Bachi konkursil ja teise preemia rahvusvahelisel Ciurlonise-nimelisel konkursil Viinis. Aastal 2007 novembris saacutas ta 60.rahvusvahelisel Genfi pianistide konkursil Sveitsis kolmanda koha ning J.S. Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis esikoha ning publikupreemia. Irina Zahharenkova on õppinud klaverit Lilian Semperi juures Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, olles täiendanud end Sibeliuse Akadeemias magistriõppes Hui-Ying Liu-Tawaststjerna juures. Pärnu Linnaorkester tegusteb alates alates 1994. aastast. Orkestrit on dirigeerinud Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Eri Klas jt. Pärnu Linnaorkester on kahel korral pälvinud Pärnu Muusika Aastapreemia. Kokkuvõttlikult võin öelda, et see kontsert meeldis mulle väga, kuigi ma kartsin, et see võib olla igav. Kontserdi korraldajad oleksid siiski võinud vaheaja natuke lühemaks teha, sest kontsert polnud ise nii pikk ja vahepealne ootamine oli ausalt öeldes igav. Tegelikult
,,Vocalissimo": Aile Asszonyi ja Vivacello 24. III ; ,,Kevade lummuses": Maano Männi ja Pärnu Linnaorkester 25. III Pärnu kontserdimaja väikeses saalis. Kahe päevaga kuhjus Pärnu kontserdimajja kaks kontserditäit eesti muusikuid, kes töötanud ja õppinud või õpivad laias maailmas. Pärnu linn kannatas selle välja ja aplodeeris usinasti. Kontserdikorralduse esimene reegel olevat zanriliselt sarnaste kontsertide hajutamine, et vältida ülepakkumist. Tundub küll, et tegelikult reeglid puuduvad, sest 24. ja 25. märtsi
PÄRNU RAEKÜLA GÜMNAASIUM KONTSERT Pühademuusikat Raul Spilev 10-b klass Pärnu 2007 Esmaspäeval, 25. detsembril 2006 kell 17.00 toimus Pärnu kontserdimajas kontsert Pühademuusikat - PÄRNU LINNAORKESTER MAARJA-LIIS ILUS ja TÕNIS MÄGI. Pärnu linnaorkestrit dirigeeris Tarmo Leinatamm, kes muideks on ka Riigikogu liige . Kavas: Pühade viisid, Tõnis Mägi ballaadid Solistideks olid Maarja Liis Ilus ja Tõnis Mägi. Vanema generatsiooni laulja Tõnis Mägi laulis oma kirjutatud dramaatilisi ballaade, temast palju noorem Maarja- Liis Ilusa repertuaar koosnes valdavalt tuntud pühadelaule. Maarja-Liis Ilus Tõnis Mägi
Jaan Rääts 80 Mina valisin oma muusikasündmuseks tuntud ja hinnatud Eesti helilooja Jaan Räätsa 80 juubelikontserdi. Kontsert toimus Pärnu Kontserdimajas, 04.oktoobril. Laval oli Pärnu Linnaorkester, mille saatel esitasid Jaan Räätsa loomingut Lauri Väinmaa klaveril, Mari Poll viiulil, Indrek Vau trompetil ning tsellol mängis Marcel Johannes Kits. Dirigendiks oli Jüri Alperten. Teda vaadates sai näole alati meeldiva muige, kuna ta dirigeeris nii hoogsasti, et tema jalatallad vahel lausa õhku tõusid. Kuna peamiselt oli laval Pärnu Linnaorkester, siis uurisin natukene selle ajalugu. Pärnu Linnaorkester on loodud 1994. aastal. Linnaorkester on tihti reisinud nii Ungarisse, Soome
Teisipäeval, 1. oktoobril, toimus Pärnu Kontserdiamajas Pärnu Linnaorkestri 20. hooaja avakontsert. Pärnu Linnaorkester tegutseb alates 1994. aastast. Pärnu Linnaorkestri koosseis kontserdil oli järgmine: Dirigent: Jüri Alperten I viiul: Kristel Eeroja-Põldoja (kontsertmeister), Anu Mänd, Eeva-Liisa Ehala, Mait Milli, Pirgit Rea, Maire Varma, Ida Teppo, Evelin Tammiku II viiul: Epp Saar, Tatjana Günter, Kaia Muttik, Irina Aitai, Anna-Liis Näksik, Edeliis Pütsepp Vioola: Anneliis Lindre, Mari Aasa, Hanno-Mait Maadra, Küllike Küünarpuu Tsello: Kristjan Saar, Heli Sommer, Marina Peleseva, Irina Matveus
Luigelend Pühapäeval, 14.09.2008.a kell 17 esitati Pärnu kontserdimaja suures saalis Veljo Tormise ooperit ,,Luigelend". See oli ühtlasi Pärnu Kontserdimaja ja Pärnu Linnaorkestri ühiselt avatud ,,külma hooaja" avakontsert. Pärnu Linnaorkester on juba 14 aastat tegutsenud aastaringselt, seetõttu nad jagavadki oma hooaja tinglikult külmaks ja soojaks ehk siis traditsiooniline, külm, hooaeg septembrist maini, millele järgneb läbi suve kestev soe hooaeg. Kammerooper ,,Luigelend" on esimene omataoline Eesti muusikaloos. See on helilooja Veljo Tormise ainuke ooper ning seda loetakse 60ndate aastate ooperiliteratuuri üheks olulisemaks teoseks. Mitte keegi ei oska öelda, miks see aastakümneid varjusurmas on olnud.
Shostakovitsh, P.Tshaikovsky, F.Liszt, H.Berlioz, G.Mahler, E.Grieg, G.Rossini, M. de Falla, H.Duparc, J.Kokkonen, J.Sibelius, T.Kuula, O.Merikanto, J.Brahms, E.Mägi, T.Kõrvits jt) (Pianistid Maarja Plink, Jaanika Rand-Sirp, Ralf Taal, Naily Saripova, Kadri-Ann Sumera jt). Annaliisa on üles astunud erinevate orkestri kontserdite solistina, muu hulgas Estonia Kontsertsaalis ja Soome Finlandia talos. (Rahvusoopper "Estonia" orkester - dir. J.Alperten, "XX saj. Orkester"-dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir.Elias Seppälä, ERSO - dir.N.Aleksejev). Sealhulgas esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil (G.Mahleri VIII sümfoonia jm). 2007a kevadel esines ta Türi Kevadfestivalil barokkansambli solistina. A. Pillak on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat 2008. Jaanika Rand-Sirp õppis Eesti Muusikaakadeemias prof. Laine Metsa klaveriklassis, mille lõpetas 1996. a
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Heebrea Reekviem Katriin Bachmann 10B Tallinn 2009/2010 1. novembril käisin Jaani kirikus kontserdil ,,Heebrea Reekviem, leinast ülendava lauluni". Esinesid kammerkoor Voces Musicales ja Pärnu Linnaorkester, neid dirigeerisid Jüri Alperten ja Endrik Üksvärav. Kokku esitati viis teost, neli neist olid Arvo Pärdi loodud ning viimane laul kõlas Eestis esiettekandena. Rahvusooper Estoniast olid tulnud esinema sopran Nadia Kurem ja metsosopran Helen Lokuta, kuulda sai ka bariton Taavi Tampuud. Kontserdi üldmeeleolu oli hinge kosutav ja kergelt salapärane, just nagu kirikukontserdilt ootasin. Arvo Pärdi neli lugu kandsid nimesid ,,Tribute to Ceasar", ,,I Am the True Vine", ,,Most
ARVUSTUS Ludvig van Beethoven Missa solemnis soolokvartetile, koorile ja orkestrile, op. 123 2. detsembril käisin ma kuulamas Estonia kontsertisaalis Beethoveni Missa solemnist. Esinesid Pärnu Linnaorkester, tütarlastekoor ,,Ellerhein", koormeister Tiia- Ester Loitme, Eesti Rahvusmeeskoor ning koormeister Andrus Siimon. Solistid olid Heli Veskus (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Mati Turi (tenor) ja Tõnis Tamm (bass). Dirigent oli Paul Mägi. Ludvig van Beethoveni elu viimasel kümnendil valmisid tema kaks suurteost- Missa solemnis ( Pidulik missa) D-duur, op. 123 ja 9. sümfoonia d-moll, op. 125. Need teosed on nimetatud
· Eesti fonogrammitootjate ühingu auhind panuse eest eesti muusikasse 2007. aasta · Eesti Raadio poolt välja antava tiitli Aasta Muusik 2005 saaja Isiklikku Olav Ehala hüüdnimi on Olku. 19. mail 2007 sai Ehala oma tütre Eva-Liisa Tammiku kaudu vanaisaks. Muu informatsioon Olav Ehala kohta Kontsertidega ,,Suvi kaob heinareel" tähistas helilooja Olav Ehala oma 60. sünnipäeva. Kõlas läbilõige Olav Ehala loomingust, mida esitasid Pärnu Linnaorkester, Vokaalansambel 2 "Meelega" ja Tartu Noortekoor. Solistid Liisi Koikson, Hanna-Liina Võsa, Ott Lepland, Elo Toodo-Jakobs ja Lauri Liiv. Dirigeeris Paul Mägi. ETV link kontserdist: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=113178 Tema teose järgi on saanud nime ka tänavune Noorte Laulu- ja Tantsupidu. Pärast novembri algul toimunud laulupeo seminare laekus Laulu- ja Tantsupeo SA-le paljudest maakondadest ettepanekuid seoses Olav Ehala teosega ,,Maa ja ilm". Enim jäi
Tsaikovski, F. Liszt, H. Berlioz, G. Mahler, E. Grieg, G. Rossini, M. de Falla, H. Duparc, J. Kokkonen, J. Sibelius, T. Kuula, O. Merikanto, J. Brahms, E. Mägi, T. Kõrvits jt) (Pianistid Maarja Plink, Jaanika Rand-Sirp, Ralf Taal, Naily Saripova, Kadri-Ann Sumera jt). Annaliisa on üles astunud erinevate orkestrikontsertide solistina, muu hulgas Estonia Kontsertsaalis ja Soome Finlandiatalos. (Rahvusooper Estonia orkester - dir. J. Alperten, "XX saj. Orkester"- dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir. Elias Seppälä, ERSO - dir. N. Aleksejev). Sealhulgas esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil (G. Mahleri VIII sümfoonia jm). 2007. a kevadel esines ta Türi Kevadfestivalil barokkansambli solistina. A. Pillak on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat 2008. Kontsert toimus Kadrioru lossis ja minu nägemuse järgi ei oleks saanud imelisemat kohta valida. Barokkstiilis
Shostakovitsh, P.Tshaikovsky, F.Liszt, H.Berlioz, G.Mahler, E.Grieg, G.Rossini, M. de Falla, H.Duparc, J.Kokkonen, J.Sibelius, T.Kuula, O.Merikanto, J.Brahms, E.Mägi, T.Kõrvits jt) (Pianistid Maarja Plink, Jaanika Rand-Sirp, Ralf Taal, Naily Saripova, Kadri-Ann Sumera jt). Annaliisa on üles astunud erinevate orkestri kontserdite solistina, muu hulgas Estonia Kontsertsaalis ja Soome Finlandia talos. (Rahvusoopper "Estonia" orkester - dir. J.Alperten, "XX saj. Orkester"-dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir.Elias Seppälä, ERSO - dir.N.Aleksejev). Sealhulgas esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil (G.Mahleri VIII sümfoonia jm). 2007a kevadel esines ta Türi Kevadfestivalil barokkansambli solistina. A. Pillak on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat 2008. Jaanika Rand-Sirp õppis Eesti Muusikaakadeemias prof. Laine Metsa klaveriklassis, mille lõpetas 1996. a
tippklarnetist ja kes on ette kandnud põnevat Eesti ja muu ilma nüüdismuusikat. Viimastel aastatel jõudsalt orkestrite ees seisva muusiku soolokava annab läbilõike ajatust muusikast. Toomas on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia klarneti erialal ja täiendanud end Berliinis. Ta on õppinud sümfooniaorkestri dirigeerimist Eesti Muusikaakadeemias. Toomas Vavilov on soleerinud paljude mainekate orkestrite ees: ERSO, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Vanemuise Sümfoonikud, Läti Riiklik Kammerorkester ja Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester. Toomas Nestor, vioola mängija, lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1984. aastal. Käesoleval ajal töötab Toomas Nestor õppejõuna Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta on Rahvusooper Estonia sümfooniorkestri II viiuli kontsertmeister. Toomas Nestor on ka üks eesti tunnustatumaid vioolamängijaid - ta on kahe väärikaima Eestis tegusteva keelpillikvarteti - Tallinna Keelpillikvarteti
Pemperi juures klaverit. Teda peetakse klaverikoolkonna tõusvaks täheks. Kädy Plaas lõpetas 2007. aastal Eesti Muusika ja Teatriakadeemia. Aastatel 2002- 2004 oli Plaas EFK koosseisus. Alates 2004. aastast on ta Nargen Opera projektiteatris esinenud. On esinenud Haapsalu vanamuusikafestivalil alates 2003. aastast. On osalenud ka paljudel esmaesitustel. Hooajal 2007/2008 tegi ta debüüdi Mozarti ooperis ,,Võluflööt". On esinenud koos ERSOga, Tallinna Barokkorkestriga, Pärnu Linnaorkester ja Sinfonietta Riga. Hetkel jätkab ta õpinguid Nadezda Kuremi juures. Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia. Pedagoogideks olid Pille Lill ja Tamara Novitsenko. Ta alustas õpinguid H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis. 1994. aastal saavutas ta eesti noorte lauljate konkursil I preemia. 2000. aastal sai ta stipendiumi Socrates Erasmuse stipendiumi. Ta läks õppima Saksamaale Karlsruhe Muusikakõrgkooli. Praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Ka informatsiooni on tegelikult vähe selle teose kohta eesti keeles. Oleks tahtnud leida rohkem. Aga leidsin palju huvitavaid fakte inglise keeles. Leidsin ka kohe kodulehe, kus on palju materjali- http://members.optusnet.com.au/~charles57/Carmina/ Carmina Buranat on ka Eestis mitu korda esitatud. Nt. 2007 esitati Tartu Ülikooli 275. juubeli puhul kantaati kolmes linnas rekordilise koosseisuga. Esitasid TÜ ja Tallinna Tehnikaülikooli koorid ja Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni juhtimisel. Eestis poldud seda varem nii suure koosseisuga tehtud. Autor on Carl Orff. Sündis 10. Juulil, 1895 Münchenis. Suri 28. Märtsil, 1982. Oli saksa helilooja ja muusikapedagoog. Sündis sõjaväelase peres ja sai hariduse Müncheni Muusikaakadeemias. Pärast seda töötas Müncheni teatris kontsertmeistrina. 1925. aastast kuni surmani õpetas lapsi Güntheri nimelises muusika ja tantsukoolis. Lisaks kirjutanud
ning kes kinnitab Kultuurkapitali nõukogu koosseisu? KK: on 11 liiget nõukogus, volituste tähtaeg on 2 aastat, nõukogu kooseisu kinnitab Vabariigi Valitsus. SK: on 7 liiget, kooseisu kinnitab kultuuriminister, volituste tähtaeg on 2 aastat. 4.1. Nimetage munitsipaalteatrid, -kontsertorganisatsioonid ja -muusikakollektiivid. Tallinna Linnateater; Kuressaare Linnateater; Paide Linnateater; Tallinna Filharmoonia; Pärnu Linnaorkester; Narva Linna Sümfooniaorkester. 5. Kui suur protsent alkoholi- ja tubakaaktsiisi maksust ning hasartmängumaksust laekub Kultuurkapitali? 3,5% alkoholi- ja tubakaaktsiisist; 47,8% hasartmängu maksust. 5.1. Kirjeldage Kultuurkapitali lepingu muutmise liike ja protsessi. 2 liiki lepingu muutmist. Kasutusaja muutmisel näidata põhjus, eelnevad pikendused, uus, kasutusaja lõpp. Eesmärgi muutmisel on oluline korralik põhjendus kuhu saadud raha läheb.
· 1900. aastal A. Lätte poolt asutatud sümfooniaorkester. · Praegu tegutsevad 1) ERSO Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Arvo Volmer 2) "Estonia" teatri orkester dirigent Paul Mägi 3) "Vanemuise" teatri orkester dirigent Endel Nõgene 4) Eesti Muusika Akadeemia sümfooniaorkester dirigent Jüri Alperten 5) Pärnu Linnaorkester asutaja Loit Lepalaan SÜMFOONIA Küsimused lk.35 Mida tähendab sõna sümfoonia? Sümfoonia tsükliline (mitmest osast koosnev) teos. Sõna "sümfoonia" pärineb kreeka keelest (symphonia kokkukõla). Antiik Kreekas kasutati seda sõna mõnede muusikainstrumentide ja ka intervallide puhul. XVI saj. muutus sõna kasutusala kindlapiirilisemaks. Seda hakati tarvitama ainult instrumentaalmuusikas. Mitu osa on klassikalisel sümfoonial, kuidas on nad järjestatud?
milleks oli Eugene Ysaye ,,Viiulisonaat nr 2" 4. osa. Nii viiuldaja kui ka teos vastasid igatahes ootustele, tehes sellest senimaani aasta parima kontsertelamuse. Teosest Viiulikontsert d-moll on J. Sibeliuse ainus instrumentaalkontsert. Selle kirjutamist alustas ta 1903. aastal, mõeldes saksa viiuldaja W. Burdmeistrile. Burdmeister seda siiski ei esitanud kuna tihe ajagraafik seda ei võimaldanud. Ettekandele tuli see esimest korda 1904. aastal, kui seda esitasid Helsingi Linnaorkester ja Viktor Novichek. Dirigeeris tol õhtul Jean Sibelius isiklikult. (Allikas: Klassikaraadio saade ,,Täna kontserdisaalis" 26.02.2010) Solistist Prantsuse päritolu Alexandra Soumm sündis 1989. aastal Moskvas. Alustas viiuliõpinguid 5-aastaselt isa käe all. Esimese kontserdi andis Soumm 7-aastaselt. 2000. aastast alates õpib ta Viini Konservatooriumis ning Grazi Muusikaülikoolis. 14aastaselt võitis
Kõrgharidust saab omandada Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis. Huviharidust annavad Kohtla-Järve ja Ahtme kunstide kool, huvialaringid tegutsevad Kohtla-Järve Koolinoorte Loomemajas. Suviti on Kohtla-Järve lastel võimalus puhata linna hallatavas Kurtna noortelaagris (Illuka vallas). Raamatukoguvõrgu moodustavad keskraamatukogu ja selle osakonnad ning 5 haruraamatukogu (Ahtmes, Purul, Kukrusel, Sompas, Orul), tegutsevad Kohtla-Järve Kultuurikeskus ja 4 klubi, Kohtla-Järve linnaorkester, laulu- ja tantsukollektiivid, üle- eestiliselt on tuntud rahvatantsuansambel Virulane. Ainulaadne on linnavalitsuse hoones asuv Põlevkivimuuseum. Linnas on 2 spordikeskust (Kohtla-Järve Spordikeskus ja Ahtme spordihall), tegutseb umbes 60 spordiklubi. Tervishoid. Statsionaarset meditsiiniteenust pakub SA Ida-Viru Keskhaigla. Haigla on oluline tööandja, seal töötab umbes 1000 inimest. Tegutseb 2 perearstikeskust: OÜ Järve
· Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakool Vabaduse väljak 4, 10146 Tallinn ( Direktor: Aarne Saluveer ) · Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool Lossi 15, 51003 Tartu ( Direktor: Kadri Leivategija ) 19. Orkestrid ja nende dirigendid : · Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ; Direktor: Kadri Tali · Tallinna Kammerorkester ; ( www.filharmoonia.ee ) · Tallinna Barokkorkester ; Kunstiline juht: Egmont Välja · Pärnu Linnaorkester ; Peadirigent:Jüri Alperten, Direktor: Tõiv Tiits · XXI Sajandi Orkester ; Kunstiline juht: Erki Pehk · Põhjamaade Sümfooniaorkester Dirigent ja muusikajuht: Anu Tali , Produtsent:Kadri Tali · Eesti Noorte Sümfooniaorkester (www.enso.ee ) dirigent : Neeme Järvi · Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkester ; Kunstiline juht: Arvo Volmer , Direktor: Aili Roose · Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkester ; Dirigent: Paul Mägi ,