dustega. Elektromagnetiliste releede põhilised parameetrid on alljärgnevad: Tundlikkus määratakse ära vähima vajaliku võimsusega (vahelduvvoolu releedel näivvõimsusega), mis antakse mähisele ja millest piisab, et relee kindlalt rakenduks (et relee kontaktid võtaksid kindlalt uue asendi võrreldes vooluta või pingestamata olukorraga). Erinevate releede tundlikkus on erinev. See sõltub relee konstruktsioonist ja mähise andmetest. Tehnilistes andmetes tundlikkust tavaliselt ei anta. Seda saab määrata kui rakendumiseks vajalikku võimsust (näivvõimsust vahelduvvoolureleedel). Tundlikkus ei ole vaadeldava relee tüübi (konstruktsiooni) jaoks püsiv suurus. Ühe releetüübi piirides sõltub tundlikkus mähise keerdude arvust, mähise takistusest, ümbritseva keskkonna temperatuurist. Rakendusvool Ir (rakenduspinge Ur) on vähim relee mähist läbiva voolu
Mõnes kaheribalises süsteemis kesksageduskõlar puudub ja keskmiste sageduste mängimine jääb tweetri ja woofri hooleks. 2 Kõlari ehitus Enamik valjuhääldeid kasutavad membraani, mis on lõdviku ja diafragmaga tugeva kesta külge ühendatud. Membraani küljes on mähis, mis elektrivoolu mõjul muutub elektromagnetiks. Magnetilised vastastikmõjud mähise ja kesta küljes oleva püsimagneti vahel põhjustavad mähise ja selle küljes oleva membraani võnkumist. Võnkumist kontrollitakse mähisesse lastud elektrisignaali abil. Et võimalikult palju tingimusi täita, kasutatakse membraani ehitamisel paberit, pappi, metalli ja plastmassi või materjalide segu. Raam on tehtud väga tugevatest materjalidest, tavaliselt terasest. Kui raam peaks mingil põhjusel deformeeruma siis see võib hakata põhjustama mähise hõõrdumist magneti vastu,
· Kuna Maa magnetpoolused ei ühti Maa geograafiliste poolustega on maakeral erinevates kohtades kompassinõela kõrvalekalle meridiaanist erinev. · Magnetväljas vooluga sirgjuhtmele mõjuv jõud on risti magnetvälja jõujoontega ja voolu suunaga juhtmes. · Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuva jõu suund sõltub voolu suunast magnetvälja jõujoonte suhtes. · Elektrimootori töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul. · Kuna mähise vastaskülgedes on elektrivool vastassuunaline siis mõjuvad raami vastaskülgedele ka vastassuunalised jõud ja raam hakkab pöörlema. · Muutes voolu suunda raami mähises iga poolpöörde järel saab vooluga mähise pöörlema panna. · Alalisvoolu elektrimootoris kasutatakse poolrõngaid voolu suuna muutmiseks. · Elektrivool juhitakse mootori mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud grafiitvarraste, mootori harjade.
vahelduvvoolu voolutugevust ja pinget voolusagedust muutmata. Jõutrafod Autotrafod ehk latterid ehk säästetrafod – ühemähiseline trafo – võimaldab sujuvalt pinget reguleerida. Eraldustrafod Impulsstrafod Keevitustrafod Kõrgsagedustrafod Mõõtetrafod Pingetrafod Sulatusahjude trafod Sobitustrafo Teimtrafod Voolutrafod Autotrafo sisend- ja väljund voolud I1 ja I2 on mähise ühises osas 1-2 vastassuunalised. Kuna mähise traadi ristlõiget läbib ainult voolude vahe võib selle trafo mähise traadi läbimõõtu vähendada ja täiendavalt lisaks teisest mähisest vabanemisele vaske kokku hoida. Autotrafo puuduseks on asjaolu, et primaar- ja sekundaarmähis on omavahel vahetult seotud. Eeliseks võimalus sujuvalt muuta väljundpinget.
Vooluring sulgub, üle peakontaktide K hakkab mootor pöörlema. Samaaegselt sulgub ka blokeerkontakt K, mis sundib käigunupu vooluringi (vaata joonist). Nüüd võime käigunupu S 2 vabastada, kuna ahel on suletud järgmiselt: N neutraal, käiviti mähis K, magnetkäiviti normaalselt avatud kontakt K (mis on nüüd suletud), seisunuppu S1 normaalselt suletud kontakt ja faas L3 . Mootori seiskamiseks vajutame nupule seis S1 , siis katkeb magnetkäiviti mähise vooluring ja käiviti peakontaktidega K lülitatakse mootor elektrivõrgust välja. 2 Mootori käivitusskeem kontaktorkäivitiga (magnetkävitiga) termorelee kasutamisega. L1 L2 L3 N S1 S2 K SK 1 SK 2 SK 1 SK 2 K A1 A2 C1 C 2 C 3 M
Trafomähise elektromotoorjõud on proportsionaalne sagedusega; mähise keerdude arvuga; südamiku magnetvoo amplituudiga. USAs valmist trafo 240/12V, 60Hz toodi Euroopasse Kas saab kasut pingel 230V 50Hz? Ei saa pikaajaliselt; võib lühiajaliselt. Trafo 24/12V primaarmähis lülitatakse alalispingele mis on 50% nimipingest. Millised protsessid toimuvad trafos? Sekundaarahelas tekib pinge impulss 6V; sekundaarahela püsitalitluse pinge on 0; trafo tühijooksuvool suurem kui nimivool; trafo kuumeneb üle ja rikneb.
Fourth level Fifth level v Töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. v Sarnane elektrimootoriga: kummagi põhiosadeks mähisega raam , püsimagnet või elektromagnet ja rõngad ning harjad. v Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonivool. v Mähise tekib vool kuna pöörleva mähise küljed lõikavad magnetvälja jõujooni. v Elektrivoolugeneraatoris muundub mehaaniline energia elektrienergiaks. v Alalis ja vahelduvvoolugeneraatorid erinevad selle poolest, et alalisvoolugeneraatori mähise otsad on ühendatud kahe teineteistest isoleeritud poolrõngaga, vahelduvvoolugeneraatori mähised otsad aga kahe teineteisest isoleeritud täisrõngaga.
Elektromagnet võnkumiseks nim elektrivälja ning magentvälja perioodilisi muutumisi. Elektromagent võnkumisi liigitatakse 1) vabad elektromagnet võmkumised need tekivad kondensaatori tühjenemisel läbi mähise kui kondensaator on eelnevalt laetud 2)Sunnitud elektromagnet võnkumised need tekivad vooluringis välise perioodilise emj mõjul 3) elektromagneetilised ise võnkumised need eksisteerivad süsteemi sisese energia allika arvel. Vabad elektromagnet võnkumised.Lihtasaim süsteem milles võivad tekkida vabad elektromagnet võnkumised on võnkering. Võnkering on kondensaatorist ja mähisest koosnev süsteem. Kui võnkeringi kondensaator laadida ja see järel
3. Kuidas on omavahel ühendatud kolmefaasilise generaatori faasimähised tähtlülituse korral? Generaatori mähiste tähtühendusel ühendatakse faasimähiste algused liinijuhtmetega. Faasimähiste lõpud ühendatakse kokku. Nii tekib neutraalpunkt. 4. Kuidas on omavahel ühendatud kolmefaasilise generaatori faasimähised kolmnurklülituse korral? Kolmnurkühendusel ühendatakse esimese faasimähise lõpp teise faasimähise algusega, selle lõpp kolmanda mähise algusega ja kolmanda lõpp esimese mähise algusega. 5. Mis on neutraaljuhe? Ühendatakse neutraalpunktiga. 6. Mis on generaatori faasipinge? Faasimähise alguse ja lõpu vahelist pinget nimetatakse faasipingeks. 7. Mis on liinipinge? Faasimähiste alguste, seega ka liinijuhtmete vahelist pinget nimetatakse liinipingeks. 8. Milline on kolmefaasilise generaatori faasipingete summa? Võrdne faasimähise elektromotoorjõuga. 9. Kui suur on faasinihe kolmefaasilise generaatori faasipingete vahel?
H2 (punane), mis signaliseerib, et sekundaarosa on pingestatud. Mootori käivitamiseks tuleb vajutada iseennistuvale surunupule S2. Vool läbib kontaktori KM1 mähist, tema jõukontaktid ja abikontakt KM1 sulguvad ja mootor hakkab pöörlema (näiteks päripäeva), millest annab märku signaallamp H3 (roheline). Mootori reverseerimiseks tuleb vajutada S3-le. Seejärel kõigepealt avaneb KM1 mähise ahelas olev kontakt S3, kontaktor KM1 lülitub välja, tema jõukontaktid ja abikontakt KM1 avanevad ja mootor seiskub. Pärast sulgub kontaktori KM2 mähise ahelas olev kontakt S3, vool läbib kontaktori KM2 mähist, tema jõukontaktid ja abikontakt KM2 sulguvad ja mootor hakkab pöörlema vastassuunas (näiteks vastupäeva), millest annab märku signaallamp H4 (kollane). Nagu eespool oli juba mainitud, toimub mootori käivitamine (reverseerimine) iseennistuva nupu S2 või S3 vajutamisega
Kõlar ehk akustiline agregaat on elektroaukustiline muundur, mis muundab elektrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). Enamik valjuhääldeid kasutavad membraani, mis on lõdviku ja diafragmaga tugeva kesta külge ühendatud. Membraani küljes on mähis, mis elektrivoolu mõjul muutub elektromagnetiks. Magnetilised vastastikmõjud mähise ja kesta küljes oleva püsimagneti vahel põhjustavad mähise ja selle küljes oleva membraani võnkumist. Võnkumist kontrollitakse mähisesse lastud elektrisignaali abil. Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks signaalideks. Hääl kandub mikrofoni ja muutub laineks. Hääl jääb mikrofoni ja teeb sellest elektri. Kõlaris muutub elekter hääleks ja tuleb häälena välja. Hääl liigub mööda raadiolaineid.
Elektrivälja varjestamiseks vask või aluminium topsi. Magnetvälja varjestamiseks peab olema rauast või ferriidist topsid. Mähis võib olla ühe kihiline või mitme kihiline, vajaduse korral tehakse sammumähis kus keerdude vahel on traadi läbimõõdust suurem vahe. Otstarbelt võib poolid liigitada 1. Võnkeringpoolid 2. Filtripoolid 3. Trosselid e. paispoolid Poolide tunnussuurused. 1. Induktiivsus L võrdeline mähise krrdude arvu ruuduga solitudes mähise ja pooli südamiku kujust, nende mõõtmetest ja südamiku materjalist. 2. Hüvetegur-Q=L/Rk 100-600- keraamilise algusega südamiku poolidega 100- 400-ferriitsüdamikuga kuni 10mH 60-180-mitme kihilstel 20-30-sõltub oluliselt pooli kujust st. pikkuse ja läbimõõdusuhtest ja on suurim kui suhe on 0,4-0,6 3. Omamahtuvuse suuruse määrab pooli keerdude vaheline hajumahtuvus, sellele
Paremakäe rusikareegliga (Näpud ümber juhtme näitavad jõujooni ning pöial voolusuunda). ----MIKS ON VAJA MÄÄRATA JÕUJOONTE SUUNDA? vajalik näiteks elektrimootori töölepanekuks. PÜSIMAGNETITE RAKENDUS Kõlarid, maa magnetväli, magnetttahvel, nõrgemad elektromootorid, enamus mõõteriistad. MIS ON ELEKTROMAGNET? Elektromagnet on alalisvooluga juht, mis käitub elektromagnetina. Elektromagnet koosneb rauasüdamikust ja selle mingile osale keritud juhtmetest, mis moodustab magneti mähise. Mähis läbiv vool tekitab magnetvälja, mis on suunatud piki mähise keerdude ühist telge. Sellest magnetväljas magneetub ka rauasüdamik, kusjuures mähise ning südamiku magnetväljad tugevdavad teinteist. Mõistagi määrab tekkiva magnetvälja suuna voolu suund mähises. ----KASUTAMINE: elektromootor, magnetkraana JÕUD VOOLUGA JUHTMETE VAHEL, ISELOOMUSTA -F= K*(I1I2l / d) ning õpik lk 120 joonis 4.13
termilised pinged, mis põhjustavad pooli ebaühtlase soojenemise, 2.elektrilised pinged ülepingete näol, eriti pooli väljalülitamisel. Elektromagnetid erinevad teineteisest konstruktsiooni ja muude näitajate poolest, elektromagneteid liigitatakse konstruktsiooni järgi: -hoidvateks, raskuseid ja detaile kinni koidev electromagnet. -tõmbavateks, nt. tõmmtes kontakt ankrut südamiku külge. Lülitusskeemi järgi eristatakse elektromagneteid: -rööpmähisega mähise vool on määratud ühiselt elektromagneti mähise enda parameetrite ja toitepingege. -jadamähisega mähis lülitatakse jadamisi jõuahelasse ning mähise vool on määratud mitte mähise enda parameetriga, vaid nende elektritarvitite vooluga (elektrimootorid, küttekehad vms.), milliste ahelasse elektromagneti mähis on ühendatud. Vooluliigi järgi: -alalisvoolu elektromagnetid -vahelduvvoolu elektromagnetid Ankru liikumise iseloomu järgi:
Magnetahela elektrotehnilisest terasest osa keskmine pikkus lk = 150 mm, mähise keerdude arv w = 300. Südamiku materjali magneetimiskõver on toodud joonisel. Leida vool mähises, mis tekitaks südamikus induktsiooni B = 1,0 T. Puistet mitte arvestada. Andmed:ss Lk=150mm=0,15 m w=300 B=1,0T Hk=1 kA/m = 1000A/m (Vaatad jooniselt) I=? __________________________________ I=Hklk/w I= 1000 X 0,15/300= 0,5A Eelmises ülesandes kasutatud südamikku on tehtud õhupilu = 2 mm.Seega on nüüd magnetahela elektrotehnilisest terasest osa keskmine pikkus l = 148 mm
Elektrimootori ja generaatori tööpõhimõte Elektrimootoreid rakendatakse tavaliselt elektromehaanilistes mänguasjades, kodumasinates ja auto käivitis. Väiksemaid mootoreid leidub käekellade ja mobiiltelefonide sees. Elektrimootori töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul. Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähistega raam, mis võib vabalt ümber oma telje pöörelda. Kui tekitada raami mähises elektrivool, siis raam pöördub. Kuna mähise vastaskülgedes on elektrivool vastassuunaline, siis mõjuvad raami vastaskülgedele ka vastassuunalised jõud. Nende jõudude mõjul raam pöördubki. Elektrimootoris pannakse mähisega raam ringi käima, selleks muudetakse voolu suunda raami mähises iga poole pöörde järel, muutub ka raami vastaskülgedele mõjuvate jõudude suund ning raam pöördub edasi. Tavaliselt tekitatakse elektrimootoris magnetväli elektromagnetite abil, ühendades
Elektrimootori ja generaatori tööpõhimõte Elektrimootoreid rakendatakse tavaliselt elektromehaanilistes mänguasjades, kodumasinates ja auto käivitis. Väiksemaid mootoreid leidub käekellade ja mobiiltelefonide sees. Elektrimootori töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul. Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähistega raam, mis võib vabalt ümber oma telje pöörelda. Kui tekitada raami mähises elektrivool, siis raam pöördub. Kuna mähise vastaskülgedes on elektrivool vastassuunaline, siis mõjuvad raami vastaskülgedele ka vastassuunalised jõud. Nende jõudude mõjul raam pöördubki. Elektrimootoris pannakse mähisega raam ringi käima, selleks muudetakse voolu suunda raami mähises iga poole pöörde järel, muutub ka raami vastaskülgedele mõjuvate jõudude suund ning raam pöördub edasi. Tavaliselt tekitatakse elektrimootoris magnetväli elektromagnetite abil, ühendades
standardiks. Helisüsteemide arendus jätkub pidevalt. Märkimisväärsed uuendused viimaste aastate jooksul on parendused membraani ja magneti materjalides. Paranenud on ka mõõtmis- ja tootmistehnikad. Kõlari ehitus Enamik kõlareid kasutavad membraani, mis on lõdviku ja diafragmaga tugeva kesta külge ühendatud. Membraani küljes on mähis, mis elektrivoolu mõjul muutub elektromagnetiks. Magnetilised vastastikmõjud mähise ja kesta küljes oleva püsimagneti vahel põhjustavad mähise ja selle küljes oleva membraani võnkumist. Võnkumist kontrollitakse mähisesse lastud elektrisignaali abil. Membraan on tavaliselt koonuse või kupli kujuga, kuid täpne kuju on tootja otsustada. Ideaalne materjal oleks: Väga tugev, et ära hoida kontrollimatuid membraani võnkumisi Väga kerge, et võimalikult suur osa signaalist võimalikult täpselt heliks muutuks - füüsiliselt
QF Lülitus- ja kaitseaparaat jõuahelas (nt kaitselüliti) SF Lülitus- ja kaitseaparaat juhtimisahelas (nt kaitselüliti) R Takisti, reostaat, potentsiomeeter V Pooljuhtseadis (diood,türistor, transistor,alaldussild jne) Samuti on oluline teada,et juhtimisaparaatide kontakte tähistatakse juhtimisskeemidel lähteasendis, näiteks kaitselüliti väljalülitatud asendis, kontaktori mähise vooluvabas olekus, juhtimisnupu mittevajutatud olekus jne; samatüübiliste juhtimisaparaatide tähttähised varustatakse järjekorra- numbritega, näiteks KM1, KM2,..., KMn; vajadusel varustatakse järjekorranumbritega ka juhtimisaparaadi osade täht- tähised, näiteks mitmepositsioonilise ümberlüliti kontaktid S1.1, S1.2,..., S1.n. Kontaktjuhtimisskeemide juhtimisaparaatide ülesannete eristamiseks kasutame edas- pidi järgmisi mõisteid:
o. induktiivsust. Induktiivsuse suurendamiseks kasutatakse ferromagnetilisi südamikke (enamasti magnetdielektrikuid või ferriite), vähendamiseks ülikõrgsagedustel aga diamagneetilisi südamikke (alumiinium, vask). Induktiivpooli skemaatiline ehitus on toodud joonisel Poolis tekkivate kadude arvestamiseks, mis on eriti tähtis kõrgematel sagedustel, kasutatakse joonisel toodud aseskeemi. Aseskeemil on C pooli keerdudevaheline mahtuvus, RS ekvivalentne kaotakistus, mis arvestab nii mähise kui ka isolatsiooni kadusid ja L pooli põhiparameeter -induktiivsus. Pooli kadusid ja kvaliteeti arvestatakse jälle tg kaudu: tg = RS/XL=RS/L Induktiivpoole valmistatakse ostutooteina ainult miniatuursete feriitsüdamikega ja poolidena pind- ehk pealismontaaziks induktiivsustega 1 uH ... 1 mH. Drosserid Drosserid põhiülessanne on induktiivse takistuse tekitamine. Põhiparameetrid on induktiivsus ja kui suure voolu jaoks ta on tehtud. Relee
0,19 ·7736,842 + )( 7736,842 ·0,19 2 + 0,19· 7736,842)( 2 ) = 0,23·10-4 Järeldus Verdet’ konstant ρ = (3,88 ± 0,23) ·10-4 rad/A Verdet’ konstant sõltub ainest, mähise pikkusest ja valguse lainepikkusest. Ei saa kindlalt öelda, kui palju antud vastus erineb tegelikust vastusest.
mõõtmiseks. Osutgalvanomeetreid kasutatakse tavaliselt nullist kõrvalekalde mõõteseadmetena. Alalisvoolu mõõtmiseks kasutatakse peamiselt karkassita liikuva mähisega seadmeid, vahelduvvoolu jaoks aga optilisi vibratsioongalvanomeetreid. Nende suur tundlikkus saavutatakse vastumomendi vähendamisega ja pika valguskiire kasutamisega. Galvanomeetri mähis valmistatakse miniatuursena väga peenest traadist võimalikult suure keerdude arvuga. Mähise kinnitamiseks kasutatakse voolujuhtivaid ribasid, mis toimivad ka vastumomendi tekitajatena. Raamiga ühendatakse jäigalt peegel, mida valgustatakse lambiga. Peeglilt suunatakse valguskiir kas skaalale või milles peegeldub skaala. Kuna galvanomeetreid kasutatakse väga väikeste voolude (alla 1,0 · 10-6 A) ja pingete mõõtmiseks, on väga oluline nende mõõteriistade tundlikkus. Magnetoelektrilised mõõteriistad reageerivad oma suhteliselt suure mõõtesüsteemi
kasutatakse juhul, kui üks element või aku ei kindlusta elektriseadisele vajalikku pinget 13. Mida võimaldab akude või galvaanielementide rööpühendus? kasutatakse juhul, kui üks element või aku ei kindlusta elektriseadisele vajalikku voolutugevust 14. Mis on elektriahela passiivosised? · takistid · induktiivpoolid · kondensaatorid. Alalisvool 1. Mis on vaseskadu? On kadu, mis tekib voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Kaod tekivad voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Seda kadu tuntakse kui vaseskadu. Vaseskadu on võrdeline voolutugevuse ruuduga ja juhi takistusega 2. Mis on rauaskadu (teraseskadu)? Kaod tekivad magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena. Seda kadu tuntakse kui rauaskadu (ka teraseskadu).
kasutatakse juhul, kui üks element või aku ei kindlusta elektriseadisele vajalikku pinget 13. Mida võimaldab akude või galvaanielementide rööpühendus? kasutatakse juhul, kui üks element või aku ei kindlusta elektriseadisele vajalikku voolutugevust 14. Mis on elektriahela passiivosised? · takistid · induktiivpoolid · kondensaatorid. Alalisvool 1. Mis on vaseskadu? On kadu, mis tekib voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Kaod tekivad voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Seda kadu tuntakse kui vaseskadu. Vaseskadu on võrdeline voolutugevuse ruuduga ja juhi takistusega 2. Mis on rauaskadu (teraseskadu)? Kaod tekivad magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena. Seda kadu tuntakse kui rauaskadu (ka teraseskadu).
veoautode raami kõrgusreguleeringu. Wabco ECAS, süsteemi kõrgusandur. Andur ise on kinnitatud raamile ja teljele ning raami vahelise kauguse muutumine liigutab anduris olevat raudsüdamikku. Anduri põhikomponentideks on mähis ja selles liikuv raudsüdamik. Soojusest tingitud mähise takistuse muutuse kompenseerimiseks on mähisega jadamisi ühendatud NTC- termistor. Raami ja telje vahelise muuttummine liigutab hoovastiku kaudu anduris olevat raudsüdamikku. Selle tulemusena muutub mähise indktiivsus (voolu muutumist takistav omadus). Juhtplokk saadab mähisesse lühikesi 50Hz sagedusega, pingeimpulsse. Mähise induktiivsuse muutus mõjutab impulsi kestust. Impulsi kestus on suurim siis kui vedrustus on üleval ja väikseim siis kui vedrustus on all. Anduri töötamise eeldusek on häireteta maanduse olemasolu. Signaali on otstarbekas mõõta juhtploki klemidelt. Kontrollida saab ka mähise takistust, mis tavaliselt on
Alalisvoolumasina ristlõige. Joonisel on näidatud Induktori poolused - N ergutusmähisega induktor, s.t et siin magnetväli tekitatakse N pöörleva mähise asukohas siis, kui läbi ergutusmähise voolab NJ vool. Pöörleva mähise tasand on hetkel risti neutraaljoonega NJ ja paralleelne magnetilise
Isevõnkumine- võnkumine, mie korral võnkuv voolutugevuse ja pinge vahel.P=I*U*cosfii(võimsustegur on fii-näitab kui suur osa süsteem täiendab ise välisest allikast oma energia varusid. Sundvõnkumine- energiast tarvitist eraldub): Trafo-Elektromagneetilise induktsioonil põhinev seade võnkeringis rakendub perioodiliselt muutuv väline pinge. Resonants-on nähtus,mille vahelduvvoolu ja pinge muutmiseks konstantsel sagedusel.Primaarse mähise korral võnkumise amplituud kasvab järsult.Väline pinge toimib omavõnkumisega ühendamisel vooluallikaga tekib mähises elektrivool ja selle ümber samas taktis.See tekib siis,kui sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnke magnetväli.Sekundaarses keerde rohkem N2>N1,siiis U2>U1 sagedusega .Kasutatakse raadio häälestamisel. Aktiivtakistus-on sama takistus ,mis Primaarses keerde rohkem: N1>N2,U1>U2(pinget alandav trafo) Elektromagnetväli-
Töötamispõhimõte Töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil, mille käigus mehaaniline energia muundatakse vahelduvvoolu elektrienergiaks Jättes alalisvoolugeneraatori kommutaatorita, saame vahelduvvoolugeneraatori. Pöörlevat osa nimetatakse rootoriks, seisvat osa staatoriks. Rootoris indutseeritav emj.: e = Blv sin Kommutaatori puudumine lihtsustab masina konstruktsiooni ja võimaldab paigaldada mähise, kus indutseeritakse emj. (ankur) paigalseisvale osale staatorile Kuna ie on kümneid kordi väiksem (kuni 450 V) vahelduvast töövoolust, siis paigaldatakse ergutusmähis rootorile Kontaktrõngad ja harjad ühendavad ergutusmähist ergutiga (alalisvooluallikaga) Viimase 15-20 aasta vältel on püsimagnetite kasutamine ergutusvälja tekitamiseks märgatavalt suurenenud Põhjuseks paremad püsimagnetmaterjalid (SmCo) ja (NdFeB)
p = p Fe + p Cu + p meh P1 P2 = = P2 P + r1 Kaod ja kasutegur:Jagunevad 3-eks:1.magnetilised e teras e tühijooksukaod koosnevad hüstereesi ja pöörisvoolu kadudest,sõltuvad materjalist,sagedusest ja magnetvoost(pingest)2.mehhaanilised koosnevad hõõrdekaost laagritel, ning hõõrdekaost põõrleva ankru ja õhu vahel.3.elektrilised e koormus e vaseskaod tekivad elektrivoolu läbimisel ankruahela takistust. Ankruahela takistus koosneb mähise takistusest. Kasutegur =P2/P1 =P2/P2+ p Asünkroonmootori töökarakteristika. Töökarakteristika näitab mootori iseloomustavate suuruste sõltuvust kasulikust võimsusest P2. Kui me mootorit koormame siis kiirus väheneb. Maksimaalne kasutegur on 0,7 kuni 0,8 juures. 4.)Ühefaasilise asünkroonmootori töötamispõhimõte :Mootori ühendamisel ühefaasilise võrguga tekitab staatorimähis pulseeriva magnetvoo. Seda voogu võib lahutada kaheks vastas
Tulemust nim magnetkäivitiks või kontaktorkaitse lülitiks. Lihtne kontaktoriga ühendus: · Termorelee · Kaitselüliti · Mootorjuhtimisbloki · Taimer ehk aegrelee · Liigpingekaitsmed Kontaktorite põhiosad: · Magnetahel, mis on liikumatust ja liikuvast osast koosnev el magneti südamik · Elektromagneti mähis · Liikuvad ja liikumatud kontaktid Kontaktori rakendumine: Kontaktori mähisele peab rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu ja abikontaktid muudavad oma olekut. Pinge katemisel mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu ja abikontaktid taastavad oma esialgse asendi. Erinevad kontaktorid: · Mähise pinge suurus; 12V; 24V; 36V; 42V; 110V; 127V; 220V; 230V; 380V · Mähise voolu liik: Vahelduvvool või alalisvool
Ankur koosneb terassilindrist, milles asetseb ühe keeruga mähis (joonis 1.1). Keeru otsad on ühendatud kahe poolringi kujulise plaadi külge, mis on kinitatud võllile ja mis on teistest elementidest isoleeritud. Need plaate nim. kommutaatoriks. Oletame, et G ankur pöörleb vastupäeva, siis indutseerib mähise juhtmes EMJ. EMJ suuruse ja suuna määrab ainuüksi vootiheduse B väärtus pooluste ja ankru vahelises õhupilus. Kuid B jaotus on G õhupilus ankru ümbermõõdu ulatuses ebaühtlane. Pooluste keskel maksimaalne ja servades tihedus väheneb. Ankru pöörlemisel satuvad vaheldumisi erinevatesse B-sse ja seepärast indutseerub mähises vahelduv EMJ, millest on vool ankrumähises siinusekujuline. Tänu
Tartu Kutsehariduskeskus Elektrotehnika alused MAIKO TEDER AT208 PRAKTIKA TÖÖKESKKONNAS Referaad Juhendaja:Toomas sommer Tartu 2009 Alalisvoolumootori tööpõhimõte oli sisuliselt vaatluse all jaotises 3.2: magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega. Poolused on kas püsimagnetitest või tekitatakse elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on üheaegselt masina kereks ja magnetahela osaks. Seda masinaosa, kus luuakse magnetväli, nimetatakse induktoriks. Vooluga juhtmeks on mähis, mis paikneb elektrotehnilisest terasest plekist valmistatud rootori uuretes. Seda masinaosa nimetatakse ankruks ja mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtm...
kontsentratsioon vases on 8,43·1027m-3. 9. Aku poolt tekitatav pinge on 12V, lambi takistus 5. Leia voolutugevus lambis. 9. Aku poolt tekitatav pinge on 12V, lambi takistus 5. Leia voolutugevus lambis. 10. 4,5-voldisel pingel töötavat elektrimootorit läbib vool tugevusega 500mA. Kui suur on 10. 4,5-voldisel pingel töötavat elektrimootorit läbib vool tugevusega 500mA. Kui suur on mootori mähise elektritakistus? mootori mähise elektritakistus? 11. Millist pinget näitab voltmeeter, mille takistus on 5k kui teda läbib vool tugevusega 11. Millist pinget näitab voltmeeter, mille takistus on 5k kui teda läbib vool tugevusega 0,3mA? 0,3mA? 12. Kui suur on 5m pikkuse nikroomtraadi takistus, kui ta ristlõikepindala on 0,25mm2
(Iga elektron ioniseerib elektrone) dn = n * * dx Kui on tegemist ühtlase väljatugevusega, siis = const., seega ühtlases väljas n = ex, n elektronide arv laviini peas, kui laviin on läbinud teepikkuse x. Laviin moonutab elektrivälja ja on kiirguse allikaks. Laviini peas on tugev elektriväli ergastamine ionisatsioon kiirgus; kaelal on väike elektriväli; rekombineerumine kiirgus 13. Trafode isolatsioon Trafoisolatsiooni kõige ohtlikumad kohad on mähise nurgad. Keskpingetel kasutatakse tihti nurgaseibe (ümber südamiku). Kõrgematel pingetel mähis nii, et nurka ei tekiks. Kasutatakse mahtuvusrõngast: Pinge jaotuse ühtlustamiseks, esimeste keerdude vahel liigpingete puhul, kuid aitab kaasa ka nurgaprobleemile ühtlustab elektrivälja. 14. Erinevused atmosfääri ja sise liigpingete vahel Atmosfääri liigpinge: suurem amplituud, lühem kestvus, unipolaarne impulses Siseliigpinge: väiksem amplituud, pikkem kestvus, võnkuv impulss
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 22 OT: FARADAY EFEKT Töö eesmärk: Töövahendid: Uuritava aine Verdet konstandi Poolvarju polarimeeter, mähisega toru koos määramine. uuritava ainega, alaldi, ampermeeter, ümberlüliti, ühendusjuhtmed. Skeem Esialgne nullasend φ ' 0 Uuritava ainekihi paksus l Voolutugevus Keerdude arv mähises N Mähise pikkus l Magnetvälja tugevus H Katse number φ0 φ1 φ2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. φ´0 =¿ ......... φ´1=¿ ......... φ´2=¿ .........
30 20 10 0 3,652 10,5 22,977 36,4 Võim s us Column A Toite pin 30 20 10 0 3,652 10,5 22,977 36,4 Võim s us Mõõtmised Faasid Isolatsiooni Staatori mähise Mootori f. Mootori f. Toiteallika Toiteallika Rikkesilmus takistus, takistus, takistused, voolud, A lühisvool, A Rs, RL, 1f 18100 11,7 13,6 1,8 884 0,26 0,26 2f 18100 11,18 14,1 1 3f 17900 11,8 10,8 10,8 Arvutused Isolatsiooni Staatori mähise takistuse keskmine takistuse keskmine 18033 11,56
saab pöörduda ümber telje plaadi 1 suhtes. Plaatide vahekaugus ei muutu, sõltuvalt plaadi 2 pöördenurgast muutub plaatide kohakuti oleva osa pindala ja seega ka kondensaatori mahtuvus. 2.10 Mis on induktiivtajuri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks? Induktiivtajuri töö põhimõtet selgitab joonisel 3.12 toodud skeem. Südamikule on mähitud mähis, millele on raken-datud vahelduvpinge Uv. Mähise poolt tekitatud magnetvoog sulgub läbi õhupilude ja ankru. Ankur on mehaaniliselt kinnitatud detailile, mille nihet mõõdetakse. Joonisel pole detail näidatud, küll aga võib mõõdetav nihe olla nii verti-kaalsuunaline (y1) kui ka horisontaalsuunaline (y2). Ankru nihkumine muudab magnetahela magnetilist takistust, selle tulemusena muutub mähise induktiivsus ja seega ka mähist läbiva vahelduvvoolu tugevus I. 2
Magnetvälja asendi muutus vooluringi suhtes võib tekitada elektrivoolu. Ühik: Üks henri võrdub sellise vooluringi induktiivsusega, milles voolu tugevuse muutus ühe ampri võrra tekitab läbi tema kontuuri magnetvoo üks veeber. Teise definitsiooni järgi on üks henri sellise vooluringi induktiivsus, milles elektrivoolu tugevuse muutus ühes sekundis ühe ampri võrra indutseerib elektromotoorjõu üks volt. 4. Pooli induktiivsus sõltub- on võrdeline mähise keerdude arvu ruuduga, kuid on veel sõltuvuses mähise ja poolisüdamiku kujust ning südamiku materjalist. 5. Elektrimahtuvus- iseloomustab keha võimet säilitada elektrilaengut. Elektrimahtuvus näitab, kui suure laengu üleviimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel pinge 1 volt. Farad on sellise kondensaatori elektrimahtuvus, millele antud laeng üks kulon tekitab kondensaatori katete vahel pinge üks volt. Ühik: F= C/V=A*s/ (J/C)=A2*s4/(m2*kg) 6
b) Milline on kiire murdumisnurk kui vee murdumisnäitaja on 1,33? c) Kas vee murdumisnäitajat on võimalik muuta? Põhjenda. d) Kiir jõudis 2 meetri sügavusel oleva aardekirstuni. Tee selgitav joonis. Kui kaugel tegelikusest asukohast näeb viipelaserit hoidnud inimene aardekirstu? 3. Generaatori ehitamisel kasutati 0,1T magneteid. Vasktraadist tehti 500 keeruga ja 3cm diameetriga mähis. Mähis pandi pöörlema sagedusega 4Hz a) Leia mähise pindala. b) Kui suur on magnetvoog läbi mähise, kui kasutatakse kahte magnetit korraga? c) Millise ajaga muutus magnetvoog maksimum väärtusest minimaalseks? d) Leia indutseeritud elektromotoorjõud. e) Kus seda generaatorit saaks kasutada Rühm 2 1) Seleta lahti järgmised mõisted: Elektromagnetlaine - Laine, mis tekib laetud osakeste kiirendusega liikumisel Induktsiooni vool vool, mis tekib mähises muutuva magnetvoo tõttu
1.Kuidas saada võimalikult tugevalt elektromagnetit?Kust leiab see kasutamist 2.Too vähemalt 3 näidet elektromagnetite kasutamise kohta nuh mis tahad? 3.Kus asu maamagntiline lõunapoolus? 4.Kus asu põhjapoolus 5.Milline tähtus on maa magnetväljal? 6.Mis oleks teisiti,kui maal puuduks magnetväli 7.Millisel nähtusl põhineb elektrimootori töö? 8.Millised enegria muundumised toimuvad elektrimootoris? 1)suurendada voolutugevust mähises; suurendada mähise keerdude arvu. kraanades raskete metallesemete tõstmisel ja ümberpaigutamisel 2)elektromagnetrelee, mikrofon, telefon 3)magnetiline lõunapoolus asub maakera põhjapoolkeral kanada põhjaosas 4) magnetiline põhjapoolus asub maakera lõunapoolkeral antarktikas 5)maa magnetväli kaitseb maa elanikke kosmilise kiiruguse ees, st kosmosest tulevate suure energiaga laetud osakestest, mis mõjuvad elusorganismidele kahjulikult
põhjapooluseks (N; sinine, must), teist, mis pöördub lõuna suunas aga magneti lõunapooluseks (S, punane). Magnetite erinimelised poolused tõmbuvad, ühenimelised aga tõukuvad. Maa on suur magnet, mida ümbritseb magnetväli. Maa magnetiline lõunapoolus asub põhjapoolkeral, põhjapoolus aga lõunapoolkeral. Maa geograafilised ja magnetilised poolused ei ühti. Poolis on traat tihedalt keritud tihedalt plast- või papptorule. Mähise otste ühendamisel vooluallikaga tekib poolis vool ja pooli ümber magnetväli. Juhul, kui pooli pikkus on oluliselt suurem pooli laiusest, on magnetvälja jõujooned pooli sees paralleelsed. Vooluga pooli jõujooned on kinnised kõverad. Magnetvälja jõujooned väljuvad pooli otsast, mis on põhjapooluseks ja suubuvad pooli otsas, mis on lõunapooluseks. Elektromagnetiks nimetatakse raudsüdamikuga pooli. Elektromagneti mõju on seda tugevam, mida suurem on keerdude arv ja voolutugevus poolis
taastumiskaugus magnetväljas ning töötsüklite arv e. eluiga Kasutatakse näiteks jalgratta spidomeetri või turvasüsteemi ukse avamise andurites 6. Lülitid ja releed Releed Lülitusseade, mis muudab sisendsignaali toimel hetkeliselt oma väljundolekut Elektromehhaaniline relee koosneb mähisest, täiturseadisest ja kontaktidest Ahelate järgi eristatakse primaar- ja sekundaarreleed Parameetriteks mähise nimipinge, mähise vool või takistus, kontaktidele rakendatav max. pinge, max. vool 7. Pistmikud Pistmik e. pistikseadis koosneb pistikust ja pesast Kontaktpinnad jagunevad isasteks (male) ja emasteks (female) pistikuteks (plug) ja pesadest (socket, jack) Mõlemad pooled võivad kinnituda nii juhtmetele kui seadmete paneelidele Kontakt alad peavad olema puhtad ja mehhaaniliselt kahjustamata 7. Pistmikud
Vasakpoolne skeem väljendab normaalolukorda, kus tegemist on induktiivse vooluga, vool pingest maas, mingi nurga φ võrra, ja pinge on enam-vähem samas suunas trafo põhivoo poolt indutseeritud emjga. Kui nüüd trafole juurde lülitada kondensaator(parempoolne diagramm), siis vool muutub mahtuvuslikuks, pinge suureneb ja nihkub trafo põhivoo poolt indutseeritud emj suuna suhtes nii, et vool on temast ees mingi nurga φ 2 võrra. Pingelang mähise aktiivtakistil on vooluga samas sihis(paralleelne), aga mähise oma on sellest 90° võrra nihutatud. Vektordiagramm asub raamatus. Elektrotehnika teoreetilised alused II. Neljajuhtmelise toite korral püsivad faasipinged nii primaar- kui ka sekundaarpoolel paigal sõltumata voolude iseloomust tarbijal – ebasümmeetriline koormus faasidel kompenseerub nulljuhtmega. Pinge muutub hüppeliselt, kuna koormates kondensaatoriga ahelat, muutub näivtakistus väiksemaks (XL-XC!).
omadustele saab valmistada elektri mootori. Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvaks jõudu. Elektri mootori tegemiseks on vaja püsimagnetit, mähist, kommutaatorit ja elektrivoolu. Kommutaator on elektrimasina rootori külge ehitatud isoleeritud alusel elektrit juhtivast materjalist klemmliistud, mis moodustavad kommuteerimissõlme. Klemmliistud on paigaldatud rootori võllile ringi kujuliselt ja ühendatud süsteemselt elektrimasina mähise otstega. Kommutaatorit mööda libisevad mootori pöörlemisel rootorimähiseid välisahelaga ühendavad vooluvõtuharjad. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid: elektrirong, tramm, trollibuss. Alalisvoolu veo mootorites toimub vaheldamine mehaanilise kommutaatoriga, vahelduvvoolu veo mootorite korral kasutatakse vaheldamiseks sagedusmuundurit. Kasutatud kirjandus http://www.robotiklubi.ee/_media/kursused/robot_igayhele/2007/mootorid.pdf http://www.physic.ut
Dünamo teljel paikneb rootor. Staatori moodusab vasktraadist mähis. Selle mähise ühelt otsat viib juhe lampidele. Teiseks juhtmeks on jalgratta metallkorpus. Rootori pöörlemisel liiguvad rootori püsimagnetid mähisetraadi lõikude suhtes. Seetõttu muutuvad pidevalt püsimagnetite ja traadilõikude vahekaugused ning järelikult muutub ka püsimagnetite poolt traadilõikudele mõjuv magnetväli. Tulemusena tekib elektriväli, millest annab tunnistust mähises esinev elektrivool. Järelikult on tegemist elektromagnetilise induktsiooniga magnetvälja muutus tekitab
Füüsika KT kokkuvõte I = q : t voolutugevus = elektrilaeng : aeg Voolutugevuse põhiühik 1 A e. 1 amper Elektrilaengu põhiühik 1 C e. 1 kulon Elektrivool on laetud osakeste korrapärane liikumine. Elektrivoolu olemasolu juhis saab kindlaks teha galvanomeetri abil. Galvanomeetri töö aluseks on püsimagneti ja vooluga mähise vastastikumõju. Voolutugevuse mõõtmiseks ühendatakse ampermeeter vooluringi tarbijaga jagamisi. Elektrivool metallides vabade elektronide suunatud liikumine. Elektrivool elektrolüütides ioonide suunatud liikumine. Elektrivoolu kokkuleppeline suund positiivse laenguga osakeste liikumise suund. Vabad laengukandjad laetud osakesed, mis saavad aines vabalt liikuda. Elektrijuhi tunnuseks on palju vabasid laengukandjaid. Mittejuhis vabu laengukandjaid pole. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumisest. Elektrolüütide vesilahuses tekib elektrivool pos. ja n...
Voolu suunast juhtmes oleneb magnetvälja suund. Alalisvoolumootor töötab põhimõttel, et magnetväljas paiknevatele vooluga juhtmetele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasina poolustega. Pooluste tekitamiseks on kaks võimalust: tekitada see püsimagnetitega või elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on masina kere ja magnetahela osa. Induktor on masina osa kus luuakse magnetväli. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Mähised on tehtud peenest vasktraadist ja mähis ise asetseb kahe omavahel vastamisi oleva püsimagneti vahel. Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde järgi muuta voolu suunda poolis. Selleks on kommutaator mis paikneb masina võllil ja pöörleb koos ankrumähisega muutes voolu suunda. Kommutaatoril on lestad ja nad on üksteisest isoleeritud. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega
Sünkroonmasina (generaatori) faasordiagrammid erinevates tööreziimides a, b töötamine reaktiivvõimsuste kompensaatorina (induktiivne, mahtuvuslik) c - töötamine generaatorina (kui on suurem kui 0, siis on SM generaatorreziimis) d töötamine mootorina nurk nurk EMJ (elektromotoorjõud) ja pinge vahel. nurk nurk voolu ja pinge vahel nurk nurk EMJ ja voolu vahel E elektromotoorjõud U- pinge I vool xd sünkroonmasina mähise takistus Sünkroongeneraatorite paralleeltöö tingimused · Generaatorite pinged on võrdsed · Pinged on samas faasis · Generaatorite sagedused on võrdsed · Faaside järjestus on sama (piltlikult öeldes mõlemate masinate EMJ-d pöörlevad kas vastu või päripäeva) Sünkroongeneraatorite paralleeltöö tingimused Harjadeta vahelduvvoolugeneraator väikelaevas väljundis alaldi akude toiteks
lampides voolutugevuse sõltuvust ajast. ➢ Alalisvooluks nim. voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. ➢ Vahelduvvooluks nim. voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. ➢ Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu el.väli. Vahelduvvoolu genereerimine ➔ Vahelduvvoolu toodetakse generaatoriga, mille töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. ➔ Vooluallika sisetakistuseks r võime lugeda generaatori pöörleva mähise takistust. ➔ Põhiline osa elektrienergiast toodetakse vahelduvvoolugeneraatoritega, mille käitavad enamikul juhtudel auruturbiinid. ➔ Pöörleb nurkkiirusega w=a/t ➔ E = Em x sin x (wt) Vahelduvvoolu genereerimine Kui pöörleva kontuuri otsad ühendada tarbijaga, siis läbib teda vahelduvvool. Voolu tugevus on Ohmi seaduse järgi Im = Em / (R+r) Voolutugevuse efektiivväärtused 1.Kui paigalolevat juhti läbib vool, eraldub temas elektrivoolu tööga
voolusuunda, näitab pöial vooluga juhile mõjuva jõu suunda. Kui vooluga juhtmeid keerata mähiseks nii, et vool oleks igas keerus samasuunaline, siis on iga juhtmekeeru magnetvälja jõujooned samuti samasuunalised ja liituvad juhtmeid ümbritsevaks ühiseks magnetväljaks. Kui sellesse pooli paigutada pehmest terasest südamik, siis südamik magnetiseerub. Selle elektromagneti magnetvälja tugevus sõltub mähise keerdude arvust ja mähist läbiva voolu tugevusest. Mida rohkem on masinas mähiseid, seda ühtlasem on pöörlemiskiirus. Püsimagnetist poolused, mis tekitavad magnetvälja, on kinnitatud silindrilise terasikke (ehk staatori) külge, mis on ühtlasi ka masina kere ja, nagu öeldud, magnetahela osa. Harilikult nimetatakse elektrimasina osa, milles luuakse magnetväli, induktoriks. Induktori magnetväljas liiguvadki vooluga juhtmed. Vooluga juhtmeteks on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
