Töö nr. 4 nimetusega ,,Juhuhälbed" Aines ISS0050 Mõõtmine ARUANNE Aruanne esitatud: Aruanne kaitstud: Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. .................................. (allkiri) Mõõtetulemused millisekundites: 1 2386 26 2281 2 2056 27 2344 3 2241 28 2011 4 2041 29 2275 5 2150 30 2069 6 2238 31 2066 7 2563 32 2463 8 2315 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr 4: SAGEDUSMÕÕTUR ARUANNE Täitjad: xxxxxxxxx 000000 IATB00 xxxxxxxxx 000000 IATB00 Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 00.00.2011 Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. ...................................... Töö eesmärk: Sagedusmõõturi tööpõhimõttega ning sagedusmõõturi erinevate kasutusvõimalustega tutvumine. Kasutatavad seadmed: 1.) sagedusmõõtur HP53131A 2.) Personaal...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö: KAHEASTMELISE TRANSISTORVÕIMENDI MODELLEERIMINE ARVUTIL ARUANNE Täitjad: Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: Aruanne esitatud: ............................................ Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. ...................................... Töö eesmärk: Tutvumine lihtsamate praktikas kasutatavate transistorvõimendusastmete skeemide, nende arvutamise, sidestamise ning numbrilise modelleerimisega. Töö käik: 1. Koostasime kaheastmelise transistorvõimendi (vt joonis 1) põhimõtteskeemi arvutil programmiga LTspice IV'is Joonis 1. Kah...
Töö nr. 5 nimetusega ,,Digitaalostsillograaf" Aines ISS0050 Mõõtmine ARUANNE Aruanne esitatud: Aruanne kaitstud: Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. .................................. (allkiri) Siinuselise signaali mõõtmine ja jälgimine Siinuseline signaal sagedusega 1000 Hz, sumbuvus 10 dB, tundlikkus 0,5 V/div. Signaali sagedus on = 1000 Signaali amplituud on = 10,13 ÷ 2 = 5,065 Signaali max. Tõusukiirus on ÷ = 0,75 ÷ 0,00002 = 37500 Signaali max. Tõusukiirus arvutuslikult on 2 = 2 1000 5,065 = 31824,3...
15.11.2016 Labor 1 aruanne Side labor 1 Telefoni analoogliides aruanne Töö tegijate nimed: Kaidi Kabelmets Töö tegemise kuupäev: Mon Oct 10 13:30:24 2016 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55 55 0 Hõiveseisund 9.8 7.2 2.6 Valimistooni kestus: 7.5s Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. I = U/R Vool mis läbib terminalseadet rahuseisundis Irahus = 0V/50Ω = 0A Takistil puudub pingelang, seega terminalseadet läbiv vool on 0A Vool mis läbib terminalseadet hõiveseisundis Ihõives = 2,6V/50Ω = 0,052A Takistil on pingelan, seega terminalseadet läbiv vool on 0,052A Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. R = U/I Telefon...
Side 6 labor – Mobiilside kärgvõrk aruanne Töötegija nimi: ************ Töö tegemise kuupäev: Wed Det 14.12.2016 Andmete analüüs mobiilterminalis Tugijaama kuvatud informatsioon LTE: 2031-257135115--1 Kordiinaadid: 59.3369290, 24.6282260 Võimsusmõõturi andmed RSRP (Reference Signal Received): dBm -87 Viide signaalile vastava jõu jaoks. RSRP on RSSI tüübi mõõtmine, sellele on teatavaid definitsioone ja detaile. Teisisõnu RSRP defineeritakse kui tagavara elementide kaasabi lineaarset keskmist, mis kannab toiteelemendile omast võrde signaali arvestatud signaali laineala mõõtmise sees, seega RSRP mõõdetakse ainult sümbolites mis kannavad RS'i. RSRP (dBm) näitab signaali keskmist laineala. RSSNR (Signal-To-Noise Ratio): dB 0.9 Analoog ja digitaal kommunikatsioonides, signaal-müra suhe, tihti kirjutatakse S/N või SNR, on suhteline taustmüra signaali tugevuse mõõtmine. Suhet mõõdetakse tavaliselt detsibellides (DB) kasutade...
Tallinna Tehnikaülikool, automaatikainstituut Töö nr. 3 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF aines LAV3730 Mõõtmine aruanne üliõpilane: aruanne esitatud _________________ aruanne kaitstud _________________ Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Töö iseloomustus Tutvumine digitaalostsillograafiga C98 ning selle võimalustega nagu näiteks tulemuste salvestamine mällu, suurem mõõtetäpsus ja info numbriline esitus ekraanil. Töös kasutatud seadmed Digitaalostsillograaf C98 Signaalide generaator Kõlar Arvuti RS232 liidesega ning programm Hyperterminal Seadmete ühendamiseks vajalikud juhtmed Töö käik Mõõteinfo ekraanil...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine Labor 1 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 14.04.2011 Tallinn 2011 Mõõtetulemused Katse nr Ti Väärtus (ms) 1 2001 2 1995 3 2157 4 1912 5 1904 6 2043 7 2214 8 2033 9 1804 10 1758 11 1981 12 1768 13 1747 14 1965 15 1741 16 1645 17 1961 18 2032 19 2072 20 1744 21 1874 22 2013 23 2033 24 2046 25 2042 26 2014 2...
Side 6 labor – Mobiilside kärgvõrk aruanne Töötegija nimi: ************ Töö tegemise kuupäev: Wed Det 14.12.2016 Andmete analüüs mobiilterminalis Joonis 1 Tugijaama kuvatud informatsioon LTE: 2031-257071628-457 (+/-10m) (4G leviala) Kordinaadid: 59.3071150, 24.4005350 Võimsusmõõturi andmed (vasakpoolne) RSRP (Reference Signal Received): dBm -97 Viide signaalile vastava jõu jaoks. RSRP on RSSI tüübi mõõtmine, sellele on teatavaid definitsioone ja detaile. Teisisõnu RSRP defineeritakse kui tagavara elementide kaasabi lineaarset keskmist, mis kannab toiteelemendile omast võrde signaali arvestatud signaali laineala mõõtmise sees, seega RSRP mõõdetakse ainult sümbolites mis kannavad RS'i. -97 RSRP (dBm) näitab signaali keskmist laineala. RSSNR (Signal-To-Noise Ratio): dB 30.0 Analoog ja digitaal kommunikatsioonides, signaal-müra suhe, tihti kirjutatakse S/N või SNR, on suhteline taustmüra signaali tugevuse mõõ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKA TEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktiline töö aines : Soojustehnika Töö nr. 1 Töö nimetus: Termopaaride kalibreerimine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: AAAB-32 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Joonis 1.1. Termopaaride katseseadme skeem: 1-metallplokk; 2-elektriahi; 3- võrdlustermopaar; 4-vedeliktermomeeter; 5-voltmeeter; 6-termostateeritud klemmlaud; 7- termopikendusjuhtmed; 8- kalibreeritav termopaar; 9-küttemähis; 10 ühendusjuhtmed. Töö eesmärk: Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f 1 (t ) ning t1 = f 2 (t ) . Arvutada termopaari...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr 1: ALALIS- JA VAHELDUVPINGE MÕÕTMINE ARUANNE Täitjad: xxxxxxxxxxxx 000000 IATB00 xxxxxxxxxxxx 000000 IATB00 Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 00.00.2011 Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. ...................................... Töö eesmärk: Õppida kasutama numbrilist multimeetrit alalis- ja vahelduvpinge mõõtmiseks. Kasutatavad seadmed: 1.) multimeeter ...
Richard Karming LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31 Juhendaja: lektor J.Tuppits Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn 2015 SISUKORD 1. LABORATOORNE TÖÖ NR 7..............................................................................................3 2. LABORATOORNE TÖÖ NR 8..............................................................................................4 3. LABORATOORNE TÖÖ NR 11............................................................................................5 4. LABORATOORNE TÖÖ NR 9........................................................................
ÜLDMÕÕTMISED Aruanne Õppeaines: Füüsika Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI 11 Juhendaja: I.Georgievskaya Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 1.Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 2.Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid(3-silindrit,2 plaati) 3.Töö teoreetilised alused 3.1. Nihik -mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number(mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. -Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 3.2. Kruvik - Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstuut Nihkeanduri Kalibreerimine Töö nr. 1 Aruanne Juhendaja: Rein Jõers Tallinn 2012 Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab muunduri, mis muundab pöördliikumise pingesignaaliks U Töö eesmärk Selgita, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C· ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 26,17 mV/° U=C· Kasutatud seadmed Nihkeandur reostaatanduri tüüp PTP5, R=40k±5%, lineaarsus ±0,2%, P=1 W;nominaalne (e. nimi-) muunduskarakteristik on lineaarne Un=C* mõõtepiirkond =0º......330º; valjundsignaal on alalispinge U.Pöördenurga malliga mootmise piirveaks loeme =0,5 kogu mõõtepiirkonnal.Uv; Uk on leitud valemist ±(a+b())*x kus Xp on piirkond ja X nait. Piirkonnal 0,1V on a=0,02 ja b=0,01, piirkonnal 1V ja 100...
Tallinna Tehnikaülikool, Automaatikainstituut Töö nr. 2 nimetusega SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED aines LAV3730 Mõõtmine Töö tehti 5. aprill 2001 brigaadiga koosseisus: Veiko Lepp Anneli Kaldamäe Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistatega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid Multimeeter B7-37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83, fasomeeter F2-34, ühenduskaablid, klemmlii...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKA TEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktiline töö aines : Töö nr. 7 Soojustehnika Töö nimetus: Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MAHB-51 Õppejõud: Töö tehtud: Heli Lootus 10.10.2012 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 14.12.2011 Tallinn 2011 Skeem 1 ventiil; 2 - aurutoru; 3 - isolatsioonikiht; 4- mõõtevöö; 5 - termopaarid; 6 äärekaitseribad 7 millivoltmeeter; 8 manomeeter; 9 - termostaat; 10 - elavhõbetermomeet...
Anastasia Petrova KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA MATERJALI TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Teedeehitus Õpperühm: KTEI11 Tallinn 2010 4 2 Laboritöö aruanne 1. Töö ülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid Elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed (sfäär). 3. Töö teoreetilised alused. On tähtis mäletada, et nihiku viga on kuskil 1 mikromeeter ehk 0,001mm ning tehniliste kaalude viga on 0,001 mg. Lisandub ka mõõtmisel võimalik inimviga. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega Katsekeha tiheduse saab arvutada järgmise valemiga: D= m/V Selles valemis D on katsekeha materjali tihedus, M on katsekeha mass, V on katsekeha ruumala. Sfääri ruumala saab arvutada...
Tallinna Tehnikaülikool Raadio- ja sidetehnika instituut Aines IRO0020 Raadiosageduslik skeemitehnika Laboratoorse töö nr. 1 Transistorvõimendi modelleerimine arvutil Aruanne Koostajad: 2012 Töö eesmärk: Tutvumine praktikas kasutatava transistorvõimendusastme skeemi, selle tööreziimi arvutamise ning numbrilise modelleerimisega (SPICE). Tagasiside kasutamine ja selle mõju skeemi tööle. Kasutatavad seadmed: 1. SPICE SPICE Vabatarkvaraga LTspice IV v.4.03z varustatud personaalarvuti Töö käik: Koostasime LTspice IV'is transistorvõimendusastme skeemi eelnevalt arvutatud elementide väärtuste põhjal. Joonis 1. Transistorvõimendi skeem Esialgu arvutatud elementide...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut zzzzz zzzzz zzzzzzzIAPB Töö nr 4 nimetusega JUHUHÄLBED Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatame olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine: Katsetaja mõõdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning va...
Töö iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvumine signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtevigade määramine. Kasutatud seadmed -- Multimeeter B7-37 -- Multimeeter B7-40/4 -- Generaator G3-112 -- Ostsillograaf C1-83 -- Fasomeeter F2-34 -- Ühenduskaablid ja klemmliist Töö käik 1.Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: F = 2 KHz, U = 3 V, UP = 20 V, Generaatori sumbuvus 10dB ...
Tallinna Tehnikaülikool 2014/15 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 8 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Oliver Nõgols Rühm: MATB11 Esitatud: 10.12.14 Töö eesmärk: (Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk) 1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal. 2. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli, Barcoli kõvadus). 3. Määrata plasti rakendusomadus. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) 5 erinevat plasti, mida tuli töö käigus identifitseerida. Kõvaduse määramiseks kasutasime Barcoli ja Rockwelli masinat. Tiheduse määramiseks oli kasutusel progra...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Töö nr 3 nimetusega AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE Aruanne ai nes ISS0050 Mõõtmi ne Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi voi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töö käik 1. Takistuse mõõtmine multimeetriga 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Takistite nominaalväärtused: R1 = 2.7 M ± 10% ja R2 = 200 ± 10% Mõõdetud takistite väärtused: R1 = 2.6707 M ja R2 = 190.04 Leian piirvead ± 10% on 0,27 M mõõdetu ja piirviga vaadates piisaks ka 2%, et jääks lubatud piiridesse. 10% on 2 ka see takisti on lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutasime taki...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö nr. 1. MULTIMEETER ARUANNE Täitjad Kert Karelson XXXXXX IATB61 Janno Paas XXXXXX IATB61 Marelle Soosaar XXXXXX IATB61 Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud 26.02.2010 Aruanne esitatud Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk Õppida tundma numbrilist multimeetrit. Kasutatavad seadmed 1) Multimeeter HP34401A 2) Alalispinge allikas 5-44 3) Signaaligeneraator 6-37 4) Ühendusjuhtmed Teoreetiline osa Multimeeter HP 34401A mõõdab alalispinget kahekordse integreerimise põhimõttel. Mõõdetavat alalispinge...
Tallinna Tehnikaülikool Labortöö aruanne Õppeaine: AME3130 Elektrotehnika Tudeng: Tudeng: Labortöö pealkiri: Takistuste mõõtmine Labortöö tehtud: Juhendaja: 1. Labortöö üldkirjeldus Töös kasutatakse kahte takistit, mille takistused erinevad teineteisest suurusjärgu võrra. Rakendatakse nn. volt-amper-meetodit, mis võimaldab arvutada takistuse väärtuse mõõteriistade näitude põhjal. Takistuse täpse väärtuse arvutamiseks pinge ja voolu kaudu peab teadma voltmeetri ja ampermeetri sisetakistusi kasutatud mõõtepiirkondade puhul. Takistust mõõdetakse lisaks ka otseste takistuse mõõtmise mõõteriistadega takistussillaga ning multimeetriga (testriga). 2. Katseskeem 3. Kasutatud mõõteriistade parameetrid Voltmeeter: sisetakistuse väärtused mõõtepiirkond 7,5 V 83,3 mõõtepiirkond 15 V 166,7 Ampermeeter: sisetakistuste väärtused mõõtepiirkond 200 mA ...
RASKUSKIIRENDUS PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 22.10.2014 Tallinn 2014 1. Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töövahendid Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: T =2 π ...
Finantsraamatupidamine Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga. Info kasutajad: Välistarbijad, vähemalt määral sisetarbijad. Ajaline suunitlus: minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne Objektid: Organisatsioon kui tervik Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega(raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) MÕISTED: · Kohustus- Raamatupidamiskohuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg(1. Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. 2. Millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist) · Kohustis- Eraõiguslik suhe, milles üks pooltest(võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele(võla...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 3 nimetusega AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi voi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töö käik 1. Takistuse mõõtmine multimeetriga 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Takistite nominaalväärtused: # = 510 ± 2% ja $ = 20 ± 5% Mõõdetud takistite väärtused: # = 509,84 ja $ = 0,19007 Leian piirvead ± # = ± @0,1...
Kodune töö nr 1. Tartu Laululava välimõõtmiste aruanne Käesoleva praktikumitöö alusmaterjaliks on magistritöö teemal Tartu laululava kõlaekraani kontrollmõõtmised, mille autoriks on Martin Sirk. Praktikumitöö eesmärgiks on tutvuda laululaval teostatud kontrollmõõtmistega ning leida vastused esitatud küsimustele. Laululava reeperite vaatlusi viidi läbi kandekonstruktsioonide seisukorra hindamiseks ning tuvastamaks võimalikke ohtlikke vajumisi võrreldes varasemalt tehtud mõõtmistega. Esimese tööna planeeriti käik, mille käigus määrati reeperite vahelistele lõikudele instrumendi jaamade ja ka lattide asukohad. Laululava kandevkonstruktsioonide reeperite vaatlusi teostati kasutades digitaalnivelliiri Trimble DiNi 12 jäigal puidust statiivil. Käikude nivelleerimisel kasutati jäiku Carl Zeiss Jena LD 13 invar-koodlatte. Enne mõõtmiste alustamist tehti igapäevaselt nivelliiri kontroll, milleks kasutati Näbaueri meetodit. Vaat...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstuut SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Töö nr. 2 Aruanne Juhendaja: Rein Jõers Tallinn 2012 Töö iseloomustus Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistatega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Töövahendid Multimeeter B7-37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112, ostsillograaf C1-8...
Tallinna Tehnikaülikool 2018 Mehaanika ja tööstustehnika instituut Praktikumi nr. 2 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kasutatud töövahendid: Viil, kõvadusmõõturid Katsetulemused: Keevis Materjalid - Teras Klaas- õmblu S355J Teras AW- C2- tekstolii Meetod s 2 C30 AlCu4Mg1 CuZn35 VK15 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 4 nimetusega JUHUHÄLBED Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatame olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine: Katsetaja mõõdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja valguse kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel mõõdetakse sagedusmõõturiga. Tekkiva mõõtevea põhjustab katsetaja. 1. Esitan mõõtetulemused ti tabelina ja graafikuna. Katse ti(ms) Katse ti(ms) Katse ...
katse nr. ti |ti-to| [msek] [msek2] 1 2045 44 1936 2 1925 -76 5776 3 1951 -50 2500 4 2042 41 1681 5 1923 -78 6084 6 1937 -64 4096 7 2011 10 100 8 1937 -64 4096 9 1896 -105 11025 10 1808 -193 37249 11 1761 -240 57600 12 1981 -20 400 13 1957 -44 1936 14 1847 -154 23716 15 2127 126 15876 16 1936 -65 4225 17 1909 -92 8464 18 1972 -29 841 19 2006 5 25 20 1987 -14 ...
Tallinna Tehnikaülikool 2014/15 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr.7 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Oliver Nõgols Rühm: MATB11 Esitatud: 10.12.14 Töö eesmärk: (Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk) Tutvuda alumiiniumisulami – duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Vastavalt Cu sisaldusele määrata duralumiiniumi termotöötluse viis. Töö käigus määrata duralumiiniumi termotöötluse eesmärk. Joonestada graafik duralumiiniumi kõvaduse muutus sõltuvalt vanandamise aja pikkusest. Kasutatud töövahendid: (Kirjeld...
1. Mõisted: Vara Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustused Raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Omakapital Raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Kasum/kahjum Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Tulu Aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, väljaarvatud omanike poolt tulenev sissemakse. Kulu Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendab raamatupidamiskohustuslase omakapitali, väljaarvatud omanike poolt tehtud väljamaksed. Majandustehing Raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus...
Raamatupidamise alused Lühikonspekt Eesti Maaülikooli üliõpilastele Teema 1: Sissejuhatus Majandusarvestus (raamatupidamine) on igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Informatsioon äritegevuse tehingute ja sündmuste kohta mõõdetakse ja koondatakse aruannetesse, mida kasutavad ettevõttest huvitatud isikud. Püstitatud eesmärk, täielikult aru saada kõigist aruannetesse koondatud andmetest, jääb enamasti saavutamata, sest eesmärgi saavutamine eeldab erialateadmiste ja oskuste olemasolu. Hea on võrdlus kirurgiga. Arvata võib, et enamus inimesi teab, millega kirurg tegeleb, kuid ei mõista, missugused erialateadmised ja oskused kirurgil peavad olema patsientide õigeks kohtlemiseks. Arusaamine raamatupidamisest ei tule lihtsalt. Otsusekindluse ja visa tööga on võimalik väga palju raamatupidamisest teada saada. Omandatud teadmised on väga väärtusliku...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstuut AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE Töö nr. 3 Aruanne Juhendaja: Rein Jõers Üliõpilane: Tallinn 2012 Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi või admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töövahendid Multimeeter B7-40/4, mõõteseade E7-12, takistid, takistustermomeeter, takisti, kondensaator, ...
Kordamisküsimused „Raamatupidamise alused” eksamiks. Materjalid: Loengukonspekt ja RTJ 1,2,3,4,5, TMS 1) Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted: Vara: Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel. (nt mingi ese, kinnisvara, litsents, lepinguline õigus) Kohustused- Raamatupidamiskuhustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Omakapital- Raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Omakapitalist räägitakse ainult äriühingute puhul. Sihtasutuste ja mittetulundusühingute puhul nimetata...
SISUKORD 1 TÖÖDE ÜLDISELOOMUSTUS _____________________________________2 2 GEODEETILISTE MÄRKIDE RAJAMINE, VÄLISVORMISTUS JA ASUKOHAKIRJELDUSTE KOOSTAMINE ___________________________4 2.1 Ülevaade märkide rekonstrueerimistöödest ______________________________ 4 2.2 Märkide ehitamine _________________________________________________ 5 2.3 Kasutatud märgitüüpide kirjeldused ____________________________________ 7 2.4 Välisvormistus ____________________________________________________ 9 2.5 Asukohakirjelduste koostamine _______________________________________ 9 3 KOHALIKU GEODEETILISE PÕHIVÕRGU 2. JÄRK__________________10 3.1 Kõrguslike lähtepunktide geomeetriline nivelleerimine ____________________ 10 3.1.1 Kasutatud instrumendid _________________________________________________12 3.1.2 Instrumentide kontroll _____________________________...
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool OP1 Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: OP1 A Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse. Mida väiksem on vaatenurk , seda väiksem on silma võrkkestal tek...
SISEKLIIMA MÕÕDISTAMINE ARUANNE Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 31 Juhendaja: lektor Leena Paap Esitamiskuupäev: 22.09.2015 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 1.OPERATIIV TEMPERATUURI ARVUTAMINE EVS-EN 15251:2007(2010)..............................5 2.ÕHU SUHTELISE NIISKUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007(2010)....................................8 3.ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007 (2010)..........................................9 4.ÕHU CO2 SISALDUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007 (2010)...........................................11 5.NIISKUSE JA TEMPERATUURI...
Vahur Aasamets KILLUSTIKALUSE EHITUS Õppeaines: TEE-EHITUSTÖÖD PROJEKT II Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: lektor KAREL SAAR Tallinn 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 2. RATSIONAALSE TÖÖ KIRJELDUS............................................................................................4 3. MATERJALIDE KASUTUS JA NÕUDED MATERJALI KVALITEEDI KOHTA.....................5 4. MATERJALI VAJADUS.................................................................................................................6 5. TEHNIKA JA INIMTÖÖJÕU VAJADUS......................................................................................7 6. TÖÖ MAKSUMUSE KALKULATSIOON JA AJALINE VAJADUS..........................................8 7. TÖÖDE KVALITEE...
Vahur Aasamets KILLUSTIKALUSE EHITUS Õppeaines: PROJEKTIJUHTIMINE I Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: lektor ENN TAMMARU Tallinn 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 2. RATSIONAALSE TÖÖ KIRJELDUS.............................................................................................4 3. MATERJALIDE KASUTUS JA NÕUDED MATERJALI KVALITEEDI KOHTA.......................5 4. MATERJALI VAJADUS..................................................................................................................6 5. TEHNIKA JA INIMTÖÖJÕU VAJADUS.......................................................................................7 6. TÖÖ MAKSUMUSE KALKULATSIOON JA AJALINE VAJADUS............................................8 7. TÖÖDE KVALITEEDI ...
// 1. ÜLESANNE: kirjutada järgnevatele inglisekeelsetele terminitele eestikeelne selgitus Näit: WATERLINE – veeliin ACT OF GOD – erakorraline katkestus nt maavärin või üleujutus ADDENDUM – lepingulisa, mis muudab algse lepingu tingimusi ADDRESS COMMISSION – aadressitasu, mida laevaomanikud maksavad ADVANCE FREIGHT – ettemakstud prahiraha AIR DRAFT – maksimaalne kõrgus veepinnast laeva kõrgeima punktini ALL TIME SAVED – kogu kokkuhoitud aeg ALONGSIDE – kai ääres, parda ääres ALTERNATE - üle ühe laadruumi HOLDS ALWAYS AFLOAT or ALWAYS SAFELY AFLOAT – alati turvaliselt ligipääsetav/ohutult põhjal ARRIVAL PILOT STATION - saabumissadama lootsijaam, lootsivõtukoht ARRIVED SHIP – saabunud laev AS FAST AS THE VESSEL CAN RECEIVE/DELIVER – nii kiiresti kui laev suudabsaabuda/tarnida BALE CAPACITY – tükklasti kaubaruumide maht BALLAST - ballast, tugilast ...
Tallinna Tehnikaülikool 2014/ 2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Keiu Simm Rühm: MATB11 Esitatud: 20.10.2014 Töö eesmärk: Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kasutatud töövahendid: katsekehad viil mikroskoop jälje mõõtmiseks Brinelli kõvadusmasin Rockwelli kõvadusmasin Vickersi kõvadusmasin Kõvadu...
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse. Mida väiksem on vaatenurk , seda väiksem on silma võrkkestal tekkinud kujutis ja seda vähem detaile sa...
Müra Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Mis on müra.................................................................................................................4 Müra allikad..................................................................................................................5 Mürast tingitud tervisehäired........................................................................................8 Tööandja kohustused seoses müraga........................................................................11 Müraprobleemide lahendused....................................................................................13 Kokkuvõte...................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus.......................................
Tallinna Teeninduskool Müra Referaat Anna Popova HT13-KE Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Mis on müra.................................................................................................................4 Müra allikad..................................................................................................................5 Mürast tingitud tervisehäired........................................................................................8 Tööandja kohustused seoses müraga........................................................................11 Müraprobleemide lahendused....................................................................................13 Kokkuvõte.........................................................................
Tallinna Tööstushariduskeskus Õpilane: Töö tehtud: Grupp: Aruanne esitatud: Töö nr. Allkiri: TOITEALLIKA SISETAKISTUS Töö eesmärk: Materjalid: Töövahendid: E E Rs Ik V E Rs A Joonis 1. Joonis 2. I A TJ E Rs V Uv ...
Referaat GPS ja Navigatsioonisüsteem Renault Espace-l Õppeaines: Auto lisa- ja mugavusseadmed Tallinn 2008 Sisukord Mis on GPS?........................................................................................................................ 3 Süsteemi areng.....................................................................................................................3 Kuidas GPS töötab? ............................................................................................................4 Kuidas kontrollida GPSi näidu täpsust?............................................................................ 5 Renault ESPACE Navigatsiooni süsteem............................................................................6 Ekraan .........................................................................................................................
Kordamisteemad õppeaines arvestuse alused 1. Raamatupidamise ajalugu. Kes oli Luca Pacioli? Arvepidamise algus 10 000 a tagasi. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, mil muistste templi preester loendas vara.Vajadus statistilise arvepidamise järele tekkis seoses linnastumise ja riikide tekkega.Arvude märkimine sümbolitena on vanem kui kirjaoskus. Üks esimesi kirjalikke numbrisüsteeme leiutati sumerite poolt 3 000 aastat e.m.a. Kahekordne kirjendamine võeti kasutusele XIV sajandi keskpaiku, mis Goethe pidas inimkonna üheks tänuväärseimaks leiutiseks Luca Pacioli! Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos. Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit "Raamatupidamise Isaks" kuigi ta ei leiuta...