Turniire kasutati ka uute suhete loomiseks ja neidudega suhtlemiseks ning esinesid muusikud ja poeedid. Turniir oli tähtis kultuurisündmus. Rüütlite kasvatus Aadlike kasvatus põhines nende ettevalmistamises sõjaks. Seitsmenda eluaastani õppis poiss kodus vanemate hoole all ning seejärel saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde, kus poisist sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist. Hiljem lisandus veel relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. 15- aastane noormees sai kannupoisiks. Ta võis kanda relva ja õppis võitlusvõtteid. Samuti saatis ta oma isandat sõjakäikudel ning abistas teda. Lahingutes hoidsid kannupoisid siiski tahapoole. 18-21- aastanee noormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust, löödi pidulikult rüütliks. Rüütlina anti talle üle suguvõsa vapp ja relvad,
Tänapäeval suhtuvad enamus inimesse sõtta kui väga negatiivsesse asja , sõda tuleks ilmtingimatta vältida. Ometi on aadlike sõja uhkus mingil määral kandunud edasi tänapäeva meestesse kes vabatahtlikult valivad sõjamehe elukutse. Aadlike haridus seisnes selles , et kuni seitsmenda eluaastani harisid poega vanemad , edasi saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde , kus temast sai paaz. Talle õpetait häid kombeid ja seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist , tantsu ja mingil muusikariistal mängimist.Hiljem lisandus relvade tundma õppimine , ratsutamine ja jahipidamine. Tänapäeva koolide haridud süsteemidega võrreldes puudub selles teaduslikud ained ja keeled.Selle aja õpetunnid kuulavad pigem tänapäeva hobide mitte hariduse alla. Tänapäeval on naiste roll ühiskonnas meestega peaaegu võrdne . Nad saavad kõrgharidst , töötavad kõrgetel ametikohtadel ja teenivad samapalju raha kui mehed. Aadli aegadel oli naise
suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Et hästi aru saada, kuidas töötas aadli väärtuskoodeks, pruugib ka mainida, kuidas aadlike kasvatus välja nägi. Selle kasvatuse põhieesmärk oli aadlike ettevalmistamine sõdimiseks ning kulges mitmes etapis. Kuni 7 eluaastani viibis poiss kodus vanemate hoole all, peale seda saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist. Kui ta oli juba natuke vanem, lisandusid relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Tavaliselt 15-aastane noormees oli juba kannupoiss, aga 3 aasta pärast löödi ta pidulikult rüütliks. Kogu tema saadud oskustega oli ta valmis teist inimest tappa või tema liiga teha, et end ja oma lähidasi kaitsta, au tõestada või lihtsalt senjööri soovil. Selline väärtus on minu arvates jäänud tänapäevani
paremad.Turniire kasutati ka uute suhete loomiseks ja neidudega suhtlemiseks ning esinesid muusikud ja poeedid. Turniir oli tähtis kultuurisündmus. Aadlike kasvatus põhines nende ettevalmistamises sõjaks. Seitsmenda eluaastani õppis poiss kodus vanemate hoole all ning seejärel saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde, kus poisist sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist. Hiljem lisandus veel relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine.15- aastane noormees sai kannupoisiks. Ta võis kanda relva ja õppis võitlusvõtteid. Samuti saatis ta oma isandat sõjakäikudel ning abistas teda. Lahingutes hoidsid kannupoisid siiski tahapoole.18-21- aastanee noormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust, löödi pidulikult rüütliks
sõjameesteks ja rüütliteks. Rüütliks võis saada vaid aadlik nii isa kui ka ema poolt, kui ta oli saanud 21 aastat vanaks. Ent see polnud veel küllaldane alus. Noormees pidi saama täieliku rüütlikasvatuse. Säärane kasvatus oli pikaajaline ja mitmeetapiline. Rüütlikasvatuse sisu moodustasid rüütlivoorused: ratsutamine, oda ja mõõga käistlemine, jahipidamine, ujumine, vidulaskmine, malemäng, südamedaami auks värsside sepitsemine ja muusikariistal mängimine, hiljem ka prantsuse keel. Rüütli kasvatamine algas varasest noorusest. Kuni 7 aastan kasvas noor aadlivõsu isakodus ja ema hoole all. Kuid juba siis olid tema mänguasjade seas väikesed puust relvad. Teda õpetati tundma nende käsitsemist, karastati lapse keha, lasti tal palju liikuda, joosta,ratsutada ja vehelda, õpetati hobuseid tundma ja armastama. Lapsele jutustati kangelastest-rüütlitest, kelle sarnaseks pidi poiss saama ja kellest eeskuju võtma. Koos
Hoope anti kordamööda ning neid hindas kohtunik. Kuna turniiridel esinesid ka muusikud ja poeedid olid turniirid tähtsad kultuurisündmused. Aadlike kasvatuse peaeesmärgiks oli ettevalmistamine sõdimiseks. See kulges erinevates etappides. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poisslaps kodus vanemate hooleall, edaspidi saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Seal õpetati talle seltskonnas käitumist ja häid kombeid, naissoo esindejatega suhtlemist, tantsimist ja muusikariistal mängimist. Kui laps oli vanem õpetati ka relvade tundmist ja nende käsitlemist, ratsutamist ja jahipidamist. Harilikult oli 15-aastane poiss juba kannupoiss. Lisandus võimalus kanda isiklikku relva ja tal tuli harjutada ning selgeks õppida erinevaid võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel. Tema kohustus oli aidata isandale raudrüü selga ja kontrollida relvade korrasolekut. Lahingus hoidis siiski kannupoiss tahapoole. Kui noormees oli saanud 18-21
ja röövretkedest Kangelaslaulud ehk kangelaseeposed 1. kangelaslauludes avaldub rahvusteadus ning mitmeski tõuseb esile ka kristluse teenimise ja levitamise vaim. 3. Zonglöörideks/ huglaarideks/ spiilmannideks nimetati Prantsusmaal/ Hispaanias/ Saksamaal kangelaslaulude ettekandjaid. Nende esinemised olid rahvalikud etendused, kus lisaks laulu või laulkõnesaatmisele mingil muusikariistal, köitsid esinejad publikut nii zestide, miimika kui ka farsilike veiderdustega. Nad rändasid ühest maakonnast teise, esinesid peamiselt pühade ajal linna- ja külaplatsidel. 6. ,,Rolandi laul" pärineb XI sajandi lõpust või XII sajandi algusest 7. See käsitleb VIII sajandi lõpu sündmusi, võitlevaid kristlikud rüütlid islamiusuliste araablastega 8. Eeposes on tähtsad isikud krahv Roland, kuningas Marsilius, Kard Suur, peapiiskop Turpin. 9. 10
alamaadlihulka. Aadli ülesandeks oli ka kohtumõistmine. Aadelkonna aksepteerivad tegevusvaldkonnad olid: võitlemine- sõdimine, jahipidamine, turniiridel käimine, pidutsemine - mis kuulus peaaegu igapäeva elu juurde. Rüütlikasvatus: Peaeesmärk Ettevalmistus sõdimiseks ja seisusekohaseks ülalpidamiseks. Kuni 7nda eluaastani oli lapsekene kodus, siis kuskil 7ndast 14-15ni oli ta paaz- kõrgemal seisuse feodaali juures heade kommete, vestlusoskuse, daamidega vestlemise, tantsuoskuse, muusikariistal mängimise, relvade tundmise ja käsitamise, jahi pidamine ja ratsutamise õppimine. Pärast seda sai temast kannupoiss- tänapäeval halvustav tähendus truu kaasajooksja tähenduses, tuleb sõnast kannus- käib hobusele vms. Ta võis kanda isikliku relva, saatis oma isandat sõjakäikudel, kaitserüü ja relvastuse hooldamine/selga aitamine isandal. Kui kannupoisi aastad olid läbi, siis 18-21a. Toimus rüütliks löömine,löödi mõõgaga õlale või pähe
5. hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest,
6. kohtumõistmine;
7. kodanike julgeoleku tagamine;
hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest.
RÜÜTLIKULTUUR
Aadlike kasvatuse põhieesmärk oli neid ette valmistada sõdimiseks, kirjaoskus polnud oluline. 7-
aastaseni viibis poiss kodus vanemate hole all. Seejäel saadeti ta kõrgema feodaali teenistusse, kust
temast sai paaz. (õpetati häid kombeid, seltskonnas käitumist, daamidega vestlemist, tabtsu,
muusikariistal mängimist, hiljem lisandusid ka relvad, ratsutaine, sõjapidamine).
15-aastasena saadi kannupoisiks. (kandis isiklikku relva, harjutas võitlusvõtteid, saatis isandat)
18-20 aastaselt löödi hoolikalt teeninud kannupoisid rüütliteks.
Isandale anti ustavusvanne, oldi valmis tema eest surema.
siiski ei olnud ka see veel piisav alus rüütliks löömise juures. Poiss pidi olema läbinud täieliku rüütlikasvatuse. See kasvatus koosnes mitmesugustest erinevatest etappidest ning oli väga pikaaajaline. Rüütlikasvatus tugines suuresti rüütlivooruste arendamisele, milleks olid ratsutamine, oda ja mõõga käsitlemine, jahipidamine, ujumine, vibulaskmine, malemäng, südamedaami auks värsside sepitsemine ja mõnel muusikariistal mängimine hiljem ka prantsuse keel.1 Samas on Georges Duby oma raamatus “Guillaume le Marechal ehk maailma parim rüütel” öelnud, et rüütlid olid täpsed, eksimatud, erakordselt rikka mäluga, nagu see tol ajal oli paljudel meestel, kes ju ei osanud lugeda ega kirjutada. Oma mäletamisvõimet hoidsid nad vormis sellele konkreetselt mõtlemata, pideva harjutamisega, laulmisega, retsiteermisega, miimikaga, kuuldu kordamisega.2 Suurt rolli mängisid rüütlikasvatuses losside peremehed,
2. RÜÜTLIKASVATUS 2.1 ALGUS Rüütliks võis saada vaid aadlik nii isa kui ka ema poolt, kui ta oli saanud 21 aastat vanaks. Ent ka see polnud veel küllaldane alus. Noormees pidi olema saanud täeliku rüütlikasvatuse. Säärane kasvatus oli pikaajaline ja mitmeetapiline. Rüütlikasvatuse sisu moodustasid nn rüütvoorused: ratsutamine, oda ja mõõga käsitsemine, jahipidamine, ujumine, vibulaskmine, malemäng, südamedaami auks värsside sepitsemine ja mõnel muusikariistal mängimine, hiljem ka prantsuse keel. 2 Rüütlikasvatamine algas varasest noorusest. Kuni 7 aastani kasvas noor aadlivõsu isakudusa ja ema hoole all. Kuid juba siis olid tema mänguasjade seas väikesed puust relvad. Teda õpetati tundma nende käsitsemist, karastati lapse keha, lasti tal palju liikuda, joosta, ratsutada ja vehelda, õpetati hobuseid tundma ja armastama
katoliikliku kiriku mõjuvõim, toimuvad ristisõjad.Sama perioodi lõpupoole pöörati ristiusku viimased paganad-balti rahvad. Laulude päritolu ei ole seniajani selge ega teata ka nende autoreid.Arvatakse, et kangelaslaulud kujunesid o rahvaluulest o lühematest eepilistest lauludest o muistsetest proosapärimustest o saagadest Kõik need ühendati mahukateks eeposteks.Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud, kes saatsid end tavaliselt mõnel muusikariistal. Zanri nimetus tulebPrantsusmaalt. Kangelaslaulud 1. peegeldavad kaugemat ja lähemat ajalugu 2. kujutavad ajalugu kas faktidele või müütidele tuginedes 3. kujuneva rahvustunde kujunemist 4. ajaloo episoodides kirjeldatakse rahva hingelaadi, püüdlusi. Tähtsamad kangelaseeposed. 1. "Rolandi laul." Prantsuse.Tähtsam kui faktitäpsus on autorile olulisem soov ülistada prantslaste isamaa-armastust ja Karl Suure sõdimise õigustamist. 2. "Laul minu Cidist
Linnuse funktsioonid kaitsefunktsioon ja esindusfunktsioon linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle. Turniirid harjutamine sõjaks, relvad olid ohtumad (nürid, tömbid relvad), sportlik, pidulik üritus, Rüütlite kasvatus kuni 7 eluaastani viibis poisslaps kodus, peale seda saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist. Hiljem lisandusid relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Tavaliselt sai 15-aastane noormees kannupoisiks ta võis kanda relva ja pidi harjutama mitmesuguseid võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel, aiatas talle kaitserüü selga ja kontrollis relvade korrasolekut. 18-21 aastane noormees , kes oli hoolikalt treeninud ja tõestanud oma isandale relvakäsitlusoskust löödi rüütliks. Raamatutarkust ei peetud oluliseks.
Aadlike kasvatus, mille peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks, kulges mitmes etapis. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poiss kodus vanemate hoole all, seejärel saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja Kaspar Kuldkepp 5 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist. Kui ta oli juba veidi vanem, lisandusid relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Tavaliselt sai 15--aastane noormees juba kannupoisiks. Nüüd võis ta kanda isiklikku relva ja pidi hoolikalt harjutama mitmesuguseid võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel, aitas talle kaitserüü selga ja kontrollis relvade korrasolekut. Lahingus hoidsid nooremad kannupoisid siiski tahapoole.
- põhjusta kõlvatut konkurentsi, - eksita tarbijat, - tekita kahju (saamata jäänud tulu), - riku andmebaasi tegija õigusi, - piira lingitava materjali ulatust (freiming), - lähe möödu tehnilistest kaitsevahenditest või autoriseerimisest. 4. Autoriõigustega kaasnevad õigused: liigid, õiguste omajad. Liigid ja õiguste omajad: - esitajaõigused - Teose esitajaks loetakse näitlejat, lauljat, muusikut, tantsijat, muud isikut või kollektiivi, kes näitleb, laulab, deklameerib, mängib muusikariistal või muul viisil esitab kirjandus-, kunsti- või rahvaloominguteoseid või juhendab teisi isikuid teoste esitamisel, aga samuti isikut, kes esitab estraadi-, tsirkuse-, nukuteatri- jms numbreid; - raadio- ja televisiooniorganisatsiooni õigused - Raadio- ja televisiooniorganisatsioon; - fonogrammi tootja õigused - Fonogrammi (helisalvestise) tootja on füüsiline või juriidiline isik, kelle algatusel ja vastutusel toimub teose esitamisest lähtuva heli või muu heli esmakordne
ja levitamine. Enne oli tähtsam sugukond, nüüd rahvus. Päritolu ega autor ei ole teada Kujunesid rahvaluulest, lühematest eepilistest lauludest + proosapärimused ja saagad „Kangelasteo laul“ (chanson de geste) pärineb Prantsusmaalt. Ette kandsid elukutselised laulikud: žonglöörid(pr), huglaarid(hisp), špiilmannid(saksa). Vahel võisid ka ise olla laulu autoriteks. Laulikute esinemised olid rahvalikud etendused, kus lisaks laulu saatmisele muusikariistal, köitsid esinejad publikut nii žestide, näoilmete, labaste veidrustega. Laulikud rändasid ühest maakohast teise, esinesid peamisel pühade ajal linna- ja külaplatsidel. Publikule meeldisid kõik, kuid kirik suhtus positiivselt vaid sõnalisse loomingusse, mida saadeti viiuli või harfiga. Kloune nad ei austanud. 5. PRANTSUSE, HISPAANIA, SAKSA KANGELASLAUL. „LAUL MINU CIDIST”, „ROLANDI LAUL”, „NIBELUNGIDE LAUL” PRANTSUSE:
loovust. Ümbritsevat keskkonda tutvustavad mänguasjad peavad: aitama omandada töökogemusi, arendama oskust konstrueerida, arendama oskust käsitseda tööriistu ja õpetama eksperimenteerima ning modelleerima 1.3 Kunstilis - esteetilise ülesande järgi Esteetilise ülesande järgi peavad mänguasjad: arendama muusikalist kuulmist, õpetama joonistamist, arendama käelist tegevust, arendama rütmitunnet, õpetama mängima mõnel muusikariistal ja arendama omaalgatust. 2 Mänguasjade ohutusnõuded 2.1 Tooted, mis ei kuulu mänguasjade hulka · jõuluehted ja kaunistused · täisealistele kollektsionääridele mõeldud detailsed mudelid · mänguväljakutel kollektiivseks kasutamiseks mõeldud vahendid · spordivahendid · sügavas vees kasutamiseks mõeldud vahendid · täisealistele kollektsionääridele mõeldud rahvariietuses nukud ja dekoratiivnukud ning
kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, on autoriõiguse seaduses ettenähtud õigused tema loodud resultaadile (autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile). 32. Teose esitajaks loetakse näitlejat, lauljat, muusikut, tantsijat, muud isikut või kollektiivi, kes näitleb, laulab, deklameerib, mängib muusikariistal või muul viisil esitab kirjandus, kunsti või rahvaloominguteoseid või juhendab teisi isikuid teoste esitamisel, aga samuti isikut, kes esitab estraadi, tsirkuse, nukuteatri jms numbreid. Teose esitajal tekivad teose esituse (interpretatsiooni) suhtes isiklikud ja /õigus esituse autorsusele, esitajanimele, esituse puutumatusele, au ja väärikuse kaitsele oma esituse suhtes varalised õigused. 33
Hildebrand kasutab enda nime aint et tüssata Hadubrandi, sest ta teadis, et ta isa suri. Võitlusse minnes ei jää Hildebrandil muud üle kui tappa oma poeg. Thjoste kahevõitlus 25. Kangelaslaulude esitajad Saksamaal ja Prantsusmaal, ,,Rolandi laul". Prantsusmaal- elukutselised kangelaslaulude esitajad, laulikud = zonglöörid Saksamaal spiilmannid Nende laulikute esinemised olid rahvalikud etendused, kus lisaks laulu või laulkõna saatmisele mingil muusikariistal, köitsid esinejad publikut nii zestide, miimika kui ka farsilike veiderdustega. Nad rändasid ühest maakonnast teise, esinesid peamiselt pühade ajal linna- ja külaplatsidel. Nende kaudu teisenesid laulude motiivid, eeposte värvikamad episoodid pakkusid omakorda ainet lühemates vormides rahvaluulele. Rolandi laul vanim prantsuse eepos. Dramaatiline süzee algab vaenust Karli õepoja krahv Rolandi ja tema võõrasisa Ganeloni vahel. Kui Roland soovitab mauride juurde
Peale selle toimusid veel kahevõitlused ja grupivõistlused, kus olid tavaliselt ette määratud hoopide arv ja võitja oli see, kes lõi paremini. Aadlike kasvatuse pealmine eesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poiss kodus vanemate hoole all, seejärel saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist. Hiljem lisandus ka relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Tavaliselt sai 15-aastane noormees juba kannupoisiks. Nüüd võis ta kanda isiklikku relva ja pidi hoolikalt harjutama mitmesuguseid võitlusvõitteid. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäigudel, aitas talle kaitserüü selga ja kontrollid relvade korrasolekut. Lahingusse nad ei läinud. 18-21-aastane noormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head
Rüütlikasvatuse neli põhimõistet olid: kaitsta kirikut, võidelda vale vastu, kaitsta vaeseid ja kindlustada rahu. Rüütliideaali aluseks oli üllus, sündsus, tagasihoidlikkus, halastus ja ustavus. Väga olulist osa rüütliideaalis mängis au mõiste. Rüütlikasvatuse sisu moodustasid nn. rüütlivoorused: ratsutamine, oda ja mõõga käsitsemine, jahipidamine, ujumine ,vibulaskmine, malemäng, südamedaami auks värsside sepitsemine ja mõnel muusikariistal mängimine, hiljem ka prantsuse keel. Rüütli kasvatamine algas varasest noorusest. Kuni 7 aastani kasvas laps isakodus ja ema hoole all. Teda õpetati tundma relvade (puust) käsitsemist, karastati lapse keha, lasti tal palju liikuda, joosta, ratsutada ja vehelda, õpetati hobuseid tundma ja armastama. Last ei tohtinud hellitada. Talle sisendati maast-madalast tema seisuse uhkust ja tema tulevase elu kangelaslikkust
Nüüd süvenesid isa range kontrolli all kehalised ja relvaharjutused. 10 aastaselt saadeti poiss kodust ära, mõne silmapaistva ja tunnustatud rüütli, aga veel tavalisemalt isa senjööri lossi, näidates seega oma truudust, kus poisike alustas oma rüütliks saamist paazina teenides. Kui paazil olid kõik pere- mehega seotud ülesanded täidetud, pidi ta minema naistepoolele ja olema seal perenaise käsu-tuses. Seal õpetati poistele kombeid, lugemist-kirjutamist, luuletamist, mõnel muusikariistal mängimist, seltskondlikke tantse ja galantset käitumist naistega. Paaziaeg kestis tavaliselt 15-16 aasta vanuseni. Tuli aeg ja isand nimetas nad oma relvakandjateks. Relvakandjad pidid olema head hobusetundjad. Noormeeste treeningud jätkusid. Relvakandja pidi õppima täies lahinguvarustuses ilma ratsmete abita hobuse selga hüppama, ühe vasaralöögiga suurt kivi purustama, ronima ainult käte abil ükskõik kui kõrge redeli otsa, tantsima turvises terve õhtu.
isa range kontrolli all kehalised ja relvaharjutused. 10 aastaselt saadeti poiss kodust ära, mõne silmapaistva ja tunnustatud rüütli, aga veel tavalisemalt isa senjööri lossi, näidates seega oma truudust, kus poisike alustas oma rüütliks saamist paazina teenides. Kui paazil olid kõik pere- mehega seotud ülesanded täidetud, pidi ta minema naistepoolele ja olema seal perenaise käsu-tuses. Seal õpetati poistele kombeid, lugemist-kirjutamist, luuletamist, mõnel muusikariistal mängimist, seltskondlikke tantse ja galantset käitumist naistega. Paaziaeg kestis tavaliselt 15-16 aasta vanuseni. Tuli aeg ja isand nimetas nad oma relvakandjateks. Relvakandjad pidid olema head hobusetundjad. Noormeeste treeningud jätkusid. Relvakandja pidi õppima täies lahinguvarustuses ilma ratsmete abita hobuse selga hüppama, ühe vasaralöögiga suurt kivi purustama, ronima ainult käte abil ükskõik kui kõrge redeli otsa, tantsima turvises terve õhtu.
Siiski ei piira autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamine autori või tema õigusjärglase autoriõiguse teostamist. Kaasnevad õigused kestavad, vastavalt liigile, 50 aastat alates esimesest esitamisest, edastamisest või jäädvustamisest. Esitajaõigused Teose esitajaks loetakse näitlejat, lauljat, muusikut, tantsijat, muud isikut või kollektiivi, kes näitleb, laulab, deklameerib, mängib muusikariistal või muul viisil esitab kirjandus-, kunsti- või rahvaloominguteoseid või juhendab teisi isikuid teoste esitamisel, aga samuti isikut, kes esitab estraadi-, tsirkuse-, nukuteatri- jms numbreid. Teose esitajal tekivad teose esituse (interpretatsiooni) suhtes isiklikud ja varalised õigused. Vt AutÕS § 66 ja 67. Näiteks on esitajal õigus lubada või keelata esituse salvestamist, esituse heli ja kujutise eraldi
· talupojad toitsid oma tööga kogu ühiskonda Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel Kõrgaadel eesotsas kuningas, suurfeodaalid: hertsogid, parunid, krahvid Alamaadel rüütlid, hiljem olid seal ka ministeriaalid kuningat teenivad mittevabad mehed Paaz kuni 7 eluaastani viibis poiss kodus, siis saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz, talle õpetati häid kombeid, seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu, mingil muusikariistal mängimist, hiljem ka relvade tundmaõppimine, ratsutamine, jahipidamine Kannupoiss 15.a. poiss sai kannupoisiks, ta võis kanda isiklikku relva, pidi harjutama võitlusvõtteid, saatis isandat sõjakäikudel, aitas talle kaitserüü selga, kontrollis relvade korrasolekut Rüütel 18-21.a. noormees löödi pidulikult rüütliks; pidi olema heade kommetega, vapper, ustav, valmis
Nende luulet iseloomustab veel kenningiterohkus. 1.3. Keskaegsed kangelaslaulud - Neid peetakse ka mõnede rahvaste eeposteks. - Neid esitasid rändlaulikud, keda Prantsusmaal nimetati zonglöörideks, Saksamaal spiilmannideks ja Hispaanias hulgaarideks. Nad rändasid ühest maakohast teise, esinesid peamiselt pühade ajal linna- ja külaplatsidel. Nende esinemised olid rahvalikud etendused, kus lisaks laulu või laulkõne (retsitatiivi) saatmisele mingil muusikariistal, köitsid esinejad publikut nii zestide, miimika kui ka farslike veidrustega. Mõnel juhul võis rändlaulik ise olla ka laulu autor. - Vanimad on pärit Prantsusmaalt - Tavaliselt on tegemist ajaloos toimunud sündmusega, mida on aja jooksul töödeldud, muutetud. Seetõttu on ka ajalooliselt ebatäpseks muutunud. - Tuntuim prantslaste kangelaslaul on "Rolandi laul". "Laul minu Cidist" hispaanlaste kangelaslaul ja sakslaste kangelaslaul on "Nibelungide laul".
annaabi.ee 
