PÄRNU RAEKÜLA GÜMNAASIUM KONTSERT Pühademuusikat Raul Spilev 10-b klass Pärnu 2007 Esmaspäeval, 25. detsembril 2006 kell 17.00 toimus Pärnu kontserdimajas kontsert Pühademuusikat - PÄRNU LINNAORKESTER MAARJA-LIIS ILUS ja TÕNIS MÄGI. Pärnu linnaorkestrit dirigeeris Tarmo Leinatamm, kes muideks on ka Riigikogu liige . Kavas: Pühade viisid, Tõnis Mägi ballaadid Solistideks olid Maarja Liis Ilus ja Tõnis Mägi. Vanema generatsiooni laulja Tõnis Mägi laulis oma kirjutatud dramaatilisi ballaade, temast palju noorem Maarja- Liis Ilusa repertuaar koosnes valdavalt tuntud pühadelaule. Maarja-Liis Ilus Tõnis Mägi Kui solistid on Eestis ilmselt kõigile tuntud, siis Pärnu Linnaorkestri olemasolu ei aima vist enamus pärnakaidki. Seetõttu kirjutaks pisut meie linnaorkestrist. Pärnu Linnaorkester on tegutsenud aastast 1994. Orkestrit o...
Jaan Rääts 80 Mina valisin oma muusikasündmuseks tuntud ja hinnatud Eesti helilooja Jaan Räätsa 80 juubelikontserdi. Kontsert toimus Pärnu Kontserdimajas, 04.oktoobril. Laval oli Pärnu Linnaorkester, mille saatel esitasid Jaan Räätsa loomingut Lauri Väinmaa klaveril, Mari Poll viiulil, Indrek Vau trompetil ning tsellol mängis Marcel Johannes Kits. Dirigendiks oli Jüri Alperten. Teda vaadates sai näole alati meeldiva muige, kuna ta dirigeeris nii hoogsasti, et tema jalatallad vahel lausa õhku tõusid. Kuna peamiselt oli laval Pärnu Linnaorkester, siis uurisin natukene selle ajalugu. Pärnu Linnaorkester on loodud 1994. aastal. Linnaorkester on tihti reisinud nii Ungarisse, Soome kui ka paljudesse teistesse riikidesse ning on olnud sage esineja Eesti muusikafestivalidel. Pärnu Linnaorkester on kahel korral (2002. ning 2007. aastal) pälvinud Pärnu muusika aastapreemia. 1998. aastast on orkestri peadir...
Teisipäeval, 1. oktoobril, toimus Pärnu Kontserdiamajas Pärnu Linnaorkestri 20. hooaja avakontsert. Pärnu Linnaorkester tegutseb alates 1994. aastast. Pärnu Linnaorkestri koosseis kontserdil oli järgmine: Dirigent: Jüri Alperten I viiul: Kristel Eeroja-Põldoja (kontsertmeister), Anu Mänd, Eeva-Liisa Ehala, Mait Milli, Pirgit Rea, Maire Varma, Ida Teppo, Evelin Tammiku II viiul: Epp Saar, Tatjana Günter, Kaia Muttik, Irina Aitai, Anna-Liis Näksik, Edeliis Pütsepp Vioola: Anneliis Lindre, Mari Aasa, Hanno-Mait Maadra, Küllike Küünarpuu Tsello: Kristjan Saar, Heli Sommer, Marina Peleseva, Irina Matveus Kontrabass: Tiit Pärtna, Meeme Saareväli Flööt: Anna Kelder, Anne Kann, Eneli Hiiemaa Oboe: Guido Gualandi (Itaalia), Kristi Volmer Klarnet: Edmunds Altmanis, Aivo Luhaoja Fagott: Kulvo Tamra, Tarmo Velvet, Rene Sepalaan Metsasarv: Rait Erikson, Jan Pentsuk, Hanno Kedik, Cornelia Mägila, Arvi Sommer Tenor: Mati Turi Trompet: Karl Vakker, Rai...
Luigelend Pühapäeval, 14.09.2008.a kell 17 esitati Pärnu kontserdimaja suures saalis Veljo Tormise ooperit ,,Luigelend". See oli ühtlasi Pärnu Kontserdimaja ja Pärnu Linnaorkestri ühiselt avatud ,,külma hooaja" avakontsert. Pärnu Linnaorkester on juba 14 aastat tegutsenud aastaringselt, seetõttu nad jagavadki oma hooaja tinglikult külmaks ja soojaks ehk siis traditsiooniline, külm, hooaeg septembrist maini, millele järgneb läbi suve kestev soe hooaeg. Kammerooper ,,Luigelend" on esimene omataoline Eesti muusikaloos. See on helilooja Veljo Tormise ainuke ooper ning seda loetakse 60ndate aastate ooperiliteratuuri üheks olulisemaks teoseks. Mitte keegi ei oska öelda, miks see aastakümneid varjusurmas on olnud. Ooperi esitas Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni dirigeerimisel, solistid olid Helen Lokuta (sopran), Oliver Kuusik (tenor), Rene Soom (bariton) ja Maris Liloson, kaasa tegid segakoor...
Kuldne klassika. Pärnu linnaorkester Tallinn 2011 Üllatusi täis Üllatussümfoonia Laupäeval, 15.oktoobril käisin vaatamas Kuldse Klassika kontserdisarja raames Pärnu Linnaorkestrit. Tegemist oli mu esimese sümfooniaga ja üllatuslikult oli see väga positiivne elamus. Toimus Estonia kontserdisaalis ja esitati Wolfgang Amadeus Mozarti ja Franz Joseph Haydn tesoseid. Esinesid sümfooniaorkester ja pianist. Kontserdi esitus jagunes kaheks pooleks: esimene pool kestis 40 minutit ja teine pool kestis 30 minutit. Vaheaeg oli 20 minutit. Kokku kestis kontsert veidi üle tunni ja poole. Esimeseks teoseks oli Wolfgang Amadeus Mozarti Avamäng ooperile "Figaro pulm". Selle esitas ainult sümfooniaorkester. "Figaro pulm " on väga kuulus Mozarti teos ja selle avamäng on väga tuntud. Ma olin seda samuti korduvalt enne kuulnud. Mozart kirjutas ooperi "Figaro pulm " aastal 1786 Viinis koos Lorenzo Da Pontega. See ko...
,,Vocalissimo": Aile Asszonyi ja Vivacello 24. III ; ,,Kevade lummuses": Maano Männi ja Pärnu Linnaorkester 25. III Pärnu kontserdimaja väikeses saalis. Kahe päevaga kuhjus Pärnu kontserdimajja kaks kontserditäit eesti muusikuid, kes töötanud ja õppinud või õpivad laias maailmas. Pärnu linn kannatas selle välja ja aplodeeris usinasti. Kontserdikorralduse esimene reegel olevat zanriliselt sarnaste kontsertide hajutamine, et vältida ülepakkumist. Tundub küll, et tegelikult reeglid puuduvad, sest 24. ja 25. märtsi kontserdid võib liigitada kammersümfoonilisteks, kuid põnevad kavad ja ,,talendid kodus" ei kahjustanud huvi kummagi kontserdi vastu. Millest jutt? Eelmisel neljapäeval toimus Pärnu kontserdimajas Eesti Kontserdi korraldusel Aile Asszonyi ja ansambli Vivacello väga stiilne, äärmiselt põneva kavaga kontsert, mida Pärnu publik polnud veel kuulnud. Tartu ja Tallinna suured kontserdimajad pakkusid seda kava juba septembris ja eile, 3...
15.05.2010 Kadrioru loss Annaliisa Pillak (metsosopran), Jaanika Rand-Sirp (klaver) F. Liszt, J. Brahms, T. Kuula, E. Mägi Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end täiendamas Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud Rahvusoopperis "Estonia" Tuhkatriinu rollis G.Rossini ooperis "La Cenerentola" II Diplomaadina E.S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris "Vanemuine" Nicklausse /La Muse rollis J.Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood". Muud Annaliisa ooperirollid on: Nõid (E.Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke"), Dorabella (W.A.Mozarti ,,Cosi fan tutte"...
Olav Ehala Referaat Pärnu 2011 Elulugu ja saavutused Olav Ehala (sündinud 31. juulil 1950) on eesti helilooja ja pianist. Ta lõpetas 1969 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Ta mängis ansamblis "Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood. Ta oli 19701975 Noorsooteatris muusik ja 19751991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Ta on esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Ta on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks. Muusikalid Ehala on kirjutanud muusikalid "...
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Heebrea Reekviem Katriin Bachmann 10B Tallinn 2009/2010 1. novembril käisin Jaani kirikus kontserdil ,,Heebrea Reekviem, leinast ülendava lauluni". Esinesid kammerkoor Voces Musicales ja Pärnu Linnaorkester, neid dirigeerisid Jüri Alperten ja Endrik Üksvärav. Kokku esitati viis teost, neli neist olid Arvo Pärdi loodud ning viimane laul kõlas Eestis esiettekandena. Rahvusooper Estoniast olid tulnud esinema sopran Nadia Kurem ja metsosopran Helen Lokuta, kuulda sai ka bariton Taavi Tampuud. Kontserdi üldmeeleolu oli hinge kosutav ja kergelt salapärane, just nagu kirikukontserdilt ootasin. Arvo Pärdi neli lugu kandsid nimesid ,,Tribute to Ceasar", ,,I Am the True Vine", ,,Most Holy Mother of God" ja ,,Which Was the Son of...". Kõik olid eriilmelised. Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloom...
ARVUSTUS Ludvig van Beethoven Missa solemnis soolokvartetile, koorile ja orkestrile, op. 123 2. detsembril käisin ma kuulamas Estonia kontsertisaalis Beethoveni Missa solemnist. Esinesid Pärnu Linnaorkester, tütarlastekoor ,,Ellerhein", koormeister Tiia- Ester Loitme, Eesti Rahvusmeeskoor ning koormeister Andrus Siimon. Solistid olid Heli Veskus (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Mati Turi (tenor) ja Tõnis Tamm (bass). Dirigent oli Paul Mägi. Ludvig van Beethoveni elu viimasel kümnendil valmisid tema kaks suurteost- Missa solemnis ( Pidulik missa) D-duur, op. 123 ja 9. sümfoonia d-moll, op. 125. Need teosed on nimetatud kaksikõdedeks: kui esimeses püüdleb Beethoven Jumala poole, siis viimases inimlikkuse poole. Missa solemnise kirjutas helilooja lootuses, et seda esitatakse suurejoonelise liturgiamuusikana pidulikul teenistusel ertshert...
Muusika Retsensioon Mina käisin 18. Oktoobril Kadrioru lossis Interpreetide liidu raames korraldatud kontserdil, kus esinejateks olid Annaliisa Pillak ja Jaanika Rand-Sirp. Ainsaks instrumendiks oli klaver ja laulja hääleks metsosopran. Esitamisele tulid killukesed Franz Liszti, Johannes Brahmsi, Toivo Kuula ja Ester Mägi loomingust. Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Rahvusooperis Estonia Sesto rollis W. A. Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud rahvusooperis Tuhkatriinu rollis G. Rossini ooperis "La Cenerentola", II Diplomaadina E.-S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja t...
Muusikaretsensioon Annaliisa Pillak(metsosopran), Jaanika Rand-Sirp(klaver) Käisin kuulamas Kadrioru lossis Annaliisa Pillaku ja Jaanika Rand-Sirbi ettekandeid F. Liszt, J. Brahms, T. Kuula, E. Mägi repertuaarist. Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud Rahvusoopperis "Estonia" Tuhkatriinu rollis G.Rossini ooperis "La Cenerentola" II Diplomaadina E.S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris "Vanemuine" Nicklausse /La Muse rollis J.Off...
Kool pakkus meile välja hea võimaluse minna kontsertile ning selle tulemusena oli paljudel kindlasti hea võimalus teha ära muusika retsensioon. Mina haarasin sellest võimalusest kinni ja käisingi kontsertil, mis toimus 15.novembril 2011, teisipäeval, Saku mõisas. Kontserti külastajateks olid gümnasistid ja muusikaõpetaja. Kontsertil esinesid meile kolm pillimängijat. Klarnetil mängis Toomas Vavilov, kes on vaieldamatu tippklarnetist ja kes on ette kandnud põnevat Eesti ja muu ilma nüüdismuusikat. Viimastel aastatel jõudsalt orkestrite ees seisva muusiku soolokava annab läbilõike ajatust muusikast. Toomas on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia klarneti erialal ja täiendanud end Berliinis. Ta on õppinud sümfooniaorkestri dirigeerimist Eesti Muusikaakadeemias. Toomas Vavilov on soleerinud paljude mainekate orkestrite ees: ERSO, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Vanemuise Sümfoonikud, Läti Riiklik Kammerorkester ja Läti Rahvuslik S...
Mart Linnas 11a klass TNG Haydn ja Schubert Käisin 19. detsembril 2009 Estonia konserdisaalis kuulamas ja vaatamas ,,Haydn ja Schubert" Esitati Joseph Haydni ,,Te Deumi" Hob XXIIIc:2 ,,Allegro", ,,Adagio" ja ,,Allegro moderato" ning ,,Klaverikontserdi D-duuri Hob XXIIIc:11 " ,,Vivace", ,,Unpuco adagio" ja ,,Rondo all'Ungarese. Allegro assai" Esitati ka Franz Schuberti ,,Missa As- duur D 678" osad ,,Kyrie", ,,Gloria", ,,Credo", ,,Sanctus", ,,Benedictus" ja ,,Agnus Dei". Kõik esitatud palad olid kristlikel teemadel ja lauldi ladina keeles. Esinesid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Lisaks solistid Irina Zahharenkov...
Valdkonna institutsioonid ja rahastamine Pikemad teemad: 1. Tutvustage oma sõnadega Kultuurkapitali ülesandeid. Kultuurkapitali ülesanded on toetada kunstide ja spordi edendamist, loomingulisi ühendusi, kultuuri ja spordi teadusuuringuid. Soodustada kunstide, rahvakultuuri ning keahakultuuri ja spordi arengut. Toetada silmapaistnud kunsti- ja sporditegelasi. Toetada andekate kunstnike ja sportlaste arengut ja võimaldada nende enesetäiendust. Toetada kunsti- ja sporditegelaste mälestuse jäädvustamist. Toetada tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. 2. Kirjeldage Kultuurkapitalilt toetuse taotlemise protsessi. Tuleks välja mõelda MIKS, KELLELE ja MIDA teha. Lähtuvalt sellest oleneb, millisest sihtkapitalist või ekspertgrupist toetust küsida. Tuleb vaadata, kas sündmus vastab nõutud tingimustele ja kas kuupäevad klapivad. Oluline, et poleks aruandevõlgnevusi. Luua KULKA e-konto avalduse esi...
Essee Carmina Burana Olen sellest kantaadist kuulnud osasid numbreid, aga ma pole seda kunagi otsast peale näinud. Sellest essee tegemine oli selleks hea võimalus. Aga tean, et tegemist on 20. saj ühe suurima teosega kindlasti. Võtsin raamatukogust partituuri ja Cd ja kuulasin teose läbi. Kahju, et koolis polnud DVDd, aga vaatasin youtubest üksikuid osasid. Ka informatsiooni on tegelikult vähe selle teose kohta eesti keeles. Oleks tahtnud leida rohkem. Aga leidsin palju huvitavaid fakte inglise keeles. Leidsin ka kohe kodulehe, kus on palju materjali- http://members.optusnet.com.au/~charles57/Carmina/ Carmina Buranat on ka Eestis mitu korda esitatud. Nt. 2007 esitati Tartu Ülikooli 275. juubeli puhul kantaati kolmes linnas rekordilise koosseisuga. Esitasid TÜ ja Tallinna Tehnikaülikooli koorid ja Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni juhtimisel. Eestis poldud seda varem nii suure koosseisuga tehtud. Autor on Carl Orff. Sündis 10. Juulil...
Muusika eksamiks ettevalmistus SUUR KINO Millal sündis filmikunst? Filmikunsti alguseks loetakse 28. detsembrit 1895. Siis toimus Pariisis esimene filmiseanss. Kinematograafia leiutasid vennad Louis ja Auguste Lumiére-d. Millal valmis esimene helifilm? Esimene helifilm valmis 1927.aastal. Millist helisalvestamise põhimõtet kasutatakse filmis? Filmis kasutatakse heli fotograafilise salvestamise põhimõtet. Selle avastas Tartu arst A. Wikszemski 1889. aastal. Nimeta tuntumaid eesti filmimuusika loojaid. Olav Ehala (s. 1950) "Nukitsamees", "Eine murul", "Kapsapea". Erkki-Sven Tüür (s. 1959) "Vernanda", "Tants aurukatla ümber". Leo Sumera (s. 1950) "Suur Tõll", "Põrgu", "Vaatleja", "Kõrboja". Sven Grünberg (s. 1956) "Hundiseaduste aegu", Hukkunud Alpinisti hotell", "Näkimadalad". Milliste filmide muusika on sulle eriti meeldinud? ... Tähtsamad punktid Filmikunsti algus ...
Eesti muusika Konspekt Tartu 2013 1.Rahvalooming. Vanem Rahvalaul Eesti rahvalaulu areng jaguneb kahte ajajärku. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul (regilaul, runolaul) kujunes välja aastasadadega ning püsis ~16. saj - 18. saj lõpuni muutusteta. Regilaulu ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal sõnad, seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8- silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
