moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgustiku. Muud linnaelanikud Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis aeg-ajalt kasvasid üle relvastatud kokkupõrgeteks. Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem. Kirjaoskus oli linnas märksa levinum kui maal. Linlaste seas juurdus järjest enam mõttelaad, et olemasolevat vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada. Rikkust hinnati linnas kõrgemaltki kui päritolu. Haigused Ehitati ühissaunu, et haigused ei leviks. Kirik linnas, selle mõju keskaegse inimese maailmavaatele Linlaste seas juurdus järjest enam mõttelaad, et olemasolevat vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada. Rikkust hinnati linnas kõrgemaltki kui päritolu. Paraku läks selline suhtumine vastuollu ristiusu õpetusega, mis pidas kõike
toimimisviisiga, ei ole pääsu, kui tahad teenust saada Teeninduskultuur Eesti märgina - Ka Läänes tehakse vigu ja kohtab halba teenindamist - Meie ei tohiks selle taha pugeda ja mitteteenindamist õigustada - Mei l ei ole Eiffeli torni, Alpe, Vahemerd... Kahe mõttelaadi (mõttekultuuri) erinevused Teenindusmõttelaad (vabadust austav) 1. Tunnustan igat klienti kui isiksust 2. Olen kliendikeskne. Prioriteediks on klient 3. Alustan esimesena kliendiga suhtlemist Mitteteeninduslik mõttelaad (sõltuvusse asetav, jaotav) 1. Klient on ,,näota" indiviid, olevus 2. Olen vahendikeskne. Prioriteediks on vahend 3. Reageerin kliendi nõudmisel Teenindusliku ja mitteteenindusliku mõttekultuuri tunnused Teenindusmõttelaad 4. Esindan oma organisatsiooni 5. Lähtun tervikprintsiibist 6. Lähtun kliendi mugavusest 7. Pean kohustust teenindada normiks 8. Vastutan oma sõnade, tegude, käitumise ja lubaduste eest 9. Pean lahenduste pakkumist veaolukorras paratamatuks 10
Mõttemaailm pahed, nähtav ja nähtamatu ja teispoolus. Mis on mõttemaailm? Mõttemaailm on inimese mõtete, kujutluste jms. vaimse elu ring. Keskaja inimese mõttemaailm Keskaja inimsese mõttemaailma mõjutasid ka pahed, nähtav ja nähtamatu, teispoolus, ime, mälu, sümboolne mõttelaad ning kujundid ja värvid. Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutajaks oli kristlus. Katoliku kirik oli seega feodaalse hierarhia kõrval keskaja ühiskonna teiseks suureks tugisambaks. Pahed Keskaja inimest kummitas patt. Pattu tehakse, kui antakse end kuradi meelevalda, lastes end võita patu teesillutajatel, pahedel. Pahesid kujutati sümboolsete loomade või hirmuäratavate allegooriatena, kes sümboliseerisid surmapatte. 12. sajandil oli surmapatte seitse.
KULTUUR JA ELU-OLU 1950-1980. AASTATEL 1960-1970 Valitsev mõttelaad, vaimsed suundumused ja hoiakud, uued ideed Inimestel hakkas tekkima rohkem võimalusi ja aega meelelahutuse jaoks. Tavapärasteks muutusid perekondlikud väljasõidud isikliku autoga. Nüüd oli inimestel võimalus vaba aega veeta ja tarbida rohem kui iial varem. Tähtsaks muutus sotsiaalse õigluse idee. Selle tagamiseks pidi otsustavalt majandusellu sekkuma riik. Maailmas domineerisid Keynesi ideed, mis rõhusid võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise
1922 - Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1943 - Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 - Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 - Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 - Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 - Nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks Looming Kristjan Raud jumaldas joonistamist Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi ja muid värve Tema loomingu aluseks oli rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel Tähtsamas loominguallikaks on ,,Kalevipoeg" Ta tõestas, et realism ei ole ainult maha joonistamine Ta kujutas loodust, külaelu, inimeste igapäeva toimetisi ja suhtlemisi ning lähtust nende meeleolust, mõtetest ja tunnetest Tema loomingutest on alles umbes 900 teost ,,Kalevipoja surm" ,,Pesu" ,,Inimene ja öö" Tänan kuulamast!
· keskne maa on Inglismaa, sealt liigub valgustus edasi Prantsusmaale ja Saksamaale Olulised ideed: · mõistuse kontseptsioon, sh looduse mõistuspärane seletamine ehk loodus ei ole jumala looming; mh kaob ära usk jumalasse · tekib arusaam, et inimene on sündinud vabana ja peab järgima vabat tahet · püütakse vaadelda ühiskondlikke seadusi kui loodusseadusi · loodusliku inimese idee ( ,,tagasi loodusesse!" ) · kosmopolitism ehk valitseb ühtne mõttelaad ( Euroopas ) Valgustusajal: · ideelised keskused liikusid kiirelt · kasvab tohutult tõlgete arv, kultuur hakkab end suhestama teiste kultuuridega; ilmub esimene kirjandusajakiri · tekib mõiste ,,maailmakodanik" · ühiskondlikult aktiivne hoiak · valgustusaja kirjanikud on mastaapsed üksikseisjad · ladina keel teaduskeelena sureb välja · kirjandust iseloomustab suur huvi dokumentaalsuse vastu · populaarseks muutus memuaaride kirjutamine
erootikat ja sellega seonduvat, ning mis annab ,,eeskuju". Arvan, et paljudel Eesti noortel on omad tõekspidamised ja põhimõtted seoses seksuaalsuse, ning seda ümbritsevaga. Eestlased on pigem kartlikud ja ettevaatlikud, nad ei proovi uusi asju kergekäeliselt. Palju on muutunud ka kasvutraditsioonid. Kasvatatakse palju vabamalt ja avatumalt. Palju rohkem on Informatsiooni ja ka ahvatlusi, mis võivad mõjutada inimest. Arvamus ja mõttelaad tänapäeva noore, ning konservatiivsema inimese vahel on erinev. Üheltpoolt soovivad vanemad, ning nende kasvatustraditsioonidega inimesed oma õpetusi ja tõekspidamisi edasi anda, kuid ühiskond on muutunud väga palju, ning tänapäeva noored liiguvad pigem avatuse poole.
Second level Third level Fourth level Fifth level Sissejuhatus 1930 Alex P. Osborne Ideeloomemeetod. EESMÄRK. Lühikese aja jooksul genereerida võimalikult palju ideid probleemi lahendamiseks üksteise mõtteid edasi arendades ja kriitikat maha surudes Milleks on vaja ajurünnakut? Esimene tasand - igapäevane mõttelaad Teine tasand - uued ideed kombineerimise abil Kolmas tasand - innovatsioon Põhireeglid Kriitika on keelatud Kõik osalejad ja ideed on võrdsed Oodatud on pöörased ideed Vajalik on ideede rohkus ja teiste ideede edasiarendamine Loeb kvantiteet, mitte kvaliteet! Kokkuvõtvalt ajurünnakust Küsi julgesti, kas said ajurünnaku teemast ja ülesandest õigesti aru Kõik ideed on oodatud Ära kritiseeri Ütle välja kõik, mis pähe tuleb
Tal oli kaksikvend Paulus (tuntud kui Paul Raud) 18921897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 18971898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse Jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid Põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" Esimesed Kalevipojaainelised joonistused valmisid juba 19131917 Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne Kujutas loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja
ÖKOTURISM Liis Sommer & Aliis Pai Ökoturism-on loodusturismi liik, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu. Ökoturism on mõttelaad ja käitumisviis. Pole niivõrd oluline, kuhu sa lähed või milliseid tegevusi reisil harrastad, vaid kuidas käitud ja kuidas mõjutad oma reisiga keskkonda üldiselt ja kohta, kus viibid. Põhilised eesmärgid Ökoturism toetab kohalikku arengut. Ökoturism toetab kultuuripärandi säilimist. Ökoturism toetab looduspärandi säilimist. Ökoturism tähendab reisijate ja ülduse harimist. Enamasti eristatakse mõisteid ökoturism,
Avalikud kirjad, pöördumised, kontakti otsimine läänega. 40 kiri. 6. Kuidas saadi informatsioone Lääne-maailmast? V: Raadiojaamad, Soome TV Põhja-Eestis. Laevaliin Helsingi- Tallinn (1965). 7. Kultuuri iseloomulikud jooned. V: 1) Hävitati eesti meelsed raamatud. 2) Ulatuslikud paljastuskampaaniad ja puhustused/vallandamised kultuuri ja teadusasutustes. 3) Meedia hakkas laienema: Soome TV, raadio, ajakirjad. 4) Kohustuslik keskharidus. 5) Ateistlik mõttelaad levis. 8. Gulag vangilaagrid. Kolhoos enamjaolt põllumajanduse ja kalandusega tegelev töölaager. Ateism maailmavaade, mis välistab jumalate olemasolu. 40 kiri 28.10.1980 dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta eesti keelt ja meeleavaldustega välja astunud koolinoori valitsusvõimude omavoli eest. 1924 1991 Nõukogude Liit!
ja eepose ainetel. 1924. aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga ning sai ühe tütre ja kaks poega. Loomingust Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Tema hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Ajaga muutusid Kristjan Raua pildid lihtsamaks- ta ei joonistanud enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine oli neist tähtsam. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks
ARTUR KAPP Koosta helilooja Artur Kapi kohta CV! Nimi: Artur Kapp Sünniaeg ja – koht: 28.02.1878, Suure-Jaani Surmaaeg ja – koht: 14. jaanuar 1952 Suure-Jaan Helilooja vanemad ja vanavanemad: Vanemad: Isa - koolmeister ja ühiskonnategelane Joosep Kapp Ema- sakslanna, Gertrud von Ruckteschel Vanavanemad: Perekonnaseis: Abielus Lapsed: Poeg - helilooja Eugen Kapp Hariduskäik: 1891- 1900 Peterburi konservatoorium Muusikaline haridus: Muusikalise ettevalmistuse sai oma isalt 13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis Helilooja tähtsamad õpetajad: Nikolai Rimski-Korsakov Töökohad: 1900-1904 Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ka Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koori ...
Ta on abitu oma armastuse ees ja nende ees, kes on sellega seotud. Kujutame ette, et inimene, keda ma armstan ja mina oleme kaks nööri, mis on kokku põimitud. Me oleme seotud, meie saatused on ühtsed. Kui keegi lõikab nööri läbi, siis käärid läbivad mõlemit. See tähendab seda, et kui ühele avaldatakse mõju, siis see kindlsti puudutab ka teist. Kui inimesed on kaua koos elanud, siis nende käitumine ja mõttelaad muutuvad samasuguseks. Nad on kui mõistuse kaks erinevat poolt, aju kaks erinevat poolkera, mis moodustavad terviku. Üks ei saa ilma teiseta hakkama ja vastupidi. Kui üks inimene kaob, siis teise inimese südamesse jääb auk, mida ei saa muuga täita ja see auk jääb meenutustena kestma kui haigutav kuristik. Armastavad hinged on seotud. Välised mõjud avaldavad armastavatele hingedele sarnast mõju ja ühe inimese kadumine
Näiteks 1980. aastal sai maailma esimeseks demokraatlikul teel valitud naispresidendiks Vigdis Finnbogadottir, kes valitses Islandit 16 aastat. 20. sajandi teisel poolel muutusid suuresti ka inimeste arusaamad rassilisest võrdõiguslikkusest. USAs tõusid nüüd ka musta ja kollase rassi esindajad kõrgetele töökohtadele. Rassism ei kadunud täielikult, kuid muututi sallivamaks teiste rasside suhtes. 10. Miks tekitab ameerikalik eluviis ja mõttelaad maailmas palju vastasseisu? Pärast II ms levis ameerikalik mõttelaad ja eluviis Lääne-Euroopas, Jaapanis ja ka Idablokimaades. Ameerikalik eluviis tungis nii olmesse kui ka ühiskondlikku, poliitilisse ja kultuuriellu. See tekitas neis maades muret oma rahvusliku eripära säilitamise pärast. Kasvas kartus, et suure Ameerika kultuur on võimeline välja suretama väiksemate rahvaste kultuuri. USA on muutunud nii-öelda maailmapolitseiks, kes üritab luua talle meelepärast maailmakorda
· 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige · 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni Loomingust · Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid · Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev · Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve · Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks · Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte · Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus · Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" · Esimesed Kalevipojaainelised joonistused valmisid juba 19131917 · Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne · Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste
Eestlaste sallivus on viimasel kümnendil kasvanud kiiresti. Eestlaste ja mitte-eestlaste elu- ja mõttelaad on muutunud sarnasemaks. Pooled mitte- eestlastest ja viiendik eestlastest hindavad oma elu- ja mõttelaadi vastastikku sarnasteks.Siiski oleks ennatlik väita, et muulasprobleem on Eestis edukalt lahendatud. Venemaa kodanike arv kasvab jõudsalt ja pole märke, et juurdekasv kahaneks. Põhiprobleemiks on see, et muulaste hinnangul valitseb Eestis rahvuste vahel ebavõrdsus. Muulaste arvates on neil eestlastega võrreldes oluliselt
REGILAUL tunnused : esikohal sõnad ehituse aluseks värss (põhivorm 8silbiline, igale silbile vastab viisi 1 noot) viis: lihtne, heliulatus väike (35) lauldakse koori ja eeslaulja vaheldumisel rütm on vähe vahelduv neljajalgne trohheus kindel autor puudub parallelism e mõttekordus naiselik alg riim arhailine keel Eesti rahvalaul on ühehäälne, setu lauludes mitmehäälsus liigitus: töölaulud (suvised tööd nt viljalõikus, õitsilkäimine – lauldi raskest tööst, oodati selle lõppu või kiideldi virkusega) tavandilaulud (pulmad, kalendripühad, itkud) jutustavad laulud lüürilised laulud (eluolud, tunded) laste ja hällilaulud 1. Talgulaulud a) lõikuslaulud b) künnislaulud 2. Karjaselaulud (ilusa ja halva ilma meeleolud, kuri peremees, karjase raske põli) 3. Tubaste tööde laulud UUEM RAHVALAUL Tekke põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, linnastumine tunnused: eepiline sisu ja ...
EKSPRESSIONI SM Joel Laanemäe ja Sarah Raichmann Mõttelaad • Kunstniku enda tunded ja mõtted • Esimese maailmasõja eelne katastroofiaimdus • Saksamaa • Oskus näha ilu inetuses • Grotesksus • Naer läbi pisarate • Narrikultus (Pierrot, Chaplin) Muusika • Kõrgepingeline emotsionaalsus • Äärmuslikud kontrastid • Suurte muutuste aeg • A. Schönberg, A. Berg ja A. Weber Arnold Schönberg (1874–1951) • Austria, hiljem Ameerika helilooja • Iseõppija – viiul ja tšello • Töötas Viinis pangaametnikuna, hiljem muusikuna • Õpetas Sterni konservatooriumis Berliinis kompositsiooni, hiljem oli eraõpetaja Viinis • Õpilased – A. Berg ja A. Webern I tonaalne periood (kuni 1905) • Saksa hilisromantismi traditsioonid • Kirjutab suurtele orkestritele • „Kirgastunud öö“ („Verklärte Nacht“) • Inspiratsioon Wagneri „Tristanist ja Isoldest“ • Sümfooniline poeem „Pelleas ja Melsande“ • Sümfooniline kantaat „Gurre laulud“ („Gurrelie...
valitsuse tihe koostöö. Jaapanit nimetatakse kõige euroopalikumaks Aasia riigiks tõenäoliselt just seetõttu, et pärast Teist Maailmasõda viidi just USA ja Lääne-Euroopa eeskujul läbi mitmesuguseid muutatusi (demokraatia ja demokraatlike õiguste suurenemine), muututi modernsemaks (tehnoloogia areng jms), samuti loobuti nt endistest samurai põhimõtetest (ent säilitati mitmeid muud rahvatraditsioonid). Muutus üleüldine jaapanlaste maailmavaade ja mõttelaad. Kokkuvõtteks julgen öelda, et Teise Maailmasõjajärgsed muudatused Jaapanis olid eelkõige positiivsed, kuna just need panid aluse riigi imetlusväärsele arengule, mistõttu on Jaapan ka tänapäeval nii tootmise mahult kui ka tehnoloogiliselt tasemelt maailmas juhtival kohal. Mingil määral võib selle kõige eest tänada ameeriklasi, mis on küll mõnes mõttes naeruväärne, kuna 1945. aastal okupeerisid nad Jaapani, ent just ameeriklaste suunitlus pani
Kunst ja teadus. Leonardo Da Vinci Uus mõttelaad v Vanad teosed vaimustasid haritlasi nii väga, et vahepeal möödunud sajandid tundusid otsekui pimedusajana, mil ei loodud midagi märkamis väärset. v Muistse Kreeka ja Rooma kultuuri hakati nimetama klassikaliseks ning kirjanikud ja kunstnikud püüdsid seda eeskujuks võtta. v Haritlasi köitis muistsete kreeklaste ja roomlaste maailmavaade, mis tundus hoopis erinev nende oma ajastu arusaamadest. Kunst ja teadus v
Faktoranalüüsi kasutades on leitud, et isiksuseomadusi saab enamasti kokku võtta vaid viie dimensiooni abil, kuhu kuuluvad neurootilisus, ekstravertsus, avatus kogemusele, meelekindlus ja sotsiaalsus. Laps on ainulaadne isiksus, kes valmistub koos meiega oma eluks. Tema ainulaadsust võib toetada vaid armastuse, austuse ja usalduse õhkkonnas. Laps lähtub kasvatusest ja annab sageli endast parima, et ennast heast küljest näidata. Lapsed on tujukad ja egotsentrilised, nende mõttelaad on erinev meie omast. Lapsed täiustavad meid ja meie neid. Igat isiksust tuleks väärtustada. Me peakseme arvestame, et meil kõigil on ühised reeglid, mis sest et oleme erinevast sugust, rassist, nahavärvusest, varanduslikust seisundist ja usundist. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele. Inimestel peaks olema igalpool sõnavabadus ning me peaksime nad alati ära kuulama. Isiksus meie väline väljendusviis
isemoodi tähendus loodud. Kui vanemad inimesed peavad normaalseks elada normide järgi, siis noorte seas pole normid kuidagi samastunud vanemate omadega. Vaadates enda ümber ringi, leiame alati kellegi, kes teeb midagi sellepärast, et keegi teine on teinud sama. Noorte jaoks on saanud oluliseks olla normaalne ning kuuluda teiste sekka, kuid kuidas me saame nimetada endid normaalseteks, kui sööme välja kõik inimesed, kes üritavad olla erinevad, kelle mõttelaad pole sarnane meie omaga? Sellised inimesed, kes ei kuulu ''normaalsete'' sekka, süüakse välja, alandatakse ning tihtipeale langevad ka ignoreerimise ohvriks. Tänapäeva noored ei võitle enam ühiskonnas iseenda ''mina'' eest ega ürita olla omapärased, vaid pigem samastada end teistega, leides üles omasugused ning muutuda nendega võimalikult sarnaseks, sest teadupärast on võimatu saada üksinda hakkama.
Valgustusajastu. Valgustus on mõttelaad, mis pani inimesi rohkem enda peale mõtlema. Valgustusideede kujunemise eelseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistluse ja juurdlemisvõime. Voltaire- tema ideaalseks riigikorraks oli valgustatud absolutism. Ütlused : ,,kui jumalat poleks tuleks ta välja mõelda" ja" kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema hukkub kõik" Montesquieu- kuulsamad valgustusteosed : ,, pärsia kirjad" ja ,, seaduste vaim". Valitsemisideaaliks konstitutsiooniline(parlamentaarne) monarhia, kus seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on eraldatud. Rousseau- Teosed: ,,ühiskondlik leping" ja ,, arutlus teadusest ja kunstidest". Riigivormiks vabariik, kus võim lähtub rahvast. Tegelikult ei teadnud valgustaja ise ka kuidas see riigivorm peaks suures riigis teostuma. See oli võimalik vaid väikestes riikides Preisimaa Absolutismi valitseja oli Preisis Friedrich Wilhelm e Sõdurkuningas, t...
Freud eristas kolme vahendajat tungide ja käitumise vahel: Id (Miski), Ego (Mina) ja Superego (Ülimina). Id- Tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel, peale väikeste laste on olemas ka Ego ja Superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego-Ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime. Ego tegevused hõlmavad intellektuaalseid valdkondi nagu taju, loogiline mõtlemine, probeemilahendamine ja mälu. Ego on juht, kes langetab raskeid otsuseid, mis tekitab ärevust. Egol on olemas mitmesuguseid kaitsemehhanisme, mis aitavad ärevust vähendada ja kontrollida, reaalsust moonutades. Superego-Areneb kõige viimasena välja. Südametunnistus kaitseb lubamatute mõtete või tegude eest ning ego ideaal tunnustab ihaldatud käitumise eest
ning ametlikes dokumentides (ka Eestisisestes asjades) püüti juurutada vene keele kasutamist. See ei teinud veel eestlusele nii palju kahju, kui venestamisega kaasnev uus range tsensuuri ja rahvusluse väljajuurimise laine. Siiski loeb lõpptulemus, mitte selleks tehtud töö. Eesti on praegu vaba, riigikeeleks on eesti keel ning kuulume läänemaailma. Esimese vabariigiga võrreldes on vaid muutunud inimeste mõtteviis. Eesti inimeste mõttelaad tahes-tahtmata nüristus aastatega: varem omanäolisest ja ettevõtlikust kultuurrahvast muutus osa paratamatult tuimaks töölisklassiks. Paguluses elavad Eesti kirjanikud, kunstnikud jm. hoidsid küll eestlust elus, kuid Maarjamaa pinnal muutus aastatega 1944-1989 (90 ja 91 olid juba teistsugused aastad) arusaam õigest ühiskonna toimimisest ning jälg sellest on siiani alles.
10: A. Laikmaa potreed: "Marie Underi portree"-pastell, "August Kitzbergi portree"-pastell, autoportree (1902) 11: Tema looming oli rahvusromantiline ja müstiline. Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Kalevipoja surm Laotus. Tsüklist "Inimene ja öö" 12: Nikolai Triigi erinevad tööd: Konrad Mäe portree. Õli. 1908 Norra maastik, 1908-1910. Õli Normandia maastik, 1911. Pliiats Rannamaastik, 1913-1914. Õli Saaremaa rand, 1913-1914. Õli Saaremaa, 1913-1914. Õli, papp Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 Deemon. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912
Romantism Romantismi kujunemise alus? Isiksuse vabadus, ellu suhtumine, mõttelaad leiab väljendust maalikunstis. Esmakordselt väljedavad kunstnikud, enda tundeid. Milline oli maalimislaad? Armastati paksult värvi kanda paberile, vähe detailne. Kujutati fantastikat,ülevaid maastikke kuuvalgel, meremaalid, kaovad piirid ja contrast. Romantismi eelkäija? Saksa ja Ing. maastikumaal(eelkäija) kujutletakse metsikut loodust ja üksikut inimest. Esikteos? Meduse´I parv: süzee on reaalne sündmus kaasajast- merehädaliste 12-päevane vaevlemine parvel.
millega õpilased oma teadustöö alguses kokku puutuvad. 7 Paradigma mõiste tuli kasutusele Kuhni teadustöödes alatest aastast 1962 ning on teadusfilosoofia üks populaarsemaid termineid. Võib siis kinnitada, et modernism on paradigma või maailma tõlgendamise raamistik, mis kestis Euroopa kultuuriloos valgustusest kuni 20. sajandi keskpaigani, kui levima hakkas postmodernistlik mõttelaad. 8 2.2.2. Modernistliku mõtlemise eripärad Modernism tegeleb peaasjalikult korraga ratsionaalsuse ja ratsionaliseerimisega, püüdes luua kaosest korda. Teadmine on tegelikult TEADUS, mis objektiivse ja ratsionaalse isiku poolt toodetakse ning mis võib anda maailma kohta universaalsed tõed. 9 Teaduse poolt loodud teadmine on tõde ning igavene.
aspektidest. Sellises olukorras jääb pelgalt julgusest ning tahtejõust väheseks, kui sinu võimalused on haardeulatusest väljas. Mõnikord tuleb ka indiviidil end ühise edukuse nimel ohverdada, kuid selliseid olukordi tuleb ette rohkem ühisvõitlustes millegi nimel. Hea näitena oleks siinkohal meenutada rahvaste ühiseid võitlusi oma vabaduse üle, kus just selline iseloomuomadus on meeskonnatöös kõige olulisem. Häbiväärseks on kujunenud inimeste mõttelaad, kus omakasu on siiski esikohal ning selle nimel ollakse valmis minema üle laipade. Edukaks ei saa mõistagi ainult iseloomujoonte kategoriseerimisel. Edukus nõuab oskusi erinevates valdkondades: olgu tegemist siis äri-, spordi- või mõne muu karjääriga. Äris peab inimene oskama investeerida ning oma raha paigutada õigetesse kohtadesse, tegema koostööd õigete inimestega ning kasuks tuleks ka suhtlemisoskus. Samas kui sport nõuab füüsilisi tõestuseid, pidevaid treeninguid
Kristjan Raud Kristjan Raud oli Eesti kunstnik. Ta sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paul Raud, kes oli samuti kunstnik. Vendade kooliaeg algas 1874. aastal Koervere külakoolis, kus nad õppisid vaid ühe aasta. Edasi õppisid nad 1875.-1878. aastal Viru- Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878.-1881. Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. 1883. aastal jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle Tartu Õpetajate Seminari. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut, vaid hoopis kultuuri kustum...
Romaani sündmustik alagab suvel juulis, sellele viitab ka järgmine asjaolu, et esimeses peatükis oli kirjas lause “kuumal ja leitsakulisel juulipäeval…” Raskolnikovi varasem käekäik: üliõpilane, kelle käekäik Peterburis näitab allakäigu märke, „ta on vaesusest masendunud.” Raskolnikovi mõttelaad tulvil mitmesugustest teooriatest, ta on tark ja andekas, ta on ideeinimene, kes kaitseb ja püüab realiseerida oma ideed. Ta õppis juurat. Mida tegi R. varastatud kraamiga? Ta peitis selle ühe maja hoovi kivi alla. Mida kirjutas R…? ta kirjutas kolmandas peatükis sellest, et tegelikult see raha mis Raskolnikovile saatsid said nad Svidrigalilt laenuks. Õde Dunja pidi võla tasumiseks töötama mõisniku Svidrigailovi juures, aga too ajas talle kogu aeg ligi.
Kui äritegevusega on algust tehtud, siis on kõige tähtsam esimene müük. Esimene müük on kriitilise tähtsusega, sest see tõestab, et ettevõte suudab midagi pakkuda ning sellel on potentsiaali. Edasi on tähtis tasakaalupunkti jõudmine, s.t et firma hakkab kasumit tootma. Ettevõtjaid on kahte liiki- edukad ja n.ö mitte nii edukad. Ka edukatel ettevõtjatel on omased iseloomu omadused ja iseärasused, mis aitavadki soovitud edu saavutada. 1. Keskendumine 2. Mõttelaad 3. Parimate võimaluste leidmine 4. Tagasitõrjumatu fokusseeritud visiooni leidmine 5. Eesmärgi saavutamisele orienteeritud energia 6. Avatus maailmale 7. Vajadus teiste järgi 8. Ressursside loomine 9. Ärivaist 10. Edu nautimine 11. Edu saavutamine vajadus Edukat ettevõtjat motiveerib visioon, mis panebki tegutsema ning leidma parimaid võimalusi. Edasi tegutsebki edukas ettevõtja motivatsiooni najal. Kindlasti peaks oskama ettevõtja edu nautida
Seepärast nad ei võitle enda eest, vaid lasevad ajal end kaasa tõmmata, sest nii on määratud. Üheks tema räigemaks põhimõtteks oli: "PARIM, MIDA INIMESELE VÕIB SOOVIDA, ON MAAILMA ÜLDSE MITTE SÜNDIDA." Ta põhjendas seda lauset järgmiselt: ,,Filosoofia sunnib inimesi vaatama omadusi kui asju, millega tema tahe võib nõustuda, kuid hing ja mõistus mitte iial. Poe pidas kõige õigemaks nii enese kui maailma tunnetamises vaistu, ehk intuitsiooni, aga selline mõttelaad ei sobinud tolle ajastuga kokku, ning seepärast olid tema teosed sajandi jagu keelatud. Aga enne kui Poe teosed jõudsid Ameerikas ilmuda, ilmusid ma enne Euroopas ja neid vahendas Eurooplase Charles Baudelaire. Ta oli hüljatud munk, kes oli saadetud pagendusse. Eestisse jõuab E. A. Poe 1903 aastal, Noor Eesti teises albumis. Tõlkijaks oli, tulevane keelemees, Johannes Haavik. Poe arvates on inimene mängukann saatuse käes, keda on vallutanud saladuslikud jõud
KESKAEG AJASTU MÄÄRATLUS Rooma impeeriumi jagunemine 395.a. või Lääne Rooma riigi langemine 476.a. KESKAEG Renessanss 14-16.saj. ·5.-7. saj. VARAKESKAEG Suur rahvasterändamine, germaani hõimude pealetung; Läänekristlik kloostrikultuur ·8.-9-saj. UUE EUROOPA HÄLL Frangi riigi kõrgaeg Karl Suur hariduse tähtsustumine · 10.-11. saj. KESKVÕIM SAKSAMAAL Saksa-Rooma keisrid Ottod; ROMAANI stiil, vaimuliku luule, muusika kõrgaeg ·12.-13. saj. linnade kiire kasv, GOOTI I kõrgaeg Uued zanrid ja vormid Muusikategelased Olulised sündmused Heliloojad Legaliseeriti kristlus 313 Rooma riigi lõhenemine 395 Keskaeg 590 Gregorius I saab Rooma paavstiks Kujunes välja missakorraldus VIII 4 noodijoont...
Rahva hääl, jumala hääl Juta Vinni XI A klass Juba aegade algusest on hõimude kokkukuuluvus ja karja heakskiit oluline olnud. See mis ütleb rahvas, on väga tähtis. Masside arvamus omab suurt võimu. Siiski oma jumala loob iga inimene endale ise, olgu see siis pilve peal istuv habemik, mõjuvõimas aadlik, raha või hoopis inimene, kelle mõttelaad on sarnane. Nagu on öelnud prantsuse filosoof ja ajaloolane Voltaire: ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". Juba 2. sajandil e.Kr Roomas ja tegelikult terves Vahemerepiirkonnas oli populaarseks meelelahutusürituseks gladiaatorite võitlus, kus võideldi elu ja surma eest. Niisuguste üritsute jaoks ehitati uhkeid ehitisi nagu Roomas Kolosseum. Inimesed kogunesid, et näha verd ja surma. Samuti peeti (ja peetakse mõnes piirkonnas siiani)
"Juudit" Mis? Kus? Keda? - Vot ehk oleks nõndamoodi sobilik alustada, sest et taaskord on tammsaarelik motiiv suutnud paeluda mind nõndaviisi, et sellest täienes minu isiklik mõttelaad. Tegelikult, kui väga ta ikka täienes, just sellest kõrkideoloogilises mõttes, vaid hoopis vist peaksin ütlema, et mu nägemus minu sees ja ümber toimuvast sai nõks selgemaks. Aga alustada tuleks vist pisikesest sisuülevaatest. A. H. Tammsaare "Juudit" on autori üks parimaid näidendeid (nende väheste seas, mida ta on kirjutanud üldse), millesse on kätketud eluliselt igihaljad probleemid. See on ka ühtlasi asjaolu, miks on seda näidendit jube selle sünnist saati niivõrd palju mängitud. Peategelane Juudit on tõenäoliselt üks keskealine naisterahvas, kes peab ühtlasi kõige vastuolulisega silmitsi seisma ka oma eale vastavate kompleksidega. See peegeldub eesotsas tema ühesest ja tuimast suhtenivoost nii iseenda kui oma kaaskondsete vastu. Parasjagu on "hõõgum...
mõelda: kuidas minna edasi,kuidas saavutada kooskõla loodusega?Saatuskikke vigu ei saa enam lubada, selleks on Maa juba liiga koormatud. Kui soovime, et ka tulevikupõlvkonnad saaksid elada normaalsetes tingimustes, tuleb lõpetada reostamine, arendada loodussõbralikke tehnoloogiaid ning keskkonnasäästlikke eluviise.Loodus on väga hästi isetoimiv ja ise ennast reguleeriv mehhanism.Inimese kaugenemine temast on olnud kahjuks järjepidev protsess.See ei peaks niimoodi olema. Roheline mõttelaad pole mingi hetkeline moevool vaid eksistentsiaalse tähtsusega suundumus. Maismaal ja ookeanis elab palju liike, Maa on koduks mitmesugustele eluvormidele,neist mitmed juba kahjuks ka hävitatud inimtegevuse tagajärjel.Paljud tehtud vead on toonud keskkonnale parandamatut kahju.Edasi tuleks üheskoos minna ettevaatlikult, säästvalt ja tasakaalukalt. Loodus kingib meile kõik, kuid ta ei andesta tehtud vigu.
1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni (suri 1943). Loomingust Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks.Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg".Esimesed Kalevipoja- ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935
Ka Eestis on usuliste suunitlustega koole, neist tuntuim on Vanalinna Hariduskolleegium, kus soositakse kristlikku eluvaadet. Seega peamiselt on maailmavaate tuumaks väliskeskkond. Siiski on inimene vabalt mõtlev isik, seega otsustame ise, kuidas maailma näeme. Arvame vähemalt nii. Maailmavaate kujunemise varjupoolel on nii riiklik režiim kui ka usuline kuuluvus. Nimelt on meie ellusuhtumine drastiliselt erinev olenevalt sellest mida või keda usume. Näiteks, kristlik mõttelaad näeb ette elu taevas, kuid on ka inimesi, kes usuvad hoopis elu lõputusse kordumisse. Esimese puhul on oluline olla nii-öelda heas nimekirjas, mida kujutatakse ka seriaalis „The Good Place“, kus inimesed postuumselt muutuvad heatahtlikumaks, ja teenivad sellega ära koha taevas. Teisel puhul aga puudub isiku tegudel tagajärg, sest elu justkui ei lõppe kunagi jäädavalt. Lisaks usulisele poolele mängib rolli ka
Tšehhovi novellid “INIMENE VUTLARIS” 1. Vutlar- ava mõiste novelli kontekstist lähtudes. Vutlar on midagi, mille taha saab varjuda ja mis kaitseb välismõjude eest. Erinevas kontekstis võib see tähendada erinevaid asju. See võib olla kodu, kus saab olla segamatult teiste eest varjus. Vutlar võib olla riietus, mis inimest varjab. Võib olla ka harjumus või mõttelaad. 2. Milline on vutlarlik elukäsitus? Too novellist näiteid, tee üldistus. Püütakse ennast koorega ümbritseda, luua nii-öelda vutlarit, mis eraldaks muust maailmast ja kaitseks välismõjude eest. Kõik peab olema kindlas korras, ei tohi tekkida võimalust, et midagi halba juhtub, käik peab olema kaitstud. Belikov riietus nagu peidaks ta ennast teiste eest; ta pidas alati reeglitest kinni ning soovis, et ka teised seda teeksid; Belikov kartis
osaleb teenindusmajanduses ning õigem oleks rääkida tootvatest ja teenindustegevustest. 1.2. Teenindamise filosoofilised alused Filosoofiat peetakse sageli millekski eluvõõraks ja igapäevaelu ning -töö seisukohast mitteoluliseks. Tegelikult on filosoofia, võib ka öelda filosoofiline elutarkus kõigi inimtegevuste aluseks, olles looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Lihtsustatult öeldes on filosoofia mõttelaad ehk viis, kuidas inimesed millestki mõtlevad. Mõttelaadist tuleneb see, kuidas inimesed kujundavad oma hoiakuid, käituvad ja tegutsevad. Mõttelaadide erinevus võib inimestel olla väga erinev. Seetõttu võivad nad ühest ja samast asjast aru saada erinevalt ning sellest tulenevalt ka erinevalt suhtuda, käituda ja tegutseda. Eesti teeninduse üheks kõige iseloomustavamaks tunnuseks on selle väga tugev kõikumine suurepärase ning olematu teenindamise (teenindamise puudumise) vahel
Sellega tahtis Voltaire ütelda, et ainuld loll peab ennast targaks aga tark on see, kes teab, et tal on veel palju õppida. Mitte kunagi ei saa haridust üleliia, selle kohta ütleb üks vanasõna, et ,,inimene õpib kogu elu aga sureb ikka lollina". Veel paar sada aastat tagasi oli haridus privileeg, mille omandasid vaid kõrgemal ühiskonnakihis olevat inimesed. Nüüd on peaaegu igal pool maailmas algharidus tasuta ja mõttelaad on muutunud. Väga paljudes riikides, kaasa arvatud Eestis on alghariduse omandamine kohustuslik Ma tahan harida ennast sellest valdkonnast, millest ma huvitatud olen ja see ongi minu eesmärk. Õppimine on noorele tõsine töö, mis nõuab keskendumist ja aega. Õpilased õpivad sellepärast, et neil head hinded oleksid ja pärast head tunnistust kodus vanematele näidata. Õpilasi ei tohiks õppida oma vanemate jaoks või kellegi teise käsul vaid noor peaks iseennast
Tallinnas avas oma stuudio 1914. 8) 1909-1913 juhtis ta seal rahvateadusainese kogumist 9) on Eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia, mida antakse välja alates 1973. aastast Eesti Kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt. Preemiasumma on 2009. aasta seisuga 35 000. Virge Jõekalda, Ülle Kruus ja Kersti Koll, Lilian Linnaks, Lemming Nagel Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" . Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kui
VÄIKE PRINTS ▫Autori koht kirjandus-ja /või kultuuriruumis. Raamatu autor on Antoine de Saint-Exupéry. Eluaeg 1900-1944 aastal. Ta oli prantsuse kirjanik ja lendur, kes sai maailmakuulsaks oma romaanilaadsete jutustuste ja mõtisklustega ning on kirjutanud ka kaks teost lennundusest. Aasta enne oma surma kirjutas ta muinasjutu "Väike prints", see on kirjutatud autori endaga juhtunud lennuõnnetusest Sahara kõrbes. Teadaolevalt tuginevad tema teosed alati elukogemustele ja on seotud kirjaniku tõelise kire ja kutsumusega – lendamisega. Ta hukkus, kui ta lennuk luurelennul merre kukkus. Saint-Exupéry järgi on nimetatud Lyoni rahvusvaheline lennujaam ja asteroid 2578 Saint- Exupéry. Väikese printsi järgi on nime saanud asteroidkuu Petit-Prince. Pilgrim kirjastus on taasavaldanud tema tähtteose „Väike prints“. ▫Kas teose pealkiri annab viiteid teose mõistmiseks? Jah annab küll. Teos räägib väikese printsi seiklus...
raske neid tagasi hoida. Kriis vaibus 28. oktoobril, kui NSV Liit nõustus raketibaase likvideerima ja tuumarelvi Kuubalt ära viima. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Pärast Kuuba kriisi hakkasid suurriigid mõtlema poliitiliste suhete arendamise üle, et teha kindlaks, mida tegelikult tähendab tuumatasakaal. Just selline mõttelaad viis 1970. aastate alguses pingelõdvenduse ehk détente’i tekkeni. Laiemas tähenduses näitas aga Kuuba kriis, et tuumarelva kasutegur on väike – kui massihävitusrelva kasutuselevõtmiseks tekkis reaalne võimalus, siis ei söandanud ükski mõtlev poliitik otsustavat sammu astuda. Kuigi konflikt oli väga pingeline, saavutati rahvusvaheliste suhete tulevikku silmas pidades ka positiivseid tulemusi: kahe suurriigi vahel loodi pidevalt töötav telefoniliin ehk nn kuum liin
Diktatuuri riigis elavatel kodanikel on piiratud sõnavabadus ning isegi nende mõtteid ja tõekspidamisi mõjutatakse vastavalt valitseva korra tõekspidamistele lähtuvalt mitmete propaganda meetoditega. Tõepoolest oli Teise maailmasõja perioodil nii lääneriikidel kui Nõukogude Liidul oli ühine siht purustada natsionaalsotsialistlik Saksamaa, sest sealne olukord oli muutunud vastuvõetamatuks. Kuna aga NSVL ja USA valitsemise vormid on kategooriliselt erinevad sellega seoses ka mõttelaad on täiesti arusaadav, miks tekkisid sõja lõpus antud riikide vahel lahkhelid, mis omakorda viisid liitlaste vaenlasteks muutumiseni.
rahvaloomingu sidumisele iseloomulikud käänud, rütmid ja harmooniavõtted. Viimastel aastakümnetel segunes loomingus modernistlikud väljendusvahendid ja rahvamuusika intonatsioonid veelgi enamgi. Erinevalt H.Ellerile, on Artur Kapi helikeel vormiselge ning kontrastiderohke. Ta kirjutas romantilis-klassikalist muusikat, polüfoonilised elementidega. Tavaliselt kirjutati üks pala ruttu ning seda viimistlemata. Teostes väljendus monumentaalne vormikujundus, tõsine mõttelaad, vahel koguni raskemeelne, jõuline kontrapunktitehnika ja tume koloriid. Kapp on oma loomingus haaranud väga erinevaid teemasid nii ühiskonna üldisi kui ka filosoofilisi probleeme. Üheks suureks erandiks tema loomingus peetakse ,,Noortesümfooniat", mis on rõõmsameelne, tore, nooruslik, helikeelelt palju lihtsam
haavatav ja tema armastus Edwardi vastu oli väga suur ning tegi teda haavatavaks, see jättis üldiselt vähe võimalusi Jacobile, kes Bellat väga endale soovis. Suhteid mõjutasid peale selle veel pahad tegelased, kelle teele ette jäädes võis vabalt manalateele sattuda. Ikka ja alati suudeti Bellale appi tulla ning tänu sellele suutis ka Jacob muljet avaldada. · Karakteristikud. Bella oli kohmakas ja kangekaelne. Tal on enesekeskne mõttelaad, mistõttu ka Edward ei suutnud tema mõtteid lugeda. Üldjoontes väga halb valetaja, kuigi suudab näidata ka head näitlemisoskust, et panna teisi uskuma. Suudab ennast hästi kontrollida, mida tõestas esimene jahilkäik, kus tema koos Cullenite perega kohtus teiste vampiiridega ning ilma tuule kandumisele suutis hoida oma keevaverelisust tagasi. Edward nagu kõik vampiirid oli üleinimlikult tugev ja kiire. Tema hääl ja lõhn on pella
Vaadates enda praegust elu, võiksin ka mina väita, et ma olen vaba. Ma ei pea käima hommikust õhtuni tööl, mul ei ole lapsi, kes piiraksid mu vabadust ning kelle eest peaksin hoolitsema. Gümnaasiumis ja trennides käin ma vabatahtlikult. Mul ei ole pangalaenu ega autoliisingut, mille tõttu ennast seotuna tundma peaksin. Kuid siiski on me ümber väga palju märkamatut, mis meid salamisi vangistavad: sotsiaalne surve, meid ümbritsev materiaalne vara, ühiskond ning eelkõige meie endi mõttelaad ja olemus. Igapäevaselt ümbritsevad meid ühiskonna poolt paika pandud reeglid ja üldiselt ei pane me isegi tähele, et nad meid piiraksid. Õigusliku normi alla kuuluvad lihtsad asjad, nagu liiklusseadused või riigi konstitutsioon, kuid samas on ka palju seaduseid, mis meid vabastavad, näiteks sõna- või usuvabadus. Leian, et sellised kehtestatud eeskirjad on positiivsed, kuna nad panevad kõik inimesed üksteisega võrdsele astmele. Kindlasti ei meeldi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
