Kuidas muutsid teaduse ja tehnika saavutused ja uued kunstivoolud 20.saj. alguses inimeste mõttemaailma? 20. sajandi alguseks loetakse aastaid 1900-1914. Sel ajal suurenesid palgatööliskonna õigused, tänu millele said paljud neist üpris jõukaks ning nad võisid endale suuremaid kulutusi lubada. Toodangu hulk suurenes märgatavalt, kui kasutusele võeti mõningaid tehnilisi uuendusi. Seetõttu hakkas inimeste mõttemaailm kiiresti muutuma. Üks olulisemaid uuendusi oli tööpinkide valmistama hakkamine. Selle võttis kasutusele
inimesega kes on sinuga "samallainel", ehk siis, kes omab samasugust arvamust. Hoopis keerulisem on hakkama saada sellise inimesega, kelle mõttemaailm erineb meie omast kardinaalselt. Sellisele oleme nous kas või kätega selgeks tegema, et tema puhul on tegemist idioodiga ja ta ei saa mitte millestki aru. Tegelikult võiks natuke süveneda sellesse, et miks võib inimeste arvamus mingi olukorra puhul olla nii erinev. Sellel on kindlasti mitu erinevat põhjust. Esiteks on sinu mõttemaailma kujundanud perekond, kus kasvasid. Teiseks suureks mõjutajaks on ühiskond kus oled elanud ja kus elad. Pole just raske ettekujutada vaidlust idanaabritega kahe riigi halbade suhete põhjustaja üle. Või näiteks väitlust islamiusuliste ja kristlaste vahel, kumma usk on parem. Tavaliselt ollakse pikemalt mõtlemata arvamusel, et probleem peitub teiste mõtlemises ja meil on õigus. Aga kas see ikka on alati õige mõtteviis?
Mõttemaailm pahed, nähtav ja nähtamatu ja teispoolus. Mis on mõttemaailm? Mõttemaailm on inimese mõtete, kujutluste jms. vaimse elu ring. Keskaja inimese mõttemaailm Keskaja inimsese mõttemaailma mõjutasid ka pahed, nähtav ja nähtamatu, teispoolus, ime, mälu, sümboolne mõttelaad ning kujundid ja värvid. Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutajaks oli kristlus. Katoliku kirik oli seega feodaalse hierarhia kõrval keskaja ühiskonna teiseks suureks tugisambaks. Pahed Keskaja inimest kummitas patt. Pattu tehakse, kui antakse end kuradi meelevalda, lastes end võita patu teesillutajatel, pahedel. Pahesid kujutati sümboolsete loomade või hirmuäratavate allegooriatena, kes sümboliseerisid surmapatte. 12. sajandil oli surmapatte seitse. Surmapattud: uhkus, ihnus, liigsöömine, lihahimu, viha, kadedus ja laiskus.
Artur Sandmani lugu 1) Artur Sandmani lugu on eriskummaline just oma toimumispaiga pärast. Peategelane jätab oma rutiinse elu isekeskis edasi elama ning sukeldub oma enese sisemaailma. Tegevuskohtadeks on Sandmani mõttemaailma sopid, kus kõik tundub liigagi sürreaalne ja mõistatuslik. Tema mõttemaailm oli suur kõrb, mille erinevatest paikades elasid erinevad inimesed oma eriskummalist elu. Ühest kohast teise saamine oli kõigest kõndimise vaev seniks, kuni ilmus teeviit ja midagi uut silmapiirile ilmus. Selles maailmas oli aeg pikem kui reaalses maailmas. Kui peategelasele tundus, et ta oli oma alateadvuses rännanud juba kuid, kui mitte aastaid, siis tegelikkuses oli möödunud ainult nädal.
Mis on kirjandus minu jaoks? Kuna mind on valdavalt ümbritsenud ilukirjandus, siis seotub just see mulle antud mõistega. Samuti on kirjandus võimalus näha elu ja olukordi kellegi teise silmade läbi ja seejuures ka ise areneda. Ma arvan, et oluline ei ole taga ajada seda ideaalset raamatut, millest kohe vaimustuses olla, vaid et ka mitte nii meeltmööda raamatud avardavad mõttemaailma ja annavad võimaluse enesega arutleda, et mis oli näiteks tegelase käitumises või suhtumises seesugust, mis mulle ei meeldinud ja miks. Tõenäoliselt annab see hea aluse nägemaks enda suhteid teiste inimestega teise nurga alt, kõrvutades mõlemaid tegelastega, ning vastavalt siis kas tuttavat/sõpra rohkem hinnates või mõistes, miks hästi läbi ei saa. Minu jaoks on hea kirjandus see, mis paneb kaasa mõtlema. Eriti hea näitena võin tuua Emil
1 jumalateks. Siiski oli mõlemas riigis usk tihedalt seotud riigivõimuga, sest valitseja põhjendas ja kinnitas jumalate maise asemiku juhipositsiooni. Religiooniga püüti rahvast kontrollida. Sarnane on mõlema riigi usundite juures ka preestrite tähtsus. Nemad tegelesid religioossete tõekspidamiste kujundamise ja sõnastamisega, nad kujundasid vaimuelu ja mõttemaailma. Eelkõige tuntaksegi egiptuse religiooni ja maailmapilti preestrite vaatenurga läbi. Kuigi Egiptuse ja Mesopotaamia religioonide vahel esineb sarnasusi, on siiski erinevusi rohkem. Egiptuse usk on lihtinimestele kaugem, mesopotaamia usk on aga rahvapärasem. Egiptus Mesopotaamia Kuningaid peeti jumalateks Kuningaid ei peetud jumalateks
mõtestamiseks. Iga inimene kujutab oma maailma erinevalt ning niisamuti ka tajub seda. On kirjanikke, kes kirjutavad lihtsalt oma igapäevaelust ning on ka neid, kes kirjutavad vastupidiselt eelmisele näiteks krimist või fantaasiast. Tõepoolest on fakt, et fantaasiakirjandus pole mitte reaalsus, vaid väljamõeldes. Siiski on seesuguse kirjanduse kõik tegelased tihti saanud inspiratsiooni reaalse maailma inimestest ning autor on nad paigutanud oma mõttemaailma, andnud neile kuju ja huvitava elukäigu. Näiteks oli Harry Potteri sõbra Ron Weasley kui tegelase loomise inspiratsiooniks J.K.Rowlingu vanem sõber Sean. Rowling kirjutas omaenda mullilaadse maailma raamatuks, ja võitis sellega palju. Lisaks pole raamatusse oma mõtestuse kirjutamine ajutine, vaid püsiv, ning autori kirja pandud maailma kujutist on võimalik lugeda paljudel inimestel korraga läbi aja, ning liita seda nende endi maailma mõistmisele juurde
Kuid kas ta annab ka harituse? Koolis õpitud teadmised jäävad liiga ühekulgseteks. Ainevaldkond on küll lai, kuid õpitu on liiga teoreetiline, sageli puudub teadmistel praktiline väärtus. Ainult sellise teadmistepagasiga elus hakkama ei saa. Seepärast arvan ma, et kool meile haritust ei anna. Küll aga annab ta hariduse, mis tegelikult on harituse põhialuseks. Haritus väljendub kindlasti inimese mõttemaailmas. Viimane kujuneb aga välja mitmete tegurite mõjutusel üheks mõttemaailma mõjutajaks on kindlasti media. Selle vahendusel same osa sellest, mis toimub maailmas. Vaadates televiisorit ja kuulates raadiot, saame igasugust informatsiooni. Iseasi on see, millist infot me enda jaoks tähtsaks peame. Fakt on aga see, et paljugi sellest, mida meile vahendab media, on kahtlase väärtusega, et mitte öelda ramps.Iga üks peab sealt välja noppima selle, mida ta peab vajalikuks. Meediast tuleb informatsioon aitab meil laiendada silmaringi ja ühtlasi kujundada maailmapilti.
valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. 1517. aastal pani Martin Luther kirja oma kuulsad 95 teesi, andes sellega tõuke ühele suurimale muutuste perioodile Euroopa ajaloos kiriklikule reformatsioonile ehk usupuhastusele. Tekkis suur vastuseis kahe leeri vahel. Ühel pool oli vanameelne katoliku kirik, kes ei tahtnud oma varandusi ja võimu kaotada, teisel pool uuendusmeelsed luterlased, kelle arust oli katoliiklus Jumalast liiga palju eemaldunud. Kuna inimese mõttemaailma on raske muuta, tekkis reformatsiooni liidritel vaidlusi ja hoiatusi keisrite ja piiskoppide poolt, samuti hakkas reformatsioonis ilmnema eri arusaamu ja taotlusi. Üha rohkem leiti, et lisaks ümberkorraldustele kirikuelus tuleb pöörata rohkem tähelepanu igapäevaelu probleemidele ja keskenduda sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisele. Arvan, et see oli vajalik, kuna rikkad muutusid rikkamaks ja vaesed vaesemaks. Suur muutus toimus Saksa Riigipäeval 1530
On ka neid mehi, kes on seal kaotanud oma elu, kuid neid sõjaväelasi mälestatakse ja austatakse kaua. Need mehed on astunud välja kaitseks ja headuse nõudmiseks. Noormehed, kes seovad end sõdimisega, peavad arvestama, et pere loomine on raskendatud. Loomulikult on võimalik pere luua, aga abikaasa ja laste südamevalu ning nende hirmutunne on kohutav. Kiired ja äkilised kodust lahkumised, löövad igasugused plaanid sassi. Pikalt sõjas viibimine muudab mõttemaailma, mistõttu meestega ei osata enam suhelda. nad võivad kergelt haavuda ega näita oma tundeid välja. kardavad rääkida ning koguvad kõik halva endasse. Sõda ei mõju sõdijatele ja lähedastele hästi. Kui sõjas jääda elama, siis vaimne pool võib surra. Eestlased on välja andnud filmi Nimed Marmortahvlil, mis põhineb Albert Kivika teose põhjal. See räägib eestlaste vabadussõjast, kus koolis käivad noormehed saadetakse sõtta, antakse püssid kätte, et astuda välja
Rebane seletas talle, et ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Väike prints leiab oma lõpu läbi boa hammustuse, sest ta ütles lendurile, et neil ei jätku mürki teiseks hammustuseks. Tõenäoliselt on ta nüüd taevas kellegi jaoks üks väike täht. ▫Teose põhiteemad. Üksindus, sõprus, armastus ja kaotus. ▫Milliseid probleeme teos esile tõstab ja kas pakub ka lahendusi/teeb järeldusi? Teos räägib sellest, et täiskasvanud ei mõsta laste mõttemaailma. Inimeste hinnangud probleemidele on erinevad. Täiskasvanud hindavad asju rahas, lapsed aga asju ennast. Raamat räägib ka sellest, et asju tuleb otsida südamega, sest muud asjad meie ümber võivad meid pimestada. ▫Analüüsi teose peategelasi (päritolu, suhted, haridus, iseloom, temperament jne) Väike prints oli lapsemeelne. Paljude küsimustega ja uudishimulik. Küsimusi küsis ta hoolimata sellest kas vastus oli vajalik. Ta tuli kaugelt planeedilt, mis oli väiksem kui autori kodu
Inimesel esinevad kõik kolm hingeosa, kuid erineval määral. Mõned inimesed on ainult kehastunud iha, rahutud ja omandamishimulised hinged, kes uputavad ainelistesse otsingutesse ja tülidesse. Meie arvates on Platoni panus psühholoogiasse see, et suutis panna inimesi sügavamalt mõtlema oma hinge päritolu üle. Suure panuse andis Platon inimestele, rajades koolkonna. Oma koolkonnas õpetas ta inimestele kaugetes maades omandatud tarkusi ja sellega rikastastas nende mõttemaailma luues tulevikus soodsa pinnase oma mõttemaailma järgijatele ja edasiarendajatele. Kasutatud kirjandus Valentin Asmus "Platon"; Tallinn "Eesti raamat" 1971 Teodor Künnaps "Suured mõtlejad"; Tallinn "Olion" 1992 Indrek Meos "Antiikfilosoofia"; Tallinn "Koolibri" 2000
"Luikede järv" ja "Klaverikontsert nr 2 G-duur op 44 (III Allegro con fuoco)". Leian, et Tšaikovskil on üsna omapärane ja äratuntav stiil. On öeldud, et tema muusikat iseloomustab dramaatiline väljendusrikkus ja lüürilisus, mis on kohati peaaegu romantiliselt sentimentaalne. Ma nõustun sellega. Kindlasti said ooperisolistid tema muusika esitamisega väärikalt hakkama ja väärikalt seda minu arvates esitama peabki. Kui palju see esitus just helilooja mõttemaailma avas? Pigem avas minu arvates esitus Aleksandr Puškini mõttemaailma, kelle teosel "Jevgeni Onegin" ooper põhineb. Mõlemad mehed andsid ooperile oma osa: Puškin - üks vene kirjanduse rajajatest ja Tšaikovski esimene vene helilooja, kes saavutas tuntuse kogu maailmas. Nii suurte tegudega mehed, peavadki suurepärase ooperi valmis saama! Ooperis esitatud osad: Lenski aaria , Olga aaria, Onegini aaria, Tatjana aaria, Gremini aaria, Lõpulaul Onegini ja Tatjana poolt.
varem kirjutanud. Luuletaja ei kirjeldanud lihtsalt looduspilti vaid pani sinna sisse ma tunded ja meeleolu, mida varem polnud Eestis tehtud. Hilisemas perioodis lisandus repertuaari ka õnneotsingud ning moraalsed probleemid, kuid loodusluule jääb siiski tähtsale kohale terve karjääri jooksul. Kirjaniku luule oli vahetu ning rääkis aktuaalsetest teemadest, mis läksid eestimaa inimestele korda ja muutis nende mõttemaailma avatumaks. Marie Underi luule mõjus uuenduslikult. Tema looming oli meeldejääv ning see läks inimestele südameese. Underi loodus- ja armastuslüürika oli silmapaisev juba sellel aja ja on ka seda tänapäeval.
ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid seisundid. Kirjutasid juhuslikke mõtteid ülesse. Eitasid loogikat ja kasutasid huvitavaid seoseid. Kubism- 20. sajandi kunstivool, kujutasid loodust, inimesi ja esemeid geomeetriliste põhivormide kaudu. Kirjanduses väljendus see luuletuste ülesehitustes. Dadaism- Kirjanduse ja kunstivool, sürrealismi eelkäija häälitseti luuletamise asemel, mitmed häälitsused korraga, luuletati keha liigutustega. Eesmärk oli ergutada inimeste tunde- ja mõttemaailma. Ekspressionism- Kirjanduse ja kunstivool, teostes on surma ja enesetapu teema ja jõuetuse tunne. Kujutati sõja negatiivsust ja inimesi kutsuti üles olevat paremad. Kasutati religioosseid sümboleid piiblist.
kaua elatud oli, avastati ühtäkki palju salapärast ja mõistetamatut. Oli hirmus mõelda, et inimese mõistus ei küündigi nii kaugele, et mõista kõiki universumi paradokse. Arvan, et nende inimeste hirm oli põhjendatud, kui võrrelda neid 21. sajandi inimestega. Meile ei ole enam sellised asjad uued ja seda kõike õpetatakse meile juba koolis. Nemad pidi aga alles õppima selles nende jaoks uutmoodi mõistetavas maailmas elama. Einsteini teooriad olid vaid väike osa inimese mõttemaailma muutvatest teadussaavutustest. 20. sajand tõi neid aina juurde. Võib öelda, et 20. sajandi algus vapustas inimesi päris tublisti. Teadussaavutused vähendasid usu tähtsust, aitasid inimesel paremini iseennast mõistma õppida, avardasid inimeste maailmapilti, samal ajal sokeerides nende mõttemaailma. Lisaks sellele andsid usku arstiteadusesse ja selle imedesse. Kunstivoolud elavdasid ja õhutasid uudsusele tolle aja inimest ning tõid nendeni ühiskonna valusad kohad. KG 20.09
Tõeliselt väärikad inimesed vaid suudavad võtta vastutuse, suurem osa aga päästab oma nahka. Eksistentsialistide arvastes on maailm inimesele vaenulik paik. Elu = absurd, inimene ei suuda tajuda maailma objektiivseid seaduspärasusi. Kõik muutub kaootiliseks, inimene on põrgu. Üksi inimene ei suuda teist täielikult mõista. Käsitleb inimese maailmas olemise e eksistentsi põhiküsimusi. Modernistlik romaan: Mina-tegelase silmade tunnete- ja mõttemaailma kaudu nähakse toimuvat sündmustikku (trad. kõiketeadev jututaja). Uus jutustamistehnika on sisemonoloogi tehnika ehk kõik tunded ja mõtted saadakse teada. Tekst fragmentaatne. Kindel süzee ja faabula puuduvad (trad toimus kõik faabula järgi) alateadvusel tähtis koht, sündmustik ebareaalne(trad oli kõik loogilises järjestuses), aja ja ruumi suhted mõistmatud. Peatükkide järjekord pole oluline. Intellektuaalsemad, filosoofilised mõtisklused, vihjed teistele teostele. Teos mitmeti
See-eest suutis Ott Lepland muuta iga esituse maitsekalt leplandlikuks. Oma võimsa lauluhäälega pani ta saali endaga kaasa hingama ning suutis tekitada kuulajatel sideme Alenderiga. Ott Lepland esitas kontsertil kokku neli laulu: ,,Usaldus", ,,Küll ma sind ootasin", ,,Sa ütlesid, näkku ei lööda" ning ,,Elame veel". Kõige enam paistis oma esitusega silma vanameister Riho Sibul, kes suutis väga edukalt anda edasi Alenderi mõttemaailma, pannes sedasi ka kuulajad Alendrit ennast paremini mõistma. See, kuidas Sibul istus laval, kitarr käes, lava õrnalt valgustatud, muutis minu arvates Alenderi kuulajatele veelgi rohkem südamelähedaseks. Ma usun, et Riho Sibula kaasamine sellesse projekti oli suurepärane mõte, sest ta tundis isiklikult Alenderit ning suutis tänu sellele kontserdielamuse muuta veelgi erilisemaks. ,,Oma saar", ,,Kevade", ,, Üks väike rõõm" need kolm pala esitas Riho Sibul
,,Filosoof ühiskonnas" Jacques Maritain Põhiidee: Tekstis arutletakse filosoofia ja filosoofi rolli ning nende mõjujõudu tänapäeval ning nende kasulikkusest ühiskonnas. Samuti tuleb ka juttu Sokratese moraali ehk praktilisest filosoofiat. Põhipunktid: 1. Filosoofid on inimesed kes otsivad tarkust kuid see on valdkond, kus pole ealeski olnud üleproduktsiooni. 2. Halb filosoofia on ühiskonnale tõsiseks nuhtluseks kuid hea seevastu jumalikuks õnnistuseks. 3. Filosoofia on meile ülimalt tarvilik, kuna ta meenutab meile, miks mingid asjad tegelikult toimuvad, mis on nende põhjusteks. 4. Inimelu eesmärkide määratlemine kuulub tarkuse valdkonda, mitte teaduse. 5. Filosoof ühiskonnas on sama oluline kui riigitegelane ühiskonna valitsemises kuna eksides võivad nad hävitada palju kuid õigeid otsuseid tehes võivad mõlemad äärmiselt kasulikuks osutuda. 6. Filosoof peab olema ühiskonnas, mitte sealt ...
Üksi Ma seiran halli rahvamassi minu enese ümber. Kõik, mis minu silmadele hakkab on erinevas eas inimesed, kes liigutavad oma suud. Külg külje kõrval on ka teisi minu vastas ja kõrval, kuid keegi ei kuule hääletuid sõnu mu suus. Võib jääda mulje nagu ma oleks üks rahutu hing . Juba lapsepõlves aimasin, et siin maailmas pole teist elusolendit, kes minu mõttemaailma hämaraid ja sügavaid nurki mõistaks. Kartus, et nii ongi paneb mul külmavärinad üle selja jooksma. Minu kõrvadesse on kostunud tuhandeid kordi lubadused mind mõista. Ei, nad ei saa aru, lihtsalt proovivad asju ilusmaks maalida oma sõnadega. On tumedaid aegu, mill minu nõrgem pool hüüab kuldse käe järgi, kes oleks abiks. Kuskil pole näha ühtki helget inimest minu poole tulemas. Ma võin küll südant puistat, kuid keegi ei küündi enesest kaugemale
Kuidas eestlased endale perekonnanimed said? Ajalugu · Pärisorjusest vabastamine · Euroopa keskaeg · Lisanimeks seni talu või tabav hüüdnimi Nime panek · Toimus mitmeti · Pastori/mõisniku otsus · Piirasid osade nime panemist · Arutluse teel · Käidi talust tallu küsimas · Saksapärased nimed, osad eestistasid pärast Perekonnanimed · Talu järgi · Elukoha järgi · Ameti järgi · Loomaliigid · Mõttemaailma peegeldavad · Ümbritsevat maailma kirjeldavad Top 10 · 1. Saar · 2. Tamm · 6. Karu · 3. Juhanson · 7. Mägi · 4. Lepik · 8. Peterson · 5. Sepp · 9. Kukk · 10. Kask. Jüri Parijõgi · Laupäeva õhtul käinud mõisa tallimees mööda küla ja käskinud kõigil meestel pühapäeval mõisa tulla, kus nad saavad uued nimed, sest nad on nüüd priid. Nimi lastud igaühel ise valida
Lõpetati standardite järgimine Isiklikud muljed,emotsioonid Stiili teke ja üldiseloomustus Tekkis maalikunstis Prantsusmaal(19.saj.) Pariisi kunstnike vaba ühendus, näitus 1874.aasta Vastureaktsioon Emotsiooni, tunnete edasi andmine Looduse teema Impressionism kunstis nähtavad pintslitõmbed heledad värvid avatud kompositsioon igapäevased teemad vabas õhus Claude Monet-viljakaim impressionist "Naine päevavarjuga" Impressionism kirjanduses Tunde- ja mõttemaailma varjundid teemad- armastus ja loodus hingeelu, hetkemeeleolu, detaili rohkus luuletus, novell, lühiromaan Marie Under- "Sonetid" "Eelõitseng" Villem Ridala ''Talvine õhtu'' Üle hämara, varjudest tume, on unesse vajund. õrna ja sinava lume Mööda lõpmata teed heidab veerev, kustuv päike lähevad reed punava läike. kuu kahvatul kumal, Üle ääreta, lumise välja, eha punal, nii tühja ja palja, kaugele...
Valitses naturaalmajandus - kõik eluks vajalik toodeti ühe mõisa piirides, raha liikus äärmiselt vähe. v.a sool ja raud. Murrang algas 12. sajandil käsitöö ja kaubandus. Ristisõjad tõid teistmoodi mõtlemisi ja soove.Hakati üle minema raharendile - talupoeg maksis mõisnikule rahas Algas talupoegade kihistumine, 14. sajandi alguseks sunnismaisus Lääne-Euroopas kadus. Osad talupojad ostsid ennast vabaks, hakkasid tekkima vabad talupojad. Talupoja mõttemaailma iseloomustas suletus ja piiratus, Külaühiskonda iseloomustas: *kirjaoskamatus. *Religioossus - ristiusk ja paganlikud traditsioonid olid omavahel tihedalt seotud. *Informatsioon liikus kuulujuttudena. *Lisaks iseloomustas äärmine konservatiivsus, eelkõige elukorralduses. Töö oli rangelt jagunenud meeste ja naiste töödeks. *Iseloomustas ka patriahaalsus - meestekeskne traditsioonidel põhinev ühiskonnakorraldus
Lühiessee Hando Runnelist See, 24. novembril 1938. aastal sündinud kirjanik on muutnud paljude inimeste mõttemaailma. Mees on teinud seda läbi erinevate lühemate ning ka pikemate luuleteoste. Endale sobivad luuleread leiab tõenäoliselt iga inimene, kuna looming ulatub tõesti seinast seina. ,,Igal poisil oma prisma", mida võiks see küll tähendada? Arvan, et see oleneb lugejast. Mina kui mitte just kõige kirglikum Järvamaal süninud luuletaja fänn aga mõistan luuleridade all seda, et ei ole vaja oma nina teiste asjadesse toppida. Iga inimese jaoks on mingi ese või keegi tähtis, mis aga
Seejärel jäi vorst Lapile ninna kinni,nad said aru ,et teine soov oli ka täidetud, seejärel Lapi soovis, et vorst nina küljest lahti tuleks ja nad said aru, et kolmas soov oli ka täidetud. Nad olid väga pettunud. Kolm soovi oligi täidetud. 4.Need on ulmelised, fantaasiarikkad, tõsielule vastandlikud, lõppevad enamjaolt õnnelikult. 5.Et nad magama saada. Paljud muinasjutud on õpetlikud ning kergesti arusaadavad lastele, mille abil saab nende mõttemaailma avardada. Leevika Vilja
Nüüdisaja kirjandus looming või äri Kirjandus on alati esindanud ühiskonna mõttemaailma ning kehtivaid norme. Igat ajastut iseloomustavad oma kindlad märksõnad ning tegutsemismustrid. Päikesest kõige kaugemal asuvat planeeti Pluutot, mille liikumisel ühest sodiaagimärgist teise kulub ligikaudu kakskümmend ja pool aastat, loetakse ümbersünni planeediks ning nende ajastute muutuste iseloomustajaks ja tekitajaks. Peale 2008. aastat on saanud alguse uus maailmavaade ning seetõttu on muutumas ka kirjandus, ent ometi on inimestel meeles eelkõige eelnev,
ja Hamleti onu. Asi läheb aga palju traagilisemaks kui algul arvata võiks, sest surma saavad ju kõik põhitegelased. Hamletit võiks iseloomustada ka nii - ta oli aus, tõsine ja üllameelne, aga sõpru tal polnud. Tal oli ainult üks inimene, keda ta võis lugeda oma mõttekaaslaseks, ka see ei teinud tema elu tibagi kergemaks. Kes siis suudab elada ilma sõprade ja mõttekaaslasteta, ilma tundeta et keegi on sind omaks võtnud? Ta oli suhteliselt oma mõttemaailma ja ideedesse sulgunud noor nooruk. Ootamatult aga satub ta sündmuste keskele, mis panevad tõsiselt proovile tema võimed ning tõekspidamised ja mis lõpuks ta ka tapavad. Lihtsam oleks ju olnud kõigele käega lüüa, alistuda ühiskonnale ja karmile maailmale. Hamlet aga poleks suutnud seda taluda ja teadmine, et ta ei käitunud oma sisemiste veendumuste kohaselt, oleks vaevanud teda kogu ülejäänud elu. Ta tegutses oma südame järgi.
Lugemine rikastab Tänapäeva inimesed, eelkõige noored, veedavad aina rohkem aega arvuti ja televiisori ees, kuid mitte raamatuid lugedes. Kuid miks on nüüdisajal raamatute osatähtsus langenud ning milleks peaksid inimesed lugema rohkem raamatuid? Raamatute lugemine on väga kasulik. See arendab mõttemaailma ja analüüsivõimet ning tuleb oluliselt kasuks tulevikus, näiteks 12. klassi lõpukirjandi sooritamisel. Raamatute lugemine lisaks rikastab ka sõnavara, arendab keelt, tundeid, fantaasiat ning väljendusoskust. Raamatute hulka kuuluvad ka õpikud ning teatmekirjandus, kust leiab palju huvitavat ning eelkõige vajalikku informatsiooni. Teatmekirjandusteoste lugemine aitab ka lihtsamini elus hakkama saada ning inimesel on kergem tulevikus omale sobivat eriala valida
jätnud. Samas oli väikestes ruumides mõnus hubane õhkkond. Näitusel pole ühist teemat, mis kõiki teoseid seoks. Minu lemmikteoseks oli Juss Piho maal ,,Tundmatu sügavus". Teos on dünaamiline, kuid mitte narratiivne. Pealkiri aitab kunstniku mõttemaailma paremini mõista ning annab mõtte tema tööle. Juss Piho on kasutanud pigem kurvatoonilisi värve ning see lisab maalile sügavust. Lemmikteost oli pigem raske leida, sest näitusel oli väga
öelnud, et nüüd tekib peategelasel tänu temale (auhinnale) vaba aega, nii et nad saavad jälle käia kinos, kontsertidel, võivad sõita nädalalõpuks kahekesi Riiga või Stockholmi, jalutada lihtsalt pargis ja tema (auhind) mängib samal ajal lastega. Nii häiriv kui see ka poleks, võib tekstist järeldada, et tegemist on orjandusega. Inimeste "auhindadena" jagamine on sama hea, kui nendega kauplemine. Arvatavasti soovis autor oma kirjatööga näidata nüüdisühiskonna inimeste mõttemaailma ning naeruvääristada "esimese maailma probleeme", milleks on näiteks liialt kiire elutempo, elutüdimus ja halb voodielu.
Luuletustest võib leida kosmoloogia või füüsika termineid. Teemadeks on: armastus, eestlaseks olemine, igapäevaelu. Esmamulje järgi saab öelda, et Jürgen Rooste on üsna ühiskonnakriitiline ja avaldab oma arvamust selgelt ja otsekoheselt. Armastuse kohta ütleb Rooste, et see on nagu Higgsi Boson. Võib arvata, et see on olemas aga seda ei saa mõõta ja näha, sellesse tuleb vaid uskuda. Samuti kirjeldab ta laste ja täiskasvanute mõttemaailma erinevusi ning nende hirme. Igapäeva elu kirjeldab Rooste üsna negatiivsel toonil ning rõhutab, kuidas enesetunne on kogu aeg kehv ning keegi ei saa temast aru. Õnn on autori arvates abstraktne ja meie eestlastena ei oska seda leida ning rõõmu tunda. Jürgen Rooste toob oma luuletustesse sisse tegelasi ajaloost nagu näiteks Platon ja Bukowski. Rooste luuletustel ei ole visuaalselt mingit eristatavat joont, väljaarvatud see, et mõned luuletused kirjutab ta väikeste tähtedega.
kiusavad, nii et seda enam ei juhtuks ja kõik saaksid koos ühiselt hästi läbi. Ühiskonnal on vaja, et selle liikmete vahel oleks võimalikult vähe vastuolusid. See on võimalik ainult siis kui kõik inimsed elavad teatud raamides. Selleks ongi vaja, et kõigil oleks ühesugune moraali tunnetus. Kooli eesmärk ongi selline moraali ja eetika tunnestus lastes välja kujundada, seni kuni nad on veel mõjutustele vastuvõtlikud. Kool peab kujundama inimeste mõttemaailma, nii, et nad oleksid ühiskonnale vastuvõetavad liikmed. Kui inimesed mõtleksid liiga erinevalt, siis oleks ühsikonnas liiga palju konflikte, millele ei leitaks lahendust, ning mis kulutaksid ühiskonna ressursse. Ühiskonna liikmetel poleks hea koos elada, ning aren oleks aeglasem. Kuna inimesed on väga sotsiaalsed on oluline ka selle sotsiaalsuse arendamine koolis. Kool saab sellega küllaltki hästi hakkama, sest inimesed leiavad paljud oma sõbrad just koolist.
Vatikani lossi kabelis. Botticelli kirikupildid on hoopis sügavama usulise põhitooniga kui tema õpetaja Lippi tööd. Oma elu lõpul satub ta aga kuulsa askeesijutlustaja Savonarola mõju alla. Sellest tunnistavad ilmsesti näiteks Kristuse ristilt võtmise maalid. Sandro Botticelli maeti 17. mail 1510. Ta jättis maha suure hulga väärtuslikke teoseid, mis aitavad meil mõista tolle aja kunsti ja mõttemaailma. Sandro Botticelli teosed: Sandro Botticelli kuulsamad maalid on "Kevad" ja "Veenuse sünd". Venuse sünd La Primavera (Kevad) Venus ja Mars. Teos "Veenuse sünd" väärib tähelepanu muuseas ka selle tõttu, et kunstnik on jumalanna kuju loomisel osalt eeskujuks võtnud üht antiikskulptuuri teost, nimelt nn Medici Veenust. Teos "Kevad" kujutab Veenust suurepärase parkmaastiku foonil ja jumalannat ümbritsevad antiikmütoloogia figuurid.
Sandro Botticelli Andmeid Sandro Botticelli, täisnimega Alessandro di Mariano di Vanni Filipepi, elu kohta on vähe, kuid on teada, et temast sai õpilane siis, kui ta oli umbes 14 aastat vana. See näitab, et ta on saanud põhjalikuma hariduse kui teised renessanssi kunstnikud. Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. Ta oli Filippo Lippi õpilane. 1570 aastaks oli ta koos abilistega töökoja avanud. Ta töötas Firenze suuremate perekondade heaks, neist tuntuimaks oli Loerenzo de Medici õukond. Seal maalis ta kuulsad portreed ,, Giuliano de Medici" ja ,,Imeline Madonna". Botticellil tuli kõige paremini välja tahvelmaalide tegemine. Ta armastas ümarformaati. Tema parimad saavutused on ,,Maarja kroonimine" ja ,,Trooniv Madonna". Ümarformaafis piltidest on ilusaim ,,Manificat". 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV ta Rooma, kus ta koos teiste silmapaistvate meistritega teostas mõned fresko...
Kivid on nagu kuu pealt või kuskilt mujalt planeedilt, sest need on sellised krobelised ja auklikud. See töö jäi mulle silma värvide lihtsuse poolest ja et seal olid need kivid imelikult õhus. On huvitav vaadata Navitrolla tehtud töösid, sest need kõik on nii erilised. Üldmulje oli mul kohe kindlasti väga positiivne. Kõik pildid olid omamoodi huvitavad ning kõikidel oli mingi pealkiri mingi sõnumiga, mis pani mõtlema. Huvitav on vaadata teise inimese mõttemaailma, ma ise ei tuleks kunagi sellistele mõtetele. See galerii oli väga huvitav. Seal galeriis oli väga positiivne õhkkond, mis mulle väga meeldis. Ma ei oskakski öelda, mis mulle seal ei meeldinud, järelikult meeldis kõik. Oli väga huvitav vahepeal kunsti ja kultuuri vaatamas käia ja kindlasti teen seda edaspidigi.
Tänapäeva inimesed peaksid lugema rohkem raamatuid Tänapäeva inimesed, eelkõige noored, veedavad aina rohkem aega arvuti ja televiisori ees, kuid mitte raamatuid lugedes. Kuid miks on nüüdisajal raamatute osatähtsus langenud ning milleks peaksid inimesed lugema rohkem raamatuid? Raamatute lugemine on väga kasulik. See arendab mõttemaailma ja analüüsivõimet ning tuleb oluliselt kasuks tulevikus, näiteks 12. klassi lõpukirjandi sooritamisel. Raamatute lugemine lisaks rikastab ka sõnavara, arendab keelt, tundeid, fantaasiat ning väljendusoskust. Raamatute hulka kuuluvad ka õpikud ning teatmekirjandus, kust leiab palju huvitavat ning eelkõige vajalikku informatsiooni. Teatmekirjandusteoste lugemine aitab ka lihtsamini elus hakkama saada ning inimesel on kergem tulevikus omale sobivat eriala valida. Isegi kui
Ta oli teismeline. Rõhutamaks tema meelevaldset käitumist sobiks isegi pigem sõnapaar ,,sügav puberteet". Lolital oli oskus inimesi ümber sõrme keerata suurepärane võime inimestega manipuleerida (nagu paljudel ära hellitatud tüdrukutel) ning vahel ka neile pähe istuda, kuid see ei vabanda välja täiskasvanud meeste väärastunud mõttemaailmu ning nendega kaasnevaid tegusid. Isegi kui neil esines taolisi haiglasi fantaasiaid, siis oleksid pidanud nad mõistma tegelikkuse ja mõttemaailma piire. Lolita oli noor ja loll. Ta ütles, et armastab Humbertit, kuid ilmselgelt ei tee kõigest 14aastane tüdruk vahet kiindumusel ja armastusel. Pigem oligi Humbert Lolita jaoks iidol või eeskuju, tal puudusid varasemad kogemused. ,,Lolita" puhul on tegemist äärmiselt huvitava teema ning teosega, kuid ma pole kindel, et sooviksin teemat kunagi (vähemasti lähitulevikus) uuesti käsitleda, sest see on siiski küllaltki õõvastava sisuga.
väljaspool seda päevikut. Regina koos Aaroni ja Ebeniga hakkavad otsima rohkem infot selle päeviku kirjutaja kohta. Nad leiavad ta nime ja siis elukoha. Seal majas, kus see naine elama peaks, kohtuvad Regina, Aaron ja eben esimest korda neelajaga.. Reginale saab seal majas olles selgeks, kuidas neelajaid petta ja neid hävitada, nimelt, oma hirmudest tuleb üle olla. Ta hakkab vastu neelajale, kes on ta venna sees. Ta üritab oma venda päästa ja sellega satub ta oma venna mõttemaailma ja Henry suurematesse hirmudesse. Ta otsib sealt päris henryt. Lõpuks ta leiab oma venna ja nad suunduvad tagasi pärismaailma. Nende kehad olid väljas, lume sees, niikaua kuni nad mõttemaailmas olid. Nende kehad jõudsid selle ajaga alajahtuda ja oma kehadesse tagasi sattudes viivad Aaron ja Eben Regina ja ta venna haiglasse. Sellega raamatu esimene osa lõppeb.
Raha nimel ollakse pea kõigeks valmis, unustatakse pere ja lähedased. Ihatakse au ja kuulsuse järgi, kuid sealjuures unustatakse enda väärikus täielikult. Kui Jaan Kruusvalli näidendis ''Pilvede värvid'' hoidis pere kokku ning jäädi üksteise kõrvale ka raskel sõja ajal, siis nüüdisajal on vastupidi - igaüks on enda heaolu eest väljas. Inimesed on aastate möödudes muutunud isekeskseteks ja rahaahneteks. Ühiskonnas toimuvad muutused muudavad rahva mõttemaailma ja käitumist. Suured ühiskonnasisesed murrangud mõjutavad ka inimeste väärtushinnanguid. Näiteks pani 2008.-2010. aasta majandussurutis inimesi rahaga hoolikamalt ümber käima. Saadi aru, et tuleb hakata kokku hoidma- poes toiduainete hinnad tõusid, kuid firmad maksid töötajatele vähem palka. Selline olukord pani inimesi mõtlema, kuidas tuleks õigesti rahaga käituda. Maailmas toimuvad muutused muudavad ka inimesi ja nende väärtushinnanguid vastavalt vajadusele.
Miks toimus varauusajal ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas murrang? 16-18.saj oli Euroopas varauusaeg. Tekkisid renessanss ja humanism, toimusid suured maadeavastused ja reformatsioon, samuti arenes ka teadus. See kõik põhjustas ühiskonnas murrangu ja tõi ka muutusi inimeste mõttemaailma. Renessanss tähendab Euroopa ajaloos kultuurilist ja vaimset murrangut ning uut maailmavaadet. Esialgu kujunes see välja Itaalias, hiljem levis ka Kesk- ja Lääne Euroopasse. Tähtsustati inimese individuaalsust ning toimus antiikkultuuri taassünd. Hakati väärtustama maist elu. Humanismi põhipunktis ei olnud enam jumal vaid inimene. Kuna viimases nähti suursugust loojat, tõusis kirjanikke ja kunstnikke loomingulisus.
oma algus ning lõpp, näiteks esimesed kaks peatükki ketravad seda lugu, kuidas peategelasel pole raha söögi jaoks ning kindlat ööbimiskohta, aga peatükkide lõpus saab ta mingil viisil raha, et ta mured on murtud natukeseks ajaks. Tekst ise on esitatud samaaegselt, kuna lugeja on justkui peategelase peas ja kuuleb kõike, mida ta mõtleb, ja näeb kõike, mida ta teeb ja näeb. See on antud teoses väga oluline, sest sellisel viisil on hea jälgida tegelase arengut ning tema mõttemaailma. Võrreldes mõne muu kirjaviisiga nagu paljude modernsete autorite kõrvalhüpetest klassikalisest narratiivist, siis muutuks antud teos liiga segaseks ja oleks peategelast liiga raske jälgida. Ajaline distants sündmuste ja jutustamise vahel on tehniliselt olematu, sellepärast et kõik kirjeldatakse peategelase kaudu ning ei pöörata rõhku kokkuvõtetele või pausidele, et jutustada mingit lisateksti. See kõik on hea antud teoses, sest just nii on hea käsitleda sellist
10. klassi GEOGRAAFIA II kursus 1.Selgita 2 näite varal, kuidas meedia mõjutab inimeste elulaadi ja väärtushinnanguid. Näide 1 : Meedia kajastab kuulsuste elu, mistõttu inimesed arvavad, et nii ongi õige elada ning üritavad seada oma elulaadi samamoodi. Näide 2 : Lastele tehakse vägivaldseid joonisfilme ja arvutimänge, mis mõjutavad nende mõttemaailma ja kujundavad neil valesid väärtushinnanguid. 2.Milliseid teenuseid osutavad finantsasutused ? 2.1. Vara hoiustamine. 2.2. Laenude andmine. 2.3. Liisingute andmine. 2.4. Pensionifondid. 2.5. Arveldusteenused. 2.6. Investeerimisfondid. 2.7. Väärtpaberite müük. 2.8. Kindlustused. 2.9. Kasvuhoiused. 3.Milliseid teenuseid nimetatakse avalikeks teenusteks? Avaliku halduse asutuse poolt osutatavat teenust, kaupa, infot, hüve. 4
"Don Juan - naistekütt või silmakirjaliku ühiskonna kriitik?" Lugedes Molière'i ,,Don Juani", tekkis mul palju mõtteid. Ma arvan, et don Juan oli ehe näide ühest naistekütist, kes polnud kunagi tundnud tõelist armastust. Don Juani käitumine ja olek meenutasid väga mõne tänapäevase mehe käitumisstiili. Just see hoiak, et ma teen ja olen täpselt nii, nagu mulle endale kõige kasulikum ning mugavam on, kujutas endast just noorukite mõttemaailma. Juba see, et don Juan abiellus korduvalt ja väga erinevate naistega, olgu nendeks siis kõrgest soost daamid või külaplikad, näitas tema suhtumist naistesse. Tema moto oli, et kui miski ära tüütab, siis peab selle välja vahetama. Selline käitumine on ilmselge märk, et truudust ja teistest lugupidamist temal ei olnud oluline oli ainult tema ise. Samuti toimis don Juan hetkeemotsiooni ajel nii, kui ta kohtas järjekordset naist, kes talle huvi pakkus, ununes
,,Kuidas mõjutab MTV noorte hoiakuid?" Noorte lahutamatuks osaks on televiisor, mis annab noorsoole haridust, meelelahutus kui ka eeskujusid. Teleprogramm MTV suutis vähese ajaga ,,naelutada" telerite ette tuhanded noored, kes igapäev huviga jälgivad, mis kuskil toimub ja kuidas läheb lemmikkuulsusetl. Arvestades noorte isesugust mõttemaailma leiab neist igaüks ise omad hoiakud. Teismeeas noored, kes jälgivad suure huviga MTV-d võivad saada mõjutatud kuulsuste kirvast elus, mis paneb neid unistama sellest, mida neil pole ja võib olla ka kunagi ei tule. Väljakujunenud seisukohad asenduvad lemmikkuulsuse omadega, mis tihtipeale on väärad. Mina leian, et selliseid noori leidub suuremal hulgal, kui tohiks ja nende aitamiseks on raske midagi teha, kui nad seda ise ei taha.
Praegune generatsioon on arvutitega tihedamalt seotud, kui ükski teine. Seda näitavad kõik uuringud. Noored raiskavad enda elu, rikuvad silmi, rühti ja kõike seda tühise arvutis istumise pärast. Kindlasti kannatab inimese vaimne pool ja suhtlemisoskus. Pidev suhtlemine Facebookis või messengeris võib rikkuda keelekasutust, teeb selle lohakaks, minul õnneks seda probleemi pole. Arvutimängud võivad rikkuda mõttemaailma, sest enamik mängudest on tapmisega seotud. Nii võib juhtudagi ühel päeval, et nooruk läheb kooli ja võtab relva kaasa ning hakkab koolis tulistama, sest tulistamismängud on eeskujuks olnud. Minule on terrorism ja vägivald vastuvõetamatu. Enne sülearvuti saamist ma peaaegu ei käinudki arvutis, aga pärast seda kui mulle osteti see, olen seal vahest liigagi kaua. Mulle tundub, et ma hakkan sõltlaseks muutuma, sellepärast ma teengi mõnikord arvutivaba päeva.
Eeskujud õpetavad Inimeste elu ja mõttemaailma kujundajateks ning mõjutajateks võivad olla teised inimesed- eeskujud . Nad on isikud, kelle saavutused või mõtted teistele korda lähevad ning oma suhtumisega suudavad avaldada mõju ümbritesevale inimkonnale, mis võib mõjuda nii positiivselt kui ka negatiivselt. Kuid kes siis võivad olla headeks või halbadeks eeskujudeks, kes innustavad inimesi omadel kindlatel eesmärkidel või teevad seda hoopis enda teadmata? Kõige suuremaks eeskujuks inimesele on tema vanemad, ema ja isa
kirjutanud Rob Becker ja eesti keelde on tõlkinud Hannes Villemson. Muusika kujunduse on valinud Jarek Kasar. Näidendi sisu räägib sellest, et igas mehes on peidus tundeline ja hooliv ürgmees. Tegemist on väga humoorika ja mõtlemapaneva looga, kus tuuakse esile meeste ja naiste vahelised suhted, võrreldakse naisi ja mehi ning tuuakse esile juba ürgajal väljakujunenud erinevused. Ligi kaks tundi kestval etendusel selgidatakse, kuidas on naiste ja meeste erinevus loonud erineva mõttemaailma, kultuuri ja isegi keele ning kuidas need erinevused põhjustavad tänapäeval arusaamatusi ja teineteise mittemõistmist. Mati Unt on veel lavastanud tuntuid näidendeid nagu näiteks ,,Graal", ,,Vend Antigone, ema Oidipus" ja ,,Viimnepäev". Andrus Vaarik on olnud ise näitleja ja ta pole lavastanud peale "Ürgmehe" tuntuid näidendeid. Näidend ,,Ürgmees" on kirjutatud raamatu põhjal, kelle autor on Robert Bly. Eesti keelde tõlkis raamatu Kristiina Ehin. Ühiskonnas on
Siddhartha Gautama u.560-480 eKr. Pühamees, valgustunu- Buddha. Eesmärk: vabaneda maistest kannatust. ja pääseda taassündide ringist nirvaanasse. Ehitised: Stuupa- monument Buddhale, poolkera- v kellukakujuline(Sanchi Amaravati stuupad) Tempel: ruudu-ja ringikujuline astmetest kontsentriline ehitis. Boropudur - tempel Jaava saarel Indoneesias, ehitatud 9.saj lõpul. Templi plaan meenutab jantrat, graafilist kujundit,mida kasut meditsiinilise abivahendina. Ehitis sümboliseeris budistlikku mõttemaailma ja pürgimusi (1.tasand kujutas maist elu - kannatuse põhjust, ihasid, emotsioone järgmised 5 tasandit kujutas teadmiste ja õpetuste saamise teed; 3 ringikujulist tasandit väljendasid kannatustest vabanemisest valgustuse staadiumi; 72 kellukakujulist stuupat, igas Buddha kuju; kõrgeim, ilma kaunistusteta stuupa sümboliseerib absoluuti-''kõike ja mittemidagi'' HIINA IV at ekr keraamika, II at ekr arhitektuuriliste.vormide kujunemine. Arhitektuur
Öeldakse, et õnneks pole palju vaja, aga mis see siis ikkagi on. Ütlus on, et kui ei oleks kurbust, siis ei osataks tunda rõõmu. Võib-olla võib, siis öelda, et õnnelikuks saab kannatuse hinnaga. Kui oled kannatanud tunned ära ka õnne. Pika kannatamise järel võib tunda ennast õnnelikuna. F.Dostojevski teoses "Kuritöö ja karistus" peategelane Raskolnikov kannatas palju enne kui tundis ennast õnnelikuna. Kaua piinles ta enda sooritatud mõrvade ja enda mõttemaailma pärast. Tema elu enne mõrvasid ei olnud ka just eriti roosiline. Alles sunnitööl olles mõistis ta, et ta armastab Sonjat ja leidis endale tänu sellele südamerahu ja õnne. Nagu ka tema kannatas mitmeid aastaid enne kui leidis õnne võib juhtuda paljudega. Loodetakse, et kõik tuleb nendeni kiirelt, oodata ei taha keegi, aga kahjuks tihti võtab arusaamised, mis teevad õnnelikuks just väga kaua aega. Õnn ei kuku sülle vaid see tuleb välja teenida
· lähemalt võiks rääkida esinejatest, kasutades taas materjali kavalehelt või otsida lisaks Internetist. Kui materjali on väga palju, tuleks sealt valida olulisem (valikuliselt konkursivõidud, esinemised kuulsates kontserdisaalides, koostöö nimekate interpreetidega jne). · Kas esineja pillimänguoskus (või lauluoskus) oli heal tasemel või jättis soovida? Miks sa nii arvad? · Kas esitus avas sinu arvates selle helilooja stiili- ja mõttemaailma? Oluline oleks ka põhjendada ja seletada, mida arvad sina selle helilooja muusikast ja kuidas peaks seda sinu arvates esitama. · Kas esitus oli - originaalne ja erakordne, - pigem korralik ja tavapärane, - veider ja arusaamatu, - pettumus. Taas tuleks põhjendada, miks sa niimoodi arvad. · Kui arvustada ooperit või muusikali, siis tuleks rääkida ka lavastusest, dekoratsioonidest, kostüümidest, tantsuseadetest jm.
annaabi.ee 
