Kõrgtaseme keeled on riistvarast sõltumatud Süntaks kuidas antud keeles programmi kirjutada tuleb. Semantika mida korrektse süntaksiga programmikoodi tulemusena arvuti teeb Pragmaatika kirjeldab keele kasutatavust, rakendusvaldkondi, efektiivsust Metakeel kokkuleppeline väljamõeldud programmeerimiskeel erinevate programmielementide kirjutamiseks Muutuja mälupesa või mitmest pesast koosnev plokk, millele on antud nimi. Andmetüüp näitab, mis tüüpi andmeid muutujas hoida saab. Omistamine Plokk-programmis kirjeldatud käskude grupp,mida keele süntaksi seisukohast saab vaadata ühe käsuna Kontrollstruktuurid kasutatakse programmi käskude täitmise järjekorra muutmiseks. Alamprogrammid(tsüklid, hargnemised) Translaatorid ·Kompilaatorid Transleerimine peab toimuma enne programmi täitmist ·Interpretaatorid Transleerimine toimub programmi täitmise ajal
bsf PORTD,6 ;LED sisse call Delay ;paus bcf PORTD,6 ;LED välja call Delay ;paus bsf PORTD,7 ;LED sisse call Delay ;paus bcf PORTD,7 ;LED välja call Delay ;paus goto mainloop Alamprogramm viivituse tekitamiseks Viivituse tekitamiseks läbitakse alamprogrammi Delay2 muutujas Pause_tmp määratud arv kordi. Kogu tsüklit korratakse muutujas Delay määratud arv kordi, (kui võimalik siis on soovitav kasutada viivituste tekitamiseks riistvaralisi timereid). Delay movlw .50 movwf Pause Delay1 movlw .500 movwf Pause_tmp decfsz Pause,1 ;pausi väärtust vähendatakse 1 ;võrra, kui väärtus on 0, siis
Uued teaduslikud faktid 1. Püstitada teaduslik probleem (küsimus, millele teadus veel vastata ei oska, tugineb teaduslikele faktidele). 2. Taustinfo kogumine ( püütakse saada võimalikult hea ülevaade uurimisobjektist kui ka teistest samalaadsetest uuringutest) 3. Hüpoteesi sõnastamine (oletused ei ole hüpoteesid!) 4. Hüpoteesi kontrollimine ( katsete ja vaatlustega, ainuke erinevus on muutujas ) 5. Kui analüüsi tulemused kinnitavad hüpoteesi, siis võime järeldada, et esialgne hüpotees leidis kinnitust.
Teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine. 11. Mis on teaduslik teooria? nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide süsteemi, mis hõlmab väiteid mittevaadeldavate objektide kohta. 11. Mis on katse? Teaduslik vaatlus. 12. Mis on vaatlus? Tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. 13. Mis on eksperimentaal- ja kontrollgrupid? Samasugustes tingimustes uuritavad grupid, ainus vahe on uuritavas teguris ehk muutujas. 14. Kuidas jõutakse teadusliku faktini?Korduvalt kinnitust leidnud teadusliku uurimismeetodi abil. 15.Mis on orgaanilised ühendid, anorgaanilised ühendid? Keemiliste ainete klassid. Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend. 16. Mis keemilisi elemente on organismides kõige rohkem? Vesinik,süsinik,hapnik,lämmastik 17. Mis on mikro- ja makroelemendid?
ning teistest samalaadsetest uuringutest). Järgnevalt saab sõnastada teadusliku hüpoteesi (oletatav vastus püstitatud probleemile, mis peab arvestama juba teadaolevaid fakte). Järgmiseks etapiks on hüpoteesi kontrollimine (katsete ja vaatlustega). Enne kontrollimist tuleb katsed ja vaatlused ette planeerida (uuritavate objektide arv, katsetingimused, uurimuse kestus, vaatluste ja katsete arv). Eksperimendis kasutatakse üldjuhul eksperimentaal- ja kontrollgruppi, mille ainuke erinevus on muutujas. Katsetele ja vaatlustele järgneb saadud tulemuste analüüs (kahe grupi vaatlustulemuste võrdlus) ja järelduste tegemine. Kui analüüsi tulemused kinnitavad hüpoteesi saame järeldada, et esialgne hüpotees leidis kinnitust. Teadusliku faktini jõudmiseks tuleb aga eksperimenti mitu korda korrata. Juhul, kui esmased või korduskatsete tulemused on negatiivsed, tuleb otsida vigu katse korralduses või hüpoteesi püstitamises.
suunda. Viimast lauset silmas pidades on oluline ära mainida, et regressiooni puhul on väga oluline see, kumb kahest muutujast kas, meie näites, X või Y on prediktor (ehk ennustav muutuja; ingl k predictor; sisuliselt sõltumatu muutuja) ning kumba muutujat ennustatakse (ingl k outcome variable; sisuliselt sõltuv muutuja). Regressioonianalüüsi tulemusena saadakse võrrand, mis kirjeldab iga prediktori osakaalu ennustatavas muutujas. Seesama võrrand on graafiliselt regressioonisirge võrrandiks, kus vabaliige kirjeldab y-teljega lõikumispunkti (intercept) ning sirge tõus (gradient) kirjeldab sirge paiknemist y- ja x-telje vahel (vt Fieldi õpikust lk 199). Sisuliselt üritab lineaarne regressioon läbi andmepunktide parve joonistada sirge, millest võimalikult palju väärtusi on sarnase kaugusega. Regressioonianalüüsi läbiviimiseks on 6 eeldust:
Viimast lauset silmas pidades on oluline ära mainida, et regressiooni puhul on väga oluline see, kumb kahest muutujast kas, meie näites, X või Y on prediktor (ehk ennustav muutuja; ingl k predictor; sisuliselt sõltumatu muutuja) ning kumba muutujat ennustatakse (ingl k outcome variable; sisuliselt sõltuv muutuja). Regressioonianalüüsi tulemusena saadakse võrrand, mis kirjeldab iga prediktori osakaalu ennustatavas muutujas. Seesama võrrand on graafiliselt regressioonisirge võrrandiks, kus vabaliige kirjeldab y-teljega lõikumispunkti (intercept) ning sirge tõus (gradient) kirjeldab sirge paiknemist y- ja x-telje vahel (vt Fieldi õpikust lk 199). Sisuliselt üritab lineaarne regressioon läbi andmepunktide parve joonistada sirge, millest võimalikult palju väärtusi on sarnase kaugusega. Regressioonianalüüsi läbiviimiseks on 6 eeldust:
Piiritletakse ka muutuja (tegur, mida uuritakse) 2. Taustinformatsiooni kogumine - ülevaade uurimisobjektist, samalaadsetest uurimustest. 3. Hüpoteesi sõnastamine oletatav vastus püstitatud probleemile. Põhined teaduslikel faktidel. 4. Hüpoteesi kontrollimine Katsete ja vaatluste abil. Kaks uurimisobjektide gruppi: kontroll- ja eksperimentaalgrupp. Peavad olema sarnastes tingimustes, ainuke erinevus uuritavas teguris ehk muutujas 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine võrreldakse kahe grupi vaatlustulemusi. ORGANISMIDE KOOSTIS Keemiliste elementide sisaldus rakkudes Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik (HONC) moodustavad kokku 98 % raku keemiliste elementide kogumassist. Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained: vesi Orgaanilised ained: Valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped(DNA, RNA) jne Anorgaanilised ained organismis Vesi · Hea lahusti
rittaseadmiseks klassi Array ainsast käsust Sort.
using System;
class Massiiv4{
public static void Main(string[] arg){
int[] m=new int[3]{40, 48, 33};
Array.Sort(m);
for(int i=0; i
lähtuvad inimesed oma isiklikest huvidest (näiteks tööandjad on huvitatud tööjõu palkamisest võimalikult madala tasu eest, töövõtjad aga otsivad võimalusi võimalikult kõrge palga saamiseks) ja käituvad seejuures ratsionaalselt (st püüavad teha antud olukorras parima valiku, mida nad suudavad). Valik baseerub loodetava marginaal- e piirkasu ja tehtava marginaal- e piirkulu võrdlusel. Mõiste "marginaal" viitab muutusele majanduslikus muutujas, status quo's. Ratsionaalselt käituv inimene muudab status quo' d senikaua, kuni muutusest saadav piirkasu on suurem kui sellega kaasnev piirkulu. Majandusanalüüsi kasutatakse majandusmudelite ja -teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel on majandusliku reaalsuse lihtsustatud kujutis, mida kasutatakse mitmesuguste võimalike muudatuste toime uurimiseks ja mis sisaldab endas ainult olulisi üksikasju ja seoseid. Majandusteooria kujutab endast majandusliku reaalsuse ühe või teise osa
rittaseadmiseks klassi Array ainsast käsust Sort.
using System;
class Massiiv4{
public static void Main(string[] arg){
int[] m=new int[3]{40, 48, 33};
Array.Sort(m);
for(int i=0; i
Relvar on kolmandal normaalkujul kui: see on teisel normaalkujul ja mitte ükski primaarvõtmesse mitte kuuluv atribuut pole ülekanduvate sõltuvuste kaudu seotud primaarvõtmega. Nt vanus, mis sõltub sünniajast, seda ei ole siin. Kolmandale normaalkujule viimine sõltuvuste analüüs: Boyce/Coddi normaalkuju vajadus: Kolmanda normaalkuju definitsioon ei käsitle olukorda, kui: relatsioonilises muutujas on vähemalt kaks kandidaatvõtit ja need kandidaatvõtmed on liitvõtmed ja need liitvõtmed on kattuvad (see tähendab, et neil on vähemalt üks ühine atribuut). Sellest tulenevalt uus "tugevam" normaalkuju Boyce/Coddi normaalkuju. Boyce/Coddi normaalkuju: Relvar on Boyce/Coddi normaalkujul siis ja ainult siis, kui iga selles oleva mittetriviaalse, täieliku funktsionaalse sõltuvuse determinant on kandidaatvõti.
ökosüsteemid. Loodusteadlased kasutavad uurimistöös teaduslikku meetodit. Uurimisel on vaja: 1. Püstitada teaduslik probleem (küsimus millele teadus veel vastata ei oska) määrata uurimisobjekt. 2. Muutuja (tegur mille mõju uuritakse) piiritlemine. 3. Taustinformatsiooni kogumine. 4. Hüpoteesi sõnastamine st probleemi oletatav vastus. 5. Hüpoteesi kontrollimine: katsete ja vaatluste korraldamine eksperimentaal ja kontrollgrupis (erinevus muutujas) Katsete ja vaatluste tulemuste analüüs. 6. Järelduste tegemine korduvate eksperimentide järel. 5 ORGANISMIDE KOOSTIS / anorgaanilised orgaanilised ühendid ühendid vesi 80% valgud 14% teised anorg. ained lipiidid 2% sahhariidid 1%
Abstraktsiooni puhul parema arusaadavuse huvides üldistatakse üksikjuhtumid. Pärandsüsteemid on sageli raskesti kohandatavad ja liidestatavad Massiivi puhul on elemendi poole võimalik pöörduda massiivi nime ning järjekorranumbri kaudu. Andmepuu lehtede väärtused saab süstemaatiliselt läbi käia Masinkood on esimese põlvkonna programmeerimiskeel Viite kaudu alamprogrammile andmete edastamisel alamprogrammis tehtud muutus kajastub ka peaprogrammist parameetrina kaasa antud muutujas. Klass on objektitüüp, kõigil sama klassi eksemplaridel on samad omadused ja oskused. Objektorienteeritud programmeerimise juures rakendus on jagatud suhteliselt iseseisvateks üksusteks, mis omavahel meetodite väljakutsete abil suhtlevad Valik ja kordus tingimuslauset läbitakse üks kord või üldse mitte, korduslauset null või rohkem korda. Jäägiarvutis 5%4=1 Integratsioonitestimise puhul kontrollitakse moodulite omavahelist koostalitusvõimet
probleemide lahendamise oskusi. 6. Modelleerimine. Lihtsustamise põhilised printsiibid. Kui kahe objekti (süsteemi) vahel on võimalik tuvastada pisemgi sarnasus, siis on nendel objektidel originaali mudeli vahekord: ühte objektidest võime käsitleda originaalina, teist aga mudelina. Objektide A ja B sarnasust tähistatakse A~B. Mudel peegeldab objekti alati lihtsustatult. Mudelid on kas materiaalsed või abstraktsed. Mudelites nagu süsteemideski, võib üheks muutujas olla aeg. Sellest tulenevalt on mudelid pideva ajaga või diskreetse ajaga. Ulatuslikult kasutatakse matemaatilisi mudeleid. Põhilised lihtsustamise printsiibid: muutujate agregeerimine, ekvivalenteerimine, sõltuvuste lihtsustamine, süsteemi dekomponeerimine 7. Protsessid. Determineeritud protsesside klassifitseerimine ja kirjeldamisviisid. Protsessid on üldjuhul olekud ja operaatorid ehk ajas muutuvad suurused, vektorid ja sündmused.
või PipedReader. Otsad on iseseisvad objektid ja neid saab ühendada dünaamiliselt (connect) (muidugi saab seda teha ka "teise otsa" loomisel, kui "esimene" on juba olemas). Reeglina alustab ja lõpetab tootja omad operatsioonid toruga enne tarbijat, kuid lõplikult suletakse toru tarbija poolt. Mõned näited Järgnevates näidetes mitte unustada import java.io.*; Tekstirea lugemine standardsisendist Standardsisend on muutujas System.in, vaikimisi vastab sellele klaviatuur. try { BufferedReader sisse = new BufferedReader (new InputStreamReader (System.in)); System.out.print ("Anna tekst: "); String s = sisse.readLine(); // rida teksti ka"es System.out.println ("Tippisid: " + s); } catch (IOException e) { System.out.println ("S/V viga: " + e); } Teksti kirjutamine faili try {
Võimalikud analüüsi vead: 1) Vale põhjuse viga arvamus, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelnes. 2) Kompositsiooni viga selle asjaolu ignoreerimine, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige terviku (grupi) suhtes. Graafiline analüüs: Graafik peegeldab piltlikult muutujate omavahelisi seoseid. Funktsionaalne sõltuvus ühe muutuja väärtus sültub teise muutuja väärtusest. Sõltuvused: 1) muutused mõlemas muutujas samasuunalised; 2) muutused näitajates vastassuunalised. Alternatiivkulu on antud valikust loobumise hind. Kujutab endast kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e. Alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Tootmisvõimaluste kõver kõver, mille abil saab graafiliselt kajastada ühiskonna tootmisalaseid valikuid. Kujutab
E katse- ja G +vaatlus- tulemused __.1 HII) fetapid. 1.13. Probleemi lahendamiseks vajalikku infot leiab interneti vahendusel. 19 su6lustes tingimustes ja ainuke erinevus oleks u;3 (KU'v'C uuritavas teguris ehk muutujas. Too planeerimi- sel tuleb kindlaks mddrata ka uurimise kestus ning vaatluste ja katsete arv. Enamasti koosta- takse eelnevalt ka vajalikud tabelid v6i graafi- kud, kuhu vaatlusandmed ules mdrgitakse. Valime n;iiteks tihest kindlast hernesordist 200 seemet. Paigutame need alustassidele niis- kete riidelappide vahele. Seejuures jZilgime, et seemneid oleks igal tassil v6rdne arv, tassid oleksid rihesugused, veekogus tassidel v6rdne, riidelapid samast materjalist jne. Edasi asetame
üldised(kogu keha haaravad nt vererõhu muutus), Vahendilise dimensiooi alusel on neuraalsed(närvid ja AP)- kiired ja hästi lokaliseeritud. humoraalsed (hormoonide abil) regulatsioonid- aeglased, kogu organismi mõjutavad. Reguleerimisel on alati kolm komponenti: Maali-Liina, jaanuar 2012 1. stiimul või muutus reguleeritavas muutujas 2. rakk või kude, mis hindab stiimulit ja algatab vastuse 3. rakud või koed, mis viivad läbi vastuse Regulatsiooni on vaja, et tagada vajalikud tingimused ettekodeeritud arenguks adaptsiooniks muutuvatele keskkonnatingimustele 4 8
rittaseadmiseks klassi Array ainsast käsust Sort.
using System;
class Massiiv4{
public static void Main(string[] arg){
int[] m=new int[3]{40, 48, 33};
Array.Sort(m);
for(int i=0; i
muutuja tasemete puhul. II. VÄLINE VALIIDSUS väljendab seda, kuivõrd antud tingimuste ja katseisikutega saadud tulemused on üldistatavad teistsuguse korralduse ja teiste katseisikute jaoks. Oluliseks kriteeriumiks uuringu korratavus teistsuguste ülesannete, materjalide ja katseisikutega. III. SISEMINE VALIIDSUS - väljendab seda, kas on võimalik teha kausaalseid otsustusi muutujatevaheliste suhete kohta; st. kas üks muutuja põhjustas muutusi teises muutujas. Korralikult planeeritud ja täpselt läbi viidud eksperimendis on see võimalik, kirjeldavate vaatlusmeetodite puhul kahtlane. Põhiliseks ohuks seesmisele valiidsusele confounding - mingi muu faktor põhjustab muutusi. VAATLUS Teaduslik vaatlus toimub 1. täpselt määratletud tingimustel 2. süstemaatilisel ja objektiivsel viisil 3. hoolika andmete registreerimisega.
mitte, kes naeratab rohkem). Põhjuslikkuse tuvastamine Iga jälgitava sündmuse eel peab olema mingi põhjus. See peab olema nii tõestatud, et mingid muud põhjused ei tule arvesse. Need on kontrollitud ekspermendi komponendid. Eksperiment on katse, mis on kavandatud põhjuslike seletusteni jõudmiseks. Eksperimendid SP-s algavad spetsiifilise hüpoteesi esitamisega viidates, et üks muutuja põhjustab teises muutujas mingi muutuse. Põhjustajat nimetatakse sõltumatuks, see mis muutub, on sõltuv muutuja. Eksperimentaator manipuleerib sõltumatute muutujatega luues mitu tingimust mis oleks sama muutuja erinevad seisundid. Valimi liikmed saavad endale juhuslikult ühe või teise tingimuse. - Vaatlus spetsiaalselt loodud tingimustes. Katse andmete kogumise tehnika, kus luuakse teatud tingimused ja katsetatakse, mis saab. - Eesmärk katse, mis on kavandatud põhjuse seletusteni jõudmiseks (Cook ja
Funktsiooni välja kutsudes peavad olema kindlasti antud parameetrid $a, $b ja $c. Funktsiooni sees asub tavaline PHP kood return $D on naasmisdirektiiv mida kasutatkse väärtuste tagastamiseks funktsioonist (naasmisdirektiiv võib ka puududa - siis tihti nimetatakse sellise funktsiooni protseduuriks). Funktsiooni väljakutsumine on lihtne ja see ei erine tavaliste PHP funktsioonide väljakutsumisest. Kui kutsume välja funktsiooni ja soovime selle väärtust muutujas salvestada, siis näeb see välja nii: $var = funktsiooni_nimi ($param1, $param2); Kui kutsume välja protseduuri: funktsiooni_nimi ($param1, $param2); Muutujad funktsioonis Näites edastasime argumentidena kolm muutujat: $a, $b ja $c. Argumentide nimed on kasutusel ainult funktsiooni sees ja funktsiooni väljakutsudes me ei pea kasutama samu nimesid. Võib teha ka nii: Näide
Kasutades eespool defineeritud tüüpi INIMESE_PIKKUS võib programmeerija programmis tekitada muutuja nimega MARDI_PIKKUS ja anda sellele muutujale esialgseks väärtuseks Mardi nimelise isiku sündimisel mõõdetud pikkuse. Kui programm on kirjutatud selleks, et uurida mitmesuguste väliste tegurite mõju Mardi kasvamisele, siis tuleb arvatavasti mõõta aeg- ajalt Mardi pikkus ja näidata seda pikkuse väärtust ka muutujas MARDI_PIKKUS. Praktika näitab, et see pikkuse väärtus teatud vanuseni kasvab ;-) Andmemudel Nüüd, kus ma olen tutvustanud Teile esimesi mõisteid programmeerimise vallas, püüan ma asetada nad ühtsesse süsteemi ning tuua esile nende omavahelised seosed. /----------- /--------------------- /--------- | Semantika |-------| Programmeerimiskeel |-------| Süntaks | -----------/ ---------------------/ ---------/ |
käigus muutuda. Kasutades eespool defineeritud tüüpi INIMESE_PIKKUS võib programmeerija programmis tekitada muutuja nimega MARDI_PIKKUS ja anda sellele muutujale esialgseks väärtuseks Mardi nimelise isiku sündimisel mõõdetud pikkuse. Kui programm on kirjutatud selleks, et uurida mitmesuguste väliste tegurite mõju Mardi kasvamisele, siis tuleb arvatavasti mõõta aeg-ajalt Mardi pikkus ja näidata seda pikkuse väärtust ka muutujas MARDI_PIKKUS. Praktika näitab, et see pikkuse väärtus teatud vanuseni kasvab ;-) Andmemudel Nüüd, kus ma olen tutvustanud Teile esimesi mõisteid programmeerimise vallas, püüan ma asetada nad ühtsesse süsteemi ning tuua esile nende omavahelised seosed. /----------- /--------------------- /--------- | Semantika |-------| Programmeerimiskeel |-------| Süntaks | -----------/ ---------------------/ ---------/ |
sooritamist korralikult ette planeeritud. Näiteks tehakse kindlaks katsetingimused ja uurimisobjek- tide arv. Näiteks kui uurimisobjekte on väga vähe, siis etendab suurt rolli ka juhus. Kui aga neid uurimisobjekte on liiga palju, siis on katset ka raskem teha. Mõne teadusliku eksperimendi korral kasutatakse nii eksperimentaal- kui ka kontrollgruppi, mis peavad olema täiesti ühesugustes uurimistingimustes. Erinevus võib sisse tulla ainult muutujas. Teadusliku uurimustöö ettevalmista- misel tehakse kindlaks teadustöö kestvus, vaatluste ja katsete esinemis arv. Vajadusel kasutatakse või luuakse andmetabeleid- või graafikuid, kuhu siis markeeritakse esinenud vaatlusandmed. Antud näites valime näiteks 10 füüsilist keha, mida me siis laseme vabalt kukkuda kuskilt kõrguselt. Laseme nendel kehadel ükshaaval vabalt kukkuda esmalt õhus ja siis pärast vaakumkambris. Uuri-
sooritamist korralikult ette planeeritud. Näiteks tehakse kindlaks katsetingimused ja uurimisobjek- tide arv. Näiteks kui uurimisobjekte on väga vähe, siis etendab suurt rolli ka juhus. Kui aga neid uurimisobjekte on liiga palju, siis on katset ka raskem teha. Mõne teadusliku eksperimendi korral kasutatakse nii eksperimentaal- kui ka kontrollgruppi, mis peavad olema täiesti ühesugustes uurimistingimustes. Erinevus võib sisse tulla ainult muutujas. Teadusliku uurimustöö ettevalmista- misel tehakse kindlaks teadustöö kestvus, vaatluste ja katsete esinemis arv. Vajadusel kasutatakse või luuakse andmetabeleid- või graafikuid, kuhu siis markeeritakse esinenud vaatlusandmed. Antud näites valime näiteks 10 füüsilist keha, mida me siis laseme vabalt kukkuda kuskilt kõrguselt. Laseme nendel kehadel ükshaaval vabalt kukkuda esmalt õhus ja siis pärast vaakumkambris. Uuri-
sooritamist korralikult ette planeeritud. Näiteks tehakse kindlaks katsetingimused ja uurimisobjek- tide arv. Näiteks kui uurimisobjekte on väga vähe, siis etendab suurt rolli ka juhus. Kui aga neid uurimisobjekte on liiga palju, siis on katset ka raskem teha. Mõne teadusliku eksperimendi korral kasutatakse nii eksperimentaal- kui ka kontrollgruppi, mis peavad olema täiesti ühesugustes uurimistingimustes. Erinevus võib sisse tulla ainult muutujas. Teadusliku uurimustöö ettevalmista- misel tehakse kindlaks teadustöö kestvus, vaatluste ja katsete esinemis arv. Vajadusel kasutatakse või luuakse andmetabeleid- või graafikuid, kuhu siis markeeritakse esinenud vaatlusandmed. Antud näites valime näiteks 10 füüsilist keha, mida me siis laseme vabalt kukkuda kuskilt kõrguselt. Laseme nendel kehadel ükshaaval vabalt kukkuda esmalt õhus ja siis pärast vaakumkambris. Uuri-
annaabi.ee 
