esinemisele ning vähivaenlaste mõjule. Jõevähi arvukuse määratlemiseks kasutati Soome vähiuurijate poolt esitatud skaalat: CPUE üle 10 vähi arvukus väga kõrge; CPUE 4-10 vähi arvukus kõrge; CPUE 1-4 vähi arvukus keskmine; CPUE alla 1 vähi arvukus madal. 3.3 Seirealad Aheru järv, Ahja jõgi, Amme jõgi, Karujärv, Kavadi järv, Kubija järv, Kuke peakraav, Kuningvere järv, Kurtna Saarejärv, Kurtna Suurjärv, Luguse jõgi, Mustjõgi, Mustoja, Paadrema jõgi, Pangodi järv, Pedja jõgi, Punapea jõgi, Põltsamaa jõgi, Pülme järv, Rannapungerja jõgi, Soodla jõgi, Tänavjärv, Vidrike järv, Voki järv, Väinjärv, Värska laht, Ärma jõgi 4. Tulemused Järgnevalt on ära toodud aastatel 2000-2009 läbi viidud seireprojektide kokkuvõtvad tulemused aastate lõikes. Jooniseid ei õnnestunud kahjuks lisada, sest graafikute rakenduses ei õnnestunud leida jõevähi andmeid. 2000. a.kokkuvõte 2000
Asub Põhja- Eestis. Pindala on 747,84 km². Maismaa on sellest 479,10km². Meri on 268,74 km². Midagi huvitavat rahvuspargi kohta Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kuluuripärandi, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskuluuri ja alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mis rahvuspargis asuvad? Looduskeskus- Oandu looduskeskus. Lõkkekoht- Mustoja lõkkekoht, Nõmmeveski lõkkekoht, Kalmeoja lõkkekoht. Matkarada- Oandu-Võsu, Võsu-Nõmmeveski, Nõmmeveski-Liiapeksi, Käsmu matkarada, RMK matkatee. Puhkekoht: Esku-, Koljaku-, Kuueristi puhkekoht. Rattarada: Käsmu jalgrattarada. Telkimisala: Oandu-, Võsu-, Purekkari--, Juminda ja Tditre telkimisala. Rahvuspargi erilisus Rahvuspargi moodustumine 1.juulil 1971.a olu üheks oluliseks rajajooneks Eesti ajaloos.
16051810 kuulus valdus Helffreichide perekonnale ja 18101919 Schubertite perekonnale. Viimased said jäänukmõisa edasi pidada ka 1930. aastatel, kuni umsiedlung 1939. aastal nad Saksamaale viis. II maailmasõja päevil paigutati sinna Saksa luurekool. Alates 1950. aastast oli mõisas hooldekodu, mille eksistentsi lõpetas 1982. aasta tulekahju. Mitmed hooned said tugevasti kannatada ning kompleks anti Viru kolhoosile, kes alustas restaureerimistöid. Mõisa hooned asuvad Mustoja kallastel. Algne puust härrastemaja põles maha 19. sajandil, praegu vaadeldav kivist peahoone ehitati üles tõenäoliselt arhitekt Friedrich Modi projekti järgi. Tema käekirjale viitavad neorenessansilikud detailid ja hoone ebasümmeetria, mis on saavutatud kõrgema tiibhoonega ühel küljel. Tulekahjus 1982. aastal hävis juugendlike laemaalingutega saal hoone II korrusel. Kõrvalhooneid on palju, enamik neist paikneb hajutatult piki maalilise Mustoja kaldaid. Nendest ait
Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste, järvede, soode, niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid aga ka põllumaid ja soid. Aluspõhjas liivakivid ja lõunapool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati savikihte. Pinnamoelt tasandik, mis madaldub Pihkva järve poole. Kõrgemale kerkib maapind edelas ja kõige kõrgemale Irboska lavamaa põhjapiiril Obinitsast kagus Küllatüvä ümbruses(120 m). Lõunaosas madalad küngastikud (Mustoja mõhnastik idas). Mõhnastike vööndist lõunas paikneb Lõuna-Eesti ainulaadne 28 km pikkune läänesihiline savivöönd ( kujunenud hilisjää ajal Võru orundi kohal jääjärves). KLIIMAOLUD Atlandi ookeani põhjaosas toimuv aktiivne tsüklonaalne tegevus, tuntud kui Islandi miinimum, mõjutab oluliselt ka Eesti ilma, kuna põhjustab tugevaid tuuli, sademeid ning järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kaugele mandri siseosadesse
veskipoiss, kes Meistri arvates oli liiga palju süvenenud musta maagia õpingutesse. Esimesel aastal sai surma Tonda, teisel aastal oli selleks Michail. 9. Meister rääkis oma elust koos Jirkoga. Milline see oli ja mis lõpuks sai? Meister ja Jirko õppisid koos ühes musta maagia koolis. Lõpuks nad põgenesid sealt koolist ja rändasid mööda maad. Kui nad kusagilt tööd otsisid, siis ikka kahele, sest koos oli neil lõbusam olla ja töötada. Kui nad vanemaks said, tuli Meister Mustoja- äärsesse veskisse ja Jirko sai Türgi sultani nõiameistriks. Meistri ja Jirko sõprus sai läbi nii, et Meister tappis Jirko ära. 10. Kord tuli Tornkübarik Meistri juurde. Tekkis loomade võitlus. Kuidas ja miks? Millega lõppes? Tornkübarik oli veskipoiss ja võlur, kes seisis veskipoiste õiguste eest. Ta karistas ihneid ja veskipoistesse halvasti suhtuvaid meistreid. Kord juhtus Tornkübarik ka Mustoja äärde veskisse. Tavaliselt
oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid Ida pool asub Mustoja mõhnastik (22 km²), mis kõrgub 96 meetrini Härma müürid Eesti kõige kõrgemad ja maalilisemad Devoni liivakivipaljandid Mäemine ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni paljand. Paikneb 43 m kõrgel Piusa ürgoru paremal veerul, kus võib jälgida ligi 30 m liivakivi läbilõiget Härma alumine ehk Kõlksniidu või Roikina müür on kuni 20 m kõrgune Meenikunno looduskaitseala Asub Põlvamaal Veriora, Lasva ja Orava vallas Pindala 3028 ha Loodi 1981
oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid Ida pool asub Mustoja mõhnastik (22 km²), mis kõrgub 96 meetrini Härma müürid Eesti kõige kõrgemad ja maalilisemad Devoni liivakivipaljandid Mäemine ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni paljand. Paikneb 43 m kõrgel Piusa ürgoru paremal veerul, kus võib jälgida ligi 30 m liivakivi läbilõiget Härma alumine ehk Kõlksniidu või Roikina müür on kuni 20 m kõrgune Meenikunno looduskaitseala Asub Põlvamaal Veriora, Lasva ja Orava vallas Pindala 3028 ha Loodi 1981
Rocca al Mare väljalasu kaudu juhitakse Kopli lahte Õismäe ja osaliselt Mustamäe sademeveed. Reostus satub vette asfaltpindadelt, tehastest ja katlamajadest. Kütteperioodil on merre juhitav sademevesi teinekord kaetud õli laikudega. Valdav osa veest jõuab kollektorisse Harku pumpla kaudu. Hiljem lisandub sellele Rannamõisa teel asuva endise Vasara tsehhi ja loomaaia sademevesi. Kollektor suubub merre Rocca al Mare lõbustuspargi lähikonnas. Mustoja valgala asub täielikult Tallinna territooriumil haarates enda alla osa Mustamäe, Järve ja Lilleküla piirkondadest. Oja kaudu juhitakse Kopli lahte nende alade sademevesi. Puhtam vesi satub ojja ilma puhastamata, naftasaadusi tarvitavate ettevõtete sademevett puhastatakse mõnel pool mehhaaniliselt. Reovett ei ole ojja lubatud juhtida, kuid kanaliseerimata elamurajoonides ja teinekord ka ettevõtetes seda siiski tehakse. Saare tee sademevee väljalasku kogutakse Iru, Kloostrimetsa, Kose,
Eesti pinnavormid Mandrijäätekkelised pinnavormid Mustoja mõhnastik (Põlvamaa) Voored Voor liustikujää vooliva (kulutava ja kuhjava) tegevuse toimel kujunenud, munakujulise põhijoonisega või leivapätsitaoline küngas või seljak. Voored on tekkinud aktiivse liustiku all selle serva lähedal. Eesti suurimad voorestikud · Saadjärve voorestik · Kolga-Jaani voorestik · Türi voorestik Vooremaa Moreentasandik Moreentasandik valdavalt moreenist
Leppadega tihedalt palistatud kallaste alla on vool uhtunud arvukalt õõnsusi. Jões leidub ka palju maha langenud ja kobraste poolt langetatud puid.(Eesti Loodus).Suurimad lisajõed on 11km pikkune Idaoja ja 6k pikkune Luhasoo oja. (kaitsekorralduskava) Peeda jõgi ja selle lisaoja kuuluvad ka hoiuala hulka, mille kaitsmiseks on loodud mitmeid eeskirju. Jõe karakteristikud Jõgi on 19 km pikk ja 100 ruutkilomeetrise valglaga. Peeda jõe suhteline lang on 4m/km, mis ületab isegi Mustoja langu(3,53m/km) . Väikseim vooluhulk, mis mõõdeti 27.juulil 1992 oli 0,014m3/s, suurim vooluhulk 8. augustil aastal 1986 aga 3,8m3/s. (A.Järvet) Peeda jõel asus enne II Maailmasõda neli paisjärve, millest on praeguseks alles jäänud Peeda ja Suure- Kambja paisjärv. Jõe vesi on aasta 1992 andmete järgi ülemjooksul eutroofne ja alamjooksul mesotroofne. Fekaalset reostust pole leitud.(kaitsekorralduskava) Periood Qmax
pärastjääaegsel perioodil pikka aega veega üle ujutatud Soomaa-Soomaa kujutab endast üldjoontes madalat tasast ala, mida läbib Pärnu jõgi oma lisajõgedega. Pinnakatte materjaliks on viirsavid, mereliivad ja turvas. [3] Lõuna-Eesti maastikuvaldkond Kagu-Eesti lavamaa-põhilised ürgorgudest liigestatud moreentasandikud, kus aluspõhi asub valdavalt 2-8 m sügavusel. Lavamaa äärealadel paikneb kohati mõhnastikke (Välgi, Selgise, Karilatsi, Mustoja) Vooremaa-omanäoline maastikurajoon, mis koosneb peaaegu kogu ulatuses suurvoortest. Haanja kõrgustik-jätkub Lätis Aluksne kõrgustikuna, on Eesti kõige kõrgem ja ka suurimate kõrgusvahedega piirkond. Karula kõrgustik-ainulaadne mitmesuguste korrapäraste reljeefivormide poolest. Siin on domineerivaks moreenkünkad, mõhnad ja liivikud. Otepää kõrgustik-väga vaheldusrikka reljeefiga, absoluutkõrguselt ainult saja meetri võrra madalam kui Haanja.
Minu linnaruum, minu kodu linn. 25. Taavi-Hans Kõlar Schnelli tiigi ääres. Hüvastijätuhetk Tallinnaga enne reisile minekut ja tere, Tallinn. Täpp, millest kõik algab ja milleks kõik taandub tagasi. 26. Jaan Klisheiko Uues Maailmas. Delikaatseid isikuandmeid sisaldav lugu kaheaastasest poisist, kes pildil mängib klaverit. 27. Andres Lõo sadamas. Laevapasunate koori juhatamine, Tallinn, kui linn, kus kõik soovid lähevad täide. 28. Enn Kasak Mustoja silla juures, 100 meetri kaugusel maanteest. Koht, kus saab mõtelda. Olõ harit, aga olõ ometi inemene, ei ütle keegi. Inemine olemine läheb meelest ära. 29. Toomas Paul mere ääres. Kõik usuvad iseendasse. Valad ise oma õnne, aga mis sest välja tuleb... 30. Aleksander Sarapik kirikus. Üleminek füüsiliselt tegevuselt vaimsele tegevusele, sisemine kodu ja varjupaik. 31. Marju Kõivupuu Kristiine linnaosa Karjamaal. Lapsepõli Võromaal, lehma ilusad silmad
Madal-Eesti on tasased ja soised Põhja- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud. sulamisel kujunenud sulglohkude vahele. 11. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Nt: Kurtna, Illuka, Mustoja Maakoore kerkimine ja vajumine, samuti suured veetaseme muutused/kõikumised. Veel põhjusi: setete liikumisest tingituna liituvad paljud saared omavahel ja mandriga, saades poolsaarteks, samas ilmub merest 22. Mis on sandur? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Sandur on pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis. Levik on Lõuna- Eestis. uusi maalappe.
võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Suurem osa neist paikneb Põhja-Eestis Kõrvemaal ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel (Paunküla, Uljaste, NeerutiPorkuni, Rakvere, Aegviidu-Nelijärve jmt), Kirde-Eesti tuntuim on Iisaku-Illuka oosistik. Mõhnad on kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke (Jussi ja Viitna Kõrvemaal, Männikvälja ja Kurtna Alutagusel, Kaiu Vooremaa idaservas ning Mustoja Palumaal). Milline on Eesti pinnavormide geograafiline jaotus? Viimase mandrijäätumise ajal kujunenud pinnavormide leviku järgi eristatakse Eesti alal kolme piirkonda. Esimese moodustab õhukese pinnakatte ja väheliigestatud reljeefiga Põhja-Eesti, kus on olnud tooniandev liustike kulutav tegevus. Sellest lõuna poole jääb peamiselt Kesk-Eestit hõlmav kaarjas vahevöönd, kus leidub rohkesti voorestikke - kulutus-kuhjevorme. Lõuna-Eestis moodustavad
Rannamadaliku edelapiiril asub Palumaa ning läänepiiril Ugandi lavamaa. Kastre- Emajõe Suursoo- Uhtina joonel on Peipsi madalik kõige laiem (20 km.). Moreense pinnakattega läänepiir Ugandi lavamaaga asub umbes 40 (42) m. kõrgusel. Piir pöördub itta Kaisa küla kohal ning seejärel kaardub Mooste ja Meelva raba umber kuni Võhandu jõeni, kust läheb Räpinast kaarega ümber. Lääne poolt möödub Värskast ja ida poolt Mustoja mõhnastikust (Arold, 2005). Paetasandiku, meretasandiku, voorestiku, moreenküngastiku, oosistiku, luitestiku, mõhnastiku ja moreenkattega mõhnastiku levimusalasid Peipsi madalikul ei ole. Moreentasandiku levimusala on 3%, murrutatud moreentasandiku levimusala on 26,9%. Jääjärve- ja järvetasandiku levimusala on 23,2%, jääjõetasandiku levimusala on 0,3%, jõetasandiku levimusala on 1%. Tehnogeense tasandiku levimusala on 0,4%, orustiku levimusala on 0,8% ja rannavallistiku
lõunarannikut on täheldatav hooviste süsteem läänest itta. Lahemaal on Soome lahe rannajoon tugevasti liigestatud. Selle pikkus rahvuspargi piires on ca 145 km, linnulennult on vahemaa ühest äärmuspunktist teise vaid 46 km. Rannikul esineb rohkelt madalikke ja rannad on üldiselt kivised, eriti Juminda-Tapurla-Virve ja Lobi-Pedassaare-Vergi piirkonnas. 3.2 Vetevõrk Lahemaa rahvuspargis asuvad peamised jõed on Altja oja, Kolga jõgi, Loo jõgi, Loobu jõgi, Mustoja oja, Pudisoo jõgi, Valgejõgi ja Võsu jõgi. Klindiastangult laskudes moodustavad jõed jugasid ja joastikke e kaskaade. Kui kogu Balti klindi ulatuses on 34 arvestamisväärset juga-joastikku, siis 31 neist asuvad Põhja-Eesti klindil ja neist omakorda neli asuvad Lahemaa rahvuspargis (Turjekeldri juga, Vasaristi joastik, Nõmmeveski juga ja Joaveski joastik). Joaveski joastikul Loobu jõel on umbes 150 m ulatuses kaheksa madalamat paest astangut, millelt vesi langeb 5,4 m
Lääne-Eestis Kulutusvormid: Jääkriimud Kaljuvoor on enamasti munaja kujuga seljak (Kirbla, Lihula, Vilsandi). Kulutusnõod on ovaalse põhijoonisega enam-vähem suletud nõod, mida jääon liikudes süvendanud. Kulutusvagumused on pikemad ja avatud otstega orulaadsed jääpoolt kulutatud pinnavormid. Kuhjevormid: Moreentasandik Moreenkünkad Moodustavad Otepää ja Haanja kõrgustiku künkliku reljeefi. Otsamoreenid Lääne-Saaremaa kõrgustik. Oosid Tapa-Pikasaare. Mõhnad Illuka, Mustoja Jääjärvetekkelisedmõhnad Sandur Voorted 7. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaa soostumine – põhjavesi lähedal, madal reljeef, pärast jääaega/ madalaveelised, lamedakaldalised järved. Mineraalmaad on soostunud meil ka mulla arengu tagajärjel. Muldade pikaajaline leetumine ja gleistumine on põhjustanud vettpidava mullakihi ja liigniiskuse teket, mis on loonud eeltingimused niiskuslembestentaimede levikuks ja turba settimiseks. Mulla loodusliku arengu
Tammiku Jägala 60 Tõravere vesiveski Lintsi 20 Õisu Kõpu 200 23 Keila-Joa Keila 365 Sillaoru Purtse 220 Pikru veski Pikru küla 20 Saunja Jägala 100 Vihula Mustoja 55 Tamme Navesti 88 Kösti Tänassilma 78 Koguvõimsus 5640 24 Lisa 3. Küsitlus Mina olen Lasnamäe Üldgümnaasiumi 11. abc klassi õpilane ja teen uurimustööd taastuvenergia ja selle tuleviku kohta Eestis. Oleksin väga tänulik, kui vastaksite alljärgnevatele küsimustele ausalt ja läbimõeldult! Sugu: ... Mees ... Naine Vanus: ..... 1. Kirjeldage oma sõnadega, mis on taastuvenergia? 2
Rannarahva muuseum jt). Samuti korraldatakse rannakülades erinevaid kultuuri- ja vabaõhuüritusi. Populaarseks suvelavastuste paigaks on Viinistu keskus, Käsmu kaptenitekülas toimuvad aga arvukad kontserdid ning pärimusmuusika festival Viru Folk. Rannikumadalikul asub väga palju ning erinevaid pärandkultuuri objekte, mis aitavad ilmestada erinevate ajalooetappide mõjutusi ala kujunemisel ning arengul. Leidub nii tööstuslikke objekte (nt Jägala puupapivabrik, Mustoja tellisevabrik), ühiskondlikke hooneid (Kiiu vallamaja, Saka rahvamaja) kui muinasaegseid linnamägesid (Eru linnamägi). Pärandkultuuri kontekstis on oluline välja tuua ka rannikumadalikule jäävad mõisad (sh Saka, Sagadi, Vihula, Kalvi jt), mis on sageli kasutust leidnud populaarsete puhke- või 9 konverentsikeskustena ning mängivad piirkonna turismi elavdamisel olulist rolli. Viimaste
territooriumist on üle merepinna kerkinud alles viimase 5000-6000 aasta vältel. Veestik Rannikumadalikku läbivad arvukate Soome lahte suubuvate jõgede ja ojade alamjooksud: Keila, Vääna, Pirita, Jägala, Valgejõgi, Loobu, Selja, Kunda, Purtse ja Narva jõgi ning paljud väiksemad jõed. Jõed on suure languga, eriti suur on see lang just rannikumadalikul. 14 Eesti suurema languga jõe hulgas on 7 põhjaranniku jõge (Valgejõgi, Loobu, Kunda, Vihula jõgi e Mustoja, Jägala, Purtse ja Selja jõgi). Suurim lang on Vihula jõel ehk Mustojal. Vahelduvad väikese ja erakordselt suure languga lõigud. Mitmel juhul on lang ligi 8 m/km, Valkla oja lang on ühel lõigul koguni 20 m/km. Suuremad järved: Harku, Lohja, Käsmu. On merest hiljaaegu eraldunud maatõusu tõttu. Eutrofeeruvad kiiresti, see tähendab, et toimub kiire kinnikasvamine ja muda settimine. Taimkate Kiviste ja väheviljakate muldade tõttu on Soome lahe rannikumadalik säilitanud tänaseni
distaalne. Kaljuvoor on enamasti munaja (voolujoonelise) kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. (Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi, Kessulaid Suures väinas, osaliselt ka Muhumaa; Kopli ja Kakumäe aluspõhjalised kõrgendikud jne) 21. Mis on mõhn? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Mõhnad on korrapäratu põhijoonisega künkad või lühikesed künnised. Harva üksikvormidena, enamasti mõhnastikena (Kurtna, Illuka, Mustoja; Haanja ja Otepää kõrgustike keskne kõrgem osa). _ Jääjärvetekkelised mõhnad (e. limnoglatsiaalsed mõhnad) koosnevad rõhtkihilisest liivast, liivsavist, savist või viirsavist. _ Jääjõetekkelised mõhnad (glatsiofluviaalsed mõhnad e. fluviomõhnad) koosnevad põimkihilistest liivadest ja kruusadest. 22. Mis on sandur? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Sandur (islandi keelest) on kaldpindne või nõrgalt lainjas kruusa-liiva tasandik. Sandurid
17 4 0.33 7.36 0 FPO Eru 4.36 4.19 0.42 11.77 0 OFG Vergi 4.84 4.65 0.5 2.94 0 OFG Kunda 3.8 3.65 1 0 0 OFG Võsu 4.15 3.98 0.34 3.68 0 OFG Vainupea 5.32 5.11 0.67 7.36 0 OFG Vergi 4.4 4.22 0.34 2.94 0 OFG Vergi 5 4.8 1 2.94 0 OFG Käsmu 4.2 4.03 0.35 5.88 0 OFG Mustoja (Mustoja k) 4.17 4 0.34 4.4 FPO Vainupea 4.1 3.94 0.33 4 FPO Vainupea 4.36 4.19 0.34 0 0 OFG Vainupea 3.78 3.63 0.29 0 0 OFG Kunda 3.9 3.74 0.46 4 0 OFG Eru 3.8 3.65 0.28 5.88 0 FPO Võsu 4.34 4.17 0.42 8 GNS Altja 5.26 5.05 0.69 5.88 0 OFG Altja 4.4 4.22 0
Rannikupiirkondades, looduskaunites kohtades ületallamine. Harva ka liiva kaevandamine pigem osa liivikuid tekkinud vanadele liivakarjääridele. Metsapõlengute mahasurumine. Maastiku metsastumine ehk tuule ligipääsu lakkamine. Taastamine Mõõdukas tallamine kõlbab selleks ATV??? Mõõdukad põlengud ja raied. Eriti hea oleks väikese koormusega karjatamine (lambad ja hobused). Kohati sobib ka militaarkasutus (Jussi nõmmed Kõrvemaal on nii tekkinud, Mustoja maastikukaitseala oli kunagi õppepolügon). VÄIKEELUPAIGAD Heterogeennne rühm elupaikadest, mis võivad esineda ümbritsevatest keskkonnatingimustest suhteliselt sõltumatult. Mitmesugused substraadid ehk biotoobielemendid surev puit, kõduneva puidu staadiumid, känd, puukoor, kivi, lõhe jne. Maastikuelemendid, mis võivad teatud juhtudel olla terviklikuks elupaigaks tiik, teeperv, kelder, allee, üksikpuu, astang, rändrahn, põllupeenar, hekk jne.
niitude ning tänavakülade maastik · Eristub Ugandi lavamaast seetõttu, et suur osa moreenkattest on kaetud jääjärveliste liivakate setetega · Ligi 2/3 kaetud metsaga · Sarnasus Ugandi lavamaaga o Orustatud lavamaa Võhandu, Piusa, Mädajõgi o Paljandid jõgede ääres · Härma müür Piusa jõe ääres kalda kõrguse suhtes on see kõrgem kui Taevaskoja, ühest hetkest suure kaldega paljand · Mustoja mõhnastik, Meenikunno raba, Nohipalu järved, Ilumetsa ja Tsõõrikmäe meteoriidikraatrid · Aluspõhja moodustavad Gauja ja Amata lademe liivakivid sealt pärineb ka klaasiliiv, ei sisalda rauda Irboska lavamaa · Suurem osa Venemaal · Maastikuline eripära on Ülem-Devoni Plavinase lademe dolomiitse lubjakivi maapinnalähedus · Meremäe ümbruses Lõuna-Eesti ainuke karstiala
Piusat itta, teeb suure kaare ümber Saatse ja jätkub loode suunas Pihkva järve Kulje orglaheni. Värska lahe suudme idakaldal ümbritseb Eesti territoorium enklaavina Venemaale kuuluvat Dubki (Tupka) kaluriküla. Vooluvetest jälgib piir Parmult Kiviora veskini (8 km) Pedetsi jõge, Meeksi oja (5 km ulatuses Vaniku paisjärvest väljavoolul), Piusat (15 km Võmmorski ja Rääptsova vahel), Moložvat (Mustoja; koos Pattina veehoidlaga 6,5 km) ning Kuuleski oja – Kulje lahte (2 km). Piir lõikab Pabra (1,35 km) ja Vaniku paisjärve (0,55 km pikkuse joonena). Eesti poolel on kagupiiriäärsed vallad Võrumaal Misso, Vastseliina ja Meremäe (kokku 31 piiriküla) ning Põlvamaal Värska (18 piiriga külgnevat küla). Venemaa poolel külgnevad piiriga Pihkva oblasti Petseri rajooni Laura, Pankjavitsa, Petseri, Krupi ja Kulje külanõukogu, Eesti piiri lähedal (2 km) asub Petseri linn
annaabi.ee 
