kooskõlas ning selle säilitamine peab olema meile väga tähtis. Tööstusettevõtted tekitavad keskkonnale probleeme ning kahjusi, mis halvimal juhul on pöördumatud. Millist kahju võib tuua üks tööstusettevõte? Ühe tööstusettevõtte kõige suuremaks kahju tegurik on keskkonna saastamine. Erinevate toodete tootmise käigus eraldub erinevaid mürkaineid, mis kahjustavad rängalt meie ümber olevat. Näiteks võime tuua erinevad tehased, kus toodetakse riideid. Tööstusettevõtted ei reosta ainult maismaad vaid ka erinevaid veekogusid. Veekogude peamisteks saasteallikateks peetaksegi tööstusettevõtteid ning põllumajandust sellepärast, et sealsetes tootmisprotsessides on tarvis vett. Heitvee iseloom sõltub tööstuse iseloomust, toorainest ning tehnoloogiast. Põllumajanduse heitvesi toob veekogudele kaasa kahju juhul,
1 1.1 Keemiarelva ajalugu Keemilisi aineid kasutati vaenlase vastu juba muinasajal. Kasutati nii taimsete kui loomsete mürkidega töödeldud torkerelvi ja nooli aga ka suitsu. Näiteks on teada, et 400. a eKr kasutasid spartalased Peloponnesose sõjas puidu, väävli ja pigi põletamisel saadud suitsu. 1855. aastal kasutasid inglased Krimmi sõjas väävli põletamisel tekkivat suitsu. 1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine. Sellegi poolest kasutati keemiarelva laialdaselt I maailmasõjas. 22. aprillil 1915. a kasutasid sakslased kloori Flandrias. Kogu sõja jooksul kulutati erinevaid ründemürke kokku 113 000 tonni, kannatada sai ligi 1,3 miljonit inimest ja suri keskmiselt 91 000. Maailmasõdade vahelisel perioodil jätkus keemiarelva arendustegevus ning suurte keemiarelvaarsenalide loomine. Sünteesiti mitmed uued ründemürgid. 1925. aastal Genfi
all'' Pärasool eritab organismile mittevajalikke aineid (seedimata ained) Maks toodab sappi; puhastab verd; muudavad mürgised ühendid kahjutuks; toitainete varjupaik; osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamisel Kõhunääre neutraliseerib happelise toidumassi; lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu Erituselundid: *Neerud reduleerivad ainete sisaldust veres. Eritis on uriin. *Nahk eritab mürkaineid. Higi. *Kops väljahingamisega eritame veeauru 0,3 - 0,4 liitrit. Osa võtavad: Ainevahetuse etapid: *hingamiselundkond *toitumine, seedimine, imendumine *seedeelundkond *ainevahetusprotsessid rakkudes *erituselundkond *jääkainete eritamine *vereringe Reaktsioonid: *lõhustumisreaktsioon vabaneb energia *sünteesiareaktsioon kulub energia Ainevahetus protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid
SEENED MÜRKSEENED Paljud seened sisaldavad mürkaineid või toodavad neid oma ainevahetusproduktina. Eestis on teada ligi 200 mürgist või tõsise mürgistuskahtlusega suurseeneliiki. Korja söögiks ainult neid seeni, mida kindlalt tunned ja mille söödavuses oled kindel! SEENTE KAUDU SAADUD MÜRGISTUSED tabavad sööjat siis, kui söögiks korjatud seened sisaldavad keskkonnamürke või on saastatud mikroobidega. Sellepärast: * Ära korja seeni saastunud piirkonnast (suurte teede lähedalt, linna haljasaladelt, tööstuspiirkonnast);
Pärmseente eripära:neil on peale eoste moodustamise veel üks paljunemisviis, pungumine (pärmirakk puhetub ja tema küljelt sopistub välja väiksem tütarrakk) Pärmseente kasutamine: kasutatakse alkohoolsete jookide pärmitaigna ja B-vitamiini- rikaste toidulisandite valmistamisel (isegi alternatiivse kütuse ja TNT tootmisel) Teaduses kasutatakse pärme mudelorganismidena, et uurida geneetilisi ja ka pärmseentest põhjustatud haigusi. Seeneliigid eritavad mulda mürkaineid e toksiine, toksiinide abil peavad seened omavahel pidevat keemiasõda elupaiga ja toidu pärast. Levik ja paljunemine: eostega seene sarnasus taimedega: seente sarnasus loomadega: ● kasvavad ühel kohal ega ● toituvad valmis liigu aktiivselt orgaaniisest ainetest, mida ● seenerakkudel on saavad väliskeskkonnast
Erituselundkond Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ekskreete ehk ainevahetuse jääkained ja organismi sattunud mürkaineid. Nahk · Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. Kopsud · Eemaldavad veeauru. Ööpäevas 0,3 0,4 liitrit vett. · Eraldavad CO2 Soolestik
Läänemere pindala on 373 000 km2 . Läänemerega me tavaliselt otseselt iga päev kokku ei puutu, kuid siiski mõjutab ta oluliselt meie elu. Praegu sööme me Läänemerest näiteks püütud kala. Läänemere asukoht Keskkonnaprobleemid läbiaegade väikese veemassi ning kehva veevahetuse tõttu väga kergesti reostuv veekogu. Seda ümbritsevad üheksa arenenud tööstuse ja põllumajandusega riiki, kus sattub vette mitmeid reoaineid. Läänemerre on sattunud mitmesuguseid mürkaineid, neist tuntumad on DDT, PCBühendid, elavhõbe ja raskemetallid. Kliima soojenemine Seoses globaalse kliima soojenemisega on vähenenud jäätumine see tuleb küll kasuks laevandusele, kuid mitte eluks jääd vajavatele loomadele. Tsüklonite kese on viimaste aastatega nihkunud ja seetõttu on hakanud esinema rohkem torme, mis toob kaasa meretaseme tõusu Läänemere idarannikul. Merevee temperatuuri tõus 24 kraadi võrra seab ohtu kogu Läänemere
Intensiivne põllumajandus- toodangu juurdekasv saavutatakse väikeselt maaalalt suurte kapitalimahutustega,tööjõu või rohke väetiste abil. Kasutatakse tavaliselt kõrge arengutasemega tihedalt asustatud piirkondades nt piimakarjandus, ajandus, linnukasvatu, loomavabrikud. Mahepõllundu- toiduainete tootmine kemikaale ( st mineraalväetisi,putukatõrjevahendeid jms kasutamata) Mahepõllundus vajab vähem energiat, sh fosiilseid kütuseid, loodusesse satub vähem mürkaineid, kuid saagikus on väiksem ning mahepõllundustooted kallimad. Spetsialiseerumine- keskendumine ühe või väheste kaupade või teenuste tootmisele ettevõttes, piirkonnas või riigis. Kalapüügivormid: · Rannikupüük- väikeste paatidega minnakse rannikumerele, esineb lõuna riikides Kagu-Aasias, natuke müüakse aga üldiselt püütakse oma perele.(rannapüük kalurikülades,põhiliselt siseturu vajadusteks)
Hallitusseente kahjulikkus Hallitusseened kahjustavad raamatuid, toiduaineid, Click to edit Master text styles riietusesemeid jne soojas ja Second level niiskes keskkonnas. Third level Fourth level Hallitanud toit sisaldab Fifth level mürkaineid, mis on inimesele kahjulikud. Hallitusseene õhus olevad eosed võivad põhjustada allergiaid. Mürgised kübarseened Eestis on umbes 200 Click to edit Master text styles mürgist seent Second level Mürgised seened on Third level Fourth level näiteks punane Fifth level
loomakasvatus. Siiski on sojakasvatusel aga palju tõsiseid keskkonnamõjusid, millest paljud isegi teadlikud pole. Soja populaarsuse tõusu tõttu on tekkinud ka kõrgenenud vajadus tootmise järgi. See tähendab aga seda, et põldude rajamise eesmärgil langetatakse koledal hulgal metsasid. Suurem osa toodetud sojast ei lähe aga kusjuures sugugi inimeste söögilauale – 90% sellest läheb loomasöödaks. Meeletult suurtel sojapõldudel kasutatakse palju erinevaid mürkaineid, mis tapavad koos parasiitidega ka bioloogilise mitmekesisuse ning suurendavad mulla erosiooni. Paraguays on esinenud juhtum, kus suurtest sojapõldudest rattaga mööda sõitnud 11-aastane poiss sojapõldudele pihustatava mürkainega pihta sai ning selle kätte ka suri – niivõrd mürgised on need ained, mida sojataimedele pihustatakse. Mürkainete all on kannatanud mitmed teisedki inimesed, kelle läheduses asuvad maisipõllud on naaberpõldude
70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett. Inimene saab umbes 1/3 veest toiduga ning 2/3 joogiga. Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. Mida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi. Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ekskreete ehk ainevahetuse jääkained ja organismi sattunud mürkaineid. Kontrollib keha veetasakaalu Kui kehas on veepuudus siis hüpotalamus: Stimuleerib ajus asuvat janukeskust stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Antidiureetilisest hormoonist sõltub kui palju vett imatakse esmauriinist tagasi • Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri
uimastitarvitamisega nõus. Kokkuvõte Vesipiip sai alguse Araabiamaades, kus moslemitel on keelatud alkoholi tarbida, kuid ainuke lubatud nõrkus on vesipiibu suitsetamine. Eestis suitsetatakse vesipiipu aastatega aina rohkem, oleme jõudnud Euroopas selles valdkonnas suisa teisele kohale. Et hoida noorte tervist, on jõustumas seadused, et alaealine ei tohi omada tubakatoodet. Tehtud töö põhjal järeldan, et vesipiibus olev vesi ei filtreeri mürkaineid välja ning vesipiibuga kaasnevad väga rasked ja ohtlikud haigused (nt herpes, c-hepatiit, erinevad vähkkasvajad). Mõtle enne, kui hakkad tervist rikkuma!!
Siiski ei ela mügarbakterid koos kõikide taimedega, vaid nad eelistavad näiteks liblikõielisi taimi – herneid, ube, ristikut jt. Bakterid on olulised surnud organismide ja nende elutegevuse jääkide lagundajad. Nad on toiduahelas tähtis lüli, neist toituvad näiteks algloomad. Baktereid leidub arvukalt mulla ülemistes kihtides. Nende elutegevus muudab mulla viljakaks. Neil on võime lagundada erinevaid aineid näiteks loodusesse sattunud mürkaineid. Suures osas just tänu aeroobsetele bakteritele lagunevad taimelehed, loomade väljaheited ja surnud organismid. Kasutatud allikad: https://www.slideshare.net/MeeliSonn/bakterid-286489 https://prezi.com/reaqg9pop9tm/bakterite-osa-looduses-ja-inimese-elus/ https://et.wikipedia.org/wiki/Bakterid
põllumajandusega riiki, kus sattub vette mitmeid reoaineid. Seetõttu tõttu võib toimuda eutrofeerumine. See ohustab niigi viletsa veevahetusega keskkonda. Kuna seal on üsna tihe laevaliiklus, on vahel juhtunud ka naftatankerite õnnetusi, mile tagajärjel satub vette mitmesuguseid naftaprodukte. Lisaks saasteainetele on Läänemerre sattunud nii Teise maailmasõja ajal kui ka pärast Naftatankerite õnnetused mõjuvad seda mitmesuguseid mürkaineid, näiteks lindudele väga halvasti putukatõrje ühendeid ja dioksiine, mis kuhjuvad meresetetesse ja püsivad seal kaua. Dioksiinid jõuavad läbi toidulaua kaladesse ja seal edasi inimeste toidulauale, olles paljude haiguste põhjustajateks. Kliima soojenemine Seoses globaalse kliima soojenemisega, on ka Lääneres toimunud muudatused. On vähenenud jäätumine ning meri on sageli talv läbi vaba. See tuleb küll kasuks laevandusele,
Piirdenärvisüsteem - koosneb mööda keha paiknevatest närvirakkudest Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Hormoonid- Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad lisaks närvisüsteemile erilised keemilised ained. Reguleerivad organismi ainevahetust. Välisnõrenäärmed - eritavad seedevedelikke või jääk- ja mürkaineid mööda kanaleid (mööda juhasid) konkreetsesse kohta. Neutriit - ehk akson ehk närvikiud on närviraku suhteliselt pikk jätke, mis juhib rakukehast tuleva elektrisignaali sünapsikaudu teise närvirakku või elundisse. Dendriit -Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Insuliin - valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Adrenaliin - eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust Tingitud refleks kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul
Fifth level Soojuselektrijaamade kahjulikkus Eesti soojuselektrijaamad on maailma ühed suurimad keskkonnareostajad. Lisaks mürgiste gaaside eraldamisele moodustab põlevkivist umbes poole mittepõlev osa. See põlemisel allesjäänud osa ladustatakse hiljem tuhamägedesse. Neid suuri mägesid võid näha Kirde-Eestis ringi liikudes. Mägedelt voolab koos vihmaveega alla mitmeid mürkaineid, mis reostavad kohalikku ümbrust ning lisaks voolavad piki jõgesid Soome lahe poole. SEJd on meie planeedi atmosfääri peamisi reostajaid. Mida madalama kütteväärtusega kütust kasutatakse, seda rohkem eraldub atmosfääri gaase ja põlemata tahkeid osi. Meie energeetika põhineb põlevkivil, mis on aga keskkonnale kahjulik ja samuti on ka põlevkivi peagi otsa lõppemas. Seega oleks aeg vähendada põlevkivi osatähtsust ja otsida energia saamiseks uusi võimalusi
kaitse- ning tugifunktsiooni. Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. Looma- ja taimeraku võrdlus Erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte Seeneraku võrdlus taime- ja loomarakuga Bakteriraku ehitus ja talitlus
KOH + (CH3NH3)Cl = CH3 NH2 + H2O + KCl metüülammooniumkloriid Ca(OH)2 + (NH4)2SO4 = 2NH3 + 2H2O + CaCl2 ammooniumsulfaat 2NaOH + (C2H5NH3)2SO4= 2C2H5NH2 + 2H2O + Na2SO4 etüülammooniumsulfaat Lihtsamad amiinid on pisut tugevamad alused, kui ammoniaak Alkaloidid (al`quhali - alus) taimsed aluselise reaktsiooniga lämmastikuühendid. Nende hulgas on palju tugevatoimelisi mürkaineid (strühniin, kuraare, nikotiin); psühhotroopseid aineid (oopium, morfiin, heroiin, psilotsübiin, meskaliin, ... ka sünteetilised amfetamiinid, poolsünteetiline LSD), ravimid Vitamiinid ( elu amiinid) Sisuliselt ekslik termin, sest kõik vitamiinid pole tegelikult amiinid , aga esimeses, mida uuriti olid ja nime ( Funk , Lunin) pole enam peetud vajalikuks muuta. Amiinide süntees 1.) Halogenosüsivesinike reageerimisel ammoniaagiga ründab lämmastik oma jagamata elektronpaariga
kasvu. - Ioodi puudusel tekib struuma-see on silmaga nähtav haigus, silmade all kotid ja kael paistes Orgaanilised ained: · Organismide poolt toodetud orgaanilised molekulid on biomolekulid, · Eistatakse bioaktiivseid aineid, mis on orgaanilised ained, mis üliväikestes kogustes mõjutavad organismi elutegevust( sh ensüümid, hormoonid, vitamiinid). Bioaktiivseteks loetakse ka antibiootikume ja mürkaineid. · Orgaanilised ained koosnevad põhiliselt C,H,O- st · Süsivesikud, valgud, rasvad, nukleiinhapped Suhkrud ehk sahhariidid ehk süsivesikud: - jagunevad kolmeks 1)monosahhariidid- 3-6 süsinikku - 3 süsinikku- trioos - 4 süsinikku- tetroos - 5 süsinikku-pentoos - 6 süsinikku- heksoos - tuntumad pentoosid: riboos desoksüriboos Mõlemad osalevad pärilikkuse säilitamisel ja
Võimuorganite pingutusest siiski üksi ei piisa. Paljugi peame veel muutma enda käitumises, et tagada puhtam tulevik. Üks põhjustest, miks ei kiputa keskkonna eest hoolitsema, on see, et inimesed on ikka veel nõukogude mentaliteediga ollakse ükskõiksed ülehomse päeva suhtes ja arvatakse, et nende tegudest ei olene midagi. Tuleb arvestada, et paljud jäätmed on mittelagunevad ja sisaldavad suurtes kogustes mürkaineid. Kes meist ei oleks märganud prügi täis metsaaluseid? Sellist teguviisi ei saa õigustada selgitustega ,,ei ole kuhugi viia" või ,,nii on lihtsam". Kuna oleme võimelised tekitama sellist hulka jäätmeid, siis peame olema ka valmis neid taaskasutusse või mujale ettenähtud kohta suunama. Aktsioonid nagu ,,Teeme ära!" näitavad, et inimesed on valmis käsi külge panema ja tegema suuri tegusid, millel, küll kaudselt, on suur tasu.
lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure) BAKTERIRAKK Kõige väiksemad üherakulised organismid, kelle on kõik elutunnused. Eeltuumsed ehk prokarioodid (puudub rahutuum); kromosoom on otse tsütoplasmas; haploidne ja pole tuumamembraani; mitokondreid ei ole, neid asendavad ribosoomid; on kerakujulised, jätketega ja niitjad Limakapsel säilitab niiskust; võimaldab moodustada kolooniaid; sisaldab tihti mürkaineid; osa baktereid liigub lima abil Rakukest kaitseb kuivamise ja rõhu eest; annab kindla kuju; reguleerib ainete liikumist sisse ja välja (eeltuumsete rakkude jäik rakusein asendab skeletti) Rakumembraan reguleerib ainete liikumist Rõngaskromosoom sinna kuulub DNA, bakteriraku geneetliline materjal Plasmiidid kromosoomi väline DNA-d sisaldav pärilik struktuur Tsütoplasma poolvedel; sisaldab vett, valke, rasvu, mineraalaineid
• Bakterid elavad üksikult - Bakterid elavad gruppidena • Mõnede bakterite kest on kaetud karvakestega, mis on analoogsed imetajate karvadega - õige • Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest - Bakterid, mis põhjustavad haigusi inimese organismi sattudes, nimetatakse patogeenseteks bakteriteks. Enamus neist moodustavad mürkaineid ehk toksiine. 5. Mida sa tead limakapslist? Limakapsel aitab mõningatel bakteritel neid kaitsta ning hõlbustab nende liikumist. 6. Mida tead bakteris leiduvast kromosoomist? Tsütoplasmas asub üks rõngaskromosoom, mis koosneb ühest DNA-molekulist 7. Joonista bakteri skeem koos nimetustega. 8. Bakterid paljunevad: a)eostega , b) pungumisega, c) paljunemisrakukestega, d) mütseeli tükikeste abil, c) .pooldumisega 9. Paljunemise etapid:
tuuleveskid, mis liiguvad tänu tuuleenergiale. Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark on Virtsu Tuulepark. Tänapäeval kasutatakse laialdaselt tuuleenergiat mitmetes Euroopa riikides ja USA-s. Fotoelektrilised elektrijaamad on väga populaarsed Saksamaal. Ühed suurimad päikeseenergial töötavad elektrijaamad tegutsevad USA-s ja Hispaanias. Ka biomassi põlemine ei ole keskkonnale kahjulik. Protsessi käigus eralduvat CO2 ei loeta saasteühendiks ning teisi mürkaineid nagu väävliühendeid ja raskmetalle eraldub väga vähe, ning need lagunevad kiiresti. Biomassi energia põletamist kasutatakse nii soojuse kui elektrienergia saamiseks. Põlemisprotsess toodab kuni 90% biomassist saadud energiast maailmas. Energia saamine biomassist viitab elavale ja äsja surnud bioloogilisele materjalile, mida saab kütusena kasutada. See on kõige vanem ja sagedamini kasutatav energiaallikas. Samal ajal kui töös on palju laiahaardelisi taastuvenergia projekte, on
sapipõis, mis ulatub ligikaudu maksa eesmise servani. Suurte sapijuhade ja sapipõie seinas on silelihaskude, kuidas sapijuha suubumiskohal duodeenumisse moodustab see sulgurlihase. Maksa talitlus Maks on elulise tähtsusega organ, kus toimub suur osa nii valkude, rasvade kui ka süsivesikute ainevahetusest. Samuti aitab maks ringlusest kõrvaldada inimorganismi ainevahetuse käigus normaalselt tekkivaid jääkaineid. Peale selle eemaldab maks verest mürkaineid toimub detoksikatsioon ehk keskkonnas ja toidus leiduvate looduslike ja tehislike mürkainete, ravimite kasutamata komponentide, raskemetallide, bakterite ainevahetusjääkide jne töötlemine. Seesuguse töötlemise tulemusena ei suuda need ained enam endises koguses tungida organismi teistesse rakkudesse. Töötlemisjäägid viiakse seejärel verega neerudesse ning eraldatakse organismist. Maks töötleb ja säilitab toitaineid toidukordadevaheliseks ja ka
KAITSE HAIGUSTE EEST Kaisa Nõmm HAIGUSTE LIIGID: PÄRILIKUD HAIGUSED VIIRUSHAIGUSED BAKTERIAALSED HAIGUSED PÄRILIKUD HAIGUSED ON HAIGUSED, MIS KANDUVAD VANEMATELT EDASI JÄRGLASTELE. PÄRILIKUD HAIGUSED ON TINGITUD MUTATSIOONIDEST EHK MUUTUSTEST RAKU GENEETILISES MATERJALIS. Pärilik haigus- kassikisa Kassikisa sündroom on tingitud 5. kromo- soomi osa kaduma minekust. PÄRILIKE HAIGUSTE EEST EI SAA ENNAST TÄIELIKULT KAITSTA, KUID HAIGUSTE TÕENÄOSUST SAAB VÄHENDADA : SUGULUSABIELUDEST HOIDUMINE MUTAGEENIDE VÄLTIMINE SÜNNIEELNE DIAGNOSTIKA SÜNDIDE VÄHENDAMINE ÜLE 40 AASTASTEL NAISTEL JA RISKIGRUPPI KUULUVATES PEREKONDADES PÄRILIKE HAIGUSTE RAVI: ASENDUSRAVI- Organismis puuduvate ensüümide või hormoonide viimine organismi DIEETRAVI- Spetsiaalne dieet, mis määratakse pärilike ainevahetushäirete korral GEENITERAAPIA- Haige geeni asendamine tervega ERIÕPETUS Eriõpetust vajavad Downi sündro...
Suhkru ja soola sisaldus Alkohol jt. desinfitseeriva toimega ained. UV-kiirgus Spoorid - ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Clostridium botulinum spoorid Bakterite ainevahetus Toituvad kogu keha pinnaga. Toitained liiguvad koos veega läbi rakukesta ja rakumembraani rakku. Toituvad enamasti orgaanilistest ainetest. Näiteks piimhappebakterid süsivesikutest (piimas laktoos), stafülokokid süsivesikutest. Väliskeskkonda eritavad mürkaineid ehk toksiine. Bakterite levimine Õhu kaudu Mustade kätega Saastunud toiduga Saastunud esemetega: tööpinnad, käterätikud jne. Sugulisel teel Stafülokokiline toidumürgitus Tekitaja Staphylococcus aureus. Stafülokokid on väliskeskkonna tingimuste suhtes üsna resistentsed. Püsivad kuivamisel üle 6 kuu. Külmutamine neid ei hävita. Päikese käes püsivad mitmeid tunde. 100`C juures hävivad kohe, kuid 70`C taluvad kuni tund aega.
-vajab energiat (enamasti ATP) ainevahetuse -tekib energia e vabandeb→talletab -vajatakse erinevaid anorgaanilisi protsessid -tekivad jääkained või orgaanilisi ühendeid Energia vabaneb orgaaniliste ühendite Rakud→DNA süntees oksüdatsioonil Replikatsioon→millegi tootmine Maksas- lagundatakse alkoholi, (insuliin) mürkaineid (tekivad jääkained) Transkriptsioon-võib kasutada Translatsioon→lagundamisel tekkiv sünt energia Fotosüntees glükoos→glükogeeni moodustamine Noortel→ülekaalus sünteesiprotsessid Keskeas→protsessid tasakaalus Rangeeas→ülekaalus lagundamisprotsessid Organismi varustamine energiaga: Esmaseks energiaallikaks on (lagundamisjärjekord) sahhariid 1g→17 kJ energiat lipiidid 1g→39kJ energiat
Peensooles jõuab seedimine lõpule. Maost peensoole algusossa kaksteistsõrmiksoolde liikunud toidukörti hakkavad seal mõjutama soole enda nõre ja kahe väga olulise seedenäärme maksa ja kõhunäärme nõre. Rasvade lõhustumine algab kaksteistsõrmiksooles. Maks on kõige suurem nääre, mis toodab sappi. Sapp muudab rasvad hõlpsamini seeditavamaks. Sapi põies võivad tekkida sapikivid, mis põhjustavad valusi ja takistavad sapi liikumist. Maks lagundab mürkaineid, ntks alkohol. Kõhunäärme nõre sisaldab erinevaid seedeensüüme. Selle nõre suundub kaksteistsõrmiksoolde. Kaks tähtsamat ülesannet neutraliseerib happelist toidumassi, lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Tärklisest moodustub lõpuks lõhustumisel glükoos. Rasvad lõhustuvad ka väiksemateks molekulideks glütserooliks ja rasvhapeteks, mis imenduvad lümfisoontesse.
aineid 2) Biotroofid org. Materjali elus objekti käest. Sümboidid (taim + seen) Parasiidid elus org. Toitumisest. Mükoriisa: taime ja seene koostöö. 99% taimedest teevad koostööd. SAMBLIKUD Seen: Varustab vees ja vees lahustunud mineraalainetega. Vetikas: Varustavad fotosünteesil tekkinud org. Ainetega. SAMBLIK ON vetika ja seene kooselu. Samblikud elavad kõikjal, on kohastanud elama kõikjal, murendavad kivimeid- tekib muld, loomadele toiduks (tundra), talletavad mürkaineid, õhusaasteindikaator. Sambliku keha: Tallus Paljunemine: Tekivad kehakesed talluse sees, tõusevad pinnale ja levivad. Levivad väljakasved, mis murduvad tallusest lahti ja levivad edasi. Seente kasulikkus: seente ühendid ravimites, tooraine valmistamisel, ohtlike tööstusjäätmete lagundaja, kult. Taimede juurde sümbioosiks, surnud taimorganismide lagund. Seente kahjulikkus: peamised toiduainete riknemist põhjustavad, seenemürgitus, majavamm (lag. Puit konstruktsioone)
rakumembraan, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, 4)Taimeraku iseärasused: Taimerakul on rakukest, mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid,kromoplastid, leukoplastid .Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. Taimerakul puudub vereringe, lisaks rakumembraanile ka tihe rakukest. 5)Loomaraku iseärasused: Tsentrasoom osaleb raku jagunemisel, kromosoomide jaotamisel poolustele. Raku tuum elutegevuse juhtimine, kannab edasi pärilikkust Looma- ja taimeraku võrdlus 6)Taime ja loomaraku erinevused: 1. loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2. taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3
tõmmukaimani nahka katab must pig- ment,mis aitab tal keha temperatuuri reguleerida ja on samal ajal talle ka suurepärane maskeering. Lõuna-Ameerikas elava AARA värvikaid sulgi kasutavad indiaanlased ehte- ja noolesulgedena. Sinine & kuld aarad söövad vilja, pähkleid, seemneid, salatit, porgand, kabatsokki, herneid, apelsini, banaani, õuna, kiivit, aprikoosi jpm. Puu- viljade toitmise juures tuleb kindlasti eemaldada seemned, sest need sisaldavad teatud mürkaineid mis on linnu tervisele kahjulikud. GORILLA on 2 m pikkune ja kuni 230 kg raskune suurim inimahv. Ta toitub lehte- dest ja võrsetest. Sissetungijate peleta- miseks trummeldab isasloom rusikatega rinnale. Kuigi gorilladel on pikad käed, ei hoogle nad oksalt oksale, vaid tegutsevad peamiselt maapinnal, liikumisel toetuvad nad sõrme- ja varbanukkidele. Ööbimis- aseme valmistavad gorillad puu otsa, kus neid ei ohusta nende ainsad vaenlased leopardid. Ta elab ekvaatorilähedastel
vajab oma kogust nagu täiskasvanugi ning ka imikutel võib esineda nn. võõrutusnähtusid. Üleüldised levinud probleemid on näiteks: 1) Alkoholi tarbimine kahjustab maksa ja südant ning võib põhjustada kõri-, mao-, maksa- ja kopsuvähki. Pika aegse tarbimise käigus muutub maks kivitee taoliseks olluseks. On olnud ka juhtumisi, kus pankreas ja maks lähevad mädanema ning osa neist tuleb eemaldada. Maksa kahjustumisel, ei suuda see enam korralikult välja tõrjuda mürkaineid kehast. Kui maks on raskelt kahjustatud, on ka võimalus siirdamisele, kuid see on tavaliselt viimaseks lootuseks, kuna maksa doonoreid üldiselt ei leidu 2) Alkohol sisaldab palju tühjasid kaloreid, mis võivad pakkuda hetkeks täiskõhu tunnet, kuid kehal jäävad saamata tähtsad ained ning suure kalorite hulgaga võib kaasneda ka ülekaalulisus. 3) Liigsel tarbimisel nõrgeneb inimese aju töö ning iga hetkega väheneb aina vähem ajurakke
Ohtliku veose vedamisel peab autojuht vajadusel näitama kehtiva ADR tunnistust, Ohtliku veose vedamiseks vajaliku varustuse olemasolu autos ning tegema abosluutselt igakülgset koostööd ohtliku veose käsitlemisel, laadimisel. Samuti peab autojuht avama ADR ohumärgised veovahendil sõitu alustades. Kauba saatja on kohustatud andma autojuhile tema emakeeles tõlgitud ADR dokumendi konkreetse saadetise tarvis. Eriti ohtlikuks veoseks peetakse plahvatusohtlikke, väga tugevatoimelised mürkaineid ja radioktiivseid materjale. Eriti ohtliku veose veotee kooskõlastab pädev asutus. Nendeks võib olla nt Maanteeamet ja Päästeamet. See peab kehtima vähemalt viis päeva enne veo algust. Igal ohtlikul ainel on oma kindel tunnusnumber, mis on rahvusvaheliselt kokku lepitud ning kindlaks määratud. Kirjapildis märgitakse seda tähisega UN, millele järgneb neljakohaline nr.
Seente rakukest koosneb kitiinist, millest koosneb ka putukate välistoes. Seenerakkude on olemas tuum. Seentel talletub rakkudesse samasugune varuaine nagu loomadelgi, taimedele omast tärklist seentes ei esine. Seeneniidid harunevad ja kasvavad pikemaks tipust. Seeneniidid kasvavad mullas, kõdus või teiste organismide sees, kus nad moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli, s.o harunenud ja omavahel põimunud seeneniitide võrgustiku. Seeneniidid eritavad mulda mürkaineid ehk toksiine. Toksiinide abil peavad seened omavahel pidevat nn keemiasõda elupaiga ja toidu pärast. Osa seeni moodustab viljakeha Soodsates tingimustes moodustavad paljud seened tihedasti põimunud seeneniitidest viljakehasid. Viljakehad on seente paljunemisorganid, mis hõlmavad vaid väikese osa kogu organismist. Viljakehas valmivad paljunemiseks ja levimiseks eosed, mis on mikroskoopilised, ümara kuju ja paksu kestaga rakud. Viljakehasid on vägamitmesuguse kuju ha
jalgrattaga. Viimati pakutud liikumisviisid ei tule kasuks ainult loodusele, vaid ka inimesele endale. Nõndamoodi toimetades on võimalik säästa loodust, kui ka oma tervist. Meie emakesest loodusest sõltub ka paljuski meie tervis ja elujõud. Ka meie igapäevane toit ja hingatav õhk tuleb loodusest. Kuid mida päev edasi, seda rohkem satub meie hingatavasse õhku oksiide, mis meile otsest negatiivset mõju avaldavad. Üha enam kasutatakse meie toidu kasvatamisel erinevaid väetisi ja mürkaineid, mis küll annab perfektse saagi, kuid toidu muudab see järjest ebakõlblikumaks. Kuna nii mõnedki inimesed on hakkanud tähelepanu juhtima erineval viisil saadud toidukaupades, siis viimasel ajal on hakatud mõtlema tervislikumalt, ning eelistatakse poeletilt kaupa mis on mahetootmise teel saadud. Mahetootmine pole ka ainult kasulik seepoolest, et saadud toit on puhas vaid ka sellepoolest,et taoline tootmisviis saastab ka maapinda vähem.
vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Hallhüljes Läänemere suurim imetaja · Hallikas toon · 210-330cm · 105-310kg · Toitub enamasti kaladest. Poegib ta jääl või maal. Hallhülge pojad sünnivad veebruari lõpus-märtsis. Algul on pojad abitud ning ei oska ujuda, ilma vanemateta nad hukkuksid. · Hallhüljest ohustab enamasti reostumine, kuna toiduahela lõpplülina koguneb temasse palju mürkaineid. Söödav rannakarp · Tarvitatakse söögina · Ta poolmed on pealtpoolt mustad või tumesinised, mis eestpoolt teravalt ahenevad. Viigerhüljes · Viigri koon on lühike ja töntsakas. Ta toitub peamiselt kaladest. Poegib veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas. Sinna jääb ta mõneks kuuks. Tavaliselt on viigril 1 poeg, haruharva rohkem. Poeg on juba paari päeva vanuselt võimeline ujuma. · Ta on looduskaitse all · elab rannavetes · 1-1,8m · kuni 100 kg
pind puuviljaviiludega. Seda võib teha ainult 10 minutit, siis tuleb liha kuivatada ning otsekohe kuumtöödelda vastasel juhul võib liha muutuda pudrutaoliselt pehmeks Banaan · Sisaldab palju sahharoosi ja vitamiine ning väga vähe fruktoosi, glükoosi, tselluloosi ja tärklist · Küpsetes viljades sisalduvatel pektiinainetel on võime siduda seedetraktis asuvaid mürkaineid. Peale selle mõjuvad nad hukutavalt jämesoole roisubakteritele ja soodustavad soolestiku tühjenemist · Banaan on profülaktiline vahend ja ravi kõrge vererõhu korral, samuti soodustab ta kehakaalu alandamist ning organismi immuunsüsteemi tugevnemist · Sobivad pärast operatsiooni tüsistuste korral, samuti põletustega ja onkoloogilistele haigetele
Sööduülejäägid ja kalade väljaheited kanduvad võrksumbast välja. Merre sattuvates ainetes on palju fosfori- ja lämmastikuühendeis. Need suurendavad vee toitainetesisaldust, vesi muutub sogaseks, on paha maitsega ja lõhnab halvasti. Rohked vetikad muudavad rannikud limaseks. Vikerforellikasvandus on tähtis tuluallikas kuid samas kahjustab see mere looduslikku elustikku ja inimeste heaolu. Aastakümnete jooksul on Läänemerre kogunenud mitmeid mürkaineid. Neist tuntumad on DDT, PCB-ühendid, elavhõbe ja raskemetallid. Kõige rohkem koguneb mürke toitumisahela lõpuossa. Seetõttu on eriti rannikuvete röövkalad mõnikord inimtoiduks kõlbmatud. Kaladel võib ilmneda mitmesuguseid kahjustusi, näiteks Põhjalahe lõunaosast on leitud silmadeta räimi. Kaks näidet sellest et Läänemerel on probleeme keskkonnamürkidega: 1. 1970. aastate algul pandi tähele, et mitmeis Läänemere merikotka pesades pojad ei koorunud või surid
31. metabolism ainevahetus (sünteesi- ja lagundamisprotsessid) 32. metsistunud taimed taimed, mis kasvavad vahel väljaspool ala, kuhu nad on istutatud, kuid iseseisvalt ei paljune (nt lehis, sirel) 33. mikroelemendid elemendid, mida vajatakse väiksemates kogustes (Fe, Sl, Mn, Cu, B, Zn, Mo) 34. mürkaine aine, mille kahjustustoimed on tugevad ja ilmnevad juba aine väiksete koguste korral 35. mürktaim taim, mis sisaldabinimesele kahjulikke mürkaineid( nt alkaloidid, glükosiidid, eeterlikud õlid) nt. surmaputk, ussilakk, koirohi 36. naturaliseerunud liik taim, mis on levinud ka looduslikesse kooslustesse ning suudab iseseisvalt paljuneda 37. okaspuud suurim paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm (nt mänd, kuusk, kadakas) 38. ontogenees org-de individuaalne areng, mis seisneb arengufaaside vaheldumises(tsüklid) 39. paleobotaanika teadusharu, mis uurib taimede jäänuseid kivimeid(kivistised, fossiilid) 40
annaabi.ee 
