Kuid kogu tööd ei saa pedagoogid ka ära teha, väga palju sõltub noortest endist. Kui lapsed hakkaksid ise huvi tundma eesti kultuuriloo, ajaloo ja ühiskonna hoidmise vastu, oleks effekt palju tugevam, sest õpetajate arvamust väga ei kuulata, aga kui noored korraldaksid ise üritusi ja näitaks üles huvi, hakkaksid ka teised võib- olla hoolima. Eesti ühiskonda aitaks hoida ka see, kui me tooks eesti kultuuri lähedamale Eestis elavatele muulastele. Kui Eestis asuvates vene koolides väiksest peale õpetada lastele huvitavamalt ja rohkem eesti keelt ja ajalugu, siis hakkaksid võib-olla ka muulased eesti ühiskonna probleemidest huvituma, mida nad tegelikult peaksidki, sest ka nemad elavad siin. Üldiselt on asi suhtumises, kui noored seda parandaksid, siis oleks kõik võimalik. Õpilased peavad lõpuks ikkagi ise aru saama, et eesti keel, kultuur ja ühiskond on haprad,
ajal kui teine osa oli sunnitud põgenema lääneriikidesse. Suur osa praegustest muulastest on asunud siia elama N.Liidu imperiaalset rahvuspoliitikat arendama. Selle eesmärgiks oli pärast Eesti riigi hävitamist tõrjuda maalt järk-järgult välja ka eesti keel ja kultuur, asendades need vene keele ja nõukogude kultuuriga. Oluline samm integratsiooni probleemide lahenduse poole on minevikule otsa vaatamine. Mineviku möönmine on arusaadavalt paljudele muulastele ülimalt raske, ent ilma selleta on nende integreerumine savijalgadel. Eesti venelastel on minevikupärandit ületada raskem, sest nende ajalookogemus on eestlaste omast erinev ja eriti vanem põlvkond võtab viimase kümnendi sündmusi kaotaja positsioonilt. Selle tõttu arvan, et integratsiooni probleemide lahendamiseks on väga oluline ajaloo õpetus. On tähtis, et noortele Eesti venelastele õpetataks sama ajalugu, mis eestlastele. Siiski on teada, et nende õpikud erinevad meie omadest
Kindlasti on selleks laulupidu, kus saame laulda eesti põliseid laule ning tänapäeva heliloojate kauneid meloodiaid. See ühtsuse tunne seal laulukaare all on suurepärane. Seda, mida tunned seal lauldes, on kirjeldamatu. Eestlane olla ei ole enam kohustus, vaid enesest teadlik vabadus. Just valikuvabadus ja võimalusterohkus muudab eestluse ahvatlevaks neile, kes küll sündinud mujal, kuid nüüd endas Eestit avastavad. Eestlus võib ja saab olla kutsuv ka Eesti muulastele. Igal rahvus on omanäoline ning neil kõigil on rääkida oma lugu. Meie minevik on oleviku osa ja tuleviku eeldus. Kõik, mis kunagi olnud, on meid vorminud selliseks, nagu me täna oleme. Tegelikult oleme enamus kõik vaid komad ühel ajaloolehel, mida nimetatakse inimkonnaks. Tehku me, mida tahame, elu muutub siiski iga aastaga üha õõvastavamaks. Kui ka leidub mõnes inimpõlves keegi, kes oskab seda paremaks muuta, siis
kujundamine peab algama juba kodust ja lasteaiast. Samuti peavad rakenduskõrgkoolid endale teadvustama elukestvaõppe kui elus hakkamasaamise õppe ja Eesti edu ,,mootori", mille tõrgeteta tööks on vaja kõikide osapoolte konstruktiivset koostööd. Eesti Koostöö Kogu mitmest aruande osast aga paistab välja tõsiasi siiani Eestit edasiviinud arenguressursid hakkavad ammenduma. Pikemad tööpäevad, kõrgema taseme hariduspaber või muulastele laialdasem keeleõpetamine pole enam need mootorid, mis meid Euroopa parimate hulka viivad. Kiire arengu jätkamiseks tuleb vastata palju keerulisematele küsimustele millistele majandussektoritele tasub Eestis panustada, milline hariduse sisu ja struktuur toetab Eesti edenemist, kuidas üle saada vastastikustest hirmudest ning tuua mitte-eestlaste ressurss oluliselt suuremal määral meie ühist tulevikku ehitama. Eesti ei ole enam lihtsa töö ja lihtsate mõtete maa.
Meie õnneks ei ole veel muukeelsed kogukonnad jõudnud täielikult välja konfrontatsiooni või separtsioonini. Sellegi poolest, nii vaikne eraldumine eesti keelsest maailmast kui ka enese eristamine eesti kutuuriruumist on täiesti aktuaalsed ja märgatavad, aga piisavalt marginaalsed, et olukorda veel parandada. Üldiselt nõustun autori seisukohtadega. Ühtlane eesti keelne haridussüsteem tuleks üldiselt kogu riigile kasuks, mitte ainuüksi muulastele. Siiski ei ole ülikooli astumine niivõrd ebaõiglane ja sissesaanule antakse kõik võimalused ja alused, et saada hakkama ülikoolis. Tartu ülikoolis on koostatud eesti keele süvaõppe programmi neile, kes ei ole suutnud kooli jooksul saavutada eesti keele taset C1 või sooritada võõrkeelena eesti keele riigieksamit vähemalt 80-le punktile. Muidu võetaks muukeelsed vastu täpselt samade tingimustega kui need, kes tulevad eestikeelsest koolist
1. SÜNTAKSIST EESTI GRAMMATIKATES Esimesed grammatikad (17.18. saj.) olid rakenduslikud, olid mõeldud muulastele (nt saksa vaimulikud) maarahvaga suhtlemiseks. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 1637 H. STAHL "Anführung zu der Ehstnischen Sprach" süntaksiosa puudub 1648 J. GUTSLAFFI lõunaeesti grammatika "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" sisaldab ptk. "Syntaxis": käändevormide funktsioone. 1660 H. GÖSEKENI põhjaeesti grammatika "Manuductio ad Linguam Oesthonicam". Aluse ja öeldise ühildumine 1693 J. HORNUNG "Grammatica Esthonica"
keelt, mida inimene ise kasutab. Kõik see teeb elu mugavaks, aga sellepärast kaob vajadus suhelda ümbritsevate inimestega ja see tähendab, et muulastel üldse poole vaja suhelda eestlastega. Teiseks võib öelda sellest, et meie riigis integratsioon on ainult ilus sõna, mille tähendust võib praktikas trakteerida erinevalt. Teoorias integratsioon tähendab sidumine, lähenemine, aga praktikas meil on tavaline "eestitamine". See, kuidas meie riik tahab õpetada muulastele(venelastele) eesti keelt( pannakse kinni koole, õpetajaid ja teisi inimesi vallandatakse töölt jne), näitab ainult seda, et venelasi diskrimineeritakse. Venelasi sunnitakse mõelda nagu eestlased. Venelastest tahetakse teha eestlasi. Integratsioon on utoopia, mis kunagi ei saa meie riigis tulemust. Arvamus: just muulased segavad aidata neid ja ei taha integratsioonis osaleda. Selle arvamusele on kaks põhjust. Muulased(venelased) vaatavad ainult vene telesaateid, kus on palju vene
üle). Aastatel 1885 1907 andis välja laulu- ja mängulehte, koostas viiuliõpetuse. Hakkas koostama Eesti Entsüklopeediat (jõudes kirjutada kõik a-tähega sõnad ning alustada b-tähega, ent see jäi majanduslikel põhjustel pooleli). Töötas eesti keele lektorina Tartu Ülikoolis, tahtis, et kõik eesti ametnikud räägiksid puhast eesti keelt. Nõudis, et muulastele, kes Eestisse tööle jäävad, tehtaks eesti keele eksam. Johannes Kappel (2. juuli 1855 1. juuni 1907) oli helilooja ja organist. Muusikalised algteadmised sai isalt, Paide köstrilt ja organistilt. Aastast 1872 elas Peterburis. Lõpetas 1881 Peterburi Konservatooriumi oreli erialal professor L. Homiliuse klassi ja kompositsiooni erialal suure hõbeaurahaga J. Johannseni klassi. Elas Venemaal, töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore
- 1894. a tuli troonile Nikolai II, kes ei osanud mitte midagi - Nikolai jätkas isa valitsemissuunda, jätkus tsarism - Jätkus valitsusametnike kontollimatu võim ning kohalike omavalitsuste piiratud tegutsemisvõimalused - Puudus sõna-, trüki- ja mõttevabadus - Tsarismi rahvuspoliitika jätkus ,,ühtse ja jagamatu" suurriigi iddest ja oli sallimatu mittevenelaste ja mitteõigeuskilke suhtes - Venelased surusid oma kultuuri ja keelt muulastele peale, mis muutis muulastele vene rahvuse ja ametliku kultuuri tülgastavaks - Eestlased olid eriti targad ja kirjaoskajad, kohati paremad kui suurlinnades nagu Moskva - Juudid ja poolakad olid eriti tagakiusatud nende elukoha pärast (elasid riigi piirialadel) - Venemaal suurenes ebakõla majanduslike püüdluste ning poliitiliste ja vaimsete arengutaseme vahel Vene-Jaapani sõda - Võitlus turgude pärast suurriikides põhjustas rahvusvaheliste vastuolude suurenemist ja sõdu
teda huvitas ajalooteema, üritas eestlastele selgitada eestlaste ajalugu). Kirjastaja(noodid, raamatud, õpikud). Õpikute autor kui polnud eesti keele õpikut, siis võttis kätte ja kirjutas õpiku. Hakkas ka koostama Eesti Entsüklopeediat (jõudis kirjutada kõik a- tähega sõnad, alustas b-tähega, kuid majanduslikel põhjustel jäi pooleli ning seda jätkas keegi teine). Eesti keele lektor Tartu Ülikoolis, tahab,et kõik eesti ametnikud räägiksid puhtalt eesti keelt.Nõudis,et muulastele,kes Eestisse tööle jäävad, tehtaks eesti keele eksam. Helilooja(oma laule umbes 300, ooperi alge, mida tema kutsus laulelduseks "Uku ja Vanemuine"). "Eestlane olen ja eestlaseks jään". Koorijuht, üldlaulupidudel üldjuht. Kogus rahvalaule. Ajakirjanduse toimetaja. "Laulu ja mänguleht". "Viiuliõpetus". 9.Peterburi Konservatoorium 10.Eesti esimesed kutselised heliloojad: Johannes Kappel (2. VII 1855 Rapla-Uusküla 1. VI 1907 Schömberg, Württemberg), helilooja ja organist.
Nende poolt esitatud loosungid pälvisid vaesemate rahvakihtide poolehoiu. EKP valmistus salaja relvastatud võimuhaaramiseks. Mäss teostati 1. dets 1924. 300 relvastatud võitlussalklast tungis Tallinnas kallale valitsusasutustele. Katse suudeti maha suruda mõne tunniga. Poliitilise stabiilsuse suurenemine Kommunistide ohu tunnetamine sundis erakondi tihedamalt koonduma. Pandi uuesti alus Kaitseliidule. Võeti vastu kultuuriomavalitsuste seadus,mis andis muulastele avaramad võimalused. Eesti sisepoliitiline olukord muutus tunduvalt. §15. Suure kriisi aastad Majanduskriis 1929 puhkenud majanduskriisi ilmingud jõudsid ka Eestisse. Kauba pakkujaid oli rohkem kui ostjaid, hinnad langesid. Kriis tabas esmajoones põllumajandust. Eesti kaupade turg vähenes, toiduainete hinnad langesid. Paljud talud läksid pankrotti. Ka tööstuses toimus siseturu kahanemine, kuna ostujõud vähenes. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Halvenes rahva olukord
toimetaja (võttis Postimehe üle). Aastatel 1885 – 1907 andis välja laulu- ja mängulehte, koostas viiuliõpetuse. Hakkas koostama Eesti Entsüklopeediat (jõudes kirjutada kõik a-tähega sõnad ning alustada b-tähega, ent see jäi majanduslikel põhjustel pooleli). Töötas eesti keele lektorina Tartu Ülikoolis, tahtis, et kõik eesti ametnikud räägiksid puhast eesti keelt. Nõudis, et muulastele, kes Eestisse tööle jäävad, tehtaks eesti keele eksam. Johannes Kappel (2. juuli 1855 – 1. juuni 1907) oli helilooja ja organist. Muusikalised algteadmised sai isalt, Paide köstrilt ja organistilt. Aastast 1872 elas Peterburis. Lõpetas 1881 Peterburi Konservatooriumi oreli erialal professor L. Homiliuse klassi ja kompositsiooni erialal suure hõbeaurahaga J. Johannseni klassi. Elas Venemaal, töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore. Oli üks
Kümnendi lõpus oli parteil Eestis vaid umbes 3000 liiget, kellest üle poole olid vangistatud. Kommunistidest lähtuvalt ohu tunnetamine sundis erakondi tihedamalt koonduma, unustades ajutiselt omavahelised lahkhelid. Võitluseks riigivastaste jõududega võeti parlamendis vastu riigikorra kaitse seadus ja pandi uuesti alus kodanike vabatahtlikule relvaorganisatsioonile Kaitseliidule. Kaasmaks vähemusrahvusi, võeti vastu kultuuromavalitsuste seadus, mis andis Eestis elavaile muulastele avaraid võimalusi rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel. Eesti rahvusvahelist positsiooni aitas tugevdada otsus maksta baltisaksa mõisnikele tasu maareformi käigus võõrandatud valduste eest. Tänu nimetatud sammudele ja majandusraskuste ületamisele stabiliseerus kümnendi lõpus Eesti sisepoliitiline olukord tunduvalt. Mindeid uusi vapustusi ei olnud ette näha. 5 Välispoliitika
migratsiooni negatiivset mõju. Kuigi nii EL-i pooldajad kui ka neutraalset suhtujad ei hinda liitumise mõju rahvuslusele ja maaelule keskmiselt ei positiivseks ega negatiivseks, eristub see selgelt EL-i vastaste kartusest, et liitumine võiks avaldada ka antud vallas negatiivset mõju. Selgus tendents, et mida vähem on inimene huvitatud on, seda enam kaldub ta arvama, et liitumine toob kaasa pigem negatiivseid tagajärgi nii eestlastele kui ka Eesis elavatele muulastele ning et Eestil ei ole kasulik EL-i astuda või vähemalt astumisega kiirustada. EURO KASUTUSELEVÕTU MÕJUD EESTILE Euro kasutuselevõtu tulemusena ei toimu Eesti majanduspoliitikas olulisi muudatusi. Kuna praegu kehtivas valuutakomitee süsteemis on kroon olnud fikseeritud Saksa marga suhtes alates 1992. aastast ja euro suhtes 1999. aastast, on Eesti tinglikult olnud rahaliidus koos Eli tuumikriikidega juba üle 15 aasta. Valuutakomitee süsteemi
vähesusi. Poodides oli pidevalt ikaldused ja pikad järjekorrad. Rahvas ei olnud rahul valitseva korraga. Suure industraliseerimise kasvu tagajärjena tuli Eestisse massiliselt muulasi, mille tagajärgi on tänapäevani näha: võõrkeelsed linnaosad, isegi linnad. Vajadus õppida teist keelt peale emakeele, et saada hakkama oma riigis. Vähenes ka eestlaste osakaal riigielust üldiselt: tööstuses kui ka poliitikas. Vahetevahel jäid eestlased muulastele omal maal alla. Üks nähtudeks oli ka massiline linnastumine ja maaelu taandareng, mille alla käib ka põllumajandus. Kultuurielu sai ka suure hoobi. Lahkusid paljud haritlased. Piirati loometööd ja piirati ajaloolist mälu. Kogu NSV Liidus olevast rahvast taheti luua ühtne rahvus. 16
· Need pealisehitusse kuuluvad poliitilised, juriidilised ja ideoloogilised struktuurid on omavahel suhteliselt iseseisvad ja sõltumatu ning mõjutavad üksteist. Ilma, et alati oleks see tingitud majanduslikust baasist. Nt. Valimisvõitlustel tänapäeval ei vaidlusta keegi kapitalistlikke tootmissuhteid, küll aga ei tähenda et ei võidelda juriidiliste ja poliitiliste küsimuste üle (nt. Valimisõiguse andmine ja kodanikustaatus muulastele ei ole haagitud majandussuhete muutmise külge). · Pealegi mõjutab ka pealisehitus majanduslikku baasi. · Kuid, rõhutab Althusser, majanduslik determinism saab otsustavaks viimasel juhul. Sest just majandus piirab ja määrab lõpuks ka ideoloogilist pealisehitust. Kuidas seda vastuolu mõista? Näide: Nõukogude Liit varises lõpuks kokku siiski seetõttu, et majanduses valitsevad tootmissuhted olid kinni jooksnud.
Elan oma perekonnaga seniajani Kärstnas, kuhu hävinud talu asemele ehitasin oma perega uued hooned. Abikaasa on Kärstnas agronoomi ametis. Meie perekonnas on kaks poega ja tütar, kes on õpilased. Oma ametis põllumajandusspetsialisti ja majandusjuhina olen alati seisnud maainimeste huvide ja heaolu eest. Viimastel aastatel on sellele lisandunud sõna tõsises mõttes võitlus eesti küla taastamise eest. Tänapäeval oleme oma linnad loovutanud muulastele. Olen veendunud, et ka nüüd hakkab võitluses iseseisvuse eest otsustavat osa kandma taas elule ärkav eesti küla. Olen selle nimel töötanud seniajani ja loodan oma võimete kohaselt seda teha edaspidigi. Paistu kolhoos seadis oma koosolekul ENSV Ülemnõukogu saadikukandidaadiks üles Tarvastu kolhoosi esimehe Uno Antoni. Miks olid lõpuks siiski nõus kandideerima? Minu vastuseisu suutsid lõpuks murda majandusjuhid: kolhoosiesimehed ja
1944-53 oli peamiseks vastupanuks metsavendlus. NSV Liidu poolt alustatud ja elluviidud muutused olid elukorraldusele halvad. Erasektor suretati täielikult välja. Tööstuses valitsesid suurettevõtted, põllumajanduses kolhoosid ja sohvoosid. Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevedu. See kahandas oluliselt eestalste osatähtsust elanikkonnas, mõned piirkonnad muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. Vahetevahel jäid eestlased muulastele omal maal alla. Industrialiseerimine ja kolhoseerimine soodustasid ka linnastumist. Kerkis esile toiduainete kriise ja muid elutarbete vähesusi. Kultuur oli ideoloogilise surve all ja valitses range tsensuur. Infosulg tekitas orienteerituse vene kultuurile. Püüti hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Kultuurielu edendati salaja ja üldjuhul põrandaalustes organisatsioonides või Välis-Eestis. Nõukogude aeg oli meile ränk ja mõjutab meid veel nüüdki tagantjärgi.
armastatakse süüa vähem. Kala on traditsiooniliselt olnud rannaaladel eestlaste põhitoit. Tänapäeval võib kalatoite liigitada pigem tüüpiliseks toiduks kui selliseks toiduks, mida meelsasti süüakse. EKI uuringust järeldus, et kohalikele inimestele peaks kalatooteid ja -toite rohkem pakkuma ja meelde tuletama. Teraviljatoodetest väärivad enim tähelepanu rukkileib, kama ja sepik. Kama on tuntud eestlastele ja võitmas turgu välismaal, kuid Eestis elavatele muulastele on kama võõras ja nad pigem ei söö seda. Kondiitritoodete osa Eesti rahvusköögis on tagasihoidlik, küsitluse käigus tõsteti esile vaid pirukaid. Eesti tuntust tõstavad kohalike tootjate poolt loodud alkohoolsete jookide - õlled, viinad, liköörid - brändid. Kuid nende kõrval võiks laiemalt tutvustada ka mittealkohoolseid jooke. Kohalik kali oleks näiteks Eestis elavate mitte-eestlaste jaoks õunamahla kõrval üks meelisjookidest.
saj I poole viljakaim ja autoriteetseim kirikukirjanduse tõlkija. Suurim ja tunnustatuim töö sel alal on piiblitõlge, millega tegeles intensiivselt 17281736. 1. 18. saj II poole põhjaeesti kirjakeel 18. saj II poole kirjakeele traditsioon rajaneb piiblitõlkele. Hupel keelealane (põhjaeestikeelne) peateos 1780 "Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen, nebst einem vollständigen Wörterbuch", mis oli olulisim õppevahend muulastele eesti k õpetamisel sellest lähtusid TÜ esimesed eesti k lektorid. Väärtuslikem osa on sõnastik, mis esitab tol ajal kasutusel olnud leksika ülevaate. Sõnaraamat jäi kauaks suurimaks eesti k sõnavarakoguks. Grammatika eessõnas kurdab Hupel, et kunsti ja teaduse väljendite poolest on eesti k vaene: põhiteene on sõnavara talletamine ja varasema materjali üldistamine. Hupel
Esiteks, ametisläng on alati andnud ja annab ka tulevikus palju materjali terminoloogia tarvis. Teiseks, sotsiaalne släng on alati olnud keelde uue sõnavara tooja, innovatsioonide kandja. Eriti oluline on see tänapäeval, kus släng imbub aeglaselt kuid kindlalt avalikku kirjalikku suhtlusse, mida on tradistioonilselt peetud kirjakeele/normikeele pärsumaaks (nt pehme ajakirjandus, ilukirjandus). Teine suur probleemirühm seostub praeguse eesti keele õpetusega muulastele. See on endiselt ühemõtteliselt normikeelekeskne. Nii on tekkinud olukord, kus vene noored leiavad, et keel, mida nad õppisid koolis, on täiesti erinev sellest keelest, mida nad kuulevad. See tähendab ka olukorda, kus eesti keelt õpikust õppinud noored ei oskagi kasutada sotsiolingvsitilisi markerreid korralikult. Nii võivad nad aga määratleda end keele 34
rahvas pööras neile pärast seda selja Poliitilise stabiilsuse suurenemine Kommunismi ohtu tunnetades koondusid erakonnad rohkem ja unustasid lahkhelid. Sellest lähtudes võeti parlamendis vastu riigikorra kaitseseadus ja pandi uuesti alus kodanike vabatahtilkule ralvaorganisatsioonile- Kaitseliidule. Kaasamaks vähemusrahvausi võeti vastu kultuuriomavalitsuse seadus, mis andis Eestis elavale muulastele avaraid võimalusi rahvuskultuursete küsimuste lahendamisel. SUURE KRIISI AASTAT Majanduskriis 1923 jõudis eestisse majanduskriis tänu millele eesti sissetuleks ekspordilt kahanes. Kuna eesti peamisekss ekspordiks olid toiduaines, siis tabas kriis põllumajandust kus euroopa turg piiras imporditava kauba hulka ja eesti turg ahenes. Palju talud läksid pankrotti. Tööstuses piirasid paljud ettevõtted tootmist, sest rahva ostujõud vähenes
· Need pealisehitusse kuuluvad poliitilised, juriidilised ja ideoloogilised struktuurid on omavahel suhteliselt iseseisvad ja sõltumatu ning mõjutavad üksteist. Ilma, et alati oleks see tingitud majanduslikust baasist. Nt. Valimisvõitlustel tänapäeval ei vaidlusta keegi kapitalistlikke tootmissuhteid, küll aga ei tähenda et ei võidelda juriidiliste ja poliitiliste küsimuste üle (nt. Valimisõiguse andmine ja kodanikustaatus muulastele ei ole haagitud majandussuhete muutmise külge). · Pealegi mõjutab ka pealisehitus majanduslikku baasi. · Kuid, rõhutab Althusser, majanduslik determinism saab otsustavaks viimasel juhul. Sest just majandus piirab ja määrab lõpuks ka ideoloogilist pealisehitust. Kuidas seda vastuolu mõista? Näide: Nõukogude Liit varises lõpuks kokku siiski seetõttu, et majanduses valitsevad tootmissuhted olid kinni jooksnud. Samas: need suhted olid kinni jooksnud juba hulk aega tagasi, kuid
annaabi.ee 
