Kaasaegne lõunaeesti kirjandus Viie pääle Aapo Ilves, Jan Rahman, Contra, Olavi Ruitlane, Pulga Jaan Raamat on välja antud 2005ndal aastal viie autori poolt, millest on tulnud ka raamatu pealkiri „Viie Pääle“. Raamat sisaldab võrukeelseid luuletusi, laule ja jutte, mis on ära jaotatud 184 lehekülje peale. Raamatu on välja andnud Räpinas tegutsev Väiku Välläandja. Raamatu struktuur/ülesehitus. Raamatus on 184 lehekülge sisuteksti. Raamatu viis autorit esitatakse järjest. Esimesena on trükitud Aapo Ilvese looming. Teisena esitletakse Jan Rahmani teosed. Temale järgneb üldsusele laiemalt tuntud Contra. Neljas raamatus esindatud looja on Olavi Ruitlane ning viimasena avaldab kirjatükke Pulga Jaan. Ilvese looming koosneb antud raamatus luuletustest, lauludest. Pikkuselt jäävad enamus alla poole lehekülje, pikemad on mõne...
Lektüürileht Pealkiri Läänerindel muutuseta Autor Erich Maria Remarque Lk arv 176 Illustraator Anneli Aarma 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida sõjast Raamat rääkis saksa läänerindel. sõduripoistest, kes rindel sõdides erinevate raskuste käes kannatama pidid. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 2. „Me istume justkui omaenda Sõjas pole sul mingitel 63 hauas ja ootame vaid, et hetkedel peale ootamise meile mulda peale aetaks.” midagi muud teha. Vaenlase nina all kükitades tundubki, nagu istutaks ...
Isiksuse lõhestumise traagika ,,Me suudame üksteist mõista, kuid seletada võib end igaüks ise." H.Hesse Sügav hingeline kriis saab alguse mingisugusest suurest probleemist või rääkimata muredest. Enesest välja laskmata see süveneb ja laieneb, toimub enesesse sulgumine. Mida aeg edasi, seda raskem on abi leida ja sellest täielikult vabaneda. ,,Stepihunt" on romaan mehest, kes astub võitlusesse iseendaga. Peategelase Harry Halleri hinges tegutsevad kaks poolust hunt ja inimene. Huntidele on iseloomulik üksinda metsades traavida, murda ja kakelda, inimesele aga mõelda ilusaid mõtteid, armastada. Millest tuleb selline põlgus maailma ja kogu elu vastu? Mis ajendab üht inimest mõtlema ...
MUUSIKATEOSE ANALÜÜS 1. Etapp - ettevalmistus 1. Valida omal valikul üks teos, millest analüüs kirjutada. Võib olla ka osa mõnest suurteosest (nt aaria või koor ooperist, laul muusikalist). Sobivab laulud, koorilaulud, soolopalad, ansamblipalad, ka rahvalaulu töötlused jne. 2. Otsida teose kohta infot. Väga hea, kui õnnestuks leida ka noot, sest see teeb töö lihtsamaks. Vajadusel küsi abi! Kui loost nooti ei leia, siis on abiks ka tekst (sõnad), mille abil saab teose ülesehitust kirjeldada jms. 2. Etapp – analüüs Sissejuhatus: Teose pealkiri, žanr (kui osa suurvormist, siis ka suurvormi nimi nt. aaria ooperist, 1 osa kontserdist). Žanr määrata nii täpselt kui oskad. Muusika (ja teksti) autor(id), 2-3 lauset nende elu ja loomingu kohta. Teose loomisaasta (ajastu, stiil) ja esmaettekanne. Koosseis, kellele on teos kirjutatud (esitajad). (Nt solist, koor, orkester, klaver, rock-bänd...) ...
Uurimustöö vormistusjuhend 1. Põhinõuded Uurimustöö vormistatakse arvutil, arvestades töö arvutil vormistamise nõudeid. Uurimustöö trükitakse valgele paberile formaadis A4 (210x297mm). Töö peab esitama kiirköitjas. 2. Töö tiitelleht peab kajastama järgmisi andmeid: õppeasutus, töö pealkiri ja liik (antud juhul uurimistöö), autori nimi, juhendaja nimi, töö kirjutamise koht ja aeg (Vt tiitellehe näidis). 3. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas.Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut num...
Lektüürileht Pealkiri Vari Autor Juhan Liiv Lk arv 66 Illustraator M. Pärk 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida mingi mehe Tegelikult rääkis raamat poisi Villu elust, kelle minevik käib tema kannul vedamistest ning raskustest elus. nagu vari. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde jäi Lk r nr nr Nädal läheb nädala järele, kuni Eluliselt väga tõepärane ning 25 aasta täis saab, ja aastad kaovad ka mõnes mõttes masendust üksteise järele ning ükski neist ei tekitav lause. Kaotad aegu tule tagasi. tagasi ei saa, sest aeg ei peatu. Silmaline silmalise peale, kuni...
LEKTÜÜRILEHT ,,Vari" Juhan Liiv 66 lk. Tegelased: Villu, Helene, Räpsi Rein, Veni- Villem, Hugo, Adelheid jt. 1. ENNUSTAMINE Millest raamat võiks Millest raamat rääkida? tegelikult rääkis? Raamat võiks rääkida Ühe vaese poisi (Ville- mingist tumedast ja mi) elust, kus poissi, kui kurvast sündmusest või vaest koheldi teistest kellegi koledast halvemana ja, kus ta pi- saatusest. di tegema kõik endast oleneva, et ennast maksma panna. Lisaks pidi ta veel töötama mõisa heaks, kus mõisa töölised pidid pidevalt kannatama halba kohtle- mist. 2. TSITAADID Mõnigi sohu visatud lk. 17 Seapea laste seapea, kausitükk, mänguasjaks!?...
F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Peategelased Rodion Raskolnikov endine üliõpilane, kes majanduslike raskuste tõttu on sunnitud jätma õpingud pooleli. Ta otsustab tappa liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleemid. Peale kuritööd satub ta vaimuhaiguse küüsi. Sonja tüdruk, kellele Raskolnikov oma kuritöö üles tunnistab. Järgneb Raskolnikovile, kui too Siberisse sunnitööle saadetakse ning hiljem ka armub temasse. Razumihhin Raskolnikovi sõber ja ülikoolikaaslane, kes Raskolnikovi eest hoolitsema hakkab, kui too haigeks jääb. Nastasja toatüdruk, majas, kus elab Raskolnikov ja aitab teda mitmes raskes olukorras. Tegevuskoht Teose alguses toimub tegevus Venemaal Peterburis, teose teises pooles Siberis. Sündmustik · Tegevuse pingestumine Tegevus hakkab pingestuma alates sellest kui Raskolnikov sooritab oma kuritöö. Ta tapab põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleemid, ning juhus...
Õitsev meri A, Mälk Lektüürileht Autor: August Mälk Lk arv: 280 Korrektuur: Lauri Vanamölder 5. trükk 1. Ennustamine. Millest raamat võiks rääkida? Millest raamat rääkis. Raamat võiks rääkida merest, elust rannas, Raamat rääkis Hannesest, tema elust, rannast ja merest ning elust rannas. Kirjeldas kala püüki ja meler käimist. 2. Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest. Jrk nr Lause. Põhjendus, miks meelde jäi. Lk nr 1. ,,Maja nii tühi! Oleks Hanneski Ema ja isa arutasid omavahel, kui kodus!" tühjaks maja oli jäänud pärast Arno ja Marie lahkumist ja kui 29 Hannes polnud veel koju ...
Jaan Tätte näidendid Iga eestlane teab Tättest niipalju, et tema repertuaari kuuluvad rahulikud laulud ning peale selle, et ta naases mõned kuud tagasi ümbermaailmareisilt, on ta ka ametilt Vilsandi saarevaht. Vähem teatakse seda, kui edukad on tema kirjutatud näidendid nii Eesti kui teiste Euroopa riikide lavalaudadel. Nii mõnigi neist on ka kinoekraanidele toodud. Tätte fenomenaalsus põhineb tugevalt kummalistes tegelastes, kes satuvad tihtipeale veidratesse olukordadesse. Peale naljakale tegelaskõnele esineb ka situatsioonikoomikat, mis alati naeratuse suule toob. Tema teosed on eranditult väga omapärased ning köitvad, kajastades inimeste sisemisi probleeme ja heitlusi ning vabanemist ühiskonna survest. Tegelastele on omane esitada pikki monolooge, mis aga siiski tüütavaks ei muutu. Sõnakasutus on alati väga rikkalik ja võib öelda, et Tätte jaoks puuduvad kirjutamisel tabud. Kõik, mis o...
Raamatukõne Herman Hesse romaan "Stepihunt" ilmus aastal 1927. Teos väljendab nii isiklikku kui ka ajastu kriisi ja on autobiograafiline. Palju on kaasa aidanud Hesse tolleaegne kirjavahetus. Romaani "Stepihunt" kirjutamise ajal tegi autor läbi sügava hingelise kriisi. Tema perekond oli laiali ja ta tundis end üksiku ja läbipõlenuna. Teos on valuliselt irooniline ja tähenduslikult mitmekihiline, salakaval ning esineb ka interpretatsiooni riskantsus. Hesse tahtis oma loominguga "anda inimelule kõrge ja vaimustava mõtte", teha nähtavaks tõeline tegelikkus, millel tema jaoks oli igavikuväärtus. Resigneerunud nihilismist päästis teda tugev traditsiooniside, vaimusugulus saksa klassika ja romantikaga, lisaks juba vanematekodust alguse saanud lähedane tutvus idamaise, India ja Hiina mõttemaailmaga. Ühisjooneks romantilise esteetikaga tuleb kahtlemata pidada eraldusjoone puudumist tegeliku ja kujutletu,...
Eduard Viiralt (Wiiralt) 20.03.1898-08.01.1954 Ursula Potivar 9.A klass Elulugu Eduard Viiralt oli eesti graafik, kes sündis Peterburi kubermangus mõisateénijate pojana. 1909. aastal pöördus perekond Eestisse, kus ta isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Eduard valis edasiõppimiseks Tallinna Tööstuskunstikooli. Pärast Tallinna Tööstuskunstikooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases. 1922-1923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kunstnik elas Pariisis enamuse oma elust. 1946.a pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi, mis jäi ka tema viimaseks elupaigaks. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a maovähki. Viiralt lahkus 55-aastasena ning ainsa eestlasena on ...
Lektüürileht Pealkiri Õitsev meri Autor August Mälk Lk arv 222 Illustraator H. Kersna 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida mereelust ja- Raamat räägib rannakülast pärit melust. Hannese elust merel, maal ning suhetest teiste inimestega. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde jäi Lk r nr nr 3 ,,Eks igal veisel ole omad parmud," Meeldis, sest kirjeldab hästi 28 vastas Hannes isa tarkussõnaga. ütlust, et kõige heaga käib kaasas ka halb. 1 ,,Eks iga kala jaoks pea olema Toob väga hästi esile seda, et 166 oma püüsiga iga mehe jaoks oma ükskõik kui palju sa ...
Stepihunt 8. Sündmusi kujutatakse tegelase vaatenurgast, tema mõtte- ja tundemaailma kaudu.See võimaldab kujutada inimese käitumise keerukamaid ja varjatumaid külgi. Kujutatakse inimese sisemaailma- tunded ja emotsioonid. Peategelast saadavad mingi seletamatu äng, hirm, hingeline lõhestatus ja pidetus. Meeleolult on modernistlik romaan enamasti pessimistlik 9. Harryt häiris pilt Goethes, sest pildil oli kujutatud Goethet liiga kenana ning arvas, et kunstnik, kes tegi selle oli Goethe liiga üles mukkinud. Ta arvas, et selle pildi vaim on Goethe vaimu otsene vastand. 13. Minule meeldis väga see raamat, kuid seda oli raske lugeda, sest pidi keskenduma, et täpselt aru saada, mis toimub. Eriti raske oli lugeda seda, kui olin natukene väsinud, sest mõtted läksid kuskile mujale rändama lugedes. Veits rikkus lugemiselamuse see ära, et enne kui raamatut üldse lugema hakkasin, sain tunnis teada, et Harr...
Lektüürileht Pealkiri: Taevased ratsanikud Autor: Friedebert Tuglas Lk arv: 17 Kujundus: Mai Einer 1. Ennustamine Millest raamat võiks Millest tegelikult rääkis rääkida See novell, võiks rääkida Tegelikult rääkis poisist, kes taevast ja surnud ratsanikest, oli vaene. Ta varastas oma kes seal ratsutavad koos oma peremehelt kuld-mündid ja langenud hobustega. Ja läks sellega minema tappes kindlasti olid nad väga head ja oma peremehe. Ta ostis uued tugevad ratsanikud, keda uhked riided ja süüa endale ja austatakse ja mälestatakse. tegi muid põnevaid asju, millest ta polnud tead-lik aga tema saatus viis lõ...
Lektüürileht Pealkiri: Merineitsi Autor: Friedebert Tuglas Lk arv: 23 Kujundus: Mai Einer 1. Ennustamine Millest raamat võiks Millest tegelikult rääkis rääkida See novell võiks rääkida Tegelikult rääkis Kaspar mõnest merineitsist ja tema Punasest, kes oli kõige seiklustest või siis sellest tähtsaim ja rikkaim mees, kes kuidas vaene talupoeg kohtub koguaeg pidas pulmi ja sellest merineitsiga ja tema elu kuidas ühtede pulmade ajal, muutub tundmatuseni. tõmmati noodaga merest välja merineitsi. Loo lõpus pääses ikkagi merineitsi tagasi merre aga kaasa võttis ta pillimehe Kurdise, kes leidis merest oma ...
Lektüürileht Pealkiri: Põgenemine Autor: Friedebert Tuglas Lk arv: 7 Kujundus: Mai Einer 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis See võiks rääkida sellest, See rääkis sellest, kuidas kuidas keegi põgeneb Rander jooksis mingite kellegi eest. Tema mõtetest meeste eest ära. Ta varjus ja tunnetest, mis teda selle ühte suvalisse kuuri ja hetkel valdavad. puhkas seal, hommikul ta ärkas inimeste häälte peale, mehed kes teda taga ajasid olid sinna jõudnud aga õnneks nad ei leidnud Randerit ja ta pääses nende meeste käest. 2.Mõned meelde jäänud laused...
Lektüürileht Pealkiri Unede kuristik Autor Friedebert Tuglas Lk arv 4 (318) Illustraator M. Einer 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Mehest, kes näeb igal öösel Mehest, kelle elu ripub reaalsuse õudusunenägusid. ning olematu maailma vahel, kus ta kohtab salapäraseid ratsanikke. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 3. Mul oli hirm, liikumatu, Uutmoodi, kuid väga hästi 140 päästmatu, nagu valekoolnul sõnastatud mõte hirmu kirstus. kirjeldamiseks. 1. Üks selle äär näitab tõelist ja Väga hea sõnade 140 teine olematuid maailmu, ning kombinisatsioon, luues sa aeled ah...
Lektüürileht Pealkiri Siil Autor Friedebert Tuglas Lk arv 9 (318) Illustraator M. Einer 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Võiks rääkida ühe väikese Räägib ühe pere elust, kes siilipoisi elust metsas. leiavad heinamaalt siili ning teda terve ühe suve kodus kasvatavad. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 3. Lehmad rohmivad oma Väga sisukas ning 35 pikkade keeltega rohtu, väljendite rikas lause. lambad näksivad siit ja sealt ning tallekese pea viskub kepseldes põõsa tagant õhku. 2. Une-Madis tuli tasaja lõi Lõi hea ettekujutluse une 38 kõigile s...
Külmale maale Eduard Vilde 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida. Millest tegelikult rääkis. Raamat võiks rääkida lugu inimestest Raamat rääkis tegelikult Väljaotsa Jaanist keda küüditatakse või saadetakse külmale kes oli aus ja korralik mees, keda aga maale. ootas ees päev kus algas sõit siberisse. 2. Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest. Jrk. Nr Lause Põhjendus, miks meelde jäi. Lk. nr 1 Kaie silmad läigivad nagu Jäi meelde, sest võib olla ikka 173. palavikutõbisel, ta sirutab väga suur kaotus emale. mõlemad käed kaduvale rongile rongile järele, nagu tahaks teda veel vilkeks peatada. 2 Kõneleja vahtis seejuures Jäi meelde, sest võis ikka 74. meeleavald...
Lektüürileht Pealkiri Suveöö armastus Autor Friedebert Tuglas Lk arv 12 (318) Illustraator M. Einer 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Suveöisest noorte armastusest, Rääkis jonnakast tüdrukust karjamaal ringi jooksmisest ning Maalist ning sulasest Kustast, kes looduse ilust nende ümber. väga soovis tüdrukuga ööd koos veeta. Maali, aga ei lasknud poissi ligi ning korraldas paraja mängu poisile. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 1. Suvine öö tukkus nagu Väga hea kirjeldus ning 120 hällitades talu kohal, ja seegi sõnastus. magas. 2. Oja kaldal tõmbas tirts Loob hea ku...
Mõtteid Gailiti teosest "Purpurne surm" Minu arvates võib August Gailiti teost "Purpurne surm" pidada fantaasiarikkalt realistlikuks teoseks, kuna ma usun, et taolise katku levik on vägagi tõenäoline, kuid ma võin oma käe anda, et ma kirjutaks samal teemal sada korda parema raamatu, kui Gailit välja mõtles ja kirja pani. Fantastika valdkond ilmneb selles, kuidas naised käituma hakkasid peale katku, mis on minu meelest väga ebatõenäoline, ebaratsionaalne ning naisi halvustav. Teose läbiv sündmustik on konarlik ning kummalistesse ja teemasse mittesulanduvatesse arutelludesse kaduv. Esimesed sada leheküge jutustab autor Joonas Moori elust ning järgnevad 120 lehekülge purpurse surma levikust ja tagajärgedest. Peategelane Joonas Moor on endassetõmbunud ning mõtlik mees, kes kuuab palju teiste inimeste nõuandeid. Tema ideaaliks on metsas elamine. Kuna raamatus on tohutult palju arutelusid ja mõtteid Jumalast, naistest...
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 Tsitaadid.....................................................................................................................................1 Kokkuvõte teosest......................................................................................................................3 Probleemid teoses......................................................................................................................4 Peategelase kirjeldus..................................................................................................................5 Kuidas muutub peategelane?.................................................................................................5 Autori sõnum..............................................................................................................
Lektüürileht Eduard Vilde ,,Külmale maale" 257 lk. 1. Ennustamine Millest võiks rääkida? Millest rääkis? Arvasin, et raamat räägib mingist Tegelikult rääkis raamat perset, kus perest, kes küüditatakse Siberisse ja pereisa oli surnud ja vanim perepoeg nende sealsetest katsumustest. Jaan pidi hoolitsema oma ema, kahe väikese õe ja venna eest. Kui aga perepoeg haigeks jääb ja töö kaotab tuleb majja nälg ja seni aus Jaan otsustab oma majas varjata varastatud kraami, et nii vähemalt leib laual hoida. Kuid...
Kuidas mõjutab kirjandus minu tõekspidamisi Räägitakse, et kirjandus mõjutab inimest. Ma olen selle väitega täiesti nõus, kuna olen seda ise tundnud. Mida rohkem loen, seda enam tunnen, et teiste kirjapandu parandab minu väljendusoskust või siis lihtsalt täiustab mingi valdkonna sõnavara. Kas see on kõik või suudab kirjanik ka lugeja tõekspidamisi ja maailmavaadet kuidagi mõjutada? Ma arvasin kunagi, et lugemine on lihtsalt üks igav kohustus, mis sunnitakse koolis peale igale õpilasele. Osaliselt olid sellised mõtted põhjustatud klassikaaslaste sarnastest väidetest, teisalt võis see tuleneda lihtsalt mõnest halvast lugemiskogemusest. Halba teost ei suudaks ilmselt parimagi tahtmise juures süvenenult lugeda ja siis võib jutt hakata liigselt venima. Õnneks õppisin aga üsna kiiresti, et on ka väga palju huvitavaid ja käestpandamatuid raamatuid. Sellise arvamuse hoidmiseks üritan pidevalt kohustusliku kirjanduse kõrvale huvitavamaid teose...
Lektüürileht ,,Kohtumised loomadega" Gerald Durrell 144 lk. Tegelased: G. Durrell, MacTootle, Sebastian, Wilhelmiina, Pavlo jt. 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida? Millest raamat tegelikult rääkis? Arvasin, et raamat räägib Tegelikult rääkis raamat ühe inimeste imelikest/huvitavatest mehe (Gerald Durrelli) kohtumistest loomadega. seiklustest, kus ta kohtus oma ekspeditsioonide käigus paljude haruldaste ja ka vähem- haruldaste loomadega ning sattus peale nende huvitavatele tegemistele. 2.Tsitaadid Tsitaat Lk. Põhjendus ...
Lektüürileht Pealkiri: Õitsev meri Autor: August Mälk Lk arv: 221 Kujundus: H.Kersna 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida merest ja Tegelikult rääkis rannakülast ja seal kellestki, kellele väga meri meeldib ja elavast perekonnast ja sellest, mis kui ta üks päev mere äärde läheb, juhtub nende pojaga ja kuidas ta õitseb meri. suureks kasvab. Tema muredest ja rõõmudest ja sellest, kuidas nende maja maha põleb ja kuidas paljud talle lähedased inimesed ära surevad. Lõpus, kui ta elu on jälle korras siis ...
Marili Maar MT-12 Kuristik Rukkis J. D. Salinger 1. a) ,,Emad on kõik kergelt põrunud"- vihje sellele, et enamjaolt kõik emad on laste suhtes liiga hoolitsevad või jällegi vastupidi. b) ,,Tütarlast võib tundma õppida ka ilma, et sa temaga kurameeriksid"- tüdruk ja poiss võivad tõesti olla ka parimad sõbrad, ei midagi enamat. c) ,,Ärge kunagi kellelegi midagi jutustage. Sest kui te kellestki jutustate, hakkate tema järele puudust tundma"- see on ilmselge. Olen seda isegi kogenud. d) ,,Te ju teate lapsi, kui nad on solvunud, ega siis ei naerda, ega midagi"- arvan, et autor on mõelnud laste peale, kes väga kergesti solvuvad tavaliselt. Ja kui lapsed on solvunud siis nendega kergesti jutule ei saa. e) ,,See o...
KOLME KATKU VAHEL Jaan Kross (Balthasar Russowi romaan) Lehekülgede arv: 266 Kujundanud: U.Ploomipuu Tegelased: Pall (Balthasar Russow), Paap, Härra Henrik Claesson Horn, Soome Hertsog Johan, härra Henning, härra koadjuutor, Kaspar, kaupmees Kyrö, Epp, Kati- tädi, Jakob, Jürgen, Kimmelpenning Meus, Annika, Märten, Katharina, Rissa Siimon, Doktor Friesner. 1.Ennustamine Millest võiks raamat rääkida? Millest raamat tegelikult rääkis? Kuna jutt oli Balthasar Russowist, Jutt käis ühest eesti soost poisist, kes õppis Tallinnas koolis, arvasin, et tegu on omaaegse kus õppisid enamjaolt sakste lapsed. Sõltumata sellest, et kangelasega ja raamat räägib tema ta oli kehvemast rassist, õppis ta hästi ja suutis end vägitegudest. ...
LEKTÜÜRILEHT Pealkiri: Saladuslik saar Autor: Jules Verne Lk arv: 436 Illustraator: - 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Reisist saarele, kus veedetakse palju aega. Viie mehe õhupalli reisist tormi ajal Kindlasti on seal palju seiklusi. avastamata saarele. Nad pidid veetma seal neli aastat, aastate jooksul satuvad nad surmaohtu ja paljudesse seiklustesse. 2. Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest. Jr Lause Põhjendus, miks meelde jäi Lk k Nr N r 1. Need sõnad andsid Nabile lootuse tagasi. Sest, Nab arvas et härra Smith on 46 surnud ja ta oleks sinna...
SUUR VEND VALVAB! Suur vend on tegutsenud meie keskel erinevatel aegadel. Mõiste suur vend on tulnud Orwelli teosest 1984 ja on sestsaadik kasutuses olnud. Kuidas siiski on suur vend inimkonda valvanud ja kuidas teeb ta seda nüüd? Ajaloos on olnud nii mõnigi suur vend, kes hakkas meetmeid valimata oma võimu suurendama. Stalin ja Hitler olid samuti sellised. Nende riigikorraldus sarnanes vägagi Orwelli ,,1984" ennustatuga. Mõlemad riigid, nii Saksamaa kui ka nõukogude liit, olid riigikorralduselt totalitaarsed. Saksamaal tegutses salapolitsei ja valestimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse. Ka NL-s olid vangilaagrid. Nende jaoks olid kõik vaenlased. Erinevus tuli ehk isikukultuse saavutamisega. Hitler kasutas rohkem hirmutamist, aga Stalin aga hakkas töörahva eeskostjaks ja nii sai nende suureks juhiks. Loodi hulgaliselt plakateid, mis alati inimeste silme all olid. Algul võimatuna tunduv teos 1984, on siiski pä...
LEKTÜÜRILEHT ,,Kolme katku vahel" Jaan Kross 267 lk Tegelased: Balthasar (Pallu), Annika, Meus, Märten, Katharina, dr. Friesner, hr. Henning, Antoniuse-härra, Kimmelpenning, Kettler, Jakob, Epp, Simons, Paap jt. 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida? Millest tegelikult rääkis? Arvasin, et raamat räägib ajast, mil Tegelikult rääkis raamat tallinlasest Eestisse hakkas jõudma katk, mis nimega Barthasar. Valitses aeg, mil laastas maailmas mitmete riikide eestlased olid oma riigis alamad ja rahvaid ja tappis halastamatult tähtsateks ning tarkadeks peeti vaid miljoneid inimesi. sakslasi. Pall oli võrreldes suurema osa eestlastega väga haritud ja tark poiss. Kui Palluga samasse majja kolis ...
Lektüürileht Pealkiri Külmale maale Autor Eduard Vilde Lk arv 257 Illustraator V. Tolli 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida kellegi Tegelikult rääkis raamat Väljaotsa seiklusest kuhugi külmale maale. Jaani raskest elust vaesuse käes vireledes. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde jäi Lk r nr nr 3. Elanikud käivad sisse ja välja See lause tundub väga muhe 29. nagu putukad proast prakku. ning tõsijutt. Vahest on ka endal selline, kui ühe külalises järel tuleb järgmine ning otsa ...
Valitseja Niccolo Machiavelli Niccolo Machiavelli on läbi aegade olnud üks silmapaistvamaid renessansiaja mõtlejaid ja poliitilisi filosoofe kelle teoseid on palju loetud ja analüüsitud. Tema käsitlus riigist pani aluse uueaja riigiteooriatele, milles tõuseb esile riik ja moraal jääb tahaplaanile. Niccolo Machiavelli meelest ei mahu poliitiline käitumine eetilistesse kategooriatesse. Tema tuntud teos ,, Valitseja" on käsitlus maailma ajaloost, kus olid valikud, mis võisid muutuda fataalseks, kuningale, võimule riigis, ning rahvale. Vead ja lüüasaamised, võidud ning uus võimule tõus. Sõjad, ränded, dünastiad - kõike seda käsitles autor oma teoses. Peale seda, kui ma olin läbi lugenud ,,Valitseja" esimesed kümme peatükki, taipasin ma kohe, et see on täpselt selline raamat, mis jagab juhtnööre, ideid ja näpunäiteid, kuidas ise valitseja olla või selleks saada. Ra...
„Inimene on see, kelleks ta end ise teeb.” (J.-P. Sartre) Meie ümber on palju erinevaid inimesi ning kehadega igati võrdne arv on ka inimloomusi ja mõttemaailmu. Kõik isiksused siin ilma peal on aga erinevad, alati kellegi kindla isiku poolt loodud, ilma kõrvalise abita, ei saa ju keegi muuta kellegi teise olemust ilma, et too mõistuse- ja mõtte omanik selles protsessis kuidagi kaasa lööks. Iga inimene kujundab ise ja ainult ise oma tulevikku, inimene on see, kelleks ta end ise teeb. Kogu inimese olemus, tema „ise”, on peidus tema mõtetes ja tunnetes. Kui keegi aina kahtleb ning mõtleb iseendast vaid negatiivsetes toonides, siis ei lähe mööda palju aega kuni ta sisemus ka päriselt tema mõttekujutlusele vastab. Õnneks aga kehtib sama põhimõte ka positiivse mõtlemise puhul. Näiteks seni kuni A. Camus`e teosest „Katk” tuntud doktor Rieux päevast-päeva südant valutas seoses katku ja tulevikuga ei läinud ta olemine kuidagi pa...
Kirjanduslikud mõisted KI1 Mudellugeja Kujutletav lugeja Viited, teadmised ja huvi Tegelik lugeja Reaalselt eksisteeriv lugeja. Tegelik lugeja toetub: Lugemismudelile Isiklikule elukogemusele Tõlgenduskogukonnale Oma põlvkonna ootushorisondile – jumalad, allegooria Tõlgenduslik kogukond Sõbrad ja lähedased, kellega teost arutada saab Põlvkondlik ootushorisont Ühe põlvkonna lugejate poolt jagatud ootuste ja eelduste kogum, kriteeriumide hulk, mille järgi lugejad hindavad kirjandusteost mingil perioodil Tekstilüngad Tekstisisesed lüngad, seotud lugeja kujutlusvõimega Taevas on sinine nagu apels...
KEHA JA VAIMU PROBLEEM 1.Vähemalt inimese puhul eristatakse kehalisi ja mentaalseid protsesse (sündmusi, seisundeid). Tooge kaks näidet kummagi kohta. Kehalised protsessid (sündmused, seisundid) on nt käe tõstmine, kukla sügamine Mentaalsed protsessid (sündmused, seisundid) on nt mõtlemine, valu 2.Analoogia alusel järeldame, et ka teised inimesed mõtlevad, tunnevad valu jne. Milles seisneb siin analoogia järeldus? Me tõlgendame nähtut ja järeldame selle alusel. Eeldused ei tähenda veel seda, et see on tõene. 3.Täitke tabelid tuntumate keha ja vaimu teooriate kohta. Hinnake iga teooriat endale vastuvõetavuse järgi kümnepallisüsteemis. Keha ja vaimu dualistlikud teooriad Nimetus, lühiiseloomutus Kes pooldas seda teooriat? Dualistlik interaktsionism Rene Descartes (keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku) Okasionalism Nicolas Malebranche (kehaliste ja ...
Goethe "Faust" Kokkuvõte teosest "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see lepi...
Basil Hallward oli kunstnik, kes õnnetul kombel Dorian Gray ilu lummusesse sattus. Basili vaated olid lord Henry ja Doriani omadest väga erinevad ning ta ei mõistnud kaht sõpra sageli. Basil oli vanema Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" põlvkonna mees, kes uskus armastusse ja sellesse, et peaks püüdma elada normide järgi harmoonilist elu. Teda viis hukatusse fakt, et ta oli Doriani võiks öelda, et isegi armunud Tegevuse koht ja aeg ning soovis talle vaid kõige pa...
Häirivus kunstis Minu teema oli: Miks kunst peab olema natuke häiriv? Mõtlesin teemat pisut koondada ja rääkida sellest, et miks tehakse kunsti inimesele ebameeldivaks ehk häirivaks? Esialgu tekibki tähtsaim küsimus: Miks? Räägitakse et kunst peab olema nauditav ja et vaadates seda, oleks inimesel hea olla ja tuju parem. Kuid viimasel ajal on hakatud palju asju tegema mis võib inimesi hirmutada, tekitada ebameeldivaid tundeid, ehmatada, panna mõtlema asjade peale, millele keegi mõelda ei taha. Põhjuseid on palju. Alustame kunstnikest. Paljud neist tahavad inimkonda hoiatada, näidata neile tõde, isegi kui inimesed seda teavad. Kindel on see, et inimestele on vaja olulisi asju pidevalt rõhutada, et meelde jääks. Tänu näitlikele hoiatustele on inimesel võimalik muuta ka oma arusaama maailma suhtes ja ka käitumist. Näiteks: Täiesti tavaline inimene, kes on varem suitsetanud, läheb poodi ja tahab sui...
Ekke Moor A. Gailit Lk arv: 222 Illustraator: Aare Haug Tegelased: · Ekke Moor Neenu noorim poeg · Eneken Enge ja Toomase tütar · Enge Toomase naine ja Enekeni ema · Toomas Üüve Enge mees ja Enekeni isa · Aat Elme Neenu teine poeg · Neenu Aat Elme ja Ekke Moori ema ÜLESANDED: 1. Ennustamine Millest võiks Ekke Moori Ekke Moori Ekke Moori perest, rääkida? elust tegemistest sõpradest Millest Ekke elust Ekke Ekke tegelikult tegemistest tüdrukutest/naiste rääkis? st 3. Mõtted, mida see raamat peale läbisaamist tekitas. Rumal tegu poisi poolt, et teha laps ja kaduda peale seda....
Teenindus ja ettevõtte juht Rääkides teenindusest mõtleme kõigepealt klienditeenindajaid. Igas ettevõttes on kliendil oluline osa, sest on ju tema see, kes firmasse raha sisse toob. Klienditeenindajad on pidevalt suure surve ja pinge all. Selle põhjuseks pole tihtipeale probleemsed kliendid, sest teenindusprotsessi loomulikuks osaks on igasugune klient. Probleem on hoopis selles, et klienditeenindajaid ei austata Eestis ja selle auväärse ameti mainet kisuvad paljudes kohtades alla ettevõtte juhid ise. On raske olla ametis, kui sinu tööst ei peeta lugu. Olen väikeetteõtte juht ja alati arvamusel, et minu töötajad ehk teenindajad on väga olulised ja tähtsad minu firmale. Nagu igal väikesel ettevõttel, nii ka meil, ei ole võimalusi pidevalt saata oma töötajaid täiendõppele. Kas juht saab luua väheste rahaliste võimaluste korral korraliku teenindusega ettevõtte? Naeratage! Lihtne viis, kuidas jätta head muljet. Ütleb Carnegie Dale oma ...
Külmale maale Eduard Vilde 257 lehekülge Kunstiliselt kujundanud V. Tolli Tegelased: Jaan Vapper, Virgu Anni, ema Kai, Mihkel, Mann, Mikk, Aleksander Toots, Kõverkaela-Juku, Naarikvere-Vana, Andres Vadi, Kohi-Kaarel, Hans, Tõnu-Jüri, Liisu ja paljud muud. 1.Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida ? Millest tegelikult rääkis ? Ma arvan, et see raamat räägib Raamat rääkiski hädast, vaesusest hädast ja viletsusest. ja pere ülalpidamisest. 2. Tsitaadid. Tsitaat Lk. Miks just see lause meelde on jäi? ,,Teiste toitu varastavad. See 44 Sest see näitas, et (toidu) varastaine on tõesti liig, kui see tõsi on väga suur pahandus. peaks olema." ,,Oma lootuse panen eriti 46 Sest see näitas, et noor mees oli teie peale, Vapper, sest teie perepe...
POEETIKA Luule keeleline looming Ilukirjanduslik lüüriline, eepiline, dramaatiline tekst Poeetika luulekunsti, laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi...
Mõtted ja elutõed, mis leidsin teoses "Romeo ja Julia" William Shakespeare'i teos "Romeo ja Julia" kuulub kirjandusklassika hulka just seetõttu, et nende noorte näol on tegu suure armastuse käes kannatajatena. Lugu peegeldab armastuse väge ja seda, kuidas ollakse nõus minema äärmusteni, et olla koos endale kalli inimesega. Teos on täis häid elutõdesid ning usun, et pole inimest, kes ei suudaks end kas või väikesel määral kellegagi või mingi situatsiooniga raamatust samastada. Ajad muutuvad ning tänapäeval on üsnagi mõeldamatu, et 14-aastane neiu abiellub, kuid tol ajal oli see tavaline. Vanusest hoolimata on tegu traagilise, kuid ilusa armastuslooga. "Romeo ja Julia" näol pole tegu pelgalt armastuslooga, vaid see räägib ka vihkamisest - kaks pere, kes pidasid juba aastaid vaenu, panid aluse sellele, kuidas lugu lõppes. Teos on nii tuntuks saanud mõneti just oma realistliku sisu poolest. Realistlikuks saab seda tänapäeval...
Natalja Dzemesjuk Magistriõpe, 1 aasta. Õiguse filosoofia William Shakespeare teose ,,Hamlet" sisukokkuvõtte Shakespeare lõi oma teose ,,Hamlet" XVII sajandi alguses kui feodalismipimedust ja julmust esitanud vanad korrad põrkasid kokku tekkiva kapitalismi hukatavate kiindumuste ning võimu kullahimuga. Jälgides kahe halva kokkupõrget humanistid pikkamööda kaotasid usku heasse, õiglusse ja sõprusesse, mis sai ka kajastatud kõnealuses Shakespeari näidendis. Anlüüsides viidatud teost on oluline silmas pidada, et rennessansiajastul kiriku dogmad ja tsensuur kaovad oma piiramatu võimu ning ühiskond jõuab iseseisvate mõtisklusteni elust, õiglusest ja moraalist. Tekib vali...
Matemaatika Niisiis püüdsid esimesed filosoofid seletada maailma mõistuspäraselt ja filosoofia oli algul justkui kreeklaste maailmakorraldusalaste õpetuste kogum. Aegamööda hakkasid sellest kogumist eralduma konkreetsed teadusharud. Matemaatikaga tegeles juba Thales, kuid veelgi rohkem etendasid seda 6. sajandi teisel poolel Pythagoras ja tema õpilased. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Arvud olid tema silmis pühad. Ta püüdis mõista nende olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme. Nii on tema järgi nime saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Pythagorase õpilased arenesid tema õpetust edasi, levitades seda ühtlasi kogu Kreekas. Kreeka matemaatikud õppisid palju Idamaade, eriti Mesopotaamia teadusest. Ka näiteks Pythagorase teoreemis sisalduv väide oli seal juba ammusest ajast tuntud. Kuid kreeklased olid esimesed, kellele matemaatika polnud lihtsalt prakt...
Minu muusikaelamus kirjutamiseks (Koostajad Karolina Sepp, Aive Skuin) Kuulamis-, arutlemis- ja reflekteerimisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks selliseks võimaluseks kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda arvamust avaldada ning seda põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks teadlik muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitav ja põnev kirjeldus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserdil ei käinud. Järgnevad soovitused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Suhtu nõuannetesse loovalt, arvestades kuulatud muusika iseärasusi. Üldine informatsioon · Mis oli kontserdi (kuulatud muusika) pealkiri? · Kus ja millal sa kontserti külastasid? · Mis oli kontserdi teema (üldeesmärk)? Seo oma seletus pealkirjaga. · Millist muusikat esitati (vokaal-, instrumentaal-, koori-, orkestri-, kammer-, vm)? ...
0)Mina lugesin läbi raamatu ,,Lootuste õunakook´´. 1) Raamat on kirjutatud Iiri kirjaniku ja Limericki ülikooli psühholoogiaprofessori Sarah Moore Fitzgeraldi poolt. Raamatut „Lootuse õunakook” peeti mitmel pool üheks paremaks 2014. aastal ilmunud noorteromaaniks. 2)Raamatu peamised tegelased olid Oscar, Meg , Paloma ja Steve ,Barney . Oli ka palju muid tegelasi kuid neist ei räägitud nii palju 3)Peamised sündmus kohad olid Uus-Meremaa kuhu läks reisile Meg, koht kus nad elavad Iirimaa ning Kai ja nende kõrvuti asuvad kodud. 4)Juhtus see ,et Meg pidi oma vanemate pärast minema reisile Uus-Meremaale kuhu ta ei soovimud minna kuid siiski läks.Sel ajal kuni ta seal oli andsid ta vanemad ninde maja rendile ning Megi tuppa kolis Paloma kes sai väga heaks sõbraks Oscariga. Oscar ja Meg olid/on parimad sõbrad ning alles siis kui Meg Uus-Meremaale reisile läks taipas ta ei tegelikult on ta Oscarisse arund ning aru sai ta seda siis kui Oscar...
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................2 Elulugu.......................................................................................................................................3 Looming.....................................................................................................................................4 Teose iseloomustus.....................................................................................................................5 Janela Kirjutab........................................................................................................................5 Üksainus.................................................................................................................................5 Kokkuvõte................................
annaabi.ee 
