Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muusikaajalugu : Barokk". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
real, barokiajastu, kontsert, barokk, muusikastiil, koolkonda, meloodia, veneetsia, renessanss, kultuuriloos, esmalt, kultuuriga, 1320, 1380, helilooja, tekstiga, rütm, guillaume, machaut, kooskõla, sansoon, polüfooniline, frottola, lihtsas, salmilaul, refrään, villanella, matkib, motett, madrigal, armastusluule, protestantlik, kirikulaulKuidas nimetati rüütlilaulikuid erinevates piirkondades? Missugune seos on rüütlilaulikutel rändlaulikutega. Kes olid vagandid? Lõuna- Prantsusmaa: trubadurid; Põhja -Prantsusmaa: truväärid; Saksamaa: minnesingerid Mõlemad idealiseerivad vaprust ja teisi mehelikke ideaale Vagandid- rändlaulikud keskaegsel Prantsusmaal 6. Mis on motett? Mida tähendab motetitehnika? Motett- Prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmehäälne ilmalik laul Motetitehnika- 7. Mõiste renessanss tähendus ja renessansi ajastu periodiseering. Renessanss- taasünniajastu: Ühiskondlik- poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas 14-16 saj. Renessanssi ajastu periodiseerimine- 8. Renessansiajastu olulisemad saavutused teaduses, kunstis, kirjanduses, arhitektuuris. Teadus- trükikunst, kompass, langevari, püssirohi ja nooditrüki tehnika Kunst- hakati maalima paljaid inimesi ehk akti maale Kirjandus- Boccaccio ,, Decameron"
inimestest Suur katk 1349 Filosoofia/kirjandus toetusid antiikkultuuri pärandile. Maadeavastuste/teaduste kiire arengu tõttu hakkas muutuma inimese maailmapilt. TRÜKIKUNSTI LEIUTAMINE (1454/55) Renesanss (taassünd) - tähistatakse antiikkultuuri iluideaalide taassündi Vokaal-polüfoonia kuldajastu! Süvenes ilmalikkus. Kuldlõige - uurimus universiumi ülesehituse arvulisest loogikast ARS NOVA 14.SAJ Ars Nova e uus kunst - Muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380 (Itaalias tuntud kui trenceto (kolmsada)) Oli võimalik eristada põlvkondade vahelist muusikat Ars Nova on täiesti uus mõtlemine ja erines varasemast: - Looming oli kuni 13.saj enamasti anonüümne (tingitud loomingu teistsugusest tähendusest e jumalale suunatusest) - Muusika oli eelnevalt anonüümne, kuna laulikud ei loonud laule lõpuni ja teised said jätkata 14.saj arenes jõudsalt muusikateooria, rütmiõpetus muutus keeruliseks
MUUSIKAAJALUGU RENESSANSS 14.-17. saj 1. RENESSANSS Mõiste: ,,renessanss" tuleneb itaalia keelest ja võeti kasutusele 16. Sajandil. Tähistas tagasipöördumist vanakreeka kultuuri juurde. 2. AJASTU SAAVUTUSED Maalikunst: Da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal, Arhitektuur: Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skulptuur: Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni ,,Nümfid"
14-17 saj Renesanss on otsetõlkes taassünd. Mõiste “renesanss” võeti kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis: Vararenesanss 14. saj-15. saj I pool - avaldus Prantsuse ja Itaalia muusikas Kõrgrenessans 15. sai II pool ja 16. saj 1. veerand – tooni andsid madalmaad Hilisrenesanss 1520-ndad – 1600 peamiselt Itaalias 2. Renessansi üldiseloomustus. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Avanesid Kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse, Indiasse Raha tähtsus kasvas Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ja muusikat Esimesed arheoloogilised välja kaevamised (Pompei) Taasavastati antiikmaailma suursugusus Kirikukammitsatest vaba, iseteadev inimene, Andis vabaduse arvamust avaldada ja
Madalmaade vokaalpolüfoonia (imitatsiooniline) · Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse · Kujunes uus väljenduslaad: - uus kõlaideaal kasutusele terts ja sekst. Alus harmooniale, ideaaliks häälte sisemine ühtsus, hääled jäljendavad üksteist imitatsiooniline - tekst seotus muusikaga kasvab, sõnad imiteerivad loodushääli, määrab muusikalist vormi - meloodia lihtne, tundeline, laulev 14. sajandi muusika ars nova · Ars nova muusikastiil Prantsusmaal 14. sajandil · Vastandati vanale muusikapõlvkonnale · Peetakse kas osaks keskaja muusikast või renessansi esimeseks etapiks · Toimusid muutused kunstmuusika zanrites - missa ordinaariumiosade komponeerimine. Loodi terviklikke ja ühtseid missatsükleid, esimene loodud Guillaume de Machaut
Renessanss Sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku see hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev
Muusikaajaloo kirjalik töö Pirje Pesor PT-14 1. Joonista ajatelg, sajandid ja paiguta sellele muusikaajastud alates antiigist kuni klassitsismini. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon, 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust : Muusika tekkis ja kujunes ürgühiskonnas looduse ja ühiskondliku elu tulemusena (kombetalitused, jumalate ülistamine jne.). 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö
1 Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused 1. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: Muusika tekib, kui on olemas üks järgmistest nähtustest: Rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon,… 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus,
AEG, KESTUS KESKAEG 5-14 saj RENESSANSS 14 16 saj BAROKK 17 saj 18 saj I p KLASSITSISM 18. saj IIp 19. saj I veerand AJASTU ÜLD- Kiriku võim; ideaaliks päevad läbi palvetav Valgustus, Napoleoni sõjad, seisusliku korra muutumine;
stiili, vaimulikul muus.l kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muus.liseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned:
Kordamisküsimused baroki tööks BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. · vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul
Muusikaajalugu X klass kokkuvõtted 1. Keskaeg. Euroopa kultuuriloos tähtistatakse mõistega ,,keskaeg" pikka ajajärku mis jäi ühelt poolt kas Rooma impeeriumi jagunemise või Lääne-Rooma riigi langemise ning teiselt poolt renessansiajastu vahele. Seega keskaeg oli 4-13 sajandil umbes. Mõiste ,,keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid. Varakeskajal kujunes läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandeid nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine.
Vesper-päikses loojangul Completorium-öö tulekul Missa ülesehitus Kyrie Eleison-ainuke kreeka keeles Gloria –au olgu jumalale kõrges Credo-Nikaia usutunnistus Sanctus/benedictus-püha, püha, püha on meie jumala Agnus Dei-Kristus jumala tall Keskaegsed helillaadid 4 põhilaadi, mis ehitatakse d, e, f, g-st. Igaühele on kõrvale leiutatud tuletatud laad. Igal laadil on 2 põhiheli: finalis-nagu toonika, lõpuheli ja tenor-domineeriv heli, mille ümber liigub meloodia. Noodikiri Vajadus noodikirja järele tekkis 8. saj. ning oli seotud Frangi suurriigi kujunemisega-see riik lõi esimesena võimaluse ja vajaduse ühtlustada kirikulaul suurel territooriumil. Kasutusele võeti neumad ja 11. saj alguses Guido Arezzost poolt noodijooned. Sama mees arendas välja ka tähtnimetuste kõrvale ka 2 silnimed, mis olid võetud kaitsepühak Johannese auks loodud hümni esimesest salmist (ut-re-mi-fa-sol- la). 12
sajandist võib missa olla ka iseseisev muusikateos.Vastavalt liturgiale koosneb missa kuuest osast. Ulatuslikumate teoste puhul võivad need olla jagatud väiksemateks osadeks. Missa tekst on alati ühesugune. · Noodikirja kujunemine 8. saj. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. Tekstikirja abil võis vanu viise meelde tuletada. Noodikõrgust ei olnud neumade abil veel võimalik täpselt fikseerida, sest neumade abil tähistat rütmi ja meloodia liikumise suunda. Esimene noodijoon tuli kasutusele 10. saj., see oli punane ja määras kindlaks FA-noodi,
· Minnesingeriteks- Saksamaal Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alles 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide- fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin- saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Renessanss (14.- 16. sajand) Renessanss ehk taassünniajastu Euroopas. Euroopas hakkasid majanduselus toimuma muutused, Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised, huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teinetesiest eralduma. Uudsetest pillidest võesti kasutusele lauto, klavessiin ja klavikord
....................................19 Looming...........................................................................................................................................20 Kokkuvõte............................................................................................................................................21 Renessanssi sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.- 17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate
Aastatel 1717 - 1723 oli ta Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent ning aastal 1723 sai tast Thomaskirche kooli kantor Leipzigis. Viimastel eluaastatel põdes Bach rasket silmahaigust, mille tagajärjel ta kaotas lõpuks nägemise. Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis. Oma eluajal sõltus ta teenistuslikult õukonnast ja kirikust. Kui ta elas tundis rahvas teda rohkem organistina, kes hämmastas inimesi oma võrratu improvisatsioonioskusega. Bach, olles barokiajastu suurkuju, arendas kõrgpunkti polüfoonilise muusika. Samas avas ta ka uue ajastu harmoonilisele muusikale. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus. Tema muusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku kantaati, 4 lühimissat, 2 oratooriumi ning motette ja laule. Instrumentaalloomingus on J. S. Bach osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale
Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitustiile, zanre ja lauluvorme. 6.Neuma , neumakiri. Gregooriuse laul on sajandeid levinus suulise traditsioonina, vajamata noodikirja . Varaseimad noodikirja näited, mis meieni on jõudnud 8.-9.sajandist, paistavad meile õige primitiivsed. Neumad- noodikirja märgid, mis ei tähista mitte üksnes heli ,vaid 1-4helist koosnevat meloodiaelementi. On arvatud ,et neumad matkisid graafiliselt meloodia liikumise suunda, seda teevad teksti kohale ühele kõrgusele joonistatud neumad algeliselt ja viisi meenutamisel on sellest vähe abi. Uusimad uuringud näitavad aga ,et neumad tähistavad esituse rütmilisi peensusi ja teevad seda täpsemalt kui ükski hilisem noodikiri. 10.sajandil tehti katseid märkida täpsemalt üles ka helikõrgusi. Kõige otstarbekam oli aga kirjutada neidsamu neumasid eri kõrgustele,kasutades selleks noodijooni.(algselt oli neid 2, hiljem kuni 10) 11
Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14
saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muusikaliseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned:
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
w:rsidRPr="00F72A1D">
annaabi.ee 
