Ülevaade
modernistlikkest vooludest .
Modernistlikkud voolud on futurism , sürrealism, kubism , dadaism ja ekspressionism .
Futurism-
Kirjanduse ja kunstivool , vormis oli domineeriv vabavärss korralike
lausete asemel kasutati sageli sõnaloendeid, kirjavahemärkideta
teksti või ainult ühte liiki sõnu. Luule pidi olema jõuline,
eesmärk oli kujutada liikumist, linnastumist ja masinaid.
Sürrealism-
20. sajandi kunsti ja kirjandusevool, milles on olulisel kohal
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-09-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
armsake15
Õppematerjali autor
MODERNISM Modernistlikkud voolud on futurism, sürrealism, kubist, dadaism ja ekspressionism. 1900- 1930ndate lõpuni. Modernismi mõjutas sümbolism, mis pani lugeja eesmärgiks elamuse tekitamise kujundite abil tundeid ja mõtteid otseselt kirjeldamata. Oluliseks sai luule tõlgendamine lugeja kogemuste kaudu. Modernismi erinevus varasemast on,et väga oluline uuendada teksti vormi. Luuletus peab tekitama elamuse ja panema lugeja enda elu üle järele mõtlema. Oluline on üllatada, loogika ei olnud enam oluline, selle asemel olid kujutluspildid, seiklused. FUTURISM Mõjutas eelkõige luulet, aga kirjutati ka lühikesi jutte. Vormis vaba värss, korralike lausete asemel kasutati sageli sõnaloendeid, kirjavahemärkideta teksti või ainult üht liiki sõnu. Eesmärk oli kujutada liikumist, kiiretempolist elu ning linnastumist ja masinaid. Futuristid olid sõjakad ja ütlesid, et vana kultuur tuleks lammutada. Tuleks kujutada lennukeid, masinaid, mootoreid, revolutsioone, rahvahulki.
Koosta konspekt. Nimeta 20. sajandi alguses tekkinud avangardistlikud voolud. Too välja lühidalt punktidena tunnused. (sürrealism, dadaism, kubism, futurism, ekspressionism) Kus need tekkisid? Nimeta olulisem(ad) esindaja(d). Too välja lühidalt punktidena tunnused. Avangardism tekkis 20. saj esimese kümnandi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspessionismi, imazismi ja akmeismi. Sürrealism Esindajad: Andri Breton, Paul Eluard. Tekkis Prantsusmaal 1920ndatel.
1. 1890-I ms , pr. Domineerib sümbolism ja impressionism. Tekkisid kultuuriliikumised Noor Eesti. 19. sajandi lõpul uusromantism, mis algas dekadentsiga, (dekadendid- loojandu , hävingu, languse poeedid ehk varajased sümbolistid ) mille keskmeks saab sümbolism. Tema ümber põimuvad estetism ja impressionism, vastandusid realismile C.BAUDELAINE , E.A. POE , P.VADAINE 2. avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest vooludest: futurism, kubism, ekspressionism jt. Pärast Esimest maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, hilisekspressionism. Avangardistlikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestidega, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust 3. mõnede arvates kestis modernism kuni Teise maailmasõjani, teised arvavad, et perioodi Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi
Kirjanduse suunad ehk voolud Rahvaluule on rahva ühislooming. Iga ilukirjanduslik teos on ainulaadne nähtus, milles kajastub selle looja maailm ja elu nägemise viis. Iga ajastu on kujundanud oma kunstisuuna. Teose mõistmiseks tuleb tunda ajajärgu ideid ja elukorraldust. Kirjandus- ja kunstisuundade kiire areng algas 17. sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama. Olulisemad kirjandusvoolud ja nende sünniajad on järgmised: 20. sajand - ekspressionism 20. sajand - futurism 20, sajand - kubism 20. sajand - konstruktivism 20. sajand - dadaism 20. sajand - sürrealism 20. sajand - absurd 19. sajand - naturalism 19. sajand - sümbolism 19. sajand - impressionism 19. sajand - realism 18. sajand - sentimentalism 18. sajand - romantism 17. sajand - klassitsism Kirjandusvooludele ei allu kogu kirjandus. Igas ajas on olnud kirjanikke, kes eiravad keskseid suundumusi. Nende kohta öeldakse tavaliselt, et nad on ajast ees või mahajäänud. 17. sajand - klassitsism
FOVISM (19051920) Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aastal Pariisis. Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas" (parmi les fauves). Hüljati valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks, kuid näiteks Georges Braque pöördus hoopis kubistliku stiili poole. kuulsaimad fovistid: · Henri Matisse (18691954) Foovide rühmituse keskne kuju. Ta arvas, et kunstnikul ei ole vaja loodust kopeerida, vaid tal tuleb lasta tegelikkusel mõjuda endale ja püüda neid tekkinud meeleolusid väljendada. Samuti arvas ta,
Modernism Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina (inglise keeles modernity, modern times). Progress ja uue otsingud Ühelt poolt modernismi kandjaks progress paljudes valdkondades, eelkõige teaduse ja tehinka areng ning tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust, bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige
esitama endale küsimusi kui leida tekstist vastuseid. 6. Seleta mõistet avangardistlik modernism. Avangardism: radikaalsem suund modernismis. A. elemendid pärit modernsusest kuid liialdatud, suurendatud jne. kuulub romaani keeltesse & kultuuridesse (Prantsusmaa, Itaalia). Need maad vastuvõtlikumad teoreet. probleemidele + vaatlevad kunsti ühiskondlike kalduvuste positsioonilt. Hiljem: äärmuslikumad kunsti ja kirjanduse voolud 20. saj I poolel. 7. Keda võib nimetada modernismi nn. maaletoojaks Eestis (proosas ja luules). Eduard Vilde proosas ja Gustav Suitsu luules. 8. Milline on kirjanduse/lugeja ja lugeja/teksti suhe modernistlikus kirjanduses? Modernism tähendab laiemalt lugeja sokeerimist. Tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil.
aastatel 19051915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J. Aaviku radikaalsed keeleuuendusettepanekud seadsid esikohale esteetilisuse printsiibi, mis ühtis "Noor- Eesti" kunstikäsitusega. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. Rühmitusega liitusid ka kunstnikud Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort jt, kelle loomingus ühinesid viljastavalt euroopa ja rahvusliku kunsti arengusuunad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid