Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muusika arvustus/retsensioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
avamäng, metsasarv, saatuse, kontsert, tenor, wagner, dirigent, alperten, britten, faust, meloodia, muusika, wagneri, viiul, mait, irina, aasa, hanno, sommer, trompet, verdi, 1813, serenaad, aeglase, pillid, publik, hooaja, kristel, kontsertmeister, mänd, eeva, liisa, ehala, milli, maire, varma, teppo, tammiku, tatjana, kaia, vioola, tsello, kristjanLaupäeval, 15.oktoobril käisin vaatamas Kuldse Klassika kontserdisarja raames Pärnu Linnaorkestrit. Tegemist oli mu esimese sümfooniaga ja üllatuslikult oli see väga positiivne elamus. Toimus Estonia kontserdisaalis ja esitati Wolfgang Amadeus Mozarti ja Franz Joseph Haydn tesoseid. Esinesid sümfooniaorkester ja pianist. Kontserdi esitus jagunes kaheks pooleks: esimene pool kestis 40 minutit ja teine pool kestis 30 minutit. Vaheaeg oli 20 minutit. Kokku kestis kontsert veidi üle tunni ja poole. Esimeseks teoseks oli Wolfgang Amadeus Mozarti Avamäng ooperile "Figaro pulm". Selle esitas ainult sümfooniaorkester. "Figaro pulm " on väga kuulus Mozarti teos ja selle avamäng on väga tuntud. Ma olin seda samuti korduvalt enne kuulnud. Mozart kirjutas ooperi "Figaro pulm " aastal 1786 Viinis koos Lorenzo Da Pontega. See koosneb neljast osast. Kuigi nimetatud ooperit oli Viinis alguses keelatud esitada, sest tegi nalja
PÄRNU RAEKÜLA GÜMNAASIUM KONTSERT Pühademuusikat Raul Spilev 10-b klass Pärnu 2007 Esmaspäeval, 25. detsembril 2006 kell 17.00 toimus Pärnu kontserdimajas kontsert Pühademuusikat - PÄRNU LINNAORKESTER MAARJA-LIIS ILUS ja TÕNIS MÄGI. Pärnu linnaorkestrit dirigeeris Tarmo Leinatamm, kes muideks on ka Riigikogu liige . Kavas: Pühade viisid, Tõnis Mägi ballaadid Solistideks olid Maarja Liis Ilus ja Tõnis Mägi. Vanema generatsiooni laulja Tõnis Mägi laulis oma kirjutatud dramaatilisi ballaade, temast palju noorem Maarja- Liis Ilusa repertuaar koosnes valdavalt tuntud pühadelaule. Maarja-Liis Ilus Tõnis Mägi
Luigelend Pühapäeval, 14.09.2008.a kell 17 esitati Pärnu kontserdimaja suures saalis Veljo Tormise ooperit ,,Luigelend". See oli ühtlasi Pärnu Kontserdimaja ja Pärnu Linnaorkestri ühiselt avatud ,,külma hooaja" avakontsert. Pärnu Linnaorkester on juba 14 aastat tegutsenud aastaringselt, seetõttu nad jagavadki oma hooaja tinglikult külmaks ja soojaks ehk siis traditsiooniline, külm, hooaeg septembrist maini, millele järgneb läbi suve kestev soe hooaeg. Kammerooper ,,Luigelend" on esimene omataoline Eesti muusikaloos. See on helilooja Veljo Tormise ainuke ooper ning seda loetakse 60ndate aastate ooperiliteratuuri üheks olulisemaks teoseks. Mitte keegi ei oska öelda, miks see aastakümneid varjusurmas on olnud. Ooperi esitas Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni dirigeerimisel, solistid olid Helen Lokuta (sopran), Oliver Kuusik (tenor), Rene Soom (bariton) ja Maris Liloson, kaasa tegid segakoor Endla Naiskoor, lavastaja oli
ja ooperid Õppis Nõmme Muusikakoolis. Lõpetas 1987. aastal TMKK Alo Põldmäe kompositsiooniklassi, 1994. aastal Eesti Muusika ja Teatriakadeemias Raimo Kangro kompositsiooniklassi ja omandas 1999. aastal samas professor Jaan Räätsa juhendamisel magistrikraadi. Õpingute ajal osales ta noorte arranzeerijate meistrikursustel Hilversumis (Holland, 1997) Metropole Orchestra ja dirigent Vince Mendozaga ning Stephen Montague kompositsioonimeistriklassis Gdanskis (Poola, 1998). Aastast 2001 on Tõnu Kõrvits Eesti Muusika ja Teatriakadeemia kompositsiooni ja orkestratsiooni õppejõud. Õpliaste seas nt Kristo Matson ja Ülo Krigul. 2003/2004 aasta hooajal oli ta ERSO resideeriv helilooja - au, mida varem osutatud vaid Eino Tambergile ja Raimo Kangrole. Mitmeid aastaid on ta tegev olnud klassikaraadios. alustas komponeerimist 1990
Ludvig van Beethoven Missa solemnis soolokvartetile, koorile ja orkestrile, op. 123 2. detsembril käisin ma kuulamas Estonia kontsertisaalis Beethoveni Missa solemnist. Esinesid Pärnu Linnaorkester, tütarlastekoor ,,Ellerhein", koormeister Tiia- Ester Loitme, Eesti Rahvusmeeskoor ning koormeister Andrus Siimon. Solistid olid Heli Veskus (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Mati Turi (tenor) ja Tõnis Tamm (bass). Dirigent oli Paul Mägi. Ludvig van Beethoveni elu viimasel kümnendil valmisid tema kaks suurteost- Missa solemnis ( Pidulik missa) D-duur, op. 123 ja 9. sümfoonia d-moll, op. 125. Need teosed on nimetatud kaksikõdedeks: kui esimeses püüdleb Beethoven Jumala poole, siis viimases inimlikkuse poole. Missa solemnise kirjutas helilooja lootuses, et seda esitatakse suurejoonelise liturgiamuusikana pidulikul teenistusel ertshertsog Rudolphi ametisseseadmise puhul Olmützi peapiiskopiks 9
Juuli Lill on laulnud aastail 20022003 Eesti Filharmoonia Kammerkooris, alates 2006. aastast on ta Rahvusooper Estonia solist, tema rollide hulgas on Giovanna (Verdi ,,Rigoletto"), Annina (Verdi ,,La traviata"), Krahvinna (Tsaikovski ,,Padaemand"), Brangäne (Wagneri ,,Tristan und Isolde") jt. Juuli Lill on osalenud solistina ka vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel ja galakontsertidel ning teinud koostööd Nargen Operaga. Benjamin Britten Edward Benjamin Britten (1913-1976) oli inglise helilooja ja pianist. Teda peetakse Inglismaa üheks suurimaks heliloojaks ja 20. sajandi üheks suuremaks klassikalise muusika heliloojaks. Kooliajal sai ta õpetust klaverimängus ja kompositsioonis. Oma esimesed heliteosed kirjutas ta juba 9-aastase lapsena. Ta võitis stipendiumi Londoni Kuninglikku Muusikakolledzisse. Seal õppis ta klaverit ja kompositsiooni ning lõpetas selle õppeasutuse 1933. aastal
Kontserdikorralduse esimene reegel olevat zanriliselt sarnaste kontsertide hajutamine, et vältida ülepakkumist. Tundub küll, et tegelikult reeglid puuduvad, sest 24. ja 25. märtsi kontserdid võib liigitada kammersümfoonilisteks, kuid põnevad kavad ja ,,talendid kodus" ei kahjustanud huvi kummagi kontserdi vastu. Millest jutt? Eelmisel neljapäeval toimus Pärnu kontserdimajas Eesti Kontserdi korraldusel Aile Asszonyi ja ansambli Vivacello väga stiilne, äärmiselt põneva kavaga kontsert, mida Pärnu publik polnud veel kuulnud. Tartu ja Tallinna suured kontserdimajad pakkusid seda kava juba septembris ja eile, 31. märtsil anti kontsert Peterburi Jaani kirikus. Tallinna kontserdi arvustus Tiiu Levaldilt (vt Sirp nr 36, 2010) oli asjatundlikult kiitev ja ainus, mis pani kahtlema, on esitatud fakt, et Villa-Lobos pühendas oma ,,Bachianas brasileiras" nr 5 Visnevskajale ja Rostropovitsile. Teos on lõpetatud aastal 1945, mil maailm ei teadnud neist
annaabi.ee 
