instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Juba teisel kontserdil kõlas ka eesti heliloojate muusika: Läte enda avamäng "Kalevala" ja Kappeli kantaat "Päikesele". 1904. aastal tuli Tartusse Rudolf Tobias, kellest sai Lätele abiline suurteoste ettekannete ettevalmistamisel (näiteks Händeli oratoorium "Juudas Makabeus"). Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele "Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja orelisolistina. 1906. aastal avati eesti teater "Vanemuine" piduliku sümfooniakontserdiga ja Kitzbergi näidendiga "Tuulte pöörises". Tervise halvenemise tõttu Läte seda kontserti enam ise ei juhatanud ja 1907. aastal pidi ta loobuma aktiivsest muusikalisest tegevusest.
Aleksander Läte (1860-1948) · Kooridirigent, orkestridirigent, helilooja, muusikakriitik, muusikaõpetaja, klaveri- ja orelisolist · Õppis: Cimze seminaris, Saksamaal Dresdeni Konservatooriumis · Töötas: kooliõpetajana Puhjas ja Nõos, klaveriõpetajana, ajalehe Postimees muusikakriitikuna · Moodustas esimese eesti sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed, õpetajad, kooliõpilased) Looming: · ligi 150 koorilaulu; 15 soololaulu (''Primula veris''); kantaadid (''Rändajad ja tähed''); orkestri-, klaveri- ja viiulipalad · Laulud: ''Kus Põhjalahe kohiseb'', ''Kuldrannake'', ''Malemäng'', ''Ärka üles, isamaa''; ''Laul rõõmule''; ''Küla kõrtsis''; ''Pilvedele''
Rudolf Tobias Eesti esimene sümfonism ,,Julius Ceasar" Esimene professionaalne eesti helilooja. Muusikakriitikuna väga hinnatud mees. Sümfoonikaga mitte eriti rahvuslik. Koorilaulud: ,,Largo" ehk ,,Eks teie tea", (vähe laule koorile) ,,Varas" Talle garanteeris tuntuse Saksamaal ja välismaal ,,Sanctus" Heino Eller Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika looja. Arvukama osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukama aga orkestrilooming (ligi 40 teost) Üdini rahvuslik. Tema muusika on eestilik ,,Kodumaine viis"väga tuntud. ,,Viirastused"ekspressionistlik ,,Koit" ,,Liblikas"
Rudolf Tobias 1873 -1918 1873 -1918 Esimene kompositsiooniharidusega helilooja Eestis Tegutses organisti, pianisti ja muusikakriitikuna Loomingul tugev isikupära, harukordne väljendusjõud Temalt pärinevad paljude zanride esikteosed Eesti muusikas Lapsepõlv Sündis köstri pojana Hiiumaal Käinas, 1885 kolis pere Kullamaale Peres 13 last Elamistingimused soodsad Esimesed teadmised isalt 6-aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit 9-aastaselt komponeeris oma esimese teose -12 koraalprelüüd http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu
Muusikaühingu juures klaveritunde. 1865. a lõpetas ta Peterburi konservatooriumis Anton Rubinsteini kompositsiooniklassi. Aastatel 1866-1878 töötas Tsaikovski harmooniaõppejõuna Moskva konservatooriumis ning koostas ka mitu teooriaõpikut. Moskva konservatoorium kannabki praegu Tsaikovski nime. 1868. aastal tutvus ja sõbrunes helilooja Võimsa Rühma liikmete, eriti Balakireviga. Sel perioodil hakkas Tsaikovski esinema ka ajakirjanduses muusikakriitikuna. Tema Moskva perioodi looming oli avatud ja emotsionaalne, mõningates teostes avaldus tema imetlus 18. sajandi muusika, eriti Mozarti loomingu vastu. 1877. aasta tõi kaasa kriisi isiklikus elus. Tsaikovski oli homoseksuaalne, kuid tahtmata perekonnale probleeme põhjustada ta siiski abiellus. See abielu osutus tõeliseks katastroofiks ning pikaleveninud lahutusprotsess tekitas ebameeldivusi mitmeks aastaks.
1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatooriumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel.Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatooriumis, kus töötas aastani 1878.1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Tsaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle annetuste tõttu oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Pariisis ja Londonis
klaverit. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba käe all. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatoorumis, kus töötas aastani 1878. 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga, abielu aga ei olnud Tsaikovski jaoks n-ö see õige. Pika lahutusprotsessi jooksul ta tervis halvenes ja arstid soovitasid tal minna välismaale. Seal juures toetas Tsaikovskit rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle annetustega oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomgingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Pariisis ja Londonis
selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatoorumis, kus töötas aastani 1878. 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Tsaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle annetuste tõttu oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomgingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Pariisis ja Londonis
1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatoorumis, kus töötas aastani 1878. 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Tsaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle annetuste tõttu oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomgingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Pariisis ja Londonis. Reisidel peatus ta
• Sündis metallurgiatööstuslinnas Votkinskis haritlaste perekonnas. • 1849. aastal läks perega elama Alapajevskisse. • 1850. aastal mindi edasi Peterburgi. • 1850-1859 õppis Peterburi õigusteaduskoolis. • Asus tööle Justiitsministeeriumis titulaarnõunikuna. • 1862-1865 käis Peterburi Konservatooriumis. • 1866-1878 töötas Moskva Konservatooriumis harmooniaõppejõuna. • 1868 kohtus “Võimsa rühma” liikmetega, tegutses ka muusikakriitikuna. ELUKÄIK • 1877 abiellus Antonina Miljukovaga ning abielu oli tema jaoks katastroofiline. • Toimus pikk lahutusperiood, mille käigus kehvenes vaimne seisund. • Arstide soovitusel läks Euroopasse ( peatus pikemalt Itaalias ja Šveitsis). • Toetas rahaliselt suur austaja metseen Nadežda von Meck. • 1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale ja asus elama Klini. • 1893. aastal kihlus salaja Maria Kobjakoga. • 1893
Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmeks. Aastal 1914 sai Tobias Saksa kodakondsuse. Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918. aastal kopsupõletiku tagajärjel ning maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaeda. 7. juunil 1992. aastal toodi Tobiase põrm Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale. Rudolf Tobiast on kujutatud 50-kroonisel rahatähel. ~*~ Esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja. Tegutses ka organisti, pianisti ja muusikakriitikuna. Ta oli andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Teravalt astus ta välja siin 20. sajandi algul valitsenud asjaarmastajalikkuse vastu. Tema arvukatel teravmeelsetel artiklitel oli teedrajav roll eesti muusikaelu edendamisel. Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas. Loomingu tugev isikupära ja selle harukordne
IV üldlaulupeol Tartus (1891) üks üldjuhte. Dresdenis õppis instrumenteerimist ning kuulas klaverimänguõpetuse metoodika loenguid. 1900. aastal asus elama Tartusse. Asutas üliõpilaste, keskkooliõpilaste ja kooliõpetajate sümfooniaorkestri. Sümfooniaorkestri esimene kontsert toimus 19. novembril 1900. aastal "Bürgermusse" saalis. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele ,,Postimees". Ta töötas klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja orelisolistina. 1906. aastal avati eesti teater ,,Vanemuine" piduliku sümfooniakontserdiga ja Kitzbergi näidendiga ,,Tuulte pöörises". Tervise halvenemise tõttu pidi Läte 1907. aastal loobuma aktiivsest muusikalisest tegevusest. Läte avaldades eesti koorilaulude kogumikke. Ühtlasi hakkas ta kirjutama muusikakriitikat. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932. aastal
Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatoorumis. 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Ooperid "Vojevood", "Opritsnikul", ,,Sepp Vakula", "Jevgeni Onegin", "Padaemand", "Jolanthe" . Sümfooniad 1. sümfoonia gmoll "Talveunelmad" , 4. sümfoonia fmoll, 5. sümfoonia emoll, 6. sümfoonia hmoll "Pateetiline" .
Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) astus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Debussyl oli ka tugev kirjanduslik anne. Ta tegutses muusikakriitikuna ning on endast maha jätnud rikkaliku kirjavahetuse. Vene magnaat Nadezda von Meck palkas Debussy endale kodupianistiks. Seal tutvus ta mitmete vene heliloojate, eeskätt aga Tsaikovski teostega. Eriti lähedased olid talle Rimski- Korsakov ja Mussorgski. Looming Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Tema muusikat iseloomustavad tundlikkus ning vormiline, helistikuline ja helikõrguslik vabadus. Tema teosed peegeldasid sageli ta eraelu
kuid teades milline on kunstniku hing õrn, loominguline taipas Pjotr peagi, et õigusteadus on üsna kauge tema huvidele. Niisiis astus Tsaikovski 1862. aastal Peterburi Konservatooriumisse, et õppida kompositsiooni. Rahaprobleemide tõttu pidi Pjotr tööle hakkama, selleks ta andis ta eratunde. 1865. a. lõpetas Pjotr Iljits Tsaikovski konservatooriumi hõbemedaliga. 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma". Samal ajal tegutses ta ka muusikakriitikuna. Tsaikovskile meeldis Haapsalu rahulik õhkkond ja kaunis loodus. Ta oli veetnud unustamatu suve Haapsalu aiamajakeses koos oma venna Modestiga, kus oli Tsaikovskil hea ja rahulik töötada. Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta sai rahulikult istuda ning päiksetõusu nautida. Pjotr külastas Eestit ka hiljem, kui ta viibis Sillamäel. Aastal 1891 oli ta veidi aega ka Tallinnas.
1830 hakkas aga uuesti klaverit mängima ning 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti mis motiveeris teda saama oma aja suurimaks pianistiks. 1830.1840.-tel aastatel reisis Liszt mööda Euroopat, andes palju kontserteid. Esines ka Moskvas ja Peterburis. Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. 18481861 elas helilooja Saksamaal, Weimaris, kus tegutses dirigendina ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, tegutses muusikapedagoogina, heliloojana ja ka muusikakriitikuna. 1850 lavastas Weimaris Wagneri ooperi Lohengrin. Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Viimased eluaastad elas Saksamaal, oma tütre Cosima Francesca Gaetana Wagneri juures (Richard Wagneri naine). Liszt võis küll tunduda tagasihoidlik ja ebakindel, eriti oma olemuselt, kuid tema esinemisviis oli jõuline, aukartust tekitav, puhas ja südamest. Looming
Peterburi Konsenvatooriumi ning lõpetas selle 1865. aastal. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku tööga, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konsenvatooriumis, kus töötas aastani 1878. Koostas mitu teooriaõpikut. 1868. aastal tutvus ta ,,Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Tema Moskva perioodi looming oli avatud ja emotsionaalne ja tema teostes avaldus ka imetlus 18. sajandi muusika, eriti Mozardi muusika vastu. Aastal 1877 abiellus ta Antonia Miljukovafa, aga abielu osutus katastroofiliseks. Seda selle tõttu et Tsaikovski oli tegelikult homoseksuaalne ja ta abiellus perekonna survel. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale.
kirjanduse vastu, eriti inspireerisid teda Goethe, T. Moore, Byron, Scott, Hoffmann, Hugo. 1830.a valmis heliloojal esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspireeris fanaatiline armastus Inglise näitleja H.Smithsoni vastu. 27.a-selt anti Berliozile noorte heliloojate ihaldavaim, Rooma preemia, mis kindlustas stipendiumi 5.aastaks, millest kaks esimest veedeti Roomas. Aasta pärast Pariisi naasemist abielluski Berlioz Harrietiga ning 9a tegutses ta helilooja, dirigendi ja muusikakriitikuna. Järgmised 20a sisustasid suure osa tema ajast kontsertturneed Belgias, Saksas, Austrias, Inglismaal, Venemaal. Pikkamööda tajus ta, et tema teoseid ei võeta kodumaal nii hästi vastu kui mujal, ka luhtus tema abielu, mistõttu veetis helilooja üha enam aega võõrsil. Ta oli oma teoste kasinast edust pettunud ja komponeeris üha vähem. Elu viimane aasta möödus sügavas masenduses, kuna Berliozi tervis oli väga halb ning suri ka ta ainus poeg. LOOMING
LOOMING Muusikas ei ole kuulda vene rahvaviise Sümfoonilised poeemid: - "Tulepoeem" - "Ekstaasipoeem" 90 prelüüdi 10 sonaati 3 sümfooniat PJOTR TSAIKOVSKI (1840-1893) Vene klassikalise sümfoonia rajaja Cambridge'i ülikooli audoktor Moskva Konservatoorium kannab tema nime Vene muusika psühholoogilise suuna peaesindaja 1850-1859 õppis Peterburi õigusteaduskoolis 1866-1878 töötas harmooniaõpetajana Moskva Konservatooriumis Töötas ka muusikakriitikuna, dirigendina LOOMING Avamäng-fantaasia "Romeo ja Julia" 10 ooperit ("Jevgeni Onegin", "Padaemand") 3 balletti ("Luikede järv", "Uinuv kaunitar", "Pähklipureja") Viiulikontsert 3 klaverikontserti VÕIMAS RÜHM Vene heliloojate rühmitus Kujunes 1860.aastatel 5 heliloojat: - Modest Mussorgski - Aleksandr Borodin - Nikolai Rimski-Korsakov - Cesar Cui - Mili Balakirev Eesmärgiks kaitsta vene kultuuri Vene rahvusliku muusika arendamine
Sümfoonilised poeemid: - “Tulepoeem” - “Ekstaasipoeem” 90 prelüüdi 10 sonaati 3 sümfooniat PJOTR TŠAIKOVSKI (1840-1893) Vene klassikalise sümfoonia rajaja Cambridge’i ülikooli audoktor Moskva Konservatoorium kannab tema nime Vene muusika psühholoogilise suuna peaesindaja 1850-1859 õppis Peterburi õigusteaduskoolis 1866-1878 töötas harmooniaõpetajana Moskva Konservatooriumis Töötas ka muusikakriitikuna, dirigendina LOOMING Avamäng-fantaasia “Romeo ja Julia” 10 ooperit (“Jevgeni Onegin”, “Padaemand”) 3 balletti (“Luikede järv”, “Uinuv kaunitar”, “Pähklipureja”) Viiulikontsert 3 klaverikontserti VÕIMAS RÜHM Vene heliloojate rühmitus Kujunes 1860.aastatel 5 heliloojat: - Modest Mussorgski - Aleksandr Borodin - Nikolai Rimski-Korsakov - Cesar Cui - Mili Balakirev Eesmärgiks kaitsta vene kultuuri
Vene Muusikaühingu juures klaveritunde. 1865.a lõpetas ta Peterburi konservatoriumis Anton Rubinsteini kompositsiooniklassi. Aastatel 1866-1878 töötas Tsaikovski harmooniaõppejõuna Moskva konservaotooriumis ning koostas mitu teooriaõpikut. Moskva konservatoorium kannabki praegu Tsaikovski nime. 1868 aastal tutvus ja sõbrunes helilooja Võimsa Rühma liikmete, eriti Balakireviga. Sel perioodil hakkas Tsaikovski esinema ka ajakirjanduses muusikakriitikuna. Tema Moskva perioodi looming oli avatud ja emotsionaalne, mõningates teostes avaldus tema imetlus 18 saj muusika, eriti Mozarti loomingu vastul. 1877. aasta tõi kaasa kriisi isklikus elus. Tsaikovski oli homoseksuaalne, kuid tahtmata perekonnale probleeme põhjustada ta siiski abiellus. See abielu osutus tõeliseks katastroofiks ning pikaleveninud lahutusprotsess tekitas ebameeldivusi mitmeks aastaks. Majanduslikust ning loomingulisest kriisis tõi
Lüürilised laulud (armastus, loodus). Üksikute laulude teema on patriootiline. Aleksander Thomson (1845-1917) ,,Kannel". Teinud peamiselt rahvaviiside seadeid. Lüüriline tundelaad. Kappel ,,Ööbik". Aleksander Läte (1860-1948) Helilooja ja pedagoog. Sai muusikalise kõrghariduse preeznevis. Esimene eestlasest proffesionaalne muusikakriitik. 1900 asutas Tartus esimese sümfooniaorkestri. Soovis Eesti kontserdi publikut muusikaliselt harida. Muusikakriitikuna tegi tööd Postimehele. Avaldas eesti koorilaulude kogumikke. Ligi 150 koorilaulu, 15 soololaulu, veidi instrumentaalmuusikat. Tuntuim koorilaul on ,,Kuldrannake" - lüüriline. ,,Malemäng" lõbus. Vahelduva iseloomuga looming. Miina Härma (1864-1941) Esimene eesti naishelilooja, organist ja dirigent. Esines välismaal, esimene, kes sai. 1894 Miina Hermanni segakoor. Üritas võidelda saksapärase muusika vastu. Tegi Eesti rahvalaulude seadeid
Peagi asus ta Tartusse elama ning talle tehti ettepaned asutada eesti sümfooniaorkester, mida ta ise ka juhataks. Orkestri juurde asutas ta ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, kuid ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi ta Tartus kaastööd ajalehele ,,Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana. Läte loomingu põhiosa moodustavad umbes 200 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned kantaadid, sümfoonilised teosed, kammermuusikat ja mõned soololaulud. Tema teoste hulka kuuluvad näiteks koorilaulud ,,Laul rõõmule" ja ,,Tänu ja kiitus", soololaulud ,,Mälestus" ja ,,Vahtijad", kantaadid ,,Rändaja ja tähed" ja ,,Vaba Eesti". Mart Saar (1882-1963) oli helilooja, organist ja pedagoog
sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Juba teisel kontserdil kõlas ka eesti heliloojate muusika: Läte enda avamäng "Kalevala" ja Kappeli kantaat "Päikesele". 1904. aastal tuli Tartusse Rudolf Tobias, kellest sai Lätele abiline suurteoste ettekannete ettevalmistamisel (näiteks Händeli oratoorium "Juudas Makabeus"). Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele "Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja orelisolistina. 1 1906. aastal avati eesti teater "Vanemuine" piduliku sümfooniakontserdiga ja Kitzbergi näidendiga "Tuulte pöörises". Tervise halvenemise tõttu Läte seda kontserti enam ise ei juhatanud ja 1907. aastal pidi ta loobuma aktiivsest muusikalisest tegevusest.
ükski heli ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud 11 on kõlanud. 24. Schönbergi dodekafoonilist muusikat hakkasid edasi arendama Alban Berg ja Anton Webern, kes mõlemad olid ka Schönbergi õpilased. Neid kolme heliloojat nimetataksegi 20.saj muusikas uusviini koolkonnaks. Paul Hindemith 25. P. Hindemith kirjutas peaaegu kõikides zanrites. Ta jõudis tegutseda ooperi-kontsertmeistrina, aldimängijana, kompositsiooniprofessorina, kui ka dirigendi ja muusikakriitikuna. 26. P. Hindemith loomingus põimuvad ekspressionismi ja neoklassitsismi jooned. Carl Orff 27. C. Orff kirjutas neobarokk stiilis muusikat. Tema helilooming koosneb peaaegu tervikuna lavalistest suurvormidest. 28. C. Orff tõi muusikasse uut moodi muusikalise draama tüübi, mis seisnes muusikalise ja sõnalise lavakunsti maksimaalses kokkusulatamises. Ta töötas välja sellise zanri, mis ühendab endas oratooriumi, kantaadi, ooperi ja draamaetenduse iseloomulikud jooned.
Pärast aastaid töötanud kooliõpetajana Puhjas ja Nõos, siirdus ta juba küpses meheeas Saksamaale Dresdeni Konservatooriumi, mille ta lõpetas kahe aastaga (1895- 1897) koorikomponisti diplomiga. Suure osa oma muusikalisest haridusest omandas ta siiski iseõppimise teel. 1900.aastal loobus Läte kooliõpetaja ametist ning asus Tartusse (tolle aja silmapaistev muusikakeskus) , elatades end edaspidi põhiliselt klaveritundide andmisega ning ajalehe Postimees muusikakriitikuna. Ta üritas hakata välja andma ka muusikajakirja, ent sai äraütleva vastuse oma taotlusele. 1900.aastal moodustas ta kooliõpilastest, üliõpilastest ja õpetajatest esimese eesti sümfooniaorkestri. Esmene kontsert toimus 19.novembril.1900.aastal. Ta asutas Tartus ka sega- ja meeskoori. Koos Rudolf Tobiasega valmistati ette ja esitati mitu vokaalsümfoonilist suurvormi. 1907.aasta paiku halvenes Aleksander Läte tervis ning ta pidi seetõttu aktiivsest muusikategevusest loobuma
klaverimängu õppima. 11-aastaselt astus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Ta polnud rahul konservatooriumi ega selle õppesüsteemiga. Tema arvates õpitakse konservatooriumis palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama palju vaeva näha kui selle õppimiseks. Debussyl oli ka tugev kirjanduslik anne. Ta tegutses muusikakriitikuna ning on endast maha jätnud rikkaliku kirjavahetuse. Vene magnaat Nadezda von Meck palkas Debussy endale kodupianistiks. Seal tutvus ta mitmete vene heliloojate, eeskätt aga Tsaikovski teostega. Eriti lähedased olid talle Rimski- Korsakov ja Mussorgski. Võimalik, et põhjuseks oli vene meistrite ere rahvuslik omapära. Soodsa mulje jätsid talle ka Orlando di Lasso ja Palestrina teosed. 3 2. Looming
a.). Vabanenuna sai temast 1956. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. Aastail 1959-1960 töötas ta seal laulu- ja muusikakateedri juhatajana, aastast 1962 professorina. Ehkki karmid olud olid ta tervise laostanud, juhendas ta endisi kolleege ja üliõpilasi kuni oma surmani 1977. aastal. Rudolf Tobias (29.05.1873 Käina - 29.10.1918 Berliin) Esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja. Tegutses ka organisti, pianisti ja muusikakriitikuna. Ta oli andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Teravalt astus ta välja siin 20. sajandi algul valitsenud asjaarmastajalikkuse vastu. Tema arvukatel teravmeelsetel artiklitel oli teedrajav roll eesti muusikaelu edendamisel. Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas. Loomingu tugev
Nikolai Zaremba juhendusel. Aastal 1866 alustas ta Nikolai Rubinsteini kutsel tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatooriumis, kus töötas 1878. aastani. Tema käe all õppis mitusada noort muusikut, kellest ehk tuntuim oli Sergei Tanejev, kellele Tsaikovski pühendas sümfooniateose "Francesca da Rimini". 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. kalmistule. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga, tegelikult oli BALLETI AJALOOST Tsaikovski homoseksuaalne ning abielu oli heliloojale Renessansiajastul, 14-15. sajandil korraldati Itaalias antiiketenduste eeskujul õukonnaetendusi. Sõna balletto kasutati katastroofiline
ihaldatuima Rooma preemia kantaadi "Sardanapali viimne öö" eest, mille aluseks on Byroni tragöödia ja Delacroix´i maal ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele". See võimaldas autoril ennast 3 aastat tasuta täiendada. 1833.a. abiellus ta H. Smithsoniga, kuid perekonnaelu ei toonud õnne. Pärast kuus aastat kestnud suhtelist rahulolu järgnesid pidevad lahkhelid, naise haigus, halvatus ja tema surm 1854.a. Peale abiellumist tegutses Berlioz 9 aastat helilooja, dirigendi ja muusikakriitikuna. Uudse helikeele tõttu ei olnud ta oma kodumaal eriti hinnatud ei helilooja ega ka pedagoogina. Ta ei saanud loodetud tööd Pariisi konservatooriumi õppejõuna vaid pidi leppima raamatukoguhoidja ametiga. Elatusraha tuli juurde teenida muusika- ajakirjanikuna. Teda tunnustati Pariisis rohkem kriitiku kui heliloojana. Järgmised 20 a veetis ta suurema osa oma ajast kontsertturneedel Belgias, Saksamaal, Austrias,
Orkestri juurde moodustati ka mees- ja naiskoor ning selliste koosseisudega hakati Läte juhatusel andma rahvalikke sümfooniakontserte. Koos Tobiasega valmistas Läte ette mitmete vokaalsümfoonilisete suurvormide ettekandeid, sh J. Haydni "Loomine", G. F. Händeli "Juudas Makabeus" jm. Aktiivse koorijuhina oli Läte mitmete väiksemate laulukooride asutaja ja ka üks IV üldlaulupeo üldjuhtidest. Sageli astus Läte üles klaveri- ja orelisolistina. zizzle Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele "Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja orelisolistina. Samuti koostas ja andis ta välja mitu raamatut ja uurimistööd. ( "Kunstlaulust ja Solfeggio" , "Klaverist ja selle ehitusest" ,"Värv-valguse muusika" jt. ) Alates 1932. aastast juhtis ta Tartus klaveritöökoda "Sprenk-Läte", kus tegeles muuhulgas klaveri konstruktsiooni täiustamisega
niisümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Juba teisel kontserdil kõlas ka eesti heliloojate muusika: Läte enda avamäng "Kalevala" ja Kappeli kantaat"Päikesele". 1904. aastal tuli Tartusse Rudolf Tobias, kellest sai Lätele abiline suurteoste ettekannete ettevalmistamisel (näiteks Händeli oratoorium"Juudas Makabeus"). Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele "Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja orelisolistina . 9.Rudolf Tobias (29.05.1873 Käina - 29.10.1918 Berliin) . Esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja. Tegutses ka organisti, pianisti ja muusikakriitikuna. Ta oli andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Tema arvukatel teravmeelsetel
Friedrich Karelli. 1862.aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865.aastal. Alguses püüdis ta kooli kõrvalt tegelda ka ametniku ülesannetega, kuid otsustas siiski muusika kasuks. Konservatooriumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubensteini ja Nikolai Zaremba juhendusel. 1866.- 1878.aastatel oli Moskva Konservatooriumi harmooniaõppejõud. Hiljem pühendus põhiliselt heliloomingule, tegutses dirigendina ja muusikakriitikuna. 1877.aastal abiellus helilooja Antonina Miljukovaga, kuid see abielu muutus Tsaikovskile liiga katastroofiliseks. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Pjotr Tsaikovskit toetas rahaliselt helilooja väga suur austaja, metseen Nadezda von Meck, tänu kelle annetuste tõttu oli tal võimalik palju reisida, maailma näha ja pühenduda suuresti oma loomingutegevusele.
Tartus tegi koostööd Aleksander Lättega, valmistades ette mitme suurteose ettekandeid. 10. A.Läte sai muusikalise alghariduse Cimze seminaris, töötas kooliõpetajana Puhjas ja Nõos. Küpsemas eas siirdus Saksamaale ja lõpetas 2 aastaga Dresdeni Konservatooriumi, kus sai koorikomponisti diplomi. Suure osa haridusest omandas ta iseõppimise teel. Tartus elatas end klaveritunde andes ja Postimehes muusikakriitikuna. Moodustas eesti esimese sümfooniaorkestri. Moodustas sega-ja meeskoori. R. Tobiasega valmistati ette ja esitati mitu vokaalsümfoonilist suurteost. Looming: u 150 koorilaulu (Kuldrannake, Malemäng, Küla kõrtsis, Pilvedele), 15 soololaulu (Primula veris), kantaadid (Rändajad ja tähed), orkestri- (avamäng Kalevala, Eesti tants), klaveri-, ja viiulipalu. 11
Vaimustus Clucki ja Spontini loomingust. Ülikoolipäevil teenis ta elatist ooperikooris lauldes ja kitarritunde andes. 1830aastal valmis tal esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspireeris fanaatiline armastus Inglise näitleja Harroet Smithsoni vastu. 27aastaselt anti talle Rooma preemia, mis kindlustas stipendiumi viieks aastaks, millest kaks esimest veedeti Roomas.aasta pärast Pariisi naasmist abiellus ning 9 aastat veel tegutses ta helilooja, dirigendi ja muusikakriitikuna. Järgmised 20 aastat sisustasid suure osa tema ajast kontsetturneed Belgias, Saksamaal, Austrias, inglimaal,_Venemaal. Pika ajapeale tajus, et tema teoseid võetakse paremini vastu väljaspool kodumaad. Ta oli ome teoste kasinast edust pettunud ja komponeeris üha vähem. Viimane kümme aastat möödus sügavas masenduses, kuna Berliozi tervis oli halbi, suri ka tema ainus poeg. LOOMING: Berliozi looming oli läbinisti programmiline. 'on kirjutanud orkestratsiooniõpiku. Tähtsamad
Kõrgeimas Muusikakoolis. Paari aasta pärast suri muusikakooli tunnustatud professor Alice Segal ja Artur Lemba astus tema kohale. Kodumaale saabumise järel ei lõpetanud ta kontsertide andmist, vaid jätkas arvukaid sooloesinemisi üle Eesti. 1921. aastal sai Artur Lemba kutse Helsingi Muusikainstituudi direktorilt, kes pakkus talle klaverikateedri professori kohta. Lembat meelitas suurlinna elu ja võimalused ning ta kolis aastaks Helsingisse. Kodumaale naasnuna alustas ta tööd muusikakriitikuna ajalehes „Vaba Maa“. Artur Lemba andis eestlastele ülevaate igast kontserdist ja kutsus rahvast muusika- ja kultuurielust osa võtma. Alati oli ta märkinud ära oma arvamuse, mis enamasti kiitis kontserdi klassikalist poolt. Edasised aastad pühendas Artur Lemba pedagoogilisele tegevusele. Aastal 1928 sõitis Artur Lemba delegatsiooni liikmena Budapesti soome-ugri kongressile. Seal esines ta sümfooniakontserdil, mis oli pühendatud Eesti heliloojate loomingile
diplomiga. Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele, eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur. Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis. 6. Rudolf Tobias ( 29.05.1873 Käina 29.10.1918 Berliin ) Esimene kompositsiooniharuga eesti helilooja. Tegutses ka organisti, pianisti ja muusikakriitikuna. Ta oli andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eeesti. Teravalt astus ta välja siin 20. sajandi algul valitsenud asjaarmastajalikkuse vastu. Tema arvukatel teravmeelsetel artiklitel oli teedrajav roll eesti muusikaelu edendamisel. Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti profesionaalse muusika rajana temalt pärinevad paljude zanrite esikteosed eesti muusikas. Loomingu tugev isikupära ja selle harukordne
Kahjuks on enamik R. Tobiase loomingut jäänud tundmatuks. Ent Tobiase üle ei saa otsustada levinud, väikevormis helitööde järgi, tema loomingu tõeline pale ilmneb suurvormides. Selgeima ettekujutuse R. Tobiase geniaalsusest ning tähtsusest maailma muusikakultuuris annab ta peateos grandioosne oratoorium "Joonas". Tähtis koht on tema tegevusel organisti, pianisti ja muusikakriitikuna. ELULUGU Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873.a. Hiiumaal Käinas. Isa Johannes oli väga musikaalne ja pidas Käinas köstriametit, tema käe all sai Rudolf Tobias ka oma esimesed klaveri- ja orelitunnid. Isa oli väga põhjalik ja nõudlik pedagoog. Lapsepõlvest on pärit ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. Õpingute ajal Haapsalu kreiskoolis jätkus ka muusikaga tegelemine. Hiljem Tallinnas Nikolai gümnaasiumis õppides
vormi kasutasid kui ühte väljendusvahendit. Sama kehtib ka Hoffmani kohta, novelli vormi kasutab. Kirjutas oma novellid nii, nagu oleksid need tema poolt laval nähtud etendused nagu etenduse üleskirjutused. Hoffmani proosa mõjutatud kahest stiihiast: muusikaline hoovus ja teatraalne hoovus. Tunnetas ju end heliloojana. Kirjutas isegi ooperimuusikat, aga heliloojana ta ei olnud eriti edukas. Tegutses ka muusikakriitikuna. Kirjutas muusikaalaseid artikleid. Nendes on näha tema muusikalised eelistused (Mozart, Bach, Beethoven suurepärane maitse). Need novellid on kirjutatud sisemise musikaalsusega inimese poolt. Tema proosa meenutab oma ülesehituselt ooperit. Hästi palju on ooperlikku paatost. Sama ka tegelaste plastika, nende liigutused plastilised ja allutatud muusika stiihiale. Üldmulje lugedes jääb muusikaline. Tema proosa aluseks ooperikunst, mis puutub siis siia Sacchi trupp
annaabi.ee 
