.......................lk. 4 Ajalugu.......................................................................................................lk. 4 Kasutamine.................................................................................................lk. 4 Naftasaadused · Bensiin...............................................................................................lk. 4 · Diislikütus..........................................................................................lk. 5 · Määrdeõlid.........................................................................................lk. 5 o Mootoriõlid..............................................................................lk. 5 o Plastsed määrded......................................................................lk. 5 · Katlakütused....................................................................................lk. 5-6 · Õlide regenereerimine............................................................
Nafteensetel mootoriõlidel on üldiselt madalam hangumistemperatuur kui parafiinsetel õlidel. Sünteesõlidel on tavaliselt suurepärased külmaomadused (külmapüsivus). Määrdeõlide korrossivsus Korrosioon ehk korrodeerumine on enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Määrdeõlid peaksid olema heade korrosioonivastaste omadustega. Korrosiooni põhjustavad mitmesugused happed, eriti aktiivsed on vees lahustuvad happed. Nende sisaldus värsketes õlides on lubamatu. Nende kogust hinnatakse happearvuga. Korrosiooni põhjustavad veel leelised, väävel ja mõned selle ühendid. Õlisse sattunud vesi kiirendab nende korrodeerivat toimet. Siit ka nõue, et vees lahustuvaid happeid, leelisi ja
Alkaanideks nimetatakse orgaanilisi aineid, mis koosnevad C ja H'st, ning kus C aatomite vahel on üksikside ehk sigmaside. Üldvalem CnH2n+2 (n on jrk nr) Orgaanilistele ainetele pannakse nimed alkaanide homoloogilise rea alusel. 1. metaan CH4 2. etaan C2H6 3. propaan C3H8 4. butaan C4H10 5. pentaan C5H12 6. heksaan C6H14 7. heptann C7H16 8. oktaan C8H18 9. nonaan C9H20 10. dekaan C10H22 Radikaalid on molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. 2-metüül propaan Alkaanide keemilised omadused: 1) Põlemine CH4 + 2O2 -> CO2 + 2H2O 2) Asendus reaktsioon hallogeenidega (radikaaliline asendusreaktsioon) ...
Polümeer-ained mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti üksteisega seotud väikeste Molekulide jääkidest või lõikudest.nafta- majapidamisgaas,bensiin,petroleum,diislikütus,määrdeõlid,parafiin, Bituumen.-alkaanid,destillatsioon.vettõrjuvad,lahus,mare,kütus,asphalt,kreemid.süsiniku allotroopsed Teisendid-allotroopia-keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena,alotrobid-puhas lihtaine.teemant, Grafiit,grafeen,fullereenid.alotrop põlemine-CH4+2O2-2CO2,vingugaas-2CO2+O2- 2CO2,süsihappegaas- C+O2-CO2,süsihape-CO2+H2O-H2CO3,metalliga-fe2o3+co-fe+co2, saamine-metanooli-ch4+o2- ch3-oh Co2+h2-ch3-oh, Etanooli-c6h12o6-ch3-ch2-oh+co2 elutähtsad-
1. Mõisted Alkaan- Süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Süsivesinik- Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. Lineaarne ahel- Aatomid asuvad molekulis järjest Hargnenud ahel- Aatomid on molekulis hargnenud ( Tee Näitejoonis) Tsükliline ahel- Molekuli ahel on kinnine. Monomeer- Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer- Aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. Elementaarlüli- Komponent millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste- Elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Nafta- Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest. Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tüh...
1. Mõisted Alkaan- Süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Süsivesinik- Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. Lineaarne ahel- Aatomid asuvad molekulis järjest Hargnenud ahel- Aatomid on molekulis hargnenud ( Tee Näitejoonis) Tsükliline ahel- Molekuli ahel on kinnine. Monomeer- Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer- Aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. Elementaarlüli- Komponent millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste- Elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Nafta- Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest. Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tüh...
Milline võib olla süsinikahela kuju molekulis? Süsinikahel võib olla hargnemata, hargnev või tsükliline. Milline on süsivesinike lahustuvus vees? Süsivesinikud ei lahustu vees. Milline on süsivesinike agregaatolek toatemperatuuril? Viis naftasaadust: bensiin, diislikütus, määrdeõlid, masuut, bituumen. Mitu sidet on tavaliselt süsiniku, hapniku, lämmastiku ja vesiniku aatomil? Süsinik: 4 sidet (4 üksiksidet, 1 kaksiksideme ja 2 üksiksidet, 2 kaksiksidet, 1 üksik- ja 1 kolmiksideme. Hapnik: 2 sidet ( 2 üksiksidet, 1 kaksikside). Lämmastik: 3 sidet (3 üksiksidet, 1 kaksik- ja 1 üksikside, 1 kolmikside). Vesinik: 1 side Miks on süsinikuühendeid palju rohkem kui teiste elementide ühendeid? Süsinik asub perioodilisustabelis oma perioodi keskel
· Suurem osa süsivesinikke on alkaanid süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult üksiksidemeid. · Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. (maagaas koosneb metaanist ning nafta on süsivesinike segu. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Nafta destilleerimisel saadavaid saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi ning madalaim neist on bensiin. · Naftasaadusteks on naftagaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut, määrdeõlid, parafiin ja bituumen. · Oktaaniarv näitab bensiini kvaliteeti. · Asfaltiseerimisel kasutatakse bituumeni. · Majapidamisgaas koosneb propaanist ja butaanist. · Alkaanid ei lahustu vees ja on kolmes agregaatolekus. POLÜMEERID · Polümeeriks nimetatakse ained, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest üksteisega seotud väikestest molekulide jääkidest või lõikudest. · Parafiin on tahkete alkaanide segu, millest tehakse küünlaid.
4. Kuidas kasutatakse alkaane? Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. Nafta destilleerimise saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi. Tähtsamad naftasaadused on: Bensiin –kõige madalama keemistemperatuuriga saadus.Kasutatakse automootori kütusena Petroolium- veidi kõrgema keemistemperatuuriga Diislikütus- petrooliumile lähedase keemistemperatuuriga. Kasutatakse diiselmootorites. Määrdeõlid, masuut –veel kõrgema keemistemperatuuriga Bituumen – pigitaoline jääk nafta destillatsioonil. Kasutatakse asfalteerimisel. Maagaasi ja teisi gaasilisi süsivesinikke kasutatakse gaasilise kütusena. Süsinik lihtainena On mittemetalliline element. Asub perioodilisuse tabelis IV A rühmas. Süsiniku aatomil on välisel elektronkihil 4-elektroni ja ta moodustab ühendites peaaegu alati 4-kovalentset sidet.
vastava alkaani omadusi. Alkaani, mille süsinikahelas on mitu tuhat või mitukümmend tuhat süsiniku aatomit nim polüeteeniks( üks lihtsaima ehitusega polümeer). Toodetakse: maagaasist, naftast. Polümeerid - ained, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti ühesugustest üksteisega seotus väikeste molekulide jääkidest või lõikudest. *suured * koosnevad enamasti ühesugustest väikestest lõikudest. Tähtsamad naftasaadused: bensiin, diislikütus, määrdeõlid, masuut, bituumen. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Bensiini põlemise ladusust näitab oktaaniarv. Mida kõrgem see on seda parem on bensiin. Hapnikuühendid tõstavad oktaaniarvu. Aatomite esinemisvormid molekulis Süsiniku aatomite esinemisvormid - 1) 4 üksiksidet - nt metaan. 2) 2 üksiksidet ja 1 kaksikside - reegel on et sidemed püüavad ruumis paigutuda üksteisest võimalikult kaugele. 3) 1 üksikside ja 1 kolmikside - sidemed paiknevad ühel sirgel, nurk on 180kraadi.
metaanitootjad on riisipõllud Valdav osa kasutatakse kütusena, toodetakse ka metanooli ja ammoniaaki Nafta : Fraktsioneerivaks destillatsiooniks nimetatakse destilleerimist, mille käigus eraldatakse kõik saadused, vastavalt keemistemperatuurile: Gaasid-kütus(gaasiline kütus) Bensiin, diislikütus- mootorikütus Petrooleum- (raketi)kütus Raskõlid- kütus, määrdeõlid Vaseliin, parafiin- määrdeained, kosmeetikatööstus Bituumen- teekate, katusepapp Praktiliselt võib leida süsivesinikke, kus süsiniku aatomite arv ulatub ühest seitsmekümneni
6. Süsinikdioksiid 7. Grafiit, teemant 8. Grafiidi struktuur on tekkinud kihtide kaupa asetsevatest võrkudest ja ta lõheneb kergesti. 9. Sest ta struktuuris leidub vabu elemente. 10. CO2 ja H2O 11. CO põleb, CO2 ei põle ja CH4 põleb. 12. Vingugaas e. CO 13. Süsinikust ja vesinikust 14. Üksik 15. Propaan= C3H8, butaan= C4H10, etaan= C2H6, metaan=CH4 16. Maagaas ja nafta koosnevad peamiselt metaanist. 17. Naftagaas, bensiin, diislikütus, masuut, määrdeõlid 18. C= 4, N=3, O=2 19. C= 4, N=3, O=2 20. Struktuur 21. CH3OH-metanool 22. Metanool, etanool, glütserool 23. Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. Etanooli kasutatakse keemiatööstuses kui ka vedelate ravimite valmistamisel. Glütserooli kasutatakse kreemide ja teiste kosmeetikatoodete valmistamiseks ning polümeerid elähteainena. 24. Sipelgahape e. Metaanhape HCOOH, äädikhape e. Etaanhape CH3OOH 25
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. AUTOKÜTUSED ......................................................................... 3 1.1 Bensiin .................................................................................3 1.2 Füüsikalised ja keemilised omadused .............................................5 2. DIISLIKÜTUS .........................................................................5 2.1 Autokütuste liigid .....................................................................7 2.2 Kütuseväärtus 2.3 Viskoossus 2.4 Kütusekoostis 3.GAASIKÜTUS 4.MÄÄRDEÕLID 1. Autokütused 1.1 Bensiin AUTOBENSIINIDELE 91 / 95 / 98 standardiga kehtestatud nõuded Näitaja ...
Kui on tegemist tsüklilise ahelaga, siis tuleb eesliide tsüklo-, näiteks tsüklooktaan. Alkaanid on tavatingimustel gaasid, kuid on ka tahkeid ja vedelaid alkaane. [1] Nad on keemilised väheaktiivsed ning neile on iseloomulikud oksüdeerumis- (põlemine) ja asendusreaktsioonid, viimased toimuvad ahelreaktsioonina, kus saaduseks on halogeeniühend. [2] Reaktsioonid toimuvad kas kõrgemal temperatuuril või kiiritamisel. [7] Mitmesugused naftasaadused, nagu vedelkütused ja määrdeõlid, sisaldavad alkaane. [1] 1.1 Metaan Metaan on lõhnatu, hüdrofoobne ja värvitu gaas valemiga CH 4. Metaani põhiülesanne on maagaasi peamine koostisosa. Ta moodustub looduses orgaaniliste ainete lagunemisel, näiteks veekogu põhjamudas, kust ta eraldub mullidena. Samuti moodustub metaani inimeste ja loomade soolestikus toidu käärimise tagajärjel. [1] Metaani kasutatakse kütusena, valgustamiseks, õli ning elektri tootmisel. Metaan on ka
C3H8 + 5 O2 3 CO2 + 4 H2O 2 C4H10 + 13 O2 8 CO2 + 10 H2O Alkaane (ja süsivesinikke üldisemalt) toodetakse peamiselt maagaasist ja naftast. Maagaas koosneb peamiselt metaanist. Nafta on aga mitmete süsivesinike segu. Seda töödeldakse destillatsiooni abil, lahutades niiviisi nafta kui segu koostisosadeks. Tähtsad naftasaadused keemistemperatuuri kasvu ehk molekuli suuruse kasvu järjekorras on: küttegaas < bensiin < petrooleum ja diislikütus < määrdeõlid < masuut < parafiin < bituumen Naftast saame olulisi kütuseid. Bensiin on ka hea lahusti. Polümeerid on ained, millel on väga suured molekulid, mis koosnevad väga paljudest enamasti ühesugustest üksteisega seotud väikeste molekulide jääkidest või lõikudest. Kõik polümeerid ei pruugi olla süsivesinikud. Polümeerid on tohutu tähtsusega: neist valmistatakse plastmasse, kummit, tekstiilkiudaineid jne. Ka tavaline kile on polümeerne aine (polüeteen, tekkinud eteenist C 2H4)
- Keemistemperatuuride asemel räägime keemispiiridest - Kuumutamisel eralduvad koostisained kt0 suurenemise järjekorras - Eralduvad koostisained jaotatakse fraktsioonidesse. - Bensiinis (5-9 süsiniku aatomit) - Ligroiin (150-240 C) (c8-C14) Reaktivlennuki, raketikütus - Diiselkütus (240-360 C ) , (c12 c16 ) - Solaarõli (300-410C) (c14-c20) raske diiselkütus, kütteõli - Masuut fraktsioneerimisjääk , määrdeõlid , parafiin - Gudroon (kuni c50) asfaldi tootmine Fraktsioonid : - Iga fraktsiooni töödeldakse veel eraldi : - Bensiini fraktsioon: - Petrooleeter (40-70C ) lahustid - Aviobensiin (70-100C) - Autobensiin (100-140c) Krakkimine : - Krakkimine pikad süsivesinike ahelad lõhutakse lühemateks - Bensiini osakaal suureneb 50-60&%-ni - Termokrakkimine - Katalüütiliseks krakkimiseks. Bensiinid, nõuded :
Propaan ja butaan · Isomeerid · Vedelgaasi peamised koostisosad · Saadatakse nafta tootmise kõrvalsaadustena · Veeldub toatemp rõhu all · Majapidamis- ja mootorikütus · Samuti imporditakse Venemaalt Parafiin · n-alkaanide segu · parafiiniküünlad · kasutatakse toidutööstuses ja meditsiinis Alkaanid sisalduvad mitmesugust materjalides, mida toodetakse peamiselt naftast. Need on vedelkütused ja määrdeõlid. Vastavalt süsinikahela pikkusele ja ehitusele võivad alkaanid tavatingimustel olla gaasilised, vedelad või tahked ained. Vedelas või tahkes olekus on nad veest kergemad. Alkaanid: o vees lahustumatud o tahked alkaanid ei märgu, s.t. on hüdrogoobsed o enamiku ainetega reageerivad nad väga aeglaselt või üldse mitte o inimestele ja loomadele tugeva narkootilise toimega o kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav.
Alkaanide kasutusalad Suure põlemissoojuse ja kütteväärtuse tõttu kasutatakse alkaane kütusena. Maagaasist toodetav majapidamisgaas koosnebki enamasti metaanist. Kuna propaan ja butaan on kergesti rõhu all veeldatavad, siis kasutatakse neid vedelgaasina, mida transporditakse balloonides (balloongaas). Alkaanide mittetäielikul põlemisel saadud tahma kasutatakse trükitööstuses värvainena ja kummitööstuses täiteainena.Lisaks sisaldavad alkaane mitmed vedelkütused ja määrdeõlid. Tahketest alkaanidest pärinevat parafiini kasutatakse määrdeainete ja- õlide ning küünalde valmistamiseks. Meditsiinis kasutatakse vedelat parafiini liigestehaiguste ravil.
Termomeetriga registreeritakse temperatuurid ja märgitakse üles proovi keemistemperatuuri algus ja edasi nt iga 5oC tagant kondenseerunud vedeliku maht. Kirjeldav video. http://www.youtube.com/watch?v=26AN1Lf bUPc Nafta fraktsioonide kasutus (destillatsiooni saadused) Gaasid – kütus (gaasiline kütus) Bensiin – mootorikütus Petrooleum – kütus, raketikütus Diislikütus – mootorikütus Raskõlid – kütus, määrdeõlid Vaseliin, parafiin – määrdeained, kosmeetikatööstus Bitumeen – teekate, katusepapp Destillatsioonisaaduste keemilise koostise erinevus (süsiniku aatomite arv) Gaasid: 2-4 Bensiin: 4-9 Petrooleum: 8-16 Diislikütus: 10-18 Raskõlid: 16-30 Vaseliin, parafiin: >25 Bitumeen: >35 Nafta krakkimise eesmärgid ja seisnevus. Nafta destilleerimissaaduste lagundamist nimetatkse krakkimiseks. Sel viisil saadakse kõrgematest
Alkaanide kasutusalad Suure põlemissoojuse ja kütteväärtuse tõttu kasutatakse alkaane kütusena. Maagaasist toodetav majapidamisgaas koosnebki enamasti metaanist. Kuna propaan ja butaan on kergesti rõhu all veeldatavad, siis kasutatakse neid vedelgaasina, mida transporditakse balloonides (balloongaas). Alkaanide mittetäielikul põlemisel saadud tahma kasutatakse trükitööstuses värvainena ja kummitööstuses täiteainena.Lisaks sisaldavad alkaane mitmed vedelkütused ja määrdeõlid. Tahketest alkaanidest pärinevat parafiini kasutatakse määrdeainete ja- õlide ning küünalde valmistamiseks. Meditsiinis kasutatakse vedelat parafiini liigestehaiguste ravil.
ja Venezuela. Kui nafta tootmine on aastast aastasse kasvanud, siis naftamaardlate leidmine on 60-ndatest aastatest stabiilselt langenud. Naftat leidub maailmas paljudes piirkondades. Nafta leidumine maailmas % Naftamaardlate leiud aastatel 1930-2004 gigabarrelites prognoos aastateks 2005-2050 Naftast toodetavad produktid 1. kütused (bensiin, ligroiin, reaktiivkütus, traktoripetrooleum, diislikütus, kütteõlid, jne.) 2. määrdeõlid ja eriotstarbelised õlid (industriaal-, auto-, avio-, diisli-, silindri-, transformaatoriõlid) 6 3. valgustuspetrooleum 4. bituumenid 5. lahustid 6. parafiin ja konsistentsed määrded (vaseliin) 7. nafteenhapped ja nende soolad 8. naftakeemia tooraine Mootorikütused DIISLIKÜTUS- naftast toodetud diiselmootorikütused on süsivesinike segud, millised
lahusti,töövedelik hüdrosüsteemides petrooleum 160 - 250 10 - 16 valgustuspetrooleum, kütus, raketikütus diislikütus 250 - 360 16 - 20 mootorikütus raskõlid 350 -500 20 – 30 määrdeõlid ja kütus vaseliin, parafiin > 300 (vaakumis) >25 määrdeained, kosmeetikatööstus bituumen 500 35 teekate, katusepapp Toornafta fraktsioneeriva destilatsioonisaaduste hulgas on kõrgekvaliteetseid kütuseid vähe, seetõttu järgneb nende edasine töötlemine krakkimise teel. Nii saadakse kõrgematest
Sisukord 1. Autokütused ..................................................................................................... 3 1.1 Bensiin ........................................................................................................... 3 1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3 1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5 2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7 2.2 Õlid ................................................................................................................ 7 2.1 Määrdeained .................................................................................................. 7 2.2 Õlid ................................................................................................................ 8 2
valmistoodangule ka selliseid objekte nagu müügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara. Varusid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: · tooraine ja materjal; · lõpetamata toodang; · valmistoodang; · müügiks ostetud kaubad; · ettemaksed varude eest. Tooraine ja materjal on selline vara, mida toodetakse ise või saadakse väljastpoolt ettevõtet ning mida kasutatakse otseselt lõpptoodangu valmistamiseks. Toorainena käsitletakse näiteks väetisi, ravimeid, toorpuitu, lehtmetalli, määrdeõlid, pakkematerjalid. Lõpetamata toodang, nagu nimetus ütleb, on tootmisprotsessis pooleliolev toodang, millel ei ole valmistoodangule omaseid kvalitatiivseid ega kvantitatiivseid tunnuseid. Lõpetamata toodangu kogus sõltub tootmisprotsessi kestvusest. Valmistoodang on lõpetatud toodang mis ootab realiseerimist, näiteks teravili, marjad, mugulad, mööbel, vorstid, singid jne. Müügiks ostetud kaubad on vahendamise, edasimüügi eesmärgil soetatud kaubad, mida
Kuna plastmasside näol on põhimõtteliselt tegemist tahke naftaga, on neid kasutusaja lõpus võimalik tarvitada energiaallikana. Paljud riigid toodavad energiat plastmassjäätmetest, mida pole võimalik ümber töödelda ning see aitab omakorda naftat säästa. Naftast toodetavad produktid Omaduste ja kasutusalade järgi jaotus: 1. kütused (bensiin, ligroiin, reaktiivkütus, traktoripetrooleum, diislikütus, kütteõlid, jne.) 2. määrdeõlid ja eriotstarbelised õlid (industriaal-, auto-, avio-, diisli-, silindri-, transformaatoriõlid) 3. valgustuspetrooleum 4. bituumenid 5. lahustid 6. parafiin ja konsistentsed määrded (vaseliin) 7. nafteenhapped ja nende soolad 8. naftakeemia tooraine Millest jääme ilma nafta lõppedes? "Naftasõltuvus" nii tavatsetakse nimetada seisundit, milles minusugused Lääne inimesed elavad.
ostetakse sisse ning mida kasutatakse otseselt valmistoodangu saamiseks. Põllumajanduses on omatoodetud tooraineks isetoodetud sööt (nt silo), jahu, seemned…Sisseostetud tooraineks on mineraalväetised, vedel- ja tahkekütused, ravimid…Lisaks kuuluvad tooraine ja materjali alla sellised varad, mis osalevad kaudselt tootmisprotsessi sisendina, näiteks mitmesugused masinate varuosad, kiiresti kuvad ja väljavahetatavad detailid, määrdeõlid, pakkematerjalid. Lõpetamata toodang on tootmisprotsessis olev aineline vara, mis ei oma valmistoodangule omaseid kvalitatiivseid ega kvantitatiivseid tunnuseid. Lõpetamata toodangu kogus sõltub tootmisprotsessi kestvusest ning ajast, millal hinnatakse lõpetamata toodangu jääke. Valmistoodang on tootmisprotsessi tulem, mis ootab realiseerimist. Põllumajandusettevõttel on selleks väljalüpstud toorpiib, munad, koristatud teravili…Mööblitööstusel toodetud mööbel jne
5.Raske gasoil (C18-C25) - krakkimise tooraine, kütteõli reaktorisse 3, kus nad viibivad, kuni lõhustumine on orgaanilisi produkte, mida toodeti 1920.a. Standard Oil'i 6.Määrdeõlide fraktsioon (C26-C38) - saavutanud vajaliku sügavuse. Seejärel suunatakse poolt pilootkatseseadmel ja mis nõudis rohkem kui ühte masinate ja autode määrdeõlid, medits. parafiin, vaha produktid aurustisse 4, kus rõhku alandatakse kuni reaktsiooniastet. 1995.a. toodeti teda USA-s miljonites 7.Jääk (> C38) - katusekatte- ja veekindlad materjalid, 1000 kPa. Krakkjääk eraldub aurusti põhjast. tonnides aastas.
proovis HELJUVAINED (heljum) Vee heljuvaine sisaldus on selles sisalduvate tahkete osakeste mass proovi mahuhulga kohta, mis filtreerides jääb analüüsimetoodikas ettenähtud filtrile NAFTASAADUSED Naftasaaduste all mõistetakse uuritavas proovis orgaaniliste lahustitega (heksaan jt.) väljahekstraheeritud ja Al2O3 kolonni läbinud mittepolaarsete ühendite gruppi. Naftasaaduste hulka kuuluvad bensiinid, masuudid, diiselkütused, määrdeõlid jne. POLAARSED SÜSIVESINIKUD (rasvad) Veeproovi ekstraheerimisel orgaanilise lahustiga saadakse ekstraheerunud ainete hulk, mille edasine lahutamine toimub Al2O3 kolonni abil. Sellisel lahutamisel saadakse mittepolaarsed (naftaproduktid) ja polaarsed ühendid (rasvad). Naftaproduktid läbivad kolonni, rasvad mitte. FENOOLID Tavaliselt piirdutakse fenoolse reostuse hindamisel ühealuseliste, nn. veeauruga destilleeruvate, fenoolide sisalduse määramisega
Atratsiit 32-36 Loomarasv 35-40 Asfalt 40 Diislikütus 41-42 Epoksüvaik 34 Etanool 30-34 Kork 31-35 Linaseemneõli 39 Kumm 21 Metanool 23-25 Linoleum 21 Määrdeõlid 44 Melamiinplast 19 Parafiinõli 41 Nahk 20 Petrool 43 Paber, papp 16-18 Toornafta 43 Parafiin 47 Tõrv 38 Polüestervaik 30 Polüetüleen 47 C. Gaasid Polüstüreen 42 Atsetüleen 37-39
Atratsiit 32-36 Loomarasv 35-40 Asfalt 40 Diislikütus 41-42 Epoksüvaik 34 Etanool 30-34 Kork 31-35 Linaseemneõli 39 Kumm 21 Metanool 23-25 Linoleum 21 Määrdeõlid 44 Melamiinplast 19 Parafiinõli 41 Nahk 20 Petrool 43 Paber, papp 16-18 Toornafta 43 Parafiin 47 Tõrv 38 Polüestervaik 30 Polüetüleen 47 C. Gaasid Polüstüreen 42 Atsetüleen 37-39
väljastamise jms. tegelevate asutuste finantseerimiseks (laekub omavalitsusorganitele). · Lubade vormistamise maks. · Registreerimise ja kontrollimise eest (nt. impordi ja ekspordi registreerimine). · Näiteks ühekordse kasutusega toidu- ja jooginõude maksustamine (pudeli aktsiis), eesmärk soodustada korduvkasutusega pudeleid. · Väetiste, pestitsiidide kasutamise maks. · Määrdeõlid · Hg, Cd sisaldavad patareid. · Fossiilsed kütused (Holland) 2. Subsiidiumid (finantstoetused) Eesmärk: mõjutada saastajaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega. 29 · Mittetagastatav finantsabi · Laenusoodustused (madalam protsent saastajatele teatud keskkonnakaitse- abinõude läbiviimise eest). · Maksusoodustused (nt
väljastamise jms. tegelevate asutuste finantseerimiseks (laekub omavalitsusorganitele). · Lubade vormistamise maks. · Registreerimise ja kontrollimise eest (nt. impordi ja ekspordi registreerimine). · Näiteks ühekordse kasutusega toidu- ja jooginõude maksustamine (pudeli aktsiis), eesmärk soodustada korduvkasutusega pudeleid. · Väetiste, pestitsiidide kasutamise maks. · Määrdeõlid · Hg, Cd sisaldavad patareid. · Fossiilsed kütused (Holland) 2. Subsiidiumid (finantstoetused) Eesmärk: mõjutada saastajaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega. 29 · Mittetagastatav finantsabi · Laenusoodustused (madalam protsent saastajatele teatud keskkonnakaitse- abinõude läbiviimise eest). · Maksusoodustused (nt
valmistoodangule ka selliseid objekte nagu müügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara. Varusid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; müügiks ostetud kaubad; ettemaksed varude eest. Tooraine ja materjal on selline vara, mida toodetakse ise või saadakse väljastpoolt ettevõtet ning mida kasutatakse otseselt lõpptoodangu valmistamiseks. Toorainena käsitletakse näiteks väetisi, ravimeid, toorpuitu, lehtmetalli, määrdeõlid, pakkematerjalid. Lõpetamata toodang, nagu nimetus ütleb, on tootmisprotsessis pooleliolev toodang, millel ei ole valmistoodangule omaseid kvalitatiivseid ega kvantitatiivseid tunnuseid. Lõpetamata toodangu kogus sõltub tootmisprotsessi kestvusest. Valmistoodang on lõpetatud toodang mis ootab realiseerimist, näiteks teravili, marjad, mugulad, mööbel, vorstid, singid jne. Müügiks ostetud kaubad on vahendamise, edasimüügi eesmärgil soetatud kaubad,
materjal. Aine võib esineda puhtana kui ka ühendites. Aine olekud – tahke, vedel, gaasiline. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda ssamaaegselt erinevatesse klassidesse. Tähistamine:1.a)Nimi ei anna infot aine päritolule, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi) b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi)c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõlid, kiudained)2.Valemiga: a)empiiriline – analüüsiandmetes tuletatud valem, näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (gaasid, vedelikud molekulvõrega). N2, CH4 b)struktuuri valem – näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud. c)valem tähtede ja numbrite kombinatsioonina, mida saab identifitseerida käsiraamatute abil. Nt: E101-E199 on
· Vähene vahutavus · Neutraalne lõhn ja maitse Need rasvad ja õlid on välja töötatud rohkes rasvas küpsetamiseks ( fritüürirasvad). Neile on iseloomulik see, et nad kuumtöötlemise käigus õhu ja valguse toimel ei oksüdeeru, samuti ei hakka need rasvad suitsema ega keemiliselt lagunema enne, kui temperatuur on tõusnud üle 200° C. Rasva normaaltemperatuur küpsetamisel on 170-180° C. Õige kasutamise korral saab neid rasvu korduvalt kasutada. Määrdeõlid (Tarant, Westfalia Trennwachs,Dividoil · Rasvasisaldus 100% · Vaha sisaldav veevaba määrimisõli · Katab hästi ja ühtlaselt igasuguseid vorme ja küpsetusplaate · Tooted tulevad probleemideta vormidest välja · Lõhnatu ja maitsetu · Kaitseb küpsetusvorme roostetamise eest Tarant on pakendatud aerosoolpakendisse ja teda pihustatakse vormidesse. Trennwachs määritakse plaatidele pintsliga või kasutatakse pritsipüstolit. 7
Laiussi plerotserkoididega invadeeritud kala võib kasutada toiduks pärast kuumsuitsutamist, pärast 2 nädalat kestnud sooldumist või hoolikat keetmist või praadimist. Külmutamine (20 ºC, 48 tundi) aitab samuti plerotserkoide hävitada. PILET 10. 1) Kalade mürgistus nafta ja naftasaadustega (bensiin ,petrooleum,masuut, diislikütus, määrdeõlid jt ) Kahjustav toime seisneb järgmises: · Naftakile veepinnal takistab gaaside vahetust atmosfääriga ja tekitab sellega hapniku defitsiidi. · Õlijad komponendid katavad lõpused õhukese kilega ja takistavad kala hingamist. · Veeslahustuvad komponendid tungivad kergesti kalasse · Nafta konsentratsiooni puhul 0,1 mg/l omandab kala liha nafta lõhna ja maitse mida ei saa kõrvaldada.
· Vähene vahutavus · Neutraalne lõhn ja maitse Need rasvad ja õlid on välja töötatud rohkes rasvas küpsetamiseks ( fritüürirasvad). Neile on iseloomulik see, et nad kuumtöötlemise käigus õhu ja valguse toimel ei oksüdeeru, samuti ei hakka need rasvad suitsema ega keemiliselt lagunema enne, kui temperatuur on tõusnud üle 200° C. Rasva normaaltemperatuur küpsetamisel on 170-180° C. Õige kasutamise korral saab neid rasvu korduvalt kasutada. Määrdeõlid (Tarant, Westfalia Trennwachs,Dividoil · Rasvasisaldus 100% · Vaha sisaldav veevaba määrimisõli · Katab hästi ja ühtlaselt igasuguseid vorme ja küpsetusplaate · Tooted tulevad probleemideta vormidest välja · Lõhnatu ja maitsetu · Kaitseb küpsetusvorme roostetamise eest Tarant on pakendatud aerosoolpakendisse ja teda pihustatakse vormidesse. Trennwachs määritakse plaatidele pintsliga või kasutatakse pritsipüstolit. 7
t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Ainete ja materjalide tähistamine: 1) Nimi a) nimi ei anna infot ei aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. (nt: kõikde elementide nimed, kriit, malm, lubi, vesi jne). b) nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta (nt: lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi jne). c) Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot (nt: sünteetilised kiudained, määrdeõlid, plastmassid). 2)Valem a) empiiriline (lihtsaim) näitab ühendisse kuuluvate aatomite arvu vahekorda vähimate täisarvudega, ka elementide gruppide omavahelist suhet (nt: CH3 Br, C6H6, H2S) erandjuhul valem väljendab ainult molekulide koostist (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahked ained) (nt: N2, CH4, HCl, CH3COOH). Tahkete ioonkristallvõredega ainete puhul molekule ei eksisteeri. b) struktuurvalem lisaks elementide ja elementide gruppide näitab ka kuidas need on omavahel seotud
t. aine võib eri tunnuste alusel kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse (joonis). Ainete ja materjalide tähistamine: 1) Nimi a) nimi ei anna infot ei aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. (nt: kõikde elementide nimed, kriit, malm, lubi, vesi jne). b) nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta (nt: lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi jne). c) Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot (nt: sünteetilised kiudained, määrdeõlid, plastmassid). 2)Valem a) empiiriline (lihtsaim) näitab ühendisse kuuluvate aatomite arvu vahekorda vähimate täisarvudega, ka elementide gruppide omavahelist suhet (nt: CH 3 Br, C6H6, H2S) erandjuhul valem väljendab ainult molekulide koostist (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahked ained) (nt: N 2, CH4, HCl, CH3COOH). Tahkete ioonkristallvõredega ainete puhul molekule ei eksisteeri. b) struktuurvalem lisaks elementide ja elementide gruppide näitab ka kuidas need on omavahel seotud
Pudeliklaas tumepruun või tumeroheline, sest raua ühendid Fe(II) ja Fe(III). Soovitud pudeli kuju saab klaasi töötlemisele-puhumisel. Pilet 20. Nafta töötlemisepõhietapid eeltöötlemine vee ja soolade eemaldaimine, stabiliseerimine, C3-C4 eemaldamine. Esmane töötlemine on destillatsioon normaalrõhul ja vaakumis, jäägiks jääb masuut, mis läheb katlakütmiseks või mida destilleeritakse edasi fvaakumis ja saadakse jõuülekande-, silindriõlid ja määrdeõlid. Selle jääk on asfaldi- või pigitaoline ehk bituumen. Pärast esmast destilleerimist tuleb järeltöödelda, kus tuleb puhastada, süsivesinike struktuuri muuta, erinevaid fraktsioone kokkusegada, abiaineid lisada. Masuudi üleviimiseks madalamateks fraktsioonideks, kasutatakse mitmesuguseid süsinikuahela lõhkumise võtteid, üks on näiteks katalüütiline krakkimine, 500 kraadi juures. Saab kogu saagist tõsta 60%ni. Hargnevus suureneb, oktaaniarv kasvab. Temilisel krakkimisel
kompressorimeetodil. Ammutamisel eralduvad naftast metaani molekulid. Metaanist vabanenud naftat nimetatakse toornaftaks. Kui lastitav nafta sisaldab butaani, nimetatakse seda "teravaks" naftaks (spiked crude oil). Väävliühendeid ja väävelvesinikku sisaldavat naftat nimetatakse hapuks naftaks (sour crude oil). Naftasaadused jaotatakse kolme rühma: kerged bensiin, petrool, rasked toornafta, mootorikütus, masuut, kütteõli määrdeõlid. Toornafta töötlemisel lõhutakse süsivesinike pikad ahelmolekulid. Seda protsessi nimetatakse krakkimiseks. Krakkimise tulemusena saadakse nafta kergemad fraktsioonid bensiin, alkeenid, aromaatsed süsivesinikud. Nafta ja naftasaadused koosnevad paljudest süsivesinikest, mille keemistemperatuurid kõiguvad vahemikus 162 °C (metaan) kuni +400 °C ja mis kalduvad lenduma seda kergemini, mida madalam on nende keemistemperatuur. Lenduvust iseloomustab auru rõhk.
annaabi.ee 
